X.X kaebus Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju summas 100 eurot hüvitamise nõudes seoses toiduainete äravõtmisega
Menetlusosalises
Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X kaebus.
2.Jätta X.X riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (kaebaja) esitas 28. jaanuaril 2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt võeti kaebajalt ära asjad, mis olid soetatud vangla kauplusest ja mille kaebaja oli peitnud padja sisse, sest kartis nende varastamist ning unustas asjad padja seest enne kartserisse minekut välja võtta. Kaebaja leidis, et äravõetud asjad ei ole vanglas keelatud esemed ning nõudis nende tagastamist või maksumuse ja mittevaralise kahju kokku summas 100 eurot hüvitamist.
2.Viru Vangla 15. märtsi 2022. a otsusega nr 6-16/22-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et Viru Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebajale kahju tekitanud, mis vajaks rahalist hüvitamist.
3.Kaebaja esitas 25. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju kokku summas 100 eurot hüvitamise nõudes. Kaebaja põhjendab, et ta peitis oma toiduained kabrikaaslase eest padja sisse ja kartserisse minnes unustas need sealt ära võtta. Korrapidaja ei kontrollinud asju kohe, vaid avastas need, tuues kaebajale kokku keeratud
3-22-962 madratsit koos teki ja padjaga. Kaebaja palus toiduained lattu panna, kuid seda ei tehtud ja kaebajale asju ei tagastatud. Kaebaja arvates ei ole ta süüdi, et asju ei kontrollitud mitte laos, vaid õhtusel kontrollimisel, kui kaebajale madrats kartserikambrisse toodi. Kaebaja leiab, et tal on õigus asjad tagasi saada. Kuna aga vangla hävitas kaebajalt ära võetud toiduained, siis nõuab kaebaja kahjuhüvitist kokku summas 100 eurot toiduainete maksumuse ning närvikulu eest. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse. Kaebusele on lisatud ka Viru Vanglale 28. jaanuaril 2022 esitatud kaebaja kahjunõue ning Viru Vangla 15. märtsi 2022. a otsus nr 6-16/22-2.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lõike 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab kaebuses Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kokku summas 100 eurot. Kohus mõistab, et kahju seisneb 13. novembril 2021 kartserikaristust kandma asudes kaebajalt ära võetud toiduainete maksumuses. Samuti on kaebaja sõnul tekkinud talle mittevaraline kahju seoses vaidlusaluse intsidendiga tekitatud närvikuluga.
5.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav kahjuhüvitis summas 100 eurot on sellest piirist väiksem, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks.
7.Kohtu hinnangul ei saanud vaidlusalune vangla tegevus põhjustada kaebajale ka tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Viru Vangla 15. märtsi 2022. a otsuse nr 6-16/22-2 kohaselt olid kaebajalt ära võetud esemed (kuivained) soetanud vangla kaupluse vahendusel ajavahemikul 22. september 2021 kuni 4. oktoober 2021 ning kaebaja maksis asjade eest kokku 9,99 eurot. Kohus märgib, et kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest ning ka kaebajale on vanglas tagatud tasuta toitlustamine. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lõike 6 kohaselt tagab vangla kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise vähemalt kolm korda päevas. Nimetatud määruse § 1 lõike 2 kohaselt peab päevane toidunorm katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning
3-22-962 mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Seega on kaupluse vahendusel soetatud toiduained üksnes lisatoiduks ning kaebajal ei ole vaja vanglas tagatud tasuta toitu kompenseerida sealsest kauplusest ostetud toiduga. Seda arvestades ei saa kaebaja õigusi kuigi intensiivselt rikkuda see, kui temalt võeti ära vangla kauplusest soetatud 9,99 euro väärtuses toiduaineid.
8.Ka antud 13. novembril 2021 aset leidnud juhtum iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive. Vanglakaristuse kandmisega kaasnevad paratamatult ebamugavused (sh läbiotsimised ja keelatud asjade leidmisel nende äravõtmine ning vajadusel ka hävitamine), millega kinnipeetav peab arvestama. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vanglaametnikud oleks käitunud viisil, mis tinginuks kaebaja väärikuse alandamise või mõne muu kaebaja õigushüve rikkumise. Viru Vangla on kohtueelses menetluses uurinud ka kaebaja terviseandmeid, millest ei nähtunud vanglale, et kaebaja oleks 13. novembri 2021. a juhtumi tõttu esitanud meedikutele kaebusi seonduvalt tal tekkinud närvipingega. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohtu hinnangul ei ole see ka kuigi tõenäoline, et antud intsidendiga seonduvalt oleks kaebajale tekkinud tervisekahju. Eelnevat arvestades ei saanud vangla tegevus seoses 13. novembril 2021 aset leidnud intsidendiga kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lõike 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
11.Viru Vangla 15. märtsi 2022. a otsuse nr 6-16/21-2 kohaselt karistati kaebajat Viru Vangla
26.oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 6-3/949-1 3-päevase kartserikaristusega, mis pöörati täitmisele 13. novembril 2021 kell 15:45. Nimetatud otsuses on välja toodud, et Viru Vangla valvuri J. E. Šustitskaja 13. novembri 2021. a ettekande nr 3-21-8721 kohaselt leidis vanglaametnik 13. novembril 2021 kell 19:43 kaebajale voodivarustuse kätteandmisel padja sisse peidetud esemeid, mis ei ole kartseris lubatud. Padja seest leiti: suhkruasendaja (padja sisse õmmeldud); Santa Maria üldmaitseaine (padja sisse õmmeldud); 2 pakki soola (padja sisse õmmeldud); tee (kilekoti ja padja sisse mähitud); teepakikesed (saiakoti sisse pandud ja padja sisse õmmeldud); kohv kohvipakis (padja sisse õmmeldud). Kaebajat teavitati esemete
3-22-962 äravõtmisest. Kaebaja ei eita oma kaebuses antud esemete leidmist padja seest, vaid väidab, et ta unustas need esemed sinna, ning leiab, et vanglal ei olnud õigust toiduaineid temalt ära võtta.
12.Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (kodukord) punkti 22.5 kohaselt kartserikaristust kandma minnes peab kinnipeetav võtma kambrist kaasa kõik oma isiklikud ning vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud), mis paigutatakse karistuse kandmise ajaks lattu. Vangla ei vastuta kambrisse jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise või riknemise eest. Kodukorra punkt 8.3.4 sätestab samuti, et kui kinnipeetav paigutatakse kartserisse, ladustatakse tema isiklikud asjad kartseri lattu. Kodukorra punktis 8.1.7 on sätestatud, et laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid ega süütamisvahendeid. Vangistusseaduse (VangS) § 651 lõike 2 kohaselt kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseris arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Justiitsministri 30 novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 60 lõike 1 kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. VangS § 68 lõike 1esimese lause kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lõike 2 esimese lause kohaselt vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Viru Vangla väitel on kaebaja tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega 21. augustil 2017 ning talle on ka jooksvalt tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktide muudatusi.
13.Eelnevalt väljatoodud sätete kohaselt ei olnud kaebajale vangla kauplusest ostetud toiduained kartseris lubatud ning vanglal oli õigus need ära võtta ja hävitada. Kohus nõustub vanglaga selles osas, et kaebaja väide, justkui ta unustas asjad padja sisse, ei ole kuigi usutav, arvestades esemete peitmise hoolikat ettevalmistust. Samuti ei hoita toiduaineid tavapäraselt padja sees ning arvestades padja seest leitud esemete rohkust, pidi see olema padja kasutamisel ja ka tõstmisel tuntav. Kuna Viru Vangla tegevust toiduainete äravõtmisel ei saa õigusvastaseks pidada, siis on täitmata varalise kahjunõude rahuldamise eeldus ning rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole praegusel juhul reaalne. Samuti ei nähtu kohtule, et vanglaametnikud oleks vaidlusaluse 13. novembril 2021 aset leidnud intsidendiga seonduvalt teinud mingeid muid õigusvastaseid toiminguid, mis annaks aluse mittevaralise kahjunõude rahuldamiseks (vt ka käesoleva määruse punktis 8 toodud põhjendusi).
14.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
15.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
3-22-962
16.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.