X kaebus Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025779, Eesti Töötukassa 29.06.2022 otsuse nr TVT/22/033102 ja Eesti Töötukassa 05.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1883 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi X 17.05.2022 esitatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja Peeter Malve Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 17.05.2022 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks.
2.Eesti Töötukassa tegi 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025779, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 10.07.2022 kuni vanaduspensionieani. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on südamehaigused. Kaebajal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud 1(11)
piirangud käelise tegevuse valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebajal on minestustunde ning koormustaluvuse languse tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine ning erinevatel tasapindadel liikumine. Kaebajal on vaimse võimekuse tõttu piirangud uue materjali omandamisel, probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel, tegevuste planeerimisel, oskuste omandamisel ja keskendumisel. Kaebajal on tähelepanu-, mälu- ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide piiratuse tõttu piiratud stressiga toimetulek, ootamatud olukorrad tekitavad ärevust. Kaebajal on vaimse võimekuse puudujäägi, hirmu ja madala tahteaktiivsuse tõttu piirangud uute kontaktide loomisel, võõrastega suhtlemisel ning ametiasutustes asjaajamisel. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähemuutuv.
3.Eesti Töötukassa tegi 29.06.2022 otsuse nr TVT/22/033102, millega määras kaebajale töövõimetoetuse perioodiks 10.07.2022-08.04.2024.
4.Kaebaja esitas 08.07.2022 Eesti Töötukassale vaide 27.06.2022 ja 29.06.2022 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluste uuesti läbivaatamiseks.
5.Eesti Töötukassa tegi 05.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1883, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 09.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025779 ja Eesti Töötukassa 29.06.2022 otsuse nr TVT/22/033102 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja 17.05.2022 esitatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
7.Kaebaja teatas kohtule 15.09.2022 avalduses, et ta palub tühistada ka Eesti Töötukassa 05.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1883.
8.Kohus võttis 19.09.2022 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025779, Eesti Töötukassa 29.06.2022 otsuse nr TVT/22/033102 ja Eesti Töötukassa 05.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1883 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja 17.05.2022 esitatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja töövõime sai kahjustada 2011. aastal Soomes töö olles, kui ta kukkus libedaga ja lõi ära kukla ning kaotas teadvuse, mille tulemusel diagnoositi tal püsikululine ajukahjustus kaasuva depressiooniga. Hiljem diagnoositi kaebajal lisaks ka südamepuudulikkus ja kõrgvererõhuhaigus. Kaebajal tuvastati enne kaebuses vaidlustatud otsuseid töövõime täielik puudumine ning talle maksti ka vastavalt täismääras töövõimetoetust. Kaebaja tervislik seisund ei ole faktiliselt eelmise perioodiga võrreldes paranenud, vastupidi, kaebajal on lisandunud maksakahjustus.
10.Pärast vaiet ei koostatud uut eksperthinnangut, vaid lähtuti olemasolevast eksperthinnangust. Seega ei kogutud lisainformatsiooni peale vaide esitamist, millega on rikutud uurimispõhimõtet. Vaideotsuses on vaid märgitud, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud ekspertarvamust. Ei ole märgitud, kes nimeliselt oli see ekspert, kes vaidemenetluses osales, mistõttu ei ole võimalik hinnata eksperdi pädevust.
11.Kaebaja ise eeldas põhjalikumat menetlust, sest vaide lahendamise tähtaega pikendati. Kaebaja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral oleks pidanud vaidemenetluses koguma täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaastatud ekspertiisimeeskonnalt. 2(11)
12.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus. Kaebaja hinnangul ei vasta AS Arstikeskuse Confido ekspertarsti Ingrid Laueri poolt koostatud eksperthinnang Riigikohtu lahendis märgitud kriteeriumitele, st kuigi ekspert pidi arvestama sellega, et tema järeldus ei vasta taotleja enda hinnangutele piirangu raskusastmele ning ka varasemal perioodil tuvastatud piirangute raskusastmele, ei ole ta enda arvamuse erinevust ekspertiisiaktis täiendavalt põhjendanud. Ekspertiisiaktis on lehekülgedel 8-9 ja 10-11 ilmselt ekslikult ära toodud täpselt ühed ja samad uuringutulemused ning ekspertiisiaktis tervikuna ei ole võimalik leida üldse mingisugust põhjendamist, kuidas ekspert oma järeldusteni jõudis, rääkimata täiendava põhjenduskohustuse täitmisest, mille vajadusele on Riigikohus viidanud. Ekspertarvamuse pealiskaudsusele viitab ka asjaolu, et akti lk 15 on hinnangute all välja toodud, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud südamehaigused. „Muude südamehaiguste“ mõiste kasutamine viitab selgelt sellele, et ekspert ei ole kursis kaebajal diagnoositud südamehaigustega, mistõttu ei olnud tal võimalik ka objektiivselt hinnata, kuidas kaebajal diagnoositud südamehaigused tema tegutsemist piiravad. Vaideotsuse lk 4-5 on küll väidetud, et TTO ekspertarst on liikumise valdkonna tegutsemispiirangutele hinnangu andmisel tuginenud kõigile sissekannetele tervise infosüsteemis, mis on ka ekspertiisiaktis ära märgitud, kuid ekspertiisiaktis endas on jäetud nö põhjus-tagajärg meetodil ning jälgitavalt selgitamata kuidas ja millisel viisil need kaebaja töövõimet mõjutavad. Eeltoodu tõttu kaebaja leiab, et kokkuvõtlikult on tema töövõime ulatus määratud kindlaks suvaliselt ning tegelikkusest kergemana.
13.Ekspertiisiaktist iseenesest ei nähtu, kas kaebaja töövõime ulatuse kindlaks määramisel oli ekspertarsti hinnangul olemas piisavalt andmeid. Näiteks ekspertiisiaktis lk 4 on infosüsteemi sissekannete all kohe alguses välja toodud 16.05.2022 kuni 31.05.2022 dr Ursel Kedrase tehtud sissekanne, mille kohaselt: peavalud ei allu enam valuvaigistite toimele/.../Praegu on probleemiks kroonilised peavalud, mille osas ei ole neuroloogiga mitte kunagi konsulteeritud ja peavalud ei allu enam valuravile. Samuti sisaldus tervise infosüsteemis sissekanne infektsioonist dr Albina Jossifovalt, 12.05.2022: Kokkuvõte ja soovitused: .../seega suunan nüüd edasi gastroenteroloogi konsultatsioonile- maksahaiguste edasine täpsustamine. Seega ei saanud ekspertarstil olla piisavalt andmeid kaebaja töövõime hindamiseks ning enne tuli ära oodata nende raviarstide arvamused, kelle vastuvõtule oli kaebaja suunatud.
14.Kaebaja hinnangul viitab kõik sellele, et vaidemenetluses on olulisimaks peetud ülesannet esialgse eksperthinnangu õigsuse üle kinnitamises ning vaideotsusest tervikuna tuleneb selgelt, et ekspertiisi objektiivsust eeldati ning vaide objektiivset kontrolli läbi ei viidudki. Kaebaja hinnangul on vastustaja viinud tema töövõime ulatuse kontrolli läbi kallutatult ning sisuliselt sunnib kaebajat minema tööle, kuigi ta oma tervise ning eeskätt pidevate peavalude tõttu ei ole suuteline vaimset ega ka füüsilist tööd tegema. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsusega nr TVH/22/025779 ja 05.08.2022 vaideotsusega nr VO/22/1883 õiguspäraselt tuvastatud, et kaebajal on osaline töövõime kestusega kuni vanaduspensionieani.
16.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
8.Ekspertarst leidis, et kaebajal on osaline töövõime, kestusega kuni vanaduspensionieani (5 aastat).
17.Vaidlustatud otsuste aluseks olevast 06.06.2022 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt hinnati kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused „tegevuste õppimine“ 3(11)
arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „toimetulek muutustega“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Suhtlemise valdkonna võtmetegevus „kohane käitumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna piiranguid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates, mistõttu hinnati eelnimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Piirangud käelise tegevuse valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust, mistõttu hinnati eelnimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).
18.Töötukassa 27.06.2022 otsus tugines ekspertarsti dr Ingrid Laueri 06.06.2022 koostatud eksperthinnangule. Ekspertarst analüüsis veel kord vaide menetlemise käigus vaide esitaja terviseandmeid (16.07.2022) ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et kaebajal on osaline töövõime, kestusega kuni vanaduspensionieani. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug analüüsis samuti vaidemenetluses (1.08.2022) töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Ingrid Laueri koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus eksperdiarvamuses antud hinnangu ja põhjendustega. Ka käesolevas haldusasjas on dr Lembi Aug kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud uuesti üle vaadanud ning koostanud 10.10.2022 kirjaliku seisukoha, milles jääb arvamuse juurde, et kaebaja töövõime on osaline, kehtivusega kuni vanaduspensionieani.
19.Liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kerged piirangud s.t haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad alla 25% ajast. Peamiseks liikumist piiravaks haigusseisundiks on episoodilised südame rütmihäired. Et pikemaaegselt püsib normaalne siinusrütm, saab lugeda seisundi raviga kompenseerituks, kuid tõenäoliselt püsib mõningane koormustaluvuse langus just pikemaaegsel ja intensiivsemal liikumisel. Kaebajal on esinenud ka seljavalusid, mis samuti seotud ülekoormusega. Püsivalt valuravi ei ole vajanud, taastusravis osalemist terviseandmed ei kajasta, seega ravipotensiaal täies mahus kasutamata ja seisund püsivalt töövõimet ei mõjuta. Kaebaja on taotluses liikumise valdkonna piiranguna toonud välja ka peavalude esinemise trepist tõusmisel ja kehaasendi äkilisel muutmisel. Terviseandmetes puudub täpsustatud diagnoos ja konkreetsed ravikorraldused. Terviseandmete alusel on seni olnud peavalud episoodilised ja enamasti allunud tavalistele valuvaigistitele. Retseptipõhist valuravi peavalude tõttu ei ole vajanud. Käesoleva aasta mais pöördunud perearstile kaebustega peavalude tugevnemise/ sagenemise tõttu, tehtud suunamine neuroloogile, kuid terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud peavaludega neuroloogi või valuraviarsti vastuvõtule. Peavalude sagedust ja kestust terviseandmed ei kajasta. Eelnevat arvestades on tegemist episoodiliste peavaludega, mis ei mõjuta üldist töövõimet olulisel määral, sest metoodika kohaselt ei hinnata hoo ajal esinevaid piiranguid. Töövõime hindamise metoodika kohaselt ei hinnata seisundeid, mis võivad olla loomu poolest püsivad, kuid ei pruugi põhjustada püsivat soorituse halvenemist.
20.Vastustaja märgib, et käelise tegevuse valdkonnas on põhjendatud hinnata tegutsemispiirangud puuduvaks, sest puuduvad objektiivsed andmed püsivate ja töövõimet mõjutavate käelise tegevuse häirete kohta. Tervise infosüsteemi andmetel on kaebajal 2021 aastal teostatud parema küünarluunärvi dekompressioon tundlikkushäirete tõttu. Lõikuse järgselt oli motoorika normis, ajutiselt piiratud käeline tegevus ja täiskoormus lubatud 4-6 nädala möödudes. Haava paranemine kulges ootuspäraselt, hilisemalt käelise tegevuse häirumisega arsti poole pole pöördunud ning ei esine takistusi mõõdukate raskuste tõstmiseks, seega saab lugeda seisundi paranenuks ja töövõimet mitte mõjutavaks.
21.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole tegutsemisvõime piiratud, sest püsivaid kuulmishäireid ei ole diagnoositud. 2021. aastal esines ajutine kuulmislangus seoses vaigukorkidega kõrvas. Kaebajal esineb lühinägevus, mis on prillidega korrigeeritud ja töövõimet ei mõjuta.
22.Kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on hinnatud liikumise valdkonnas. Teadvuse kao episoodidega pole kaebaja erakorralise meditsiini osakonda sattunud. Vastustaja märgib, et tegutsemispiirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on 4(11)
hinnatud liikumise valdkonnas, kuna lühiajalist teadvuse hägunemist võib esineda väga kiire rütmiga kodade virvendusarütmia foonil ja kardiaalne seisund on raviga hetkel kompenseeritud. Kaebaja ei ole vajanud täiendavaid uuringuid ja ravi esitatud kaebustega seoses. 18.09.2020 teostatud peaaju kompuuteruuringul aju struktuurides patoloogilisi muutusi ei leitud.
23.TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, sest kaebajal esinevad piirangud uue materjali omandamisel vaimse võimekuse tõttu. Vaimse võimekuse tõttu on probleemilahendusvõime puudulik. Piiratud on otsuste vastuvõtmine, tegevuste planeerimine, oskuste omandamine, suutlikkus keskenduda. TTO ekspertarst on hinnatud piiranguid kinnitavate objektiivsete terviseandmetena välja toonud sisehaiguste arsti dr Tatjana Panfilova 9.01.2021 kuni 19.01.2021 sissekande tervise infosüsteemi ja psühhiaater Ülo Kallassalu sissekande tervise infosüsteemi.
24.Vastustaja märgib, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirang mõõdukaks. Terviseandmete alusel ei esine kaebajal raskusi väljaspool kodu liikumise ega ohu tajumisega. Kaebaja saab aru, millised tegevused võivad talle endale või teistele ohtlikud olla ja mõistab, kuidas ohtlikke olukordi ära hoida. Samas on varasemalt diagnoositud traumajärgset ajukahjustust, korduvaid peavalusid ja esinenud depressiivseid episoode, mis mõjutavad kohanemist igapäevaharjumusi segavate muudatuste ja ootamatute olukordadega, sest kognitiivse funktsiooni uuringul esines vaimset ebatõhusust ja ebaühtlust tähelepanu koondamisvõimes, verbaalses voolavuses ja ruumilises tegevuses.
25.Vastustaja märgib, et suhtlemise valdkonnas on TTO ekspertarst tõenäoliselt piirangute raskusastme raskuse üle hinnanud. Terviseandmete alusel ei ole kaebajal esinenud korduvaid kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides ning olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Sisearsti 21.01.2021 epikriisis on dokumenteeritud, et patsient on liialt naljatlev ja pinnapealne, mis siiski kinnitab teatud ebakohast käitumist. Traumajärgse ajukahjustuse tõttu on küll raskendatud emotsioonide kontroll, kuid terviseandmete põhjal saaks seda hinnata kerge piiranguna. Hinnatud mõõdukas piirang ei mõjuta siiski lõppotsust.
26.Terviseandmete põhjal ei esine püsivaid piiranguid alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu. Ühekordselt on terviseandmetes kajastatud kolmepäevast joomasööstu üldarst Tiiu Hein 30.09.2020 epikriisis, mille järgselt sattus haiglaravile rütmihäirega. ekspertarst ei ole kaebajaga nõustunud ravimite kõrvaltoimete püsimise osas, kuna ravimite tarvitamisest tekkinud seedehäireid pole dokumenteeritud. Vastustaja hinnangul on põhjendatult hinnatud kaebus ravimite kõrvaltoimetest puuduvaks, kuna terviseandmed ei kajasta püsivate seedehäirete esinemist ja kinnitatud põhjuslikku seost ravimitega, samuti ei ole esinenud vajadust ravi muutmiseks kõrvaltoimete tõttu.
27.Kaebajal on maksaanalüüsides kõrvalekaldeid, kuid infektsionist on välistanud maksakahjustuse infektsioonhaigustest. Kaebaja on käinud ekspertiisi otsuse koostamise järgselt gastroenteroloogi vastuvõtul. Uuringute tulemusel maksa autoimmuun- ega ladestushaigusi ei diagnoositud, HBV, HCV välistatud. Kõhukoopa ultraheli uuringul leitud seisund ei mõjuta üldist töövõimet ning gastroenteroloogi hinnangul ravivajadus puudub ja on vajalik langetada kehakaalu, suurendada füüsilist aktiivsust, toituda tervislikult.
28.Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole tervise infosüsteemi lisandunud ega kaebaja poolt esitatud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Isiku enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase 5. aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav puuduv töövõime.
29.Asjaolu, et kaebajal oli 2011. aastal peatrauma ja tekkis traumajärgne ajukahjustus, mis on püsikululine ning millega kaasuvad depressioonid on hinnangu andmisel kaebaja töövõimele arvestatud. 5(11)
30.Asjaolu, et vastustaja tuvastas varasemalt kaebajal puuduva töövõime, ei tähenda, et ka käesoleva taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Antud juhul ei järeldu eelkõige sisehaiguste arsti dr Tatjana Panfilova 09.01.2021 kuni 19.01.2021 sissekandest tervise infosüsteemi ja psühhiaater Ülo Kallassalu sissekandest tervise infosüsteemi, et kaebaja kaebused vaimse võimakuse valdkonnas oleksid sellised, mis tingiksid puuduva töövõime. Terviseandmete alusel on kaebajal nüüd läbi viidud ka esmase kognitiivse funktsiooni uuring, mis vastas küll ealisele normile, kuid funktsiooniti oli ebaühtlust tähelepanu koondamisvõimes, foneemilisel alusel verbaalses voolavuses ja ruumilises tegevuses. Mehhaaniline mälu on normatiivsest madalam, uue materjali omandamine ja õppimisvõime normist madalam. Ka teistes funktsioonides esines vaimset ebatõhusust, kuid mitte määral, mis tingiks raskeid piiranguid.
31.Vastustaja märgib, et vaidemenetluse käigus on koostatud 16.07.2022 uus eksperdiarvamus, kus arvestati kaebaja vaides märgituga. Ka töötukassa ekspertarst on vaidemenetluses 01.08.2022 koostanud uue eksperdiarvamuse, mis on olnud sisendiks vaideotsuse koostamisele. Taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt kogutakse täiendavaid terviseandmeid, kui taotleja tegutsemisvõime vajab täpsustamist. Seega ei ole see töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa. Võttes arvesse kohtule esitatud kahe ekspertarsti teadaolevat arvamust, leiab vastustaja, et täiendavate terviseandmete kogumine kaebaja raviarstidelt ei oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliste täiendavate asjaolude kohta tema raviarstid infot valdavad, mis vastustajale kättesaadavatest terviseandmetest ei selgu ja kuidas need võiksid mõjutada lõpphinnangut. Töötukassa poolt vaide ja kohtukaebuse läbi vaadanud ekspertarst on kardioloog. Kõik töövõime hindamist teostavad ekspertarstid on arstiõppe läbinud ja puudub alus kahelda nende pädevuses.
32.Vaidlustatud otsused ei ole selliste põhjendamispuudustega, mis võiks kaasa tuua haldusakti tühistamise. Võttes arvesse kohtule esitatud kahe ekspertarsti teadaolevat arvamust, leiab vastustaja, et on täitnud sisuliselt kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-17-1110 märgitud seisukoha, mille kohaselt on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist, kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla.
33.Arusaamatu on kaebaja järeldus, et „Muude südamehaiguste“ mõiste kasutamine eksperthinnangu kokkuvõttes viitab selgelt sellele, et ekspert ei ole kursis kaebajal diagnoositud südamehaigustega, mistõttu ei olnud tal võimalik ka objektiivselt hinnata, kuidas kaebajal diagnoositud südamehaigused tema tegutsemist piiravad. Vaidemenetluses on eksperdiarvamuse üle vaadanud töötukassa ekspertarst dr Lembi Aug, kes on kardioloog. Kaebaja südameprobleemidega seonduvad epikriisid on välja toodud eksperdiarvamustes, mistõttu jääb arusaamatuks, milliseid südameprobleeme vastustaja kaebaja hinnangul arvestanud ei ole.
34.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud ära ootama raviarstide arvamused, kelle vastuvõtule oli kaebaja suunatud (neuroloog, gastroenteroloog). Nimetatud uuringute teostamine või ära ootamine ei mõjutanuks kuidagi lõpphinnangut.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töövõime hindamine toimus õiguspäraselt. Kaebaja ei ole nõus osalise töövõime tuvastamisega ja leiab, et Eesti Töötukassa oleks pidanud tuvastama 6(11)
puuduva töövõime. Kaebaja hinnangul viidi töövõime hindamine läbi pealiskaudselt, ebapiisavate põhjendustega ja ootamata ära kaebaja visiite gastroenteroloogi ja neuroloogi vastuvõttudele.
37.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa on töövõime hindamiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja kukkus 2011. aastal töö tegemise käigus libedaga ja lõi ära kukla ning kaotas teadvuse, mille tulemusel diagnoositi tal püsikululine ajukahjustus kaasuva depressiooniga. Kaebajal on varasemalt tuvastatud puuduv töövõime.
38.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
39.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada.
40.Esmalt selgitab kohus seda, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Hindamisotsustega on tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 16-17). Seega tuleb Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et sellele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid.
41.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2). Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3 p 3).
42.Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on avalikult kättesaadav dokument.1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
43.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
44.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes
isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
45.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud seitsme valdkonna võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
46.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 8, võttes arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määrus nr 39 § 6 lg 6).
47.Töövõime hindamise menetluses koostas 06.06.2022 kuupäevaga eksperthinnangu AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Ingrid Lauer (Merioja). Ekspertarvamus on lisatud kaebusele ja Eesti Töötukassa 20.10.2022 vastusele. Ekspertarst sai kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks. Seega tuvastas Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsusega kaebajal osalise töövõime.
48.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Töövõime hindamise otsuses on valdkondade kaupa märgitud, kas piirangud tuvastatud ja millised ja millised haigused on piirangu põhjuseks, kuid piirangutele antud hinnanguid eraldi põhjendatud ei ole. Töövõime hindamise otsuse põhjendused saab lugeda esitatuks ka eksperthinnangus, millele on otsuses viidatud. Dr Ingrid Laueri põhjendused võtmetegevustele antud hinnangute kohta ei ole pikad, kuid põhjendused on iseenesest olemas koos väljavõtetega kaebaja terviseandmetest. Kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa poolt vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). See tähendab, et kohus saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Kohus leiab, et 27.06.2022 otsuse ja sellele eelnenud eksperthinnangu võimalikud põhjendamispuudused saab lugeda kõrvaldatuks 05.08.2022 vaideotsusega ja kohtumenetluses esitatud vastustaja 20.10.2022 vastusega kaebusele ja dr Lembi Aug 10.10.2022 allkirjastatud kirjalike seisukohtadega, sest nimetatud dokumentides on põhjalikumalt selgitatud, miks kaebaja puhul leiti, et tal on puuduva töövõime asemel osaline töövõime. 8(11)
49.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
50.Kaebaja leiab, et töövõime ulatus on määratud kindlaks suvaliselt ning tegelikkusest kergemana. Kaebaja on viidanud eksperthinnangu puhul asjaoludele, mis annavad kaebaja hinnangul märku, et ekspertarst on andnud oma hinnangud pealiskaudselt ega polnud kaebaja südamehaigustega tegelikult kursis. Kohus kaebaja kahtlustega ei nõustu. Kui võrrelda 06.06.2022 eksperthinnangus antud ekspertarsti hinnanguid ja kaebaja enda hinnanguid kehalise ja vaimse võimekuse piirangutele, siis on näha, et ekspertarst on valdavalt nõustunud kaebaja enda hinnangutega oma tervisele. Ekspertarst on hinnanud piirangu raskusastme madalamaks ainult võtmetegevuses 1.4 (liikumisega seotud muud piirangud) ja 2.4 (käelise tegevusega seotud muud piirangud), andes hinnanguks 0 ehk piirangute puudumise. Sealjuures oli kaebaja ise märkinud võtmetegevuste 1.4 ja 2.4 raskusastmeks 9, mis tähendab muutlikku võimekust. Võtmetegevuse 4.1 (teadvusel püsimine) all on ekspertarst märkinud, et sünkoopide esinemist on hinnatud valdkonnas „liikumine“. Võtmetegevustes 1.2 (ohutu ringiliikumine), 5.1 (tegevuste õppimine) ja 5.2 (tegevuste alustamine ja lõpetamine) on ekspertarst hinnanud piirangu raskusastme isegi kõrgemaks kui kaebaja (0 asemel 2). Seega ei saa vähemalt võtmetegevustele antud hinnangute põhjal öelda, et ekspertarst oleks kaebaja terviseseisundit põhjendamatult kergeks hinnanud. Dr Ingrid Lauer jäi oma esialgsele seisukohale ka 16.07.2022 kuupäeva kandvas eksperthinnangus (Eesti Töötukassa 20.10.2022 vastuse lisana esitatud).
51.Kohus märgib, et vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Inimese tegutsemisvõime võib sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel.
52.Vastustajale ei saa praegusel juhul ette heita teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamata jätmist. Kohtumenetluses on selgunud, et vaidemenetlusse oli kaasatud Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug, mida kinnitab Eesti Töötukassa 20.10.2022 vastusele lisatud dokument „Ekspertarsti vaidemenetluses antud hinnang.pdf“. Dr Lembi Aug on kohtumenetluses ka kirjalikud seisukohad esitanud. Kohus märgib, et selguse huvides oleks vastustaja pidanud vaidemenetlusse täiendavalt kaasatud ekspertarsti juba vaideotsuses nimeliselt ära märkima ja tema arvamuse kaebajale kättesaadavaks tegema, et kaebajale ei jääks selles osas mingeid kahtlusi. Oluline on aga see, et Riigikohtu praktikast tulenev täiendava arvamuse küsimise nõue on vaidemenetluses ja kohtumenetluses täidetud. Dr Lembi Aug on avalikult kättesaadavate andmete kohaselt kardioloog, mistõttu kohtul puudub alus arvata, et vastustaja lõpliku seisukoha kujunemisel ei ole arvestatud kaebajal diagnoositud südamehaigustega. Dr Lembi Aug on oma 10.10.2022 allkirjastatud seisukohas märkinud, et isiku enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kaebajal on varem esinenud korduvaid rütmihäireid ja ka südamepuudulikkust, kuid raviga on kardiaalne seisund hetkel kompenseeritud ja üldist töövõimet mõjutab see vähesel määral. Regulaarne siinusrütm on püsinud 9(11)
raviga üle aasta ning ehhokardiograafiliselt südame üldine süstoolne funktsioon normilähedane, kontraktiilsuse häireid, klapipatoloogiat ei esine. Kaebajal on maksaanalüüsides kõrvalekaldeid, kuid infektsionist on välistanud maksakahjustuse infektsioonhaigustest. Kaebaja ei ole igapäevaselt psühhiaatrilisi ravimeid tarvitanud ega vajanud, kuigi eeldatavalt võiks antidepressantravi anda täiendavat positiivset efekti stressi ja muutustega toimetuleku ning suhtlemise valdkonnas.
53.Kohtul puudub põhjus arvata, et ekspertarstid oleksid kaebaja töövõimet hinnates läinud vastuollu kaebaja terviseandmetega (terviseandmete väljavõte on esitatud Eesti Töötukassa 20.10.2022 vastuse lisana). Ekspertarstil oli praegusel juhul õigus valida osalise ja puuduva töövõime hindamise vahel, sest kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 8. Iseenesest saab puuduva töövõime tuvastamist kaaluda juba siis, kui võtmetegevuste arvväärtuste summa on vähemalt 4, kuid see sõltub konkreetsest juhtumist. Ei ole kindlat arvväärtust, millest alates ei saa enam tuvastada osalist töövõimet ja tuleb tuvastada puuduv töövõime.
54.Kaebaja on asjaolude väljaselgitamisega seoses teinud vastustajale kaks etteheidet. Esiteks on kaebaja välja toonud, et vastustajal ei olnud kõiki töövõime hindamiseks vajalikke andmeid, sest kaebaja ei olnud 27.06.2022 otsuse tegemise ajaks käinud gastroenteroloogi ja neuroloogi vastuvõtul, kuhu ta oleks terviseandmetest nähtuvalt pidanud täiendavalt minema. Teiseks oleks vastustaja pidanud vaidemenetluses koguma täiendavaid terviseandmeid kaebaja taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaastatud ekspertiisimeeskonnalt. Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus töövõime hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et kuna taotlusel nimetatud arstidelt andmete täpsustamine toimub vastavalt vajadusele, ei ole tegemist töövõime hindamise menetluse kohustusliku osaga. Ka vaide lahendamise tähtaja pikendamine ei loo õiguspärast ootust, et vastustaja kogub kaebaja arstidelt täiendavat infot. Täiendavate andmete küsimata jätmine saaks uurimispõhimõtte rikkumisena tuua kaasa otsuse tühistamise üksnes siis, kui see võis töövõime hindamise otsust mõjutada (HMS § 58). Kaebaja ei ole välja toonud, milliste tema tegutsemisvõimet puudutavate asjaolude kohta oleks vastustaja pidanud tema arstidelt täiendavat infot hankima, et õige otsus teha. Kaebaja on tuginenud üksnes sellele, et vastustaja oleks pidanud ära ootama kaebaja visiidid gastroenteroloogi ja neuroloogi juurde. Vastustaja on vastuses kaebusele arvesse võtnud, et kaebaja käis 20.07.2022 gastroenteroloogi vastuvõtul (Eesti Töötukassa 20.10.2022 vastuse lisa „Terviseandmed.pdf“, lk 63). Vastustaja on välja toonud, et uuringute tulemusel maksa autoimmuun- ega ladestushaigusi ei diagnoositud, HBV, HCV välistatud. Kõhukoopa ultraheli uuringul leitud maksasteatoos ja fibroskannuuringul fibroosi 0-1 astmelevastavad muutused ning CAP-uuringul kolmanda astme steatoos. Seisund ei mõjuta üldist töövõimet ning gastroenteroloogi hinnangul ravivajadus puudub ja on vajalik langetada kehakaalu, suurendada füüsilist aktiivsust, toituda tervislikult. Terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud peavaludega neuroloogi poole. Vastustaja on välja toonud, et terviseandmete alusel on seni olnud peavalud episoodilised ja enamasti allunud tavalistele valuvaigistitele. Kaebaja ei ole retseptipõhist valuravi peavalude tõttu vajanud. Seega leiab kohus, et eriarstide visiitide ära ootamata jätmine ei mõjutanud lõplikku otsust. Eesti Töötukassal ei ole kohustust oodata ära töövõime hindamise taotleja võimalikke täiendavaid arstivisiite pärast töövõime hindamise taotluse esitamist. Kuna Eesti Töötukassa ei saa kindel olla, kas ja millal isik visiidile jõuab ja täiendavad terviseandmed TIS-i lisatakse, tooks see kaasa töövõime hindamise menetlusaja pikenemise, mis võib minna vastuollu haldusmenetluse võimalikult lihtsalt ja kiirelt läbiviimise põhimõttega (HMS § 5 lg 2). Kui pärast otsuse tegemist peaksid tervise osas selguma uued asjaolud, saab esitada uue töövõime hindamise taotluse.
55.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsus nr TVH/22/025779 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Eesti Töötukassa 29.06.2022 otsusega nr 10(11)
TVT/22/033102 on kaebajale määratud osalisele töövõimele vastav töövõimetoetus. Kuna osalise töövõime tuvastamine on õiguspärane, siis on õiguspärane ka määratud töövõimetoetus. Kuna vaidemenetluse esemeks olnud 27.06.2022 ja 29.06.2022 otsused on õiguspärased, tuleb õiguspäraseks lugeda ka 05.08.2022 vaideotsus nr VO/22/1883. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused uuesti läbi.
56.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
57.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.