Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2022, Tartu
Haldusasja number
3-22-2581 X esialgse õiguskaitse taotlus
Haldusasi Menetlustoimingud
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Menetlusabi taotluse lahendamine
palk aitaks tal paremini täita võlausaldajate nõudeid. Lisaks saaks taotleja avavanglas viibides hoida lähedasemaid suhteid ema ja väikese vennaga, sest ta saaks taotleda kodukülastusi. Kinnises vanglas viibimine omab taotleja sõnul kahjulikku mõju ka hariduse omandamisele, sest avavanglas olles saab käia erinevatel koolitustel. Samuti soovib taotleja endale riigi õigusabi korras kaitsjat.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
väljaspool vanglat. Kui taotlejal oli avavanglas viibides töökoht, siis saab taotleja võimaliku kaebuse rahuldamise korral esitada vanglale kahjunõude ning taotleda saamata jäänud tulu hüvitamist. Kodukülastustest ja koolitustest ilmajäämine ei too samuti endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi, sest ka kinnises vanglas on taotlejal õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele (vt vangistusseaduse (VangS) §-d 24 ja 25) ning väljaspool vanglat korraldatavatest koolitustest saab taotleja osa võtta siis, kui ta vaidluse positiivse lahenduse korral peaks paigutatama tagasi avavanglasse. Kinnises vanglas tagatakse põhi- ja üldkeskhariduse omandamine ning võimalik on ka kutseõppe läbimine ning õppimine väljaspool vanglat asuvas õppeasutuses (vt VangS §-d 35 ja 36). Kohus leiab, et asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis tingiksid taotleja viivitamatult avavanglasse tagasi paigutamise vajaduse. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades pole põhjendatud ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamine. Ka selle käskkirja peatamist otsustades lahendaks kohus sisuliselt ära põhivaidluse distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse üle. Kuna kaebajale määrati kartserikaristus katseajaga, on kaebajal võimalik oma hea käitumisega ära hoida kartserikaristuse reaalne täitmisele pööramine. Kohus mõistab, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamist taotleb kaebaja põhjusel, et välistada avavanglast ümberpaigutamise alus. Kohus ei pea ülal juba esitatud põhjustel kaebaja suhtes avalduvaid tagajärgi sedavõrd tõsiseks, et lahendada esialgse õiguskaitse menetluse raames põhivaidlus distsiplinaarkaristuse määramise osas. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lahendades hindama ja võrdlema ka erinevaid huvisid. Avavanglasse paigutamiseks peavad olema täidetud VangS-s sätestatud eeldused (VangS § 20 lg 1), sh piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Seega on avalikes huvides, et avavanglas kannaksid karistust kinnipeetavad, kelle puhul pole tõsist alust eeldada neist lähtuvat ohtu (õigusrikkumisi). Avalikkuse julgeolek ja turvatunne on kaalukamad hüved võrreldes kinnipeetava huviga viibida leebemal režiimil ning kohus ei pea põhjendatuks, arvestades, et esialgse õiguskaitse menetluses lahendab kohus kiireloomuliselt esialgse teabe ja piiratud tõendikogumi pinnalt, luua esialgse õiguskaitse menetluse tulemusena olukord, kus peatub distsiplinaarmenetluse käskkirja kehtivus ning taotleja avavanglasse paigutamise otsuse kehtivus ning kohus kohustaks vanglat taotlejat avavanglasse paigutama.
Kohus leiab, et X on vaidlusaluses küsimuses võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses. Ta on juba iseseisvalt esitanud vanglale vaided, taotledes käskkirja nr 6-2/538 ja otsuse nr 6-5/223-2 tühistamist (s.o kehtetuks tunnistamist) ja enda avavanglasse tagasi paigutamist. Kohtul puudub alus arvata, et taotleja ei saaks vaiete rahuldamata jätmise korral ka halduskohtule kaebuse koostamisega iseseisvalt hakkama. X on end ka varasemalt halduskohtumenetluses ise esindanud (vt nt haldusasi nr 3-20-1700). Kohus märgib, et halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Kohtu hinnangul on X seega võimeline ise oma õigusi kaitsma.
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.