Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-21-875 19. detsember 2022 Maria Lõbus X.X.X.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks lõpetada toiming ja tagastada ära võetud asjad Kaebaja – X.X.X., esindaja Indrek Repnau Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Mati Valtna ja Triin Randoja Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.X.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18. jaanuar 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-875 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas 18. detsembri 2017. a määrusega X.X.X.i (edaspidi kaebaja) vastu karistusseadustiku (KarS) § 151 lõike 1 (vaenu õhutamine) alusel algatatud väärteomenetluse nr 278015010549 väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Määruses märgiti, et väärteoasja raames läbiotsimisel kaasa võetud asjade suhtes kohaldatakse ohu tõrjumiseks korrakaitseseadusega (KorS) ette nähtud meetmeid.
2.PPA 18. detsembri 2017. a protokollist nähtuvalt võttis PPA 18. detsembril 2017 KorS § 52 alusel hoiule väärteomenetluse nr 278015010549 käigus politseisse toimetatud järgmised vallasasjad: 1) raamat „Natsionaalsotsialism. Bioloogiline maailmavaade“ 21 tk; 2) raamat „Eesti kannatuste aeg ja vabastamine“ 2 tk; 3) raamat „Suur Saksa riigi sünd“ 3 tk; 4) raamat „Bolševism Moosesest Leninini“ 7 tk; 5) raamat „Nacionalizmas ir socializmas“ 9 tk; 6) keraamilised haakristi kujutisega kannud 3 tk; 7) pastapliiatsid kirjaga www.natsiweb.info 41 tk; 8) plakatid „Hitler päästja“ 273 tk; 9) plakatid „Kaitse oma kodumaad. Häving bolševismile“ 92 tk; 10) poliitiline lugemisvihik „Politischer Lesebogen“ 4 tk; 11) kleebised haakristi kujutisega 291 tk; 12) kirja blanketid A4 formaadis ja haakristi pressitud reljeefkujutisega 648 tk; 13) haakristi sümboolikaga metallist hõbedase läikega karikas, millel graveering „Laskevõistluse rändauhind“ 1 tk; 14) pappkarp, milles musta värvi ümbrise ja käepidemega natsionaalsotsialistliku sümboolikaga pistoda taoline ese 1 tk; 15) valge pildiraam selles oleva kirjaga 1 tk; 16) metallist joogipudel 1 tk; 17) natsionaalsotsialistliku sümboolikaga nokamütsid 2 tk; 18) pappkarp, milles haakristiga laualipp ja laualipualus 2 tk; 19) pappkarp, milles haakristiga lipp ja lipualus 3 tk; 20) metallist rihmapandlad 10 tk; 21) puidust haamer 1 tk; 22) metallist vai 1 tk; 23) lips, millel haakristi märk 1 tk; 24) haakristi kujutisega käelindid (sinised) 13 tk; 25) haakristiga käepaelad (punased) 6 tk; 26) paberümbrik, milles viis A4 paberlehte; 27) Hitleri kujutisega kleebised 158 tk; 28) raamat „Kuriteo värv“ 349 tk; 29) raamat „Ära usalda rebast rohelisel aasal ega ühtegi juudi vannet“ 43 tk; 30) raamat „Martin Luther. О Евреях и их лживости“ (tõlkes „Juutidest ja nende valelikkusest“) 449 tk; 31) raamat „Martin Luther. Juutidest ja nende valedest“ 70 tk;
3-21-875 32) raamat „Martin Luther. Juutalaisista ja heidän valheistaan“ (tõlkes „Juutidest ja nende valedest“) 159 tk; 33) raamat „Adolf Hitler. Vabastaja“ 209 tk; 34) raamat „Wannsee konverents ja meie“ 368 tk; 35) raamat „Hitler“ 49 tk; 36) raamat „Himmler: Homoseksuaalsusest“ 157 tk; 37) raamat „Ebamoraalsus Talmudis“ 166 tk; 38) raamat „Mina võitlen“ 31 tk; 39) raamat „Minu tunnistus“ 106 tk; 40) raamat „Adolf Hitler ja lapsed“ 95 tk; 41) pakett kirjaga „Risto raamatupidamine 2008−2012“ Protokollis on selgitatud, et hoiule võetud vallasasjade väline kujundus, olemus ja/või sisu propageerib natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat, ülistab Adolf Hitleri isikut ja tema tegevust, väljendab diskrimineerivat ja/või vägivalda õhutavat suhtumist pagulastesse ning teisest rahvusest, teise kultuuritaustaga, teise nahavärviga või teisest rassist isikutesse. Hoiule võetud vallasasjade loomise, koostamise, valmistamise ja/või levitamise eesmärgiks on tekitada pingeid eri ühiskonnagruppide vahel, samuti pingeid Eesti Vabariigi ja teiste riikide vahel ning see ohustab avalikku korda, kahjustab Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet ning sise- ja välisjulgeolekut. Niisugune tegevus on käsitletav korrarikkumisena. Kui asju hoiule mitte võtta, hakatakse suure tõenäosusega kohe nende abil vaenu ja diskrimineerimist õhutama ning see viiks ohtlike pingete tekkimiseni eri ühiskonnagruppide vahel, äärmuslikult meelestatud isikute koondumiseni ja nende radikaliseerumise süvenemiseni. Seega esineb suur tõenäosus, et asjade hoiule võtmata jätmise korral algab kohe korrarikkumine. Kaebaja puhul on põhjendatult alust arvata, et tegemist on äärmuslikult meelestatud isikuga. Kaebaja on Eestis 2006. aastast alates süstemaatiliselt ja avalikult propageerinud NatsiSaksamaa natsionaalsotsialistlikku vaenu õhutavat ideoloogiat. Muu hulgas koostas kaebaja 2006. aasta lõpus reaalse kava, kuidas tulevikus asuda Eestis elavaid noori spetsiaalsetes poolmilitaarsetes laagrites paremäärmuslikus vaimus koolitama, et kasvatada endale ustavaid järgijaid. Kaebaja moodustas 28. veebruaril 2011 Mittetulundusühingu La Colonia (edaspidi MTÜ La Colonia), mille kaudu jätkas natsionaalsotsialismi propageerimist ja võõraviha õhutamist Eestis. Kaebajale kuuluva OÜ Haamer-kirjastus kaudu on välja antud mitu vaenu õhutava sisuga raamatut. Just raamatute, aga ka teiste trükiste (nt Hitleri pildiga postmark, plakatid jms) levitamise kaudu on kaebaja korduvalt kahjustanud Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet, luues Eesti riigist ja rahvast natsistlikku ja rassistlikku kuvandit. Samuti on ta tekitanud riigisiseseid pingeid. Natsionaalsotsialistlike trükiste müügiks kasutati mitme aasta jooksul veebilehte www.natsiweb.info, mis tervikuna propageerib agressiivset natsionaalsotsialismi ja kutsub üles aktiivsele (s.o vajaduse korral vägivaldsele) rahvuse kaitsele erinevuste eest. Kaebaja ja MTÜ La Colonia tegevus harmoneerub ka Venemaa tegevusega Eesti riigi vastu suunatud infosõjas, mille üheks peateemaks on fašismi heroiseerimine Eestis. Kaebaja ja MTÜ La Colonia järjepidevad provokatiivsed teod teenivad selliste poliitiliste jõudude ja/või riikide huve, kelle eesmärgiks on Eesti Vabariiki rahvusvaheliselt kompromiteerida, nõrgestada, liitlastest distantseerida ning luua lõppresultaadina soodne eelsituatsioon võimalikule jõudu kasutavale ning Eesti Vabariigi iseseisvust ohustavale sekkumisele. Selline tegevus kujutab otsest vahetut ohtu avalikule korrale, põhiseaduslikele õigustele ning Eesti Vabariigi sise- ja välisjulgeolekule. Kõnealuste vallasasjade hoiule võtmine on proportsionaalne ja kohane vahend, et tõrjuda ohtu ning tagada avalik kord ja riigi julgeolek.
3-21-875
3.PPA teatas 25. märtsi 2021. a vastuses kaebaja pöördumisele, et asjade hoiule võtmise põhjused ei ole ära langenud, mistõttu ei ole võimalik asju tagastada.
4.Kaebaja esitas 25. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA vastu toimingu lõpetamiseks ja ära võetud asjade tagastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on meetme kohaldamise algusest peale rikkunud menetlusnorme ja kaebaja õigusi ning ära võetud asjad tuleb talle tagastada. 1) Vastustaja on 18. septembri 2017. a vastuses kaebaja pöördumisele öelnud, et
18.detsembril 2015 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud esemed on võimalik kaebajale tagastada, välja arvatud raamatu „Ära usalda rebast rohelisel aasal ega ühtegi juudi vannet“ 43 eksemplari. Seega on vastustaja juba enne väärteoasjas menetluse lõpetamist asunud seisukohale, et läbiotsimise käigus ära võetud esemed on võimalik kaebajale tagastada. Ka vastustaja 27. novembri 2017. a vahevastusest saab järeldada, et vastustaja ei olnud kaebajale asjade tagastamise vastu. Hiljem on aga vastustaja keeldunud asju tagastamast. 2) Asudes KorS-is sätestatud meedet kohaldama, tekkis vastustajal kohustus väljastada kaebajale viivitamata KorS § 52 lõikes 3 ette nähtud protokolli koopia. Vastustaja ei ole kaebajale nimetatud protokolli koopiat väljastanud. Kaebaja sai vallasasjade hoiulevõtmise protokolli olemasolust teada alles siis, kui tutvus vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuse ja selle lisaga. Kaebajal oli väärteoasjas kaitsja ja kaitsja kaudu oleks saanud protokolli kaebajale kätte toimetada. 3) Üleantud asjade kohtuvälise menetleja nimel vastuvõtjat ei ole võimalik protokollist tuvastada. Arusaamatuks jääb PPA väärteomenetleja A. Kalmuse menetlusseisund vallasasjade hoiulevõtmise toimingus. A. Kalmus ei olnud väärteoasjas menetluse läbiviija. Väidetavalt on ta meetme kohaldaja, kuid protokollis puudub nii meedet kohaldanud isiku kui ka protokollija allkiri. Protokolli on allkirjastanud ainult vallasasjad üle andnud väärteomenetleja K. Kender. Kaebaja on seisukohal, et kohtule esitatud protokoll on teadvalt võltsitud eesmärgiga vältida kaebajalt ära võetud asjade tagastamist. Võltsimist kinnitab ka see, et väärteomenetluse lõpetamise määruses ei ole suudetud märkida konkreetset meedet ning väärteomenetluse lõpetamise määruse peale esitatud kaebust lahendavas määruses on alles hakatud sisustama kohaldatavat meedet, viidates KorS §-le 52. 4) Väärteomenetluse käigus isikult ära võetud asjade tagastamine on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 208. Märkides väärteomenetluse lõpetamise määruses, et ära võetud asjade suhtes kohaldatakse KorS-iga ette nähtud meetmeid, ületas väärteomenetleja oma pädevust ja tegi teadvalt ebaseadusliku menetlusdokumendi. 5) Vallasasja hoiulevõtmise protokollist ei nähtu hoiulevõtmise konkreetset seaduslikku alust. Meetme kohaldamise seaduslikule alusele tuleb viidata viivitamatult meetme kohaldamisel. Protokoll sisaldab üksnes laialivalguvat teksti, mida üritatakse põhjendustena näidata. 6) Vastustaja ei ole suutnud selgitada, millal realiseerub oht seoses kaebajalt ära võetud raamatutega: kas raamatu kirjutamisel või tõlkimisel, trükkimisel, kauplusesse müüki
3-21-875 panemisel, isiku poolt raamatu ostmisel või raamatu lugemisel ja loetu üle mõtlemisel. Vastustaja üksnes väidab, et esineb mingi abstraktne oht, mida aga sisustada ei suudeta. 7) Kohaldatav meede ei ole enam proportsionaalne ega vajalik. Kaebajale kohaldati
16.detsembril 2015 sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki viieks aastaks. Nimetatud keeldu pikendati 27. novembril 2020 kümne aasta võrra. Kaebaja ei ole alates 18. detsembrist 2015 Eesti Vabariigis viibinud. 8) Kohaldatav meede rikub kaebaja õigusi, sest kaebaja ei saa temalt ära võetud asju oma asukohariigis kasutada. KorS kehtib ja vastustaja täidab oma ülesandeid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Kui kaebajale väljastatakse temale kuuluvad asjad, saab ta neid kasutada ainult väljaspool Eesti Vabariiki. Hinnangu sellele, kas kaebajale kuuluvad asjad on väljaspool Eesti Vabariiki lubatud, keelatud või ohustavad, saab anda kaebaja asukohariigi korrakaitseorgan ja kohus, mitte vastustaja. 9) Kuna vastustaja jätkuv toiming ehk vallasasjade hoidmine on ebaseaduslik, tuleb vastustajat kohustada toimingut lõpetama.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1) Kaebajale on võimalik tagastada ainult järgmised esemed: paberümbrikust lehed, millel on OÜ Haamer-kirjastus välja antud raamatu „Worstiwalmistaja HAIM“ sissejuhatav tekst autor Vello Agorist ning MTÜ La Colonia raamatukogust laenutamise teave; metallist joogipudel; puidust haamer; metallist vai; pakett kirjaga „Risto raamatupidamine 2008−2012“. Need esemed ei kujuta äratuntavalt natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ega õhuta vaenu. 2) Muude esemete osas jäi vastustaja 18. detsembri 2017. a protokollis toodud põhjenduste juurde. Kaebajalt võeti esemed hoiule KorS § 52 lõike 1 punkti 1 alusel. VTMS § 208 lõikes 2 sätestatu ei välista vajaduse korral ohu tõrjumiseks korrakaitseliste meetmete rakendamist KorS-i alusel. 3) Praegu on võimatu välja selgitada, miks leidis PPA ametnik 18. septembri 2017. a kirjas, et kaebajale on võimalik suurem osa asju tagastada, sest see ametnik on teenistusest lahkunud. PPA organisatsioonina ei pea jätkuvalt võimalikuks tagastada kaebajale suuremat osa asjadest. Seda seisukohta toetab ka Kaitsepolitseiamet. 4) Vastavalt KarS §-le 1511 on alates 29. aprillist 2022 väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu 585 SE seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks, et Eesti õiguskord ning Eesti inimeste õigushüved oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest. Selliseks vaenutegevuseks võivad seletuskirja järgi olla nii üleskutsed vägivallale kui ka provokatiivsed sümbolite kasutamised. Seletuskirja kohaselt võivad KarS §-s 1511 nimetatud sümbolite alla kuuluda ka Eesti Vabariiki okupeerinud totalitaarsete režiimide sümbolid. Teadaolevalt okupeeris Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Eesti Vabariiki aastatel 1941– 1944. Natsionaalsotsialistliku ideoloogia toel toime pandud II maailmasõja kuriteod on üldiselt teadaolevad ning ideoloogial on lai kandepind maailmas ka tänapäeval.
3-21-875 5) Haldusasjas nr 3-16-96, milles oli vaidluse all kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine siseministeeriumi 16. detsembri 2015. a otsusega, leidis Tallinna Ringkonnakohus, et paremäärmuslikke vaateid väljendavate või Natsi-Saksamaad ja selle juhte idealiseerivate teoste trükkimine ja levitamine ei pruugi iseenesest olla õigusaktidega vastuolus, kuid see ei tähenda, et taolist tegevust ei oleks võimalik hinnata riigi julgeolekut või avalikku korda ohustavaks. Ringkonnakohus märkis veel, et Eesti riigi rahvusvahelist mainet saab rikkuda ning riigi julgeolekut ja avalikku korda ohustada ka selline kaebaja tegevus, mis ei ole iseenesest õigusvastane, kuid mis piisava tõenäosusega võib viia õigusvastaste tegudeni või riigi julgeoleku tegeliku kahjustumiseni ning seejuures ei ole määrav, kas kaebaja on oma tegevuse kavandamisel ja elluviimisel ise vastavate tagajärgede saabumist soovinud või mitte. Ringkonnakohtu seisukoht toetab 18. detsembri 2017. a protokollis väljendatud seisukohta, et KorS-is sisalduv korrarikkumise mõiste (KorS § 5 lõige 1) on laiem kui süüteo (s.o kuriteo või väärteona karistatava teo) mõiste. 6) Asjaolu, et kaebajal ei ole sissesõidukeelu tõttu võimalik Eestisse tulla, ei pruugi takistada tal vaidlusaluste esemete enda valdusesse saamisel nende abil vihkamist, vägivalda, rassilist jm diskrimineerimist õhutada või natsisümbolite abil inimsusevastaseid või sõjakuritegusid avalikult toetada või õigustada või ka ilma konkreetset süütegu toime panemata Eesti riigi julgeolekut ja avalikku korda ohustada ning rahvusvahelist mainet kahjustada. Pealegi on haldusasjas nr 3-16-96 tuvastatud, et kaebaja tegevusest lähtus enne sissesõidukeelu kohaldamist tõenäoline oht Eesti riigi julgeolekule, avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele vaatamata asjaolule, et ta viibis märkimisväärse osa aastast mitte Eestis, vaid Hispaanias. 7) Kaebajale ei väljastatud 18. detsembri 2017. a vallasasjade hoiulevõtmise protokolli, kuna kaebaja ei viibinud Eestis ning ei olnud siia saabumas sissesõidukeelu tõttu, samuti ei olnud PPA-le teada kaebaja postiaadress ega e-posti aadress. 8) Kaebaja väited vallasasja hoiulevõtmise protokolli võltsimise kohta on alusetud. Kaebaja nimetatud puudused protokollis ei tingi vallasasjade hoiulevõtmise kui toimingu õigusvastasust.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Vastustaja on kohtumenetluses teavitanud, et on nõus 18. detsembril 2017 hoiule võetud esemetest kaebajale tagastama järgmised esemed: paberümbrikust lehed, millel on OÜ Haamerkirjastus välja antud raamatu „Worstiwalmistaja HAIM“ sissejuhatav tekst autor Vello Agorist ja MTÜ La Colonia raamatukogust laenutamise teave; metallist joogipudel; puidust haamer; metallist vai; pakett kirjaga „Risto raamatupidamine 2008−2012“. Seega nende esemete tagastamise üle enam vaidlust ei käi. Pooltel tuleb ise omavahel suhelda, et kokku leppida esemete üleandmise detailid.
8.Muude esemete tagastamist vastustaja ikka veel võimalikuks ei pea. Vastustaja selgitas, et esemed võeti hoiule ja neid jätkuvalt hoitakse KorS § 52 lõike 1 punkti 1 alusel, mis sätestab, et politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lõige 1). Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lõige 5).
3-21-875
9.Vastustaja põhjendas, et hoiule võetud esemete väline kujundus, olemus ja/või sisu propageerib natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat, ülistab Adolf Hitleri isikut ja tema tegevust, väljendab diskrimineerivat ja/või vägivalda õhutavat suhtumist pagulastesse ning teisest rahvusest, teise kultuuritaustaga, teise nahavärviga või teisest rassist isikutesse. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et vastustaja kirjeldus esemete välimuse, olemuse ja sisu kohta vastab tõele. Ka 18. detsembri 2017. a protokollis toodud esemete kirjeldusest ning vastustaja
17.novembri 2022. a täpsustustest ja lisatud fotodelt nähtub, et paljudel esemetel on haakristi või A. Hitleri kujutised, mitmed esemed kannavad A. Hitlerit ja natsionaalsotsialismi toetavaid loosungeid ja sõnumeid ning raamatute pealkirjad viitavad natsionaalsotsialistliku maailmavaate ja A. Hitleri ülistamisele ning eelkõige juutide vaenamisele. Kaebajalt ära võetud esemete kogus viitab sellele, et need on mõeldud oma sõnumite laialt levitamiseks.
10.Vastustaja on kaebajale esemete tagastamisest lähtuva ohu hindamisel arvesse võtnud kaebaja tausta. Vastustaja selgitas, et kaebaja on Eestis 2006. aastast alates süstemaatiliselt ja avalikult propageerinud Natsi-Saksamaa natsionaalsotsialistlikku vaenu õhutavat ideoloogiat. Muu hulgas koostas kaebaja 2006. aasta lõpus reaalse kava, kuidas tulevikus asuda Eestis elavaid noori spetsiaalsetes poolmilitaarsetes laagrites paremäärmuslikus vaimus koolitama, et kasvatada endale ustavaid järgijaid. Kaebaja moodustas 28. veebruaril 2011 MTÜ La Colonia, mille raames jätkas natsionaalsotsialismi propageerimist ja võõraviha õhutamist Eestis. Kaebajale kuuluva OÜ Haamer-kirjastus kaudu on välja antud mitu vaenu õhutava sisuga raamatut. Natsionaalsotsialistlike trükiste müügiks kasutati mitme aasta jooksul veebilehte www.natsiweb.info, mis tervikuna propageerib agressiivset natsionaalsotsialismi ja kutsub üles aktiivsele (s.o vajaduse korral vägivaldsele) rahvuse kaitsele erinevuste eest. Kaebaja ei ole nendele vastustaja väidetele vastu vaielnud. Seega on kaebaja aastatel 2006−2015 (kaebaja saadeti 18. detsembril 2015 Eestist välja) Eestis aktiivselt tegelenud natsionaalsotsialistliku maailmavaate levitamisega, luues selleks vajalikke ühinguid ja avades vastava veebilehe. Kaebaja tegevuse pikaajalisus ja ulatus Eestis näitab tema võimekust ja järjekindlust natsistlike vaadete suuremate massideni viimisel. Kaebuses on kaebaja osutanud sellele, et soovib temalt ära võetud esemeid edasi kasutada. Sellest saab järeldada, et kaebajal on jätkuvalt huvi natsionaalsotsialismi ja selle levitamise vastu.
11.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, nagu oleks vastustaja tuginenud ainult mingile abstraktsele ohule, suutmata ohtu konkreetsemalt sisustada. Vastustaja on nii 18. detsembri 2017. a protokollis kui ka kohtumenetluses esitanud piisavalt konkreetsed põhjendused, milles seisneb vahetu oht, kui kaebajale esemed tagastada. Natsionaalsotsialismi iseloomustavad eelkõige rahvuslus, šovinism, massikultus, demokraatiavastasus, juhikultus, diktatuur, intellektualismivastasus, aarja rassi ülemvõimu taotlemine ning eesmärk hävitada aarja rassi mittekuuluvad inimesed.1 Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et Eestis natsionaalsotsialistlike vaadete ning diskrimineeriva ja vägivalda õhutava suhtumise levitamine tekitab pingeid eri ühiskonnagruppide vahel, samuti pingeid Eesti Vabariigi ja teiste riikide vahel ning see ohustab avalikku korda, kahjustab Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet ning sise- ja välisjulgeolekut. Natsionaalsotsialismi levitamine Eestis kasvatab selle järgijate hulka ja soodustab nende koondumist, mis viib omakorda suure tõenäosusega oma vaadete jõulise ja koguni vägivaldse pealesurumiseni. See tähendab suure tõenäosusega teisest rahvusest või rassist inimeste diskrimineerimist, ähvardamist, kehalist väärkohtlemist jms, samuti võib see suure tõenäosusega ohustada senise demokraatliku poliitilise kultuuri püsimist. Selliste vaadete intensiivne ja takistamatu levitamine Eestis asetab
3-21-875 Eesti rahvusvahelisel areenil tugevalt negatiivsesse valgusesse ning kahjustab Eesti mainet ja liitlassuhteid teiste riikidega. Eesti riigi suutmatus selliste vaadete levitamist tõkestada võib Eestile kaasa tuua sanktsioonid ja teiste riikide toetuse kadumise. See nõrgestab Eesti positsiooni ja muudab riigi haavatavamaks erinevate ohtude suhtes. Seega võib natsionaalsotsialistlike vaadete aktiivne levitamine Eestis kaasa tuua avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumise või õigushüve kahjustamise. Vastustaja ei pidanudki määratlema, kas oht seoses kaebajalt ära võetud raamatutega realiseerub raamatu kirjutamisel või tõlkimisel, trükkimisel, kauplusesse müüki panemisel, isiku poolt raamatu ostmisel või raamatu lugemisel ja loetu üle mõtlemisel. Vastustaja on selgitanud, et ära võetud raamatud propageerivad natsionaalsotsialistlikku maailmavaadet ning diskrimineerivat ja vaenu õhutavat suhtumist teistsugusest rahvusest ja rassist isikutesse. Oht niisuguste raamatutega seoses realiseerub, kui isikud järgivad raamatutes esitatud üleskutseid, põhjustades sellega avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumise või õigushüve kahjustamise.
12.Asjaolu, et kaebaja suhtes kehtib 2030. aastani Eestisse sissesõidu keeld, ei tähenda, et kaebaja jaoks oleks selle ajani võimatu Eestis natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat levitada. Vastustaja on osutanud, et haldusasjast nr 3-16-96 (vaidlus kaebajale kehtestatud sissesõidukeelu üle) nähtub, et kaebaja viibis enne sissesõidukeelu kehtestamist märkimisväärse osa aastast Hispaanias, mitte Eestis. Sellest hoolimata suutis kaebaja Eestis efektiivselt korraldada natsionaalsotsialistlikku mõjutustegevust. Seega on kaebajal olemas kogemus ja erinevad võimalused jätkata Eestis oma mõjutustegevust, asudes ise samal ajal väljaspool Eestit. Kaebajal on võimalik välismaal asudes saata Eestisse natsionaalsotsialistlikku materjali, asutada Eestis ühinguid, avada veebilehti ning luua erinevaid kanaleid pidi Eestis asuvate inimestega kontakte, et oma tegevusi ellu viia. Eelduslikult on kaebajal ka varasema tegevuse tõttu säilinud Eestis hulgaliselt kontakte, keda kasutada oma ideoloogia levitamiseks.
13.Niisiis on suur tõenäosus, et vaidlusaluste esemete kaebajale tagastamise korral asub ta neid kohe aktiivselt oma mõjutustegevuses kasutama, sh Eestis. Sellele ohule viitab kaebaja jätkuv huvi esemete ja natsionaalsotsialismi vastu, samuti tema pikaajaline tegevus Eestis (ligikaudu kümme aastat). Esemete sellise kasutamise otseseks tagajärjeks võib suure tõenäosusega olla Eestis avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Järelikult on suur tõenäosus, et esemete tagastamise korral algab kohe korrarikkumine, see tähendab, et esineb vahetu oht KorS § 5 lõike 5 ja § 52 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et esines KorS § 52 lõike 1 punktis 1 sätestatud alus esemete hoiule võtmiseks ning see alus esineb ka praegu, mistõttu ei ole võimalik kaebajale vaidlusaluseid esemeid tagastada. Esemete hoiule võtmine ja jätkuv hoidmine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede.
14.Asjaolu, et väärteomenetluse raames on PPA ametnik leidnud, et suurem osa ära võetud asjadest on võimalik kaebajale tagastada, ei tähenda, et PPA ei võiks hiljem oma seisukohta muuta. KorS-i alusel meetmeid kohaldades ei ole vastustaja seotud varem väärteomenetluse raames võetud seisukohtadega. Asja materjalidest nähtuvalt on PPA väärteomenetluse lõpetamisel asunud seisukohale, et vajalik on esemed KorS-i alusel hoiule võtta.
15.KorS § 52 lõike 1 punkti 1 alusel vallasasjade hoiulevõtmise korral on protokollimine kohustuslik (KorS § 52 lõige 6). KorS § 52 lõige 3 sätestab: „Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab korrakaitseorgan viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse korrakaitseorgan, kes hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava
3-21-875 asja kirjeldus. Kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata.“ Kaebajal on õigus, et sellest sättest tulenevalt oleks vastustaja pidanud teda viivitamata teavitama asjade hoiulevõtmisest ja talle vastavat protokolli tutvustama. Vastustaja seda ei teinud, põhjendas oma tegevusetust sellega, et kaebaja ei viibinud Eestis ning vastustaja ei teadnud tema postiaadressi ega e-posti aadressi. See väide ei saa tõele vastata, sest PPA
18.septembri 2017. a vastusest nr 3.1-1.1/2147-14 nähtub, et PPA registreeris 16. märtsil 2017 kaebaja e-kirja, kus ta mainis ka oma postiaadressi. Seega pidi vastustajale olema teada nii kaebaja e-posti aadress (see, millelt e-kiri saadeti) kui ka postiaadress. Kaebaja on lisaks selgitanud, et tal oli väärteomenetluses kaitsja, kelle kaudu oleks saanud samuti kaebajat teavitada ja protokolliga tutvustada. Kuna vastustaja otsustas asjade hoiulevõtmise samal päeval, kui lõpetas väärteomenetluse, pidi vastustajale olema mõistlikult äratuntav, et kui tal ei õnnestu protokolli vahetult kaebajale kätte toimetada, tuleb seda teha kaebaja kaitsja vahendusel, mitte jätta üldse protokolli kätte toimetamata. Eeltoodud viga ei tingi aga praegusel juhul kaebuse rahuldamist, sest kaebajal on olnud võimalik kohtumenetluses protokolliga tutvuda ja selle kohta oma vastuväited esitada. Kaebaja ei ole aga kohtumenetluses esitanud niisuguseid vastuväiteid, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks.
16.18. detsembri 2017. a protokollis on viidatud, et esemed võetakse hoiule KorS § 52 alusel. Tõsi on see, et vastustaja ei ole selles protokollis sõnaselgelt esile toonud, millisele KorS § 52 lõikes 1 toodud punktile ta toetub. Kohtu hinnangul on aga protokolli põhjendusi lugedes selgelt äratuntav, et vastustaja on esemed hoiule võtnud KorS § 52 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastustaja on ka kohtumenetluses kinnitanud, et see säte oli meetme võtmise õiguslikuks aluseks. Samuti on kohtu hinnangul protokollis esitatud piisavalt põhjalik ja konkreetne faktiline põhjendus, näidates ära, millistele faktilistele asjaoludele on vastustaja KorS § 52 lõike 1 punkti 1 kohaldades tuginenud.
17.Kohus ei nõustu kaebaja järeldusega, justkui viitaksid tema esile toodud puudused sellele, et 18. detsembri 2017. a protokoll on võltsitud. Protokolli alguses on rida, kuhu sulgudes oleva selgituse järgi tuleb märkida meetme kohaldaja ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi. Sellele reale on kirjutatud PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna väärteomenetleja A. Kalmus. Sellest ilmneb selgelt, et meetme kohaldajaks oli A. Kalmus. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et A. Kalmuse menetlusseisund vallasasjade hoiulevõtmise toimingus on arusaamatu. Samuti on kohtu hinnangul protokollist loogiliselt järeldatav, et kui meetme kohaldajaks oli A. Kalmus, siis tema oli ka asjade vastuvõtja. See, et protokoll on A. Kalmuse poolt allkirjastamata, on puudus, kuid kohtu hinnangul ei tähenda see veel seda, et protokoll on võltsitud. Protokoll võis jääda allkirjastamata ka hooletusest. Samuti ei saa protokolli võltsimist järeldada sellest, et väärteomenetluse lõpetamise määruses ei ole märgitud konkreetset KorS-i alusel rakendatavat meedet, vaid KorS §-le 52 viidati alles väärteomenetluse lõpetamise määruse peale esitatud kaebust lahendavas määruses. Vastustajal ei olnudki kohustust asuda väärteomenetluse lõpetamise määruses põhjalikult käsitlema, millist KorS-is sätestatud meedet kohaldada. KorS § 52 lõike 1 punktis 1 nimetatud meetme kohaldamiseks tuli vastustajal nagunii eraldi protokoll koostada ja seal tuli tal muu hulgas ka meetme õiguslik alus ära märkida. Väärteomenetluse lõpetamise määruses oli piisav viidata sellele, et kaebajale asju ei tagastata, sest nende suhtes kohaldatakse KorS-is sätestatud
3-21-875 meetmeid, jättes meetme täpsema valiku põhjendamise vastava protokolliga lahendatavaks ülesandeks.
18.Kaebaja väited väärteomenetluse lõpetamise määruse tegemisel pädevuse ületamise kohta ei puutu praeguse vaidluse esemesse. Vastavad väited oli kaebajal võimalik esitada väärteomenetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitades. Kohus märgib siiski, et ehkki VTMS § 208 kohaselt kuuluvad väärteomenetluse raames ära võetud asjad väärteomenetluse lõpetamise korral tagastamisele, ei tähenda see, et korrakaitseorgan ei võiks väärteomenetluse lõpetamise korral riikliku järelevalve raames asjade suhtes KorS-i alusel meetmeid võtta. Niisamuti on väärteomenetlejal õigus ja kohustus esitada väärteomenetluse lõpetamise määruses selgitus asjade edasise saatuse kohta.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.