X kaebus Transpordiameti 10.01.2022 sõidueksami kohta tehtud otsuse tühistamise ning sõidueksami kohta uue otsuse tegemiseks ja kaebajale juhtimisõiguse andmiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) osales 10.01.2022 Transpordiameti Tallinna teenindusbüroos B101 kategooria sõidueksamil, mis loeti 10.01.2022 sõidueksami kaardil mittesooritatuks. Sõidueksami kaardil märgiti mittearvestatuks alajaotused „Ökonoomne sõit“ põhjendusega „Sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valik;“ „Ohutuse tagamine“ põhjendusega „Sõiduteel paiknemine ja ohutuses veendumine manöövrite sooritamisel“ ning „Õige kiiruse valik“ põhjendusega „Sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valik.“
2.Kaebaja edastas 10.01.2022 Transpordiametile eksamitulemuste vaidlustamise kohta ekirja, milles väljendas enda rahulolematust 10.01.2022 sõidueksami tulemusega (dtl 58). Transpordiamet selgitas 12.01.2022 vastuses kaebaja 10.01.2022 pöördumisele isikuandmete töötlemise aluseid, isikuandmete kustutamise võimalusi (dtl 5) ja sõidueksami tulemusele vaide esitamise võimalusi (dtl 10).
3.Kaebaja esitas 13.01.2022 Transpordiametile vaidena pealkirjastatud dokumendi, mille kohaselt ta ei ole rahul eksamitulemusega ja soovib 10.01.2022 eksamitulemust vaidlustada, märkides, et ta ei luba kasutada eksamisalvestust, vaid üksnes eksamiprotokolli, ning tuues välja, et kavatseb pöörduda halduskohtusse (dtl 6). Transpordiamet selgitas 17.01.2022 kirjaga haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 76 tulenevaid vaidele esitatavaid nõudeid, eelkõige nõuet esitada vaie digiallkirjastatult või autenditud kujul, samuti eksami videosalvestamisega seonduvat (dtl 8, 7).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja palub 25.01.2022 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (täiendavad seisukohad 04.02.2022, 30.03.2022 ja 14.05.2022) tühistada Transpordiameti 10.01.2022 sõidueksami kohta tehtud otsus ning kohustada Transpordiametit tegema sõidueksami kohta uus otsus ja andma kaebajale juhtimisõigus. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Sõidueksami salvestuse kasutamine riivab kaebaja põhiõigusi ning privaatsust. Liiklusseaduse (LS) § 191 lg 3 on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). Seadus annab vastustajale võimaluse sõidueksamit salvestada, kuid sättest ei nähtu eksamineeritava õigused, nimelt, kas isikul on õigus paluda salvestuse eemaldamist vastavalt andmekaitse seadusele. Kaebajale jääb ka ebaselgeks, kuidas vastustaja kasutab ja hoiab sõidueksami salvestusi. Kaebajale jääb ebaselgeks vastustaja isikuandmete töötlemise poliitika. Sõidueksami kaardi lisamisega iseteeninduse portaali rikub vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-t 3, mis sätestab, et kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Kaebaja ei ole vastavat nõusolekut andnud. Ebaselgeks jäävad dokumendi edastamise andmekaitselised põhimõtted. Kuna sõidueksamite kaardid võib leida vastustaja iseteeninduse postkastis, ei saa kaebaja olla kindel, et neid ei saa kasutada vastustaja töötajad ilma kaebaja nõusolekuta. Kui seda dokumenti kasutatakse, ei ole kaebajale teada, miks, kes, millal ja mis mahus seda kasutas. Sõidueksami kaardil on ka isiklik informatsioon kaebaja kohta, nt pilt ja isikukood. Kaebaja ei mõista, miks eksamiprotokollis peab olema nähtav kaebaja pilt, kuivõrd protokollis on juba kajastatud kaebaja isikukood, mida on võimalik isiku tuvastamiseks kasutada. Kaebaja ei soovi, et asja lahendav kohtunik näeks kaebaja pilti, kuna see ei ole asjaga seotud. Pildi kasutamisega tunneb kaebaja ennast solvatuna. 2) Vaielda saab üksnes eksamiprotokolli ja eksamineerija märkmete vastu, kuid neid kaebajal ei ole ja neid ei ole ka vastustaja talle edastanud. Vastustaja veebilehel kättesaadavat protokolli
2(12)
3-22-189 ei saa pidada dokumendiks, kuivõrd sellel puudub ametlik vorm, tunnusmärk, et see on Transpordiameti dokument, samuti ametniku nimi, kes otsuse vormistas. Vastavalt HMS § 55 lg-le 4 märgitakse kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Seega ei ole sõidueksami kaart dokument, kuna selle võib vormistada igaüks, kellel on Word tarkvara. Ei saa olla veendunud, et dokument ei ole ette valmistatud enne sõidueksamit. 3) Kaebajal on pikk konflikt Transpordiameti eksamiosakonna juhatajaga seoses korduvate varasemate vaidlustega Transpordiametiga eksamile registreerimise järjekordade probleemi üle. Eksamiosakonna juhataja koostöös eksamineerijaga, kes on ka varem töötanud ühes struktuuris Politsei- ja Piirivalveametis kõrgetel kohtadel, soodustasid kaebaja eksami mittesooritamist. Eeldatavasti teadis eksamiosakonna juhataja kaebaja eksami toimumisest ning palus eksamineerijal kaebaja sõidueksam mittesooritatuks arvestada. 4) Eksami protokollis ei ole otseselt välja toodud ühtegi viga, need on protokolli märgitud ebaselgelt. Vea seletus „Sobiva ja teisi mittetakistavasõidukiiruse valik“ ei ole selge. Lähtudes LS §-st 50, tuleb juhil sõidukiiruse valikul arvestada oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kaebaja sooritas sõidueksami talvistes oludes ning 10.01.2022 esines jäiteoht. Vastustaja ei saa maikuus videot vaadates väita, kas oli libe või ei olnud. Talvel ja samuti ilmastikunähtuse „must lumi“ esinedes tulebki rahulikult sõita, kuna ohtliku olukorra tekkides on sellise ilmaga raske pidurdada. 5) Kaebajale jääb selgusetuks põhjendus „Sõiduteel paiknemine ja ohutuses veendumine manöövrite sooritamisel“. Kaebaja manöövrid olid ohutud ja ta pööras ohutusele piisavat tähelepanu. Parkimist hinnatakse eraldiseisvalt ning parkimisharjutus loeti arvestatuks. Parklast välja sõites ei takistanud kaebaja liiklust ega seisnud „väga“ vasakul. Kuna parklas pargivad autod praktiliselt sõiduteel seoses lühikeste parkimiskohtadega, kartis kaebaja ohtlikku olukorda tekitada ja viimane parkimiskoht asub praktiliselt parkla lõpus. 6) Eksamikaardil vea põhjendus „Sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valik“ jääb arusaamatuks. Kaebaja soovis, et eksamiosakonna juhataja selgitaks talle sõidueksami hindamise metoodikat, kuna varem ei ole kaebaja veaks arvestatud seda, kui ta pole sõitnud täiskiirusega, vaid kiirusega 50 km/h kolmanda käiguga. Eksamineerija tegi suulise märkuse, et kaebaja sõidab 50 km/h kolmanda käiguga, kuid tuleks sõita neljanda käiguga. See ei ole kuidagi seotud ökonoomse sõidustiiliga olukorras, kus 200 meetrit eemal asub valgusfoor, mille ees pidi peatuma. Kuna autokoolis oli viie käiguga auto, on raske harjuda kuue käiguga autoga, sest ka autod on väga erinevad. Vastustaja seisukohad käigu valimise kohta ei ole adekvaatsed, sest ka kiirusel 45 km/h võib autol olla raske neljanda käiguga sõita. Vastustajal puudub tõendus selle kohta, et ringristmik läbiti esimese käiguga. Eksamineerija võis selle vea välja mõelda, et arvestada sõidueksam mittesooritatuks. Eksamineerijal tulnuks eksamit hinnates arvestada sellega, et auto oli kaebaja jaoks uus ja kaebajal puudub suur sõidukogemus. 7) Eksamineerija teatas eksami alguses, et tehakse 3 harjutust, kuid nimetas 2 ülesannet ning kolmas jäi nimetamata. Eksamil tehti 2 harjutust, mis mõlemad said arvestatud. Kuna eksamil suuri vigu ei ilmnenud, jääb mulje, et eksamineerija ei teinud spetsiaalselt kolmandat harjutust selleks, et kaebaja peaks sõidueksamit uuesti sooritama. Sõidueksam lõppes Transpordiameti parklas. Eksamineerija toonitas, et kui eksami ajal tuleb eksamineerijal kasutada pedaali või ta peab teisiti sekkuma, lõppeb sellega eksam. Eksami lõppedes ei selgitanud eksamineerija kaebajale sõidu ajal tehtud vigu. Eksamineerija käitus ebakorrektselt, kuna ei soovinud
3(12)
3-22-189 kaebajale hindamiskriteeriume selgitada ja kiirustas järgmisele eksamile, kui kaebaja ei saanud tehtud vigadest aru. Kuna eksamineerija sõitu sekkuma ei pidanud ja eksami pikkus vastas minimaalse sõidueksami kestvuse nõuetele, võib järeldada, et kaebaja eksamisõit oli normaalne. Eksamisõitu tehes ei olnud kaebaja teistele liiklejatele ohtlik ning sõidueksamil võiksid olla mõningad väikesed vead lubatud, mis on kohased algajatele, sest igaüks ei saa olla perfektne. 8) Sõidueksamite hindamisel puudub selge metoodika, hindamiskriteeriumid on väga üldistatud ja eksamineerijal on liiga palju vabadust. Vastustaja hindab sõidueksameid subjektiivselt. Hindamiskriteeriumitest ei nähtu, millised vead ja millises mahus on lubatud. Liiklusseaduses ja muudes vastates õigusaktides on hindamiskriteeriumid liiga abstraktsed, lubades ühte ja sama nõuet erinevalt interpreteerida. Kui sõidueksami sooritajale ei ole hindamis- ja eksamineerimisprotsess arusaadav, see ei ole eksamineeritava viga, vaid vastustaja töökorraldus ei ole piisavalt läbipaistev.
5.Vastustaja palub 10.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad 11.05.2022), leides järgmist. 1) Kui vastustaja töötaja logib sisse sõidueksamiprogrammi SEP, on selles nähtav vaid eksamineerijale määratud sõidueksamite andmed, näiteks see, et eksamineerijal on järgmisel päeval Tallinnas 6 B-kategooria eksamit. Isikute andmeid näeb eksamineerija vaid sõidueksami toimumise päeval, mh eksamineeritavate nimed ja konkreetse eksami andmeid avades ka isikukoodid ja fotod. Sisemise töökorralduse alusel on eksamineerijal õigus pärida ehk avada eksami andmed 15 minutit enne sõidueksami algust selleks, et eksamineerijal oleks lihtsam tuvastada eksamineeritav. Seega on alusetu kaebaja väide, et eksamiosakonna juhataja on eksamineerijal palunud kaebaja sõidueksamit mittesooritatuks arvestada. Kaebaja väide, et eksamiosakonna juhataja kasutas kaebaja isiklikke andmeid ja teadis kaebaja eksamisõidu tegemise kohta, ei ole kinnitust leidnud ning tegemist on kaebaja eeldustega. 2) Kaebaja kinnitab, et tal on sõidueksami kaart olemas, mistõttu ei ole tõene kaebaja väide, et tal see dokument puudub. Samuti ei ole vastustaja keeldunud sõidueksami kaardi esitamisest, vaid kaebaja ei olnud turvalisel viisil tuvastatud. Kaebajale on selgitatud, et sõidueksami kaart on kättesaadav Transpordiameti e-teenindusest (dtl 10). Vormilisest küljest ei pea sõidueksami kaardil (eksamineerija poolt tehtav haldusakt) olema eksamineerija allkirja, kuna see on koostatud sõidueksamiprogrammi SEP sisse logitult ehk eksamineerija kui haldusakti koostaja on elektroonilisel teel tuvastatav. 3) Eksamineerija hindab sõidueksamil eksamineeritava oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Samuti hinnatakse eksamineeritava tähelepanelikkust, liikluse jälgimise oskust, teiste liiklejatega arvestamist, sõiduteel paiknemist, kiirendus- ja aeglustusradade kasutamist, manöövrite sooritamise oskust, lubatud sõidukiiruse, liiklusmärkide ning teekattemärgistuse arvestamist. Hindamise käigus pöörab eksamineerija erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav ilmutab kaalutletud ja teisi arvestavat juhtimiskäitumist. See peab peegeldama üldist reeglipärast ja ohutut sõiduki juhtimisstiili. Eksamineerija võtab seda eksamineeritavast üldise ettekujutuse saamisel arvesse. Siia kuulub ka kohanduv ja kindel juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti vähekaitstud) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus. 4) 10.01.2022 sõidueksamil esinesid sõidueksami kaardil väljatoodud olukorrad. Eksamineerija selgitas eksami alguses korrektselt, milline sõidueksam välja näeb – kui kaua kestab, mida hinnatakse, kus ja kuidas sõidetakse. Muuhulgas ütles eksamineerija, et eksamil tehakse kolm harjutust – kaks kohustuslikku harjutust on parkimine ja tagasipööre. Lisaks sellele selgitas eksamineerija harjutuste sooritamise põhimõtteid ja ettenähtud aega. Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, 4(12)
3-22-189 talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) lisa 3 punktis 2.3. on sätestatud järgmist: „B-kategooria ja vastava alamkategooria sõidueksami ülesanne koosneb kolmest harjutusest. Harjutused „Parkimine manöövriga“ ja „Piiratud alal tagasipööramine“ on kohustuslikud. Ühe harjutuse valib eksamineerija Bkategooria harjutuste hulgast.“ 5) Eksamineerija luges kaebaja ökonoomse sõidu kompetentsi mittesooritatuks. Põhjenduse „sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valik“ kohta selgitab vastustaja, et sõidueksami jooksul esines läbivalt selgelt sõiduki käsitsemise puudujäägile viitavaid olukordi. Eksamineeritav valis korduvalt ebasobiva käigu, mistõttu sõiduki mootor seiskus, paigalt liikuma hakates on kuulda liigset gaasi vajutamise häält ning sõidu ajal on kuulda ebanormaalselt kõrgeid mootoripöörete hääli. Käiguvahetuse kohta teeb eksamineerija korduvaid märkusi. Käigu vahetamisel ei ole oluline spidomeetri, vaid tahhomeetri näit. Ökonoomse sõidustiili üheks indikaatoriks on auto näidikuteplokis kuvatav soovituslik käik. Eksamiauto kasutaja juhend on Transpordiameti kodulehel nähtav, seega ei saa väita, et antud sõiduki kasutamise info oleks kaebajale kättesaamatu olnud. Ka 200 meetrit ebaõige käiguga auto juhtimist võib kahjustada nii autot kui ka keskkonda ning selline puudujääk esines korduvalt. Eksamineerija märgib tagasisides, et terve ringristmik läbiti ning manöövrit sooritati tihti esimese käiguga, mil pöörded olid juba 3000 peal, mis ei ole ökonoomne ega säästlik sõiduvõte. 6) Põhjenduse „sõiduteel paiknemine ja ohutuses veendumine manöövrite sooritamise“ puhul nähtub salvestiselt, et kahel korral sooritab kaebaja sõiduraja vahetuse ning ei veendu selle ohutuses. Mõlemal korral sooritab kaebaja reavahetuse ära ning pärast manöövri sooritamist suunab vaid hetkeks pilgu peeglisse. Seega ei veendu juht enne manöövri alustamist selle ohutuses. Peale esimest ohutuses veendumata manöövrit teeb eksamineerija sõidurea vahetamisel ka vastava märkuse. Lisaks kommenteeris eksamineerija tagasisides, et reastumisel tuleb peeglisse vaadata ning sõiduraja vahetamisel suunatuld kasutada. Ka viitas eksamineerija parkimisharjutuse sooritamise ajal kaebaja puudulikule ohutuse tagamisele, misjärel kaebaja korrigeeris sõiduki paiknemist. Sõiduteel õige paiknemise puudujääk esineb peale parkimisharjutust, kui kaebaja sõidab parklast välja. Ka sellele olukorrale juhib eksamineerija koheselt tähelepanu. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Põhjenduse „sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valik“ osas märgib vastustaja, et salvestise kohaselt esineb sõidueksami jooksul korduvalt põhjendamatult aeglasemat sõidukiiruse valikut, millega takistatakse ka teisi liiklejaid. Eksamineerija teeb sõidu ajal kiiruse valiku kohta kaebajale mitu märkust. Eksamisõiduki järel sõitsid ka teised sõidukid, mis ei saanud liikluskeskkonna ja vastu liikuvate sõidukite tõttu eksamisõidukist möödasõitu sooritada. 7) Eksamisõidu ajal ei esinenud jäidet, teed olid valdavalt soolamärjad. Eksamineerija märkuste peale ei rääkinud kaebaja kordagi midagi jäitest või libedusest, mis oleks tema sõidukiiruse valikut mõjutanud. LS § 50 lg 7 p 1 kohaselt ei tohi juht põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid. Määruse nr 50 lisa 4 punktis 1.1. on sätestatud „Sõidueksami sooritamiseks peab eksamineeritav omama ja eksamil tõendama järgnevaid oskusi: Ohutunnetus – 1.1.2.1. enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ning juhi vastutustunne, 1.1.2.2. tähelepanelikkus, 1.1.2.4. õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik (lubatud sõidukiiruse järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele, ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni sellise kiirusega sõitmine), et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele.
5(12)
3-22-189 8) Eksamineerija ei viinud kolmandat harjutust läbi, kuna oli selge, et kaebaja ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning puudused kompetentsides on takistuseks iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks. Määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1 kohaselt võib sõidueksami enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta sama määruses lisades 3 või 4 toodule. Eksami sooritamine eeldab sõitu ilma mittearvestatud märkuseta, kolme sooritatud harjutust ja ette nähtud sõiduaega. Kuna esines kolm mittearvestatud elementi ja üks harjutus jäi sooritamata, ei saa eksamit sooritatuks lugeda. 9) Eksamineerija on hinnanud õigustatult sõiduki käsitsemise oskuse ja ohutunnetuse kompetentsi mittearvestatuks. Kui kasvõi üks kompetents on hinnatud mittearvestatuks, loetakse sõidueksami tulemus mittesooritatuks, kuna eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning antud puudused kompetentsides on takistuseks iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks. Eksamineerija selgitas sõidueksami lõpus nii eksami mittesooritamise põhjuseid kui ka seda, et kaebaja saab endale registreerida uue sõidueksami aja. Eksamineerija vabandas korduvalt, et järgmine eksam algab paari minuti pärast, kui kaebaja pidevalt end kordas ning avaldas arvamust, et eksamineerimise protsess on talle arusaamatu. 10) Edukalt sooritatud teooriaeksam on kehtiv kaksteist kuud arvates eksami sooritamise päevast (määruse nr 50 § 8 lg 7) ja sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast teooriaeksami edukat sooritamist ning määruse nr 50 § 4 lg-s 1 toodud tingimuste täitmist (määruse nr 50 § 10 lg 1) ehk käesoleva vaidluse ajal teoorieksami kehtivuse tähtaja kulg ei peatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
7.Käesolevas haldusasjas on vaidluse esemeks 10.01.2022 toimunud B-kategooria riiklikul sõidueksamil tehtud otsuse õiguspärasus. Seejuures on kaebaja tõstatanud küsimuse ka tema 13.01.2022 vaidena pealkirjastatud dokumendi vaidena käsitlemisest. Kohus selgitas juba 20.04.2022 kohtumääruses, et kuna praeguse vaidluse esemeks on Transpordiameti 10.01.2022 sõidueksami kohta tehtud otsustus, siis ei ole asjasse puutuvad küsimused kaebajaga varem peetud kirjavahetusest. Kuna kohus võttis kaebuse menetlusse ja annab käesoleva otsusega hinnangu sõidueksami tulemuse õiguspärasusele, ei ole kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks vajalik vaidlus selle üle, kas ja millised puudused võisid esineda kaebaja esitatud vaidel või sellele vastuseks saadetud dokumentidel.
8.Kaebaja leiab, et eksamineerija luges õigusvastaselt tema sõidueksami mittesooritatuks ning eksamineerija hinnang ei vasta liiklusseadusele. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele, kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli kooskõlas selle aluseks oleva õigusliku regulatsiooniga ja kas otsus oli põhjendatud.
9.LS § 100 lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50). Määruse nr 50 § 2 sätestab, et juhi eksamineerimise eesmärgiks on hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Juhi kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud majandus- ja
6(12)
3-22-189 kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Määruse nr 50 § 6 lg-test 3 ja 4 tulenevalt juhindutakse sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel määruse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse. Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4 toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1). Sõidueksam fikseeritakse sõidueksami kaardil ning see peab sisaldama: 1) eksamineeritava ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja fotot; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooriat; sõidueksami toimumise kuupäeva, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaega, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, erimanöövritele kulunud aega, sõidueksamil kaasa sõitvaid isikuid, sõidueksami kommentaare, hinnanguid ja tulemust; 4) sõidueksami tulemusega mittenõustumise juhuks haldusmenetluse seaduse kohast vaidlustamisviidet (määruse nr 50 lisa 8).
10.Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et järgitud on pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid, sh põhjendamiskohustust. Vastavalt määruse nr 50 lisas 8 esitatud nõuetele on kaebaja 10.01.2022 sõidueksami tulemus fikseeritud sõidueksami kaardile (dtl 84–85). Selles on välja toodud, millised pädevused on loetud arvestatuks ja millised mitte ehk mis põhjustel eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks hindas. Sõidueksami kaardil on märgitud mittearvestatuks järgmised pädevused: -
alajaotus „õige kiiruse valik“ selgitusega „sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valik“.
11.Vastustaja esitas koos 11.05.2022 vastusega kaebusele (ja 12.05.2022 täiendavate selgitustega, dtl 98) sõidueksami kulgu kajastavad videosalvestised (11.05.2022 ja 12.05.2022 lisad nr 2–8 ja 10; edaspidi viidatud vastavalt lisa numbrile). Esitatud videosalvestistelt nähtub eksamisõiduki esikaamera, sisekaamera ning tagakaamera vaade. Seega on sõidueksami videosalvestistelt võimalik näha ja kuulda nii liikluses kui ka eksamisõidukis sees toimuvat.
12.Sõidueksami kaardilt ja videosalvestistelt nähtub, et sõidueksam algas kell 12:37 ja lõppes kell 13:18 vastustaja teenindusbüroo parklas. Sõidu kestus oli 41 minutit. Eksamineerija andis vastavalt määruse nr 50 § 6 lg-tele 3 ja 4 hinnangu sõidueksamile selle lõpuosas, selgitades kaebajale, miks sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Kuigi detailseid sõidueksami mittesooritatuks lugemise põhjendusi sõidueksami kaardilt ei nähtu, selgitas eksamineerija neid kaebajale suulisel. Eksamineerija antud selgitused on videosalvestistelt kuulda. Videosalvestistelt ilmneb, et eksamineerija tõi välja eksamil tehtud vead, küsis kaebajalt nende kohta selgitusi ja selgitas ka ise kaebajale, milline olnuks liikluses õige käitumine (lisade nr 7, nr 8 ja nr 10 kohaselt ajaliselt sünkroonis 13:20:01–13:27:43). Seeläbi oli kaebaja teadlik negatiivse eksamitulemuse põhjendustest.
13.Seega vastab vastustaja otsus 10.01.2022 korraldatud kategooria B101 sõidueksami kohta vorminõuetele ega ole põhjendamispuudustega.
7(12)
3-22-189
14.Lisaks peab haldusakt olema antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta ehk vastama ka sisulise õiguspärasuse nõuetele.
15.B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja B-kategooria kuni 4250-kilogrammise täismassiga autorongi juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt. Määruse nr 50 lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese liiklustihedusega teedel. Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 3 toodud nõuetele ning sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele (määruse nr 50 § 10 lg-d 9, 11, 12).
16.Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav sõidukiga ohutult manööverdama ja sooritama määruse lisas 3 toodud harjutused (määruse nr 50 § 11 lg 1). Määruse nr 50 lisa 3 p 2.3. kohaselt koosneb B-kategooria ja vastava alamkategooria sõidueksami ülesanne kolmest tabelis 2 sätestatud harjutusest.
17.Sõidueksamikaardilt nähtub, et kaebaja teostas kaks harjutust (sõiduki parkimine manöövriga ja piiratud alal tagasipööramine), mis loeti sooritatuks. Kolmandat harjutust läbi ei viidud.
18.Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega (määruse nr 50 § 11 lg 2). Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes, oskama sujuvalt liiklusvooluga ühineda, seal sõita ning liiklusvoolust väljuda, kohandades oma sõidukiiruse vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele ning vältida põhjendamatult teiste liiklejate takistamist (määruse nr 50 § 11 lg 3).
19.Sõidueksami kaardil on puudustena välja toodud määruse nr 50 lisa 4 punktis 1.1.1.10. sätestatud ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidustiili kompetentsi puudumine, võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist, punktis 1.1.2.1. sätestatud enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamise kompetentsi puudumine ning punktis 1.1.2.4. sätestatud õige ja olukorrale vastava sõidukiiruse valiku kompetentsi (lubatud sõidukiiruse järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele, ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele) puudumine. Eksamineerija on need eksamineeritava oskused märkinud mittearvestatuks. Määruse nr 50 lisa 4 p 2.1.3. sätestab, et sõidueksami tulemus antakse eristava skaala alusel ja „mittearvestatud“ tulemus tähendab, et eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel. See tähendab, et tüüpolukordades esineb teadmiste ja oskuste kasutamist piiratud viisidel ning avalduvad puudujäägid, mis osutuvad takistuseks lubamaks iseseisva sõidukijuhina liiklusesse. Eksam on mittesooritatud.
20.Vastustaja on välja toonud, et sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valiku kompetentsi puudujäägile viitavad mitmed olukorrad: kaebaja valis sõidueksami käigus korduvalt ebasobiva käigu, mistõttu sõiduki mootor seiskus (lisad nr 2 ja nr 3 ajaliselt sünkroonis 12:43:15–12:43:18); paigalt liikuma hakates on kuulda liigset gaasi vajutamise häält ning sõiduajal on kuulda ebanormaalselt kõrgeid mootoripöörete hääli; käiguvahetuse kohta tegi eksamineerija korduvaid märkusi (lisad nr 4.1. ja 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:45:33; lisa nr
4.2.ja lisa 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:09:44); eksamineerija märkis eksami lõppedes tagasisides, et terve ringristmik läbiti ning manöövrit sooritati tihti esimese käiguga, mil pöörded olid juba 3000 peal, mis ei ole ökonoomne ega säästlik sõiduvõte (lisa nr 7, nr 8 ja nr 8(12)
3-22-189 10 ajaliselt sünkroonis 13:22:53–13:24:38). Kohtule nähtub ja kuuldub selgelt videosalvestiste sünkroonis jälgimisel, et sõidueksami ajal esines mitmeid olukordi, mil sõiduki mootor teeb kõrgendatud hääli ja on võimalik järeldada, et kaebaja oli valinud ebasobiva käigu. Samuti nähtub ja kuuldub videosalvestistelt, et eksamineerija antud käiguvahetuse kommentaaride peale vahetab kaebaja käigu (lisa nr 4.1. ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:45:35; lisa nr 4.2. ja 5.2 ajaliselt sünkroonis 13:09:49).
21.Määruse nr 58 § 1 p 11 kohaselt peab sõidukijuht teadma säästliku sõidustiili põhimõtteid ja keskkonnasäästliku juhtimise seost ohutusega. Juht peab käituma keskkonda säästvalt (määruse nr 58 § 11 lg 1 p 4). LS § 13 lg 1 kohaselt ei tohi juht kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida. Kaebajaga saab nõustuda selles, et alati ei pruugi kõrgema käiguga sõit vastavalt kiiruse valikule olla ökonoomsem, kuid arvestada tuleb, et ökonoomse sõidu puhul mängib rolli ka individuaalse sõiduki ehitustehniline spetsiifika, mis on kirjas vastava sõiduki käsiraamatus. Kaebaja teostas sõidueksami sõidukiga Opel Astra. Vastava sõiduki kohta on vastustaja veebilehelt leitav sõiduki kasutusjuhend,1 millest muu hulgas nähtub, et sõidukile on sisse ehitatud näidikute blokk, mis annab soovituse lülitada sisse kas madalam või kõrgem käik (juhend lk 112). Ökonoomseks sõiduks annab eksamisõiduk teada, kui juhil tuleks kohandada oma sõidustiili, ning ökonoomsest sõidustiilist annab teada rohelisele või punasele alale jääv indikaator (juhendi lk 121). Kohtule nähtub, et eksamineerija on käiguvalikuid ja sõiduki näidikuid kaebajale sõidueksami tagasisides ka selgitanud (lisa nr 7, nr 8 ja nr 10 sünkroonis ajaliselt 13:22:43–13:23:29). Kõrgete mootoripööretega sõit kulutab rohkem kütust ja heidab keskkonda rohkemal määral heitgaase kui ökonoomne sõiduvalik. Seega on ilmne, et kaebaja ei sõitnud keskkonnasäästlikult ning kaalutlusvigu eksamitulemuse sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valiku kompetentsi osas mittesooritatuks hindamisel ei esine.
22.Vastavalt LS § 14 lg-le 7 ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust ning LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Vastustaja hindas kaebaja kompetentsi ohutunnetuses ohutuse tagamisel ja õige kiiruse valikul puudulikuks, sest kaebaja ei veendunud reavahetusel manöövri sooritamise ohutuses. Kohus nõustub, et eksami käigus esines mitmeid olukordi, kus kaebaja sooritas manöövri enne, kui oli veendunud selle ohutuses. Kaebaja sooritas kahel korral sõiduraja vahetuse ilma selle ohutuses veendumata (lisa nr 4.1 ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:49:15 ja 12:50:40). Mõlemal korral sooritas kaebaja reavahetuse ning suunas pilgu peeglisse pärast manöövri sooritamist (lisa nr 4.1. ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:49:26 ja 12:50:43). Seega ei veendunud ta enne manöövri alustamist selle ohutuses. Peale esimest ohutuses veendumata manöövrit tegi eksamineerija sõidurea vahetamisel vastava märkuse (lisad nr 4.1. ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:49:28). Lisaks kommenteeris eksamineerija ka kaebajale antud tagasisides, et reastumisel tuleb peeglisse vaadata ning sõiduraja vahetamisel suunatuld kasutada (lisad nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:20:59, 13:22:02–13:22:26).
23.Eksamineerija viitas ka parkimisharjutuse sooritamise ajal kaebaja puudulikule ohutuse tagamisele, misjärel kaebaja korrigeeris sõiduki paiknemist (lisa nr 4.1., nr 5.1. ja ajaliselt 12:55:39, 12:55:41, 12:55:50 ja lisad nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:22:22). Sõiduteel õige paiknemise puudujääk esines ka pärast parkimisharjutust, kui kaebaja sõitis parklast välja ning ka sellele olukorrale juhtis eksamineerija tähelepanu (lisa nr 4.2. ajaliselt sünkroonis 12:57:46–12:57:50 ja tagasisides lisas nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:21:23, 13:24:54). Lisaks tõi eksamineerija kaebajale eksami tagasisides välja mõningate ebatäpsuste
„Astra. Omaniku käsiraamat“ – saadaval Transpordiameti veebilehel https://www.transpordiamet.ee/soidueksam#eksamisoiduk
9(12)
3-22-189 esinemise suunamärguande kasutamisel (lisa nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:22:01), kuid see ei tinginud sõidueksami negatiivset tulemust. Eelnevast nähtub, et ohutuse tagamise kompetentsil sai mittesooritatud tulemuse andmisel määravaks ohutuses veendumine just enne manöövrite sooritamist ning sõiduki positsioon liikluskeskkonnas. Ohutuse tagamise puudujääke esines sõidu ajal nii reavahetusel, sõiduki parkimisel kui ka sõiduteel paiknemisel. Sellest tulenevalt hindas vastustaja ohutunnetuse kompetentsi ohutuse tagamisel põhjendatult mittesooritatuks.
24.LS § 50 lg lg 7 p 1 kohaselt ei tohi juht põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid.
25.Sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valiku kompetentsi osas on vastustaja salvestisele viidates välja toonud, et sõidueksami jooksul esines korduvalt põhjendamatult aeglasemat sõidukiiruse valikut, millega takistati ka teisi liiklejaid. Videosalvestistelt on näha, et kaebaja sõitis tihti lubatust väiksemal sõidukiirusel, nt lubatud suurima 70 km/h sõidukiirusega teelõigul sõitis kaebaja 51–63 km/h (lisa nr 4.1, nr 5.1. ja nr 6 ajaliselt sünkroonis 12:41:25, 12:58:41–12:58:11; lisa nr 4.2. ja nr 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:06:50–13:06:57, 13:08:47–13:09:04, 13:11:33, 13:12:15–13:12:40). Eksamineerija tegi sõidu ajal kiiruse valiku kohta kaebajale märkusi (nt lisa nr 4.2. ja nr 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:06:51, 13:11:33– 13:12:15). Sellel hetkel sõitsid eksamisõiduki järel ka teised sõidukid, mis ei saanud liikluskeskkonna ja vastu liikuvate sõidukite tõttu eksamisõidukist möödasõitu sooritada (nt lisa nr 6 ajaliselt 12:41:25, lisa nr 10 ajaliselt 13:16:51). Seega takistas kaebaja tegevus ka teisi liiklejaid. Kaebaja eksamisõidu lõppedes kommenteeris tema sõidukiiruse valikut ka eksamineerija (lisad nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:20:43–13:20:59, 13:23:48– 13:24:00, 13:24:08–13:24:20).
26.Ka kaebaja ise on nii sõidu ajal (nt lisa nr 4.2. ja nr 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:06:57) kui ka eksami lõppedes (nt lisa nr 7, nr 8 ja 10 ajaliselt sünkroonis 13:20:04) kinnitanud ebaõiget sõidukiiruse valikut. Kaebaja oli teadlik sõidukiiruse piirangust ja enda sõidukiiruse valikust. Seega oli kaebaja teadlik aeglasemast sõidust ja seeläbi teiste liiklejate takistamisest. Kuna eksamineerija tegi kaebajale mitmeid märkusi sõidukiiruse valiku osas, tulnuks kaebajal neid arvesse võtta ning kohandada enda sõidukiirust. Kaebaja väidab, et sooritas sõidueksami talvistes oludes, sõidueksami sooritamise ajal esines jäiteoht ning oli libe. Vastustaja selgituste kohaselt jäidet ei esinenud ning teed olid valdavalt soolamärjad. Kohus märgib, et videosalvestistest nähtuvalt olid sõidueksami sooritamise ajal peamised ja suuremad sõiduteed lumest puhastatud, väiksemate tänavate teedel (nt sõidueksami lõppedes vastustaja parklaplatsile pöörates, lisa nr 7 ajaliselt 13:18:47) tuligi kaebajal jälgida kiirust vastavalt võimetele. Teiste sõidukite liiklemist suurematel ja liiklustihedamatel tänavatel vaadates ei nähtu, et libedaoht oleks olnud sedavõrd suur, et võinuks olla õigustatud eksamineeritava poolt lubatud piirkiirusest mitmel korral oluliselt väiksemal kiirusel sõitmine ja seeläbi teiste sõidukite takistamine. Kuna kaebaja tegi vastavaid vigu eksami käigus korduvalt ning teistel juhtidel ei olnud võimalik eksamisõidukist liikluskeskkonda arvestades mööduda, samuti ei olnud ilmastikuolud sedavõrd ohtlikud, et teha mööndusi kaebaja aeglases sõidus, teostas vastustaja kaalutlusõigust sobiva sõidukiiruse valiku kompetentsi mittearvestatuks lugemisel õiguspäraselt.
27.Eksamisõidul mitmel korral samade vigade tegemine viitab olulistele puudustele kaebaja sõiduoskuses ja liikluskorralduse tundmises. Esinenud puudused ei olnud väheolulised, mistõttu oli sõidueksami mittesooritatuks lugemine põhjendatud. Kohtu hinnangul kinnitavad sõidueksami videosalvestised, et kaebaja 10.01.2022 sõidueksam tunnistati mittesooritatuks objektiivsetel kaalutlustel ning lähtuvalt kaebaja sooritusest.
10(12)
3-22-189
28.Juhul, kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija peab sekkuma või mitte (määruse nr 50 lisa 4 p 1.2). Eksamineerija kohene mittesekkumine aga ei tähenda siiski automaatselt, et eksamineerijal ei esinenud alust eksamit mittesooritatuks lugeda. Sõidueksami tulemuse õigusvastasust ei tingi see, et eksamineerija ei katkestanud eksamit enneaegselt, st enne 35 minuti täitumist. On mõistetav, et eksamineerija soovis sõidueksami kulgu pikemalt jälgida, veendumaks kaebaja sõiduoskustes ja teadmistes terviklikumalt. Sõidueksami 41minutiline kestvus ei muuda praegusel juhul kaebaja eksimusi olematuks.
29.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on vastustaja 10.01.2022 hindamisotsus nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Seega puudub alus vaidlustatud hindamisotsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
30.Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohustamisnõude rahuldamine ei oleks võimalik ka siis, kui kohus oleks tuvastanud hindamisotsuse õigusvastasuse. Määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1 kohaselt võib sõidueksami enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta sama määruses lisades 3 või 4 toodule. Kuna eksami sooritatuks lugemiseks vajaliku 3 harjutuse asemel sooritas kaebaja kaks harjutust, sest eksamineerija hindas kaebaja sõiduoskuste kompetentsid ebapiisavaks, ei saaks vastustajat kohustada lugema sõidueksam nõuetekohaselt sooritatuks.
31.Seoses kaebaja ülejäänud väidetega märgib kohus järgmist.
32.Eksamineeritaval tuleb sõidueksamit tehes arvestada, et vastustajal võib töökorralduslikult olla planeeritud samale päevale mitmeid sõidueksameid. Kuna kaebaja eksam kestis 41 minutit ning eksamineerija tagasisidestas kaebajale tema sõitu ligikaudu 10 minutit, siis sõltumata kaebaja soovist saada veelgi põhjalikumat tagasisidet, tuli eksamineerijal läbi viia järgmine eksamisõit. Kohus ei alahinda kaebaja ebamugavust ja soovi saada võimalust selgitusteks, kuid tegemist oli sellise ebamugavusega, mida kaebajal tuli teisi eksamineeritavaid arvestades taluda. Sealjuures on eksamineerija kaebaja ees vastavat ka põhjendanud ning vabandanud.
33.Põhjendatud ei ole kaebaja eeldus, et eksamineerija võis saada eksamiosakonna juhatajalt korralduse kaebaja eksami mittesooritatuks lugemiseks. Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja sõidueksam tunnistati mittesooritatuks objektiivsetel põhjustel ning lähtuvalt kaebaja sooritusest. Miski ei viita, et sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli tingitud eksamineerija ja eksamiosakonna juhataja väidetavast koostööst kaebaja vastu. Vastustaja on selgitanud, et sõidueksamiprogrammi SEP sisse logides näeb Transpordiameti töötja eksamile tulevate isikute andmeid vaid samal päeval, mil isik eksamile tuleb ning veidi aega enne eksami algust. Kohtul ei ole põhjust selle teabe tõele vastavuses kahelda.
34.Isiku nõusolek isikuandmete töötlemiseks on üks kuuest võimalikust andmete töötlemise õiguslikest alustest. Kui isikuandmete töötlemine toimub avaliku võimu teostamise või avaliku ülesande täitmise käigus, ei ole andmetöötlejal (käesoleval juhul vastustajal) põhjust küsida isikult lisaks nõusolekut samade andmete töötlemiseks. Selline olukord oleks isikut eksitav ega vastaks ka üldmääruse tingimustele. Isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM) artikkel 6 lg 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. IKÜM põhjenduste punktis 45 on selgitatud, et kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
11(12)
3-22-189 huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liikmesriigi õigusaktis. Sõidueksamite videosalvestamise õiguslik alus tulenebki LS §-st 191 lg-st 3, mis sätestab, et Transpordiamet võib juhtimisõiguse saamiseks nõutavate liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Salvestisi on õigus kasutada riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta. Majandus- ja taristuministri 22.05.2015 määruse nr 49 „Tehniliste vahendite paigaldamise ja kasutamise ning andmete töötlemise kord“ (määrus nr 49) § 2 lg 2 kohaselt on sõidueksami salvestis pildi, heli ja andmete elektrooniline kogum. Määruse nr 49 § 3 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on eksami salvestistele juurdepääs eksami andmesubjektil vaide korral temaga seonduva eksamineerimise osas ja Transpordiameti teenistujal teenistuskohustuse täitmiseks vajalikus ulatuses. Selliselt kogutud andmed ei ole õigusvastaselt kogutud, sest salvestusseadmete olemasolu on puudutatud isikutele teatavaks tehtud (määruse nr 49 § 4 lg 2) ning neid võib Transpordiamet edasises menetluses piiranguteta kasutada (vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi 14.11.2019 otsus asjas nr 3-16-2497). Kuna vastustajal oli õiguslik alus sõidueksami salvestamiseks, ei olnud selleks vajalik kaebaja nõusolek. Puudub alus pidada tõendit lubamatuks.
35.Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et vastustaja volitatud esindaja, olles teenistussuhtes vastustajaga, omas teenistuskohustuse täitmiseks vajadust videosalvestisele juurdepääsuks, et käesolevas kohtumenetluses kaebusele vastata. Seda kinnitab ka vastustaja esitatud sellekohane volikiri (vastustaja 09.02.2022 esitatud volikiri, dtl 37), millest nähtub, et vastustaja esindaja teostab teenistussuhtest tulenevaid kohustusi. Puudub alus arvata, et teenistuja oleks teenistuskohustusi kuritarvitanud.
36.Vastustaja infosüsteemides (nt sõidueksami programmis) andmete turvalisuse tagamise ja kaebaja isikuandmetele ebavajaliku ligipääsu takistamise küsimused ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei lahenda kohus küsimust, kas ja kuidas tuleks andmetöötlust piirata või keelata või kuidas on vastustaja poolt korraldatud isikuandmetele juurdepääsu piiramine. Kui kaebaja arvates tema isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi või tema andmete töötlemisel ei ole tagatud turvalisus, on tal õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole (isikuandmete kaitse seaduse § 28 lg 1).
37.Ülaltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.