2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.01.2023, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 18.12.2021 Tallinna Vanglale taotluse (dtl 62) mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluses viitab X oma 23.11.2021 kaebusele ja vangla 16.12.2021 vastusele. Taotluse kohaselt keeldus X 23.11.2021 söögi vastuvõtmisest, kuna
3-22-473 toidunõud, mille hulka kuulub ka kandik, olid määrdunud ja ei vastanud toiduhügieeni nõuetele, valvurid sellest probleemist sööklat ei teavitanud ning nõusid ümber ei vahetanud. Seetõttu jäi X 23.11.2021 kell 17.51 ilma õhtusöögita. X heidab Tallinna Vanglale ette, et konkreetsel juhtumil ei teinud vangla midagi selleks, et toit vastaks toiduhügieeninõuetele, vaid jättis ta lihtsalt ilma toiduta. X arvates ei täida Tallinna Vangla ka üldiselt kinnipeetavate toitlustamisel seadusest tulenevaid toiduhügieeni nõudeid. X viitab oma taotluses sellele, et ta on erialalt kokk ning teab väga hästi toiduhügieeni nõudeid ning tema pöördumistele vastates on Tallinna Vangla tema teadmisi eitanud, teda sellega alandanud, mõnitanud ja lolliks pidanud, millest tulenevalt taotleb kaebaja vanglalt moraalse ja emotsionaalse kahju tekkimise eest 1880 eurot kahjutasu (dtl 64 p 5).
2.Tallinna Vangla jättis 18.12.2021 otsusega nr 5-37/21/298-2 (dtl 9) X mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tallinna vangla leiab, et Xl puudub õiguslik alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna tema inimväärikust pole riivatud. Otsuses kinnitab Tallinna Vangla, et vanglas valmistatakse toit jälgides toiduhügieeni nõudeid. Tallinna Vangla leiab, et kuna X ise keeldus temale väljastatud supi vastuvõtmisest, ei jäänud kinnipeetav 23.11.2021 õhtusöögita vanglaametnike tegevuse tõttu. Samuti selgitati otsuses, et Tallinna Vangla toidunõud on pealt suletavad kaanega ja toidu saastumine on toidu jagamise käigus välditud, kuid kuna kaaned nõudel ei sulgu hermeetiliselt, siis võib toidu transportimisel üksusesse ääreni täis kausi puhul supp vähesel määral üle kausi ääre loksuda. Tallinna Vangla möönab otsuses, et menetluse käigus on välja selgitatud, et X juhtumi puhul oli supikausist mõningane kogus vedelikku üle kausi serva tilkunud, mistõttu oli kausi all kandikul supivedeliku jälg. Tallinna Vangla leiab, et kuigi kandikule kausi alla tekkinud supijälg võis visuaalselt taotlejat häirida, ei riivatud sellega taotleja õiguseid sellise intensiivsusega, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist. Igasugune ebameeldivus või ebamugavus ei anna alust rahalise kahjuhüvitise määramiseks. Tallinna Vangla on seisukohal, et taotlejarahalise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 23.02.2022 X (kaebaja) kaebus seoses Tallinna Vanglale esitatud kahjunõude rahuldamata jätmisega. 30.03.2022 avaldusega täpsustas kaebaja kaebuse nõuet ning esitas nõude Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1880 eurot seoses asjaoludega, et kaebajale väljastati Tallinn Vanglas 23.11.2021 õhtusöök määrdunud toidunõudes ning toidu välja vahetamisest keeldumise tõttu jäi kaebaja õhtusöögist ilma.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
4.Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist summas 1880 eurot süüliselt tema väärikuse alandamise tõttu (dtl 43 punktid 1 ja 2). Kahju on kaebajale tekkinud sellest, et 23.11.2021 andis toidujagaja talle kambrisse söögi katdikul, mis oli määrdunud ning mida kaebaja sellekohasest palvest hoolimata välja ei vahetatud ning probleemist ei teavitatud ka sööklat. Toidu vastuvõtmisest keeldumise tõttu jäi kaebaja 23.11.2021 ilma õhtusöögita (dtl 3). Kaebaja rõhub oma esialgses kaebuses (dtl 1 ja 2) riivele, et pole kinni peetud toiduhügieenist ega peeta siiani, sest pole ühelegi kinnipeetavale vastavat koolitus läbi viidud. Kaebaja sõnul teda mõnitati ja ironiseeriti Tallinna vangla märgukirja vastuses 5-18/21/3094-3 ning kuna ta on kokk, siis on üritatud teda ja tema teadmisi ümber lükata moonutades seadusest tulenevaid paragrahve. Kaebaja viitab oma taotluses (dtl 62) ja kaebuses (dtl 1-2) vangistusseaduse 47 lg 1, mis ütleb et toitlustamine peab vanglas olema korrapärane (üldjuhul kolm korda päevas), toit peab olema korralikult valmistatud ja serveeritud. Samuti viitab kaebaja kaebuses Euroopa Vangla Reeglistiku punktile 22.3, mis näeb ette et toit valmistatakse ja serveeritakse hügieeniliselt. Oma teadmiste kinnitamiseks lisas kaebaja kaebusele Põllumajandus- ja Toiduametilt saadud vastuse. Täpsustatud kaebuse nõudes leiab kaebaja, et vastustaja on süülise väärikuse alandamisega 2(6)
3-22-473 kaebajale tekitanud ka hingelist valu söögist ilma jätmisega vaid sellepärast, et ta nõudis õigusega nõuetekohast toidu serveerimist. Kaebaja leiab, et vastustaja rikub kaebaja õigusi saada puhastes toidunõudest süüa, millega süüliselt alavääristab teda ja tekitab talle hingelist valu. Kuna kaebaja on õppinud kokaks, siis käib see ka ta au ja väärikuse pihta. Vastustaja seisukohad
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kaebuse rahuldamata jätta.
6.Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS-s sellise üldklausli sätestamine tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) praktikast, mis aitab ühest küljest rõhutada inimväärikuse olulisust, samas aga juhib tähelepanu sellele, et iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, pole veel inimväärikuse rikkumine. Inimväärikuse põhimõttega ei saa vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. EIK praktikas on inimväärikuse alandamisena kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; invaliidist kinnipeetavate erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või isiku surm ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul; kolmeks kuuks isiku paigutamine pimedasse väiksesse kambrisse, ilma jalutamisvõimalusteta jne. Tegemist on tõsiste näidetega, mis ei jäta kahtlust, et selline teguviis on tsiviliseeritud ühiskonnas mitteaktsepteeritav ning käsitletav inimväärikuse alandamisena. Tallinna Vangla on seisukohal, et faktilised asjaolud käesoleval juhul sellisele õiguste riivele ei viita.
7.VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kõik Tallinna Vangla köögis tööülesandeid täitvad lepingulised töötajad omavad toiduhügieeni koolituse sertifikaati ja tervisetõendit. Kõigil kinnipeetavatest köögitöölistel on toidu käitlemiseks nõutavad tervisetõendid ning toiduhügieeni osas koolitavad kinnipeetavaid jooksvalt sertifikaati omavad lepingulised teenistujad.
8.Vastustaja selgitab, et VangS ei sätesta nõudeid kinnipeetavate toitlustamisel kasutatavatele toidunõudele. Tallinna Vanglas on alates 2018. a detsembrist, mil kinnipeetavad koliti uutesse hoonetesse, toitlustamisel kasutusel nö kandik-süsteem (Tallinna Vangla kodukorra p 9.4).
9.Vastustaja nendib, et vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla tagas 23.11.2021 kaebajale talle määratud R4 menüü alusel õhtusöögi. Õhtusöögiks oli supp, mida kaebaja pidi saama 600 g. Vastustaja tunnistab, et aegajalt juhtub, et toidukonteineri transportimisel kausi kaane vahelt puljongit vähesel määral välja immitseb. Probleemist ollakse teadlikud ja olukorrale otsitakse lahendust. Tallinna Vangla määrdunud toidunõu võis häirida kaebajat küll visuaalselt, kuid toidu 3(6)
3-22-473 kvaliteeti see ei mõjutanud. Toit valmistatakse köögis kõiki hügieeninõudeid järgides ja pakendatakse puhastesse toidunõudesse.
10.Vastustaja ei vaidle vastu, et 23.11.2021 oli kaebajale väljastatud toidukandik supileemega vähesel määral määrdunud, kuid toidu välja vahetamine ei olnud põhjendatud, sest toidunõud ei olnud niivõrd määrdunud, ei saanuks neist süüa või nendest söömine alandanuks kaebaja väärikust. Ka tavaühiskonnas tuleb toitlustusettevõtetes ette olukordi, kus ettekandja või sööja ise kandikuga liikudes suppi või jooki üle nõu ääre ajab. Neid olukordi ei lahendata üldjuhul toidu välja vahetamisega, vaid sööja puhastab kausi/tassi/kandiku salvrätiga lihtsalt ära. Ka kaebajal oli 23.11.2021 võimalus kandik toiduga vastu võtta ja leemetilk kandikult/kausilt lihtsalt ära pühkida. Kaebaja seda ei teinud, vaid otsustas vanglalt õhtusööki mitte vastu võtta ja seetõttu toiduta jääda. Otsuse tegi kaebaja ise, seega kui ta söömata jäi end seetõttu ebamugavalt tundis, siis on ta need ebamugavused endale ise põhjustanud.
11.Vastustaja leiab, et Eesti õigustraditsiooni kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud ning on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral peetud ka olukorras, kus kinnipeetaval jäi üks toidukord vahele vangla süülise tegevuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaebajat süüliselt õhtusöögita jätnud ega talle kannatusi põhjustanud, mistõttu rahalise hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas ei ole ühe toidukorra vahele jäämist inimväärikust alandavaks ja rahalise hüvitise väljamaksmist õigustatuks peetud ka olukorras, kus kinnipeetaval jäi üks toidukord vahele vangla süülise tegevuse tõttu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Tutvunud asja materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et 23.11.2021 toodi kaebajale kambri ukse taha õhtusöök, milleks oli supiportsjon. Samuti ei vaidle vastustaja vastu sellele, et kaebajale väljastatud toidukandik oli sel korral supileemega vähesel määral määrdunud ja talle komplekteeritud kandikut puhta vastu välja ei vahetatud. Vaidlus on tekkinud seoses sellega, et kas kaebajale tekitati mittevaraline kahju seetõttu, et kaebajale väljastati Tallinn Vanglas 23.11.2021 õhtusöök määrdunud toidunõudes ning toidu välja vahetamisest keeldumise tõttu jäi kaebaja õhtusöögist ilma.
14.Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. RvastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nimetatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega 1) rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; 2) õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; 3) esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
15.Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et vangla serveeris talle toitu määrdunud kandikult (supileem oli maha loksunud, laiali valgunud ja osaliselt kuivanud), millega rikuti toiduseadusest tulenevaid toiduhügieeninõudeid. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et ta on erialalt kokk ning just 4(6)
3-22-473 seetõttu on tal kõrgendatud huvi, et Tallinna Vanglas peetaks kinni toiduhügieeninõuetest nii toidu valmistamisel kui ka serveerimisel. Kuna kaebaja leidis, et toit oli talle serveeritud toiduhügieeninõudeid rikkudes ning vangla personal ei teinud tema pretensioonidest välja ning ei andud talle uut, puhtale kandikule komplekteeritud toiduportsjonit, siis ta loobus ta toidust vastustaja süü tõttu, sest vastustaja on rikkunud vangistusseadust, mis näeb ette kinnipeetava korrapärast toitlustamist toiduhügieeni nõuetele vastava toiduga. Kaebaja eesmärk on seega saavutada viidatud sündmustega kaasnenud kannatuste kompenseerimine rahas.
16.VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Toiduseaduse (ToiduS) § 26 lg 1 sätestab, et toiduhügieen käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmed ja tingimused. ToiduS § 26 lg 2 kohaselt on toiduhügieeninõuded sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004. Määruse mõistete kohaselt on toiduhügieen– meetmed ja tingimused ohtude ohjamiseks ning toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, võttes arvesse selle otstarbekohast kasutust. Seega tähendab toiduhügieen eelkõige võetavaid meetmeid ja loodavaid tingimusi toiduohutuse tagamiseks. Eraldi nõudeid toidu serveerimisele pole üheski seaduses sätestatud.
17.Vastustaja on nii oma vastuses (dtl 60 p 5) kui ka eelnevas kirjavahetus kaebajaga (dtl 21) kinnitanud, et kõik Tallinna Vangla köögis tööülesandeid täitvad lepingulised töötajad omavad toiduhügieeni koolituse sertifikaati ja tervisetõendit. Kõigil kinnipeetavatest köögitöölistel on toidu käitlemiseks nõutavad tervisetõendid ning toiduhügieeni osas koolitavad kinnipeetavaid jooksvalt sertifikaati omavad lepingulised teenistujad. Vastavalt Toiduseaduse § 8 lg 12 kohaselt peab kinnipidamisasutuse toitlustajal olema tegevusluba. Tegevusloa taotlusele lisatakse § 9 lg 2 p 12 kohaselt toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava. Kohtul ei ole alust kahelda, et Tallinna Vangla täidab kinnipeetavate toitlustamisel toiduhügieeni nõudeid.
18.Lisaks on vastustaja on oma vastuses kirjeldanud, et alates 2018. a. detsembrist kasutatakse Tallinn Vanglas toitlustamisel nö kandik-süsteem (Tallinna Vangla kodukorra p 9.4). Toit komplekteeritakse köögis spetsiaalsetele korduvkasutatavale kandikutele ja kaussidesse, mis suletakse kaanega. Toit paigutatakse toidukonteinerisse, mis hoiab sooja toidu/joogi soojana ja külma toidu/joogi jahedana. Konteineritega transporditakse toit üksustesse ja toidujagaja jagab kandikud/kausid kinnipeetavatele kambritesse laiali. (dtl 61, vastuse p 5). Samuti on vastustaja möönnud, et aegajalt siiski juhtub, et toidukonteineri transportimisel kausi kaane vahelt puljongit vähesel määral välja immitseb. Probleemist ollakse teadlikud ja olukorrale otsitakse lahendust. (dtl 61 vastuse p 6). Samuti on vastustaja oma vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele (dtl 8) teatanud, et toidujagajaid on ka informeeritud kärudega liiklemisel olema hoolsamad. Vastustaja esitatud selgitutest nähtub, et selline toidujagamise süsteem on vanglas juurutatud just toiduhügieeninõuete täitmise tagamiseks (toidu saastumise vältimine, serveeritava toidu ja joogi temperatuuri hoidmine) ning toidujagamise sujuvaks korraldamiseks. Eelnevast nähtub ka see, et vastustaja ei ole kaebaja pöördumistele seoses toidu serveerimise probleemiga hoolimatult suhtunud.
19.Leian, et vastustaja ei ole süüdi selles, et kaebaja 23.11.2021 õhtusöögist ilma jäi. Kuna kandik ei puutu toiduga otseselt kokku, vaid toit serveeritakse kausist, mida omakorda katab kaas, siis kandiku määrdunud seisukord ei põhjusta kuidagi toidu saastumist ega halvenda selle omadusi ega ohusta kaebaja tervist. Toiduhügieen tähendab sisuliselt toiduohutuse tagamist. Alusetud on kaebaja etteheited toiduhügieeninõuete mittetäitmise osas, sest määrdunud ei olnud mitte otseselt toiduga kokku puutuvad nõud, vaid kandik mis on pelgalt abivahend kinnipeetavale ettenähtud toiduportsjoni serveerimisel. Nõustun vastustaja seisukohaga, et tavaolukorras pühib 5(6)
3-22-473 inimene kandikule loksunud vedeliku salvrätiga lihtsalt ise ära ega lahenda üldiselt sellist olukorda toidu välja vahetamise nõudmisega. Leian, et kaebajal oli sellises olukorras, kus maha valgunud supileem tema esteetilist taju häiris, võimalus võtta toidunõud kandikult ära ja panna määrdunud kandik söömise ajaks kõrvale. Olukorra lahendamine õhtusöögist loobumisega oli kaebaja enda otsus.
20.Vastustaja esitatud selgitustest ja vastusest nähtuvalt ei ole Tallinna Vangla õigusvastaselt käitunud - kinnipeetavate toitlustamisel järgiti nii toiduseadust kui vangistusseadust. Seega ei ole täidetud RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise eeldus.
21.Mis puudutab kaebaja väiteid inimväärikuse alandamise osas, siis nõustun vastustajaga, et isegi kui tegemist oleks olnud vastustaja süülise õigusvastase käitumisega, siis määrdunud kandikult toidu serveerimine ja õhtusöögist ilma jäämine ei saanud alandada kaebaja inimväärikust. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. Tekkinud kahju, mille hüvitamist taotletakse, peab olema tõsine. Kuna kaebaja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et sellised asjaolud põhjustavad kaebaja väidetud kannatusi ja tekitavad kaebajale kahju. Olen seisukohal, et isegi kui kaebaja jäi 23.11.2021 õhtusöögist ilma, võis see põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei saa kujutada endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses ning veelgi enam, mis õigustaks kaasnenud kannatuste korvamist rahas. Arvestada tuleb ka seda, et Eesti õigustraditsioonis hüvitatakse avaliku võimu kandja tekitatud mittevaraline kahju rahaliselt vaid väga erandlikel ja piiratud juhtudel (Riigikohtu 09.12.2015 otsus nr 3-3-142-15, p 29). Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15).
22.Eespool toodust nähtuvalte ei ole kohus tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasust. Esitatud materjalidest ja vastustaja selgitustest ei nähtu, et vangla köögipersonal, sh toidujagajad oleks sihilikult ja lohakalt ning toidu saajale toitu teda alandava suhtumisega ja alavääristaval kombel serveerinud. Kokaks koolitatud isikut võis supi maha loksumise tagajärjel kandikul avanenud vaatepilt esteetiliselt häirida, kuid usutav ei ole kaebaja väide, et see tekitas talle hingelist valu, riivas kokana tema au ja väärikust. Au ja hea nime teotamisega oleks tegemist, kui isiku kohta oleks otseselt kasutatud halvustavaid väljendeid, mis aga praegusel juhul kinnitust pole leidnud.
23.Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla jätnud õiguspäraselt kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata ning kaebus tuleb tervikuna eeltoodud põhjendustel jätta rahuldamata. Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on esitanud taotluse jätta menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.