Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-473
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2022. a otsuse peale haldusasjas nr 3-22-473 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas vanglale 18.12.2021 taotluse hüvitada mittevaraline kahju 1880 eurot. Taotleja keeldus 23.11.2021 vanglas toidu vastuvõtmisest, kuna toidunõud olid määrdunud ehk toit ei vastanud hügieeninõuetele, ning kui ta palus nõud välja vahetada, siis valvur keeldus sellest, põhjendades, et vangla ei ole restoran. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Seetõttu jäi taotleja tol päeval ilma õhtusöögita ning lisaks ähvardas valvur taotlejat toidust loobumise eest ettekande koostamisega. Sellega on Tallinna Vangla alandanud taotleja inimväärikust ja tekitanud talle mittevaralist kahju. Taotlejal on alust arvata, et vangla köögi abitöölisi ei ole koolitatud toiduhügieeni nõuete osas.
2.Tallinna Vangla jättis 21.02.2022 vastusega nr 5-37/21-298-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Taotluses kirjeldatud asjaolud ei viita inimväärikuse alandamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses ning vangla ei ole taotleja toitlustamisel eksinud VangS
3-22-473 § 47 lg 1 vastu. Vanglas oli 23.11.2021 menüüs supp, mida serveeriti pealt suletava kaanega nõus. Kuna kaaned ei sulgu hermeetiliselt, siis võib toidu üksusesse transportimisel ääreni täis kausi puhul supp vähesel määral loksuda üle kausi ääre. Vangla möönab, et supikausist oli väike kogus vedelikku üle tilkunud, millest jäi kausi alla kandikule jälg. Kuna vähesel määral üle ääre tilkunud supp ei muuda toidu kvaliteeti, ei vähenda olulisel määral toidu kogust ega kahjusta kinnipeetava tervist, siis keeldus valvur supi väljavahetamisest. Kuna taotleja keeldus ise supi vastuvõtmisest, siis ei jäänud ta õhtusöögita vanglaametnike tegevuse tõttu. Vangla on juhtinud siiski toidujagajate tähelepanu sellele, et nad oleksid käruga liikumisel ettevaatlikumad. Samuti ei ähvardanud vanglaametnik taotlejat ettekande koostamisega, vaid ettekande koostamine oli VangS §-st 133 tulenev ülesanne. Kandikule tekkinud supijälg võis taotlejat visuaalselt häirida, kuid see ei saanud riivata tema õigusi määral, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 23.02.2022 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1880 eurot. Kaebaja inimväärikust alandati sellega, et temale serveeriti toitu hügieeninõudeid rikkudes (s.o määrdunud nõus) ning keelduti toidu uuesti serveerimisest, mistõttu jäi kaebaja 23.11.2021 ilma toiduta. Vanglas ei peeta jätkuvalt kinni toiduhügieeni nõuetest ning vangla pole köögis abistavatele kinnipeetavatele korraldanud ühtegi hügieenikoolitust. Kaebajal on VangS § 47 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda toidu serveerimist hügieeninõudeid järgides. Põllumajandus- ja Toiduamet kinnitas 17.12.2021 vastuses kaebajale, et kõik toiduga kokku puutuvad töötajad peavad läbima toiduhügieeni koolituse kava, ning toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses peavad toiduhügieeni nõudeid tundma ja järgima ka töötajad, kes toitu vahetult ei käitle. Kuna kaebaja on kokk, siis riivab vangla tegevus tema au ja väärikust ning see rikkumine tuleb hüvitada rahaliselt.
4.Tallinna Vangla palus 27.04.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse faktilised asjaolud ei viita sellisele rikkumisele, mis kvalifitseeruks väärikust alandavaks kohtlemiseks. VangS ei sätesta nõudeid kinnipeetavate toitlustamisel kasutatavatele nõudele. Tallinna Vangla kasutab alates 2018. a-st toitlustamisel n-ö kandikusüsteemi (vt kodukorra p 9.4), mis tähendab, et toit komplekteeritakse köögis korduvkasutatavale kandikule ja kaussi, mis suletakse kaanega. Toit paigutatakse toidukonteinerisse ja transporditakse üksustesse ning toidujagaja jagab kandikud ja kausid kinnipeetavatele kambritesse laiali. Toitlustusaja lõpus korjab toidujagaja nõud uuesti kokku ning viib sööklasse, kus need nõudepesumasinaga nõuetekohaselt pestakse. Vastustaja möönab, et kaebaja toidunõu võis olla vähesel määral määrdunud tulenevalt supi loksumisest üle ääre ja see võis kaebajat visuaalselt häirida, kuid see ei saanud mõjutada toidu kvaliteeti. Kuna toidunõu oli määrdunud väga vähesel määral, siis ei olnud selle välja vahetamine põhjendatud. Tavaelus ei lahendata selliseid olukordi samuti üldjuhul toidu välja vahetamisega, vaid ettekandja või sööja puhastab nõu ise ära. Ka kaebajal oli selline võimalus, kuid selle asemel otsustas ta keelduda toidu vastuvõtmisest. Kohtupraktika kohaselt ei ole ühe toidukorra vahelejäämine veel väärikust alandav (Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2011 otsus nr 3-10-2476, p 9; 20.10.2008 otsus nr 3-08-455, p 6).
5.Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2022 otsusega X kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kaebajale toodi 23.11.2021 õhtusöögiks supp ja transportimiseks kasutatud kandik oli supiga vähesel määral määrdunud ning kuna vangla keeldus uue supi serveerimisest, siis keeldus kaebaja toidu vastuvõtmisest. RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, eelkõige puudub vastustaja õigusvastane ja süüline tegevus. VangS § 47 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine vastama mh toiduhügieeni nõuetele. Toiduseaduse § 26 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toiduhügieeni nõuded sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004. Määruse (EÜ) nr 852/2004 art 2 lg 1 punkti a kohaselt hõlmab toiduhügieen eelkõige meetmeid ja tingimusi toiduohutuse tagamiseks. Eraldi nõudeid toidu serveerimisele pole üheski seaduses sätestatud. 2(5)
3-22-473 Vastustaja on kinnitanud, et kõik Tallinna Vangla köögis tööülesandeid täitvad lepingulised töötajad omavad toiduhügieeni koolituse sertifikaati ja tervisetõendit. Samuti on kõigil kinnipeetavatest köögitöölistel toidu käitlemiseks nõutavad tervisetõendid ja toiduhügieeni alal koolitavad kinnipeetavaid jooksvalt sertifikaati omavad lepingulised teenistujad. Kohtul ei ole alust kahelda, et vastustaja täidab kinnipeetavate toitlustamisel toiduhügieeni nõudeid. Kohtu hinnangul puudub vangla süü selles, et kaebaja jäi 23.11.2021 õhtusöögita. Kuna kandik ei puutu toiduga otseselt kokku, vaid toit serveeritakse kausist, mida omakorda katab kaas, siis ei põhjusta kandiku määrdunud seisukord kuidagi toidu saastumist ja ei halvenda selle omadusi ega ohusta kaebaja tervist. Olukorras, kus määrdunud ei olnud toiduga otseselt kokku puutuv nõu, vaid toidu serveerimiseks kasutatud kandik, ei saa rääkida toiduhügieeni nõuete täitmata jätmisest. Tavaolukorras pühib inimene kandikule loksunud vedeliku salvrätiga ise ära ning ei nõua üldiselt toidu välja vahetamist. Kaebajal oli endal võimalus puhastada kandik või tõsta nõud kandikult maha, kuid selle asemel otsustas ta toidust keelduda. Isegi kui pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, ei saanud see alandada kaebaja inimväärikust. Õhtusöögita jäämine võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, mis tuleks hüvitada rahas (nt Riigikohtu 30.01.2012 otsus nr 3-3-1-78-11, p 15). Asja materjalidest ei nähtu, et vangla personal (sh toidujagajad) oleksid kaebajat alavääristades ja temasse üleolevalt suhtudes serveerinud toitu sihilikult lohakalt. Kõnealune olukord võis kokaks koolitatud isikut küll esteetiliselt häirida, kuid ei ole usutav, et see tekitas talle hingelist valu või riivas tema au ja väärikust.
6.X palub 21.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega tema kaebus rahuldada. Kaebaja esitas halduskohtule mh toidujagajate tööjuhendi, millest nähtuvalt tuleb toitu serveerida puhastes nõudes, kuid kohus ei ole sellega arvestanud. Toidujagaja pidanuks kandiku enne üleandmist ise puhastama. Kui kaebaja sellele tähelepanu juhtis, ütles valvur, et tegemist ei ole restoraniga (st solvas kaebajat), ning ähvardas kaebajat ettekande koostamisega. Kaebaja ei keeldunud toidu vastuvõtmisest, vaid palus anda talle toitu puhastes nõudes. Kaebaja viibis sel ajal suletud kambris ja ainus vahend kandiku puhastamiseks olnuks WC-paber. Kuna osa supist oli kausist välja loksunud, et vastanud kaebaja toiduportsjon tõenäoliselt enam menüüst tulenevale 600 g koguse nõudele. Halduskohtu otsusest nähtub, et toitu võibki serveerida määrdunud nõudes ja seejärel süüdistada selles kinnipeetavat. Kaebaja palub kontrollida, kas 2021. a seisuga oli kinnipeetavast toidujagaja allkirjastanud toidujagajate juhendi. Kaebaja taotleb ka menetlusabi apellatsioonkaebuselt nõutava riigilõivu tasumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul ei saa lähtuda kaebuses taotletud hüvitise suurusest, vaid hinnata tuleb tõenäoliselt väljamõistetava hüvitise suurust. Üksnes juhul, kui tegemist on kaaluka õigushüvega ja kui sellesse on sekkutud intensiivselt,
3(5)
3-22-473 saab riive lugeda intensiivseks sellele vaatamata, et riive eest välja mõistetav hüvitis ei pruugi ületada 1000 eurot (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
8.Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel tagastada, sest kuigi kaebaja on viidanud väärikuse alandamisele, ei saa asjaoludest tulenevalt tema õiguste riivet pidada sedavõrd intensiivseks, et kaebajale põhjustatud ebameeldivuse eest tuleks temale mõista välja rahaline hüvitis. Halduskohus rõhutas õigesti, et isegi kui Tallinna Vangla tegevus võis olla õigusvastane, ei õigustaks mittevaralise kahju rahas hüvitamist mitte igasugune üleelamine, mida saaks iseenesest seostada RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvede riivega.
9.Kaebaja taotles 1880 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vastustaja serveeris temale 23.11.2021 õhtusöögi ajal suppi määrdunud kandikuga ning kui kaebaja palus toidujagajal serveerida toit uuesti puhaste nõudega, siis vangla keeldus sellest. Kuna kaebaja ei olnud nõus määrdunud kandikul serveeritud toitu vastu võtma, jäi ta 23.11.2021 õhtusöögita. Vastustaja ei ole vaielnud vastu, et vaidlusalusel juhtumil võis supi transportimisel olla väike osa supist loksunud kausist välja kandikule, sest supikausside kaaned ei sulgu hermeetiliselt. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust keelduda õhtusöögi vastuvõtmisest, mistõttu ei toimunud kaebaja õhtusöögita jäämine vastustaja süül, vaid selle tingis kaebaja enda valik.
10.Olenemata sellest, et vangla ei ole restoran, tuleb kaebajaga nõustuda, et kinnipeetavatele tuleb toitu serveerida puhastest toidunõudest. Praegusel juhul ei olnud aga tegemist olukorraga, kus toit oleks serveerimiseks pandud ebahügieenilistesse toidunõudesse, vaid olukorraga, kus supikausist välja loksunud supiga määrdusid toidu transportimise käigus osaliselt nii toidunõu välisserv kui ka kandik. Kaebajal oli võimalik pakutud toit vastu võtta ning toidunõu ja kandik vajaduse korral ise puhastada. Kuigi Tallinna Vangla võiks sarnaste olukordade puhul pakkuda kinnipeetavatele ise vahendid (nt majapidamispaberi) toidunõu ja kandiku puhastamiseks, siis salvrättide, majapidamispaberi vms puudumisel oleks selleks otstarbeks sobinud mh kaebajale kättesaadav WC-paber. Supi vähesel määral kausist välja loksumine ei saanud muuta kaebajale pakutud toidu kvaliteeti või vastavust toiduhügieeni nõuetele. Samuti ei ole mõistlikku põhjust arvata, et üle kausi serva kandikule loksunud äsjavalmistatud supp võinuks kujutada kaebajale iseseisvalt mingit ohtu. Kaebaja õiguste riivet ei muuda intensiivsemaks ka see, et tegemist võis olla sellist laadi supiga (kaebaja hinnangul borš või peedisupp), mille puhul paistab toidunõu ja kandiku määrdumine eriti silma. Apellatsioonkaebuses sisalduvat väidet, et supi üle ääre loksumise tagajärjel oli temale pakutud kausis suppi ilmselt ka ettenähtust vähem, ei ole kaebaja vanglale 25.11.2021 esitatud kaebuses ega 18.12.2021 kahju hüvitamise taotluses välja toonud. Kuna kaebaja loobus 23.11.2021 õhtusöögist üldse, ei oleks supi kogus saanud ka tema õigusi täiendavalt riivata.
11.Peamiselt esteetiline vajadus puhastada supi transportimise käigus mõnevõrra määrdunud toidunõu ja kandik, ei saanud riivata kaebaja väärikust sellisel määral, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Mittevaralise kahju rahas hüvitamist ei tingi ka toidujagaja märkus, et kaebaja ei viibi restoranis, sest kuigi seda kommentaari võib pidada kaebaja taotlust (st vahetada toidunõud ja kandik) mõnevõrra naeruvääristavaks, ei olnud siiski tegemist otsese solvanguga. Väärikuse alandamisena ei ole käsitatav ka kaebaja teavitamine ettekande koostamisest seoses kaebaja toidust loobumisega, sest vanglaametniku teavitamiskohustus tulenes VangS §-st 133. Vaidluse asjaoludest tulenevalt ei ole määrav, kas toiduga kokku puutuvaid kinnipeetavaid oli toiduhügieeni nõuetest piisavalt informeeritud. Kohane reaktsioon olnuks piirduda vastustajale märgukirja esitamisega toidu jagamisel esinenud ebameeldivuste kohta. Kuna kaebaja õiguste
4(5)
3-22-473 riive on väheintensiivne ja apellatsioonkaebus on perspektiivitu, siis on HKMS § 187 lg-s 31 toodud apellatsioonkaebuse tagastamise eeldused täidetud.
12.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 31 alusel keeldub ringkonnakohus X apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et X ei ole Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.
13.Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, siis puudub vajadus lahendada X taotlust vabastada ta apellatsioonkaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Seega jätab ringkonnakohus X menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.