Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 7. detsember 2022, Tartu 3-21-1522
Haldusasi
Xi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. veebruari 2021. a otsuste nr 12-6/21/226 ja 126/21/227 ning 21. juuni 2021. a vaideotsuse nr 121/21/103-5 tühistamiseks ja toetusetatoluste uueks lahendamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. veebruari 2021. a otsused nr 12-6/21/226 ja 12-6/21/227 ning 21. juuni 2021. a vaideotsus nr 12-1/21/103-5. Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Xi 2020. a ühtse pindalatoetuse ja mahepõllumajandusliku tootmise taotluste uueks lahendamiseks mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Xi kasuks välja menetluskulu 2205 eurot.
4.Jätta rahuldamata Xi taotlus asjas istungi korraldamiseks, eksperdi kaasamiseks, tõendite väljanõudmiseks ja vastustaja kohustamiseks vastama küsimustele. Jätta taotlused haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
Tagastada Xile tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. jaanuar 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X taotles 4. juunil 2020 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ühtset pindalatoetust ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust 11,5 hektarile. PRIA 7. detsembri 2020. a otsusega määrati Xile esialgu küll toetust 2101,16 eurot, kuid see otsus tunnistati kehtetuks PRIA 26. veebruari 2021. a otsusega nr 12-6/21/227 ning jäeti ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata, põhjendades seda sellega, et osad põllud ei olnud 2020. aastal põllumajanduslikus kasutuses. PRIA 26. veebruari 2021. a otsusega nr 12-6/21/226 määrati Xile mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt summas 259,93 eurot ja nõuti tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetus summas 5071,25 eurot.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata PRIA 21. juuni 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/103-5) esitas X kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi halduskohtu tõlgenduse järgi PRIA
26.veebruari 2021. a otsuste ja vaideotsuse tühistamise nõue. Kaebuse kohaselt oli otsuste aluseks olnud PRIA kohapealne kontroll läbi viidud omavoliliselt ja kaebajal ei olnud võimalik selle juures viibida. Kaebaja aed on kujundatud õunade saamiseks, mitte niitmiseks. Niitmisel ei ole agrotehnilist tähtsust. Mahekontroll on varem kaebaja aiaga rahule jäänud.
3.Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrusega nr 32 kehtestatud „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 3 lg 2 järgi peab põllumajandusmaal olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
3.2.Vaidlust pole selles, et kaebaja põldudel (mõlemad numbriga 2, nimed Liina ja Oma) kasvasid viljapuud (õun ja ploom) ning mustsõstar.
3.3.Kaebajale helistati 18. septembril 2020 ja teatati, et põldude mõõtmine toimub 21. septembril 2020. Kontrollist etteteatamine oli piisava ajavaruga. Inspektori sõnul pakkus ta kaebajale võimalust viibida põldude mõõtmise juures, kuid kaebaja seda ei soovinud. Tagantjärgi pole võimalik kontrollida kaebaja väidet, et ta andis telefonitsi loa kontrollida küll enda Elva vallas asuvat põldu, mitte aga Tartu vallas asuvat viljapuuaeda. Samas pole PRIA ametniku eravaldusesse sisenemist pidanud õigusvastaseks ka politsei. Lisaks pole kohapealsest kontrollist etteteatamine tingimata kohustuslik.
3.4.Kontrollitulemust ei ole mõjutanud see, et kaebaja ei viibinud viljapuuaias kontrolli läbiviimise juures. Kontrollis tuvastatut tõendavad kohapeal tehtud fotod ning fotode tegemise suundi kirjeldav skeem. Puudub alus arvata, et fotosid oleks tehtud valikuliselt.
3.5.Kontrolli tulemusena on vastustaja välja selgitanud, et viljapuud ja nende vahed on pikemat aega olnud hooldamata, viljapuuaed on osaliselt võsastunud, rohi läbi kasvanud ning lisaks kasvab põldudel kohati ka looduslikke puid (kask, vaher, kuusk).
3.6.Kaebaja on ise kinnitanud, et reavahesid ja võraaluseid pole täies ulatuses niidetud, vaid see sõltus ligipääsetavusest.
3.7.Üksnes aiapidamisega tegelemine, saagi kogumine ja selle müümine ei vasta asjakohaste normide tingimustele. Pindalapõhiste toetuste eesmärgiks on toetada taotlusaluse maa korrashoidu, et vältida ebasoovitava taimestiku levikut ja hoida maad heas põllumajanduslikus seisukorras. Kaebaja on selgitanud aias muude puude kasvamise põhjuseid erinevalt (tuule- või päikesevari, kuuskede müük jõulupuudena, kase- ja vahtramahla kogumine), kuid ei ole sellega ümber lükanud etteheiteid nõuetekohase hooldamata jätmise ja põllumajandusliku kasutusega
seoses. Kaebaja väitel on niitmis- või hooldusnõuete täitmine viljapuuaias keerulisem kui rohumaal või avatud põllul. Kohus märkis, et toetust taotledes kinnitab taotleja toetuse tingimustega nõustumist ning kui ta neid ei täida, riskib ta toetuse vähendamise ja tagasinõudmisega.
3.8.Vastustaja on jõudnud õigesti järeldusele, et praegusel juhul puudub alus toetuse osaliseks määramiseks, kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus oli kokku 8,9 ha. Komisjoni määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 järgi arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus. Kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 hektarit, siis tulenevalt pindalade suurest erinevusest väljamakstavat summat ei teki. Lisaks sellele tasaarvestatakse summa, mida ei olnud võimalik tasaarvestada pärast toetuse vähendamist 1,5 kordses ulatuses mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul.
3.9.Kaebaja on rõhutanud, et eelistab oma põlde hooldades mahepõllunduslikke ja looduslähedasi meetodeid. Samas laienevad ka mahepõllumajanduse jätkamise toetuse taotlejale eelnimetatud maa seisundi- ja majandamisnõuded, mida taotlejal tuleb järgida.
3.10.Kuna abikõlbliku maa vähenemise tõttu on kohustusealuse maa pindala vähenenud, nõudis PRIA ka eelmistel aastatel makstud toetuse tagasi vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 111 lg-tele 1 j 4 ning määruse nr 1306/2013 art 54 lgle 1 ning art 63 lg-tele 1 ja 3 ning maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrusele nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (määrus nr 53) § 20 lg-le 1.
3.11.Põhjendatud on toetuse täielik tagasinõudmine olukorras, kus rikkumine on tuvastatud põldude puhul täies ulatuses.
3.12.Menetluslikke rikkumisi ei ole vastustaja toime pannud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Xi apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja ei olnud taotlenud kohapealset mõõtmist Tartu vallas, vaid ainult Elva vallas. Tartu vallas asuvate viljapuuaia ja põllu suurus klappisid, kontrollimise vajadus oli seotud Elva valla põlluga. Arusaamatu on, miks pöörati tähelepanu asjassepuutumatu istanduse olukorrale ja puuduvale niitmise kohustusele.
4.2.Kontrolli teostati õigusvastaselt piiratud territooriumil, mis kvalifitseerub kuriteoks karistusseadustiku § 266 järgi. Kaebaja ei ole andnud luba Tartu vallas asuvale kinnisele territooriumile sisenemiseks, luba anti Elva vallas asuva põllu kontrollimiseks.
4.3.Kaebajat ei kaasatud Tartu valla istanduses kontrolli läbiviimisesse. See mõjutas menetluse lõpptulemust.
4.4.Kohaldatud karistus on ebaproportsionaalne, ei rakendatud kaalutlusõigust ega kohaldatud uurimispõhimõtet. Otsused pole õiguspärased haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõttes. Arusaamatu on, millisel alusel nõutakse kaebajalt niitmist saaki kandvate lookas okste alt.
4.5.Samuti on arusaamatu, miks ei tegele kaebaja PRIA arvates enam tootmistegevusega, kuigi igal aastal on talle makstud toetust tootmise eest. Kaebaja tegeleb tootmisega määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkt i mõttes, mitte maa harimise ja hoidmisega alapunkt ii mõttes ning vastavalt ei kohaldu talle maa niitmise nõue.
4.6.Toetuse tagasinõudmise aluseks peetakse õigusvastaselt määruse nr 32 §-i 6. PRIA on pidanud põllumajandusliku kasutuse all asjassepuutumatult silmas ainult niitmist 20. augustiks, kuid niitmine või niitmata jätmine ridade vahelt ei mõjuta kuidagi 30-aastases viljapuuaias põllumajanduslikku tootmist. Suured õunapuud varjutavad ise alustaimestikku ja neid niitmine või niitmata jätmine ei mõjuta. Kuna õunu sai turustada, oli maa põllumajanduslikus kasutuses.
4.7.Õunapuuaias on välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik, viljapuuaeda on kasutatud tootmiseks ja seda saab ka edaspidi kasutada tootmiseks määruse nr 32 § 3 mõttes.
4.8.Istanduses olnud 15-17 kuuske, mõned kased, vahtrad ja hekk ei ületa põllumajandusministri
10.märtsi 2015. a määruses nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavate andmed ja nende esitamise kord“ § 5 lg-s 5 sätestatud puude maksimaalset määra.
4.9.Mahetootmist reguleeriv määrus nr 53 ei näe samuti ette niitmise kohustust. Niitmise nõue kehtib heinamaale, mitte aga tootmise ja saagikoristusega viljapuuaiale. Laia võraga istandust ei saagi niita, kuna see kahjustab võra ja saaki.
4.8.PRIA ei lahendanud vaiet õigeaegselt.
4.9.Asjas ei korraldatud kohtuistungit. Lisaks esitati apellatsioonkaebuses mitmeid taotlusi.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.PRIA on vaidemenetluse pikenemise pärast vabandanud.
5.2.Kaebaja taotles ise kõikide põldude ülemõõtmist nii Elva kui Tartu vallas. Kohapealse kontrolli läbiviimist taotledes pidi kaebaja mõistma, et PRIA inspektor läheb millalgi tema deklareeritud põlde üle mõõtma.
5.3.Kuna kaebaja õunaaed ei olnud isegi mitte põllumajanduslikus kasutuses toetuse saamise eeskirjade mõistes, siis puudus alus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks.
5.4.Õige pole väide, et PRIA on varasematel aastatel kaebaja põlde nõuetele vastavateks lugenud, kuna eelmine kontroll toimus 2014. aastal.
5.5.Määrus nr 33 (puu- ja köögivilja kasvatamise toetus) ei ole erinorm määruse nr 32 (otsetoetuste üldised nõuded ja pindalatoetus) ja määruse nr 53 (mahepõllumajandusele ülemineku toetus) suhtes. Määruse nr 33 puhul kontrollib PRIA, kas taotleja kasvatab vähemalt ühel hektaril toetusõiguslikke põllumajanduskultuure. Puu- ja köögivilja otsetoetuse taotleja ei pea tingimata taotlema ühtset pindalatoetust ega ka vastupidi. Ühtse pindalatoetuse taotlemine koos puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetusega ei ole kohustuslik, kuid nõuded, mida taotleja peab täitma, on kattuvad ja samal põllumajanduslikul maal nõuete täitmise eest makstakse mõlemat toetust. Üldjuhul taotletakse koos ühtse pindalatoetuse taotlemisega ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, sest nii on taotlejale kasulikum.
5.6.Kuna vastustaja on tuvastanud, et kaebaja ei tegelenud vaidlusalustel põldudel põllumajandusliku tegevusega ja põllud ei olnud 2020. aastal põllumajanduslikus kasutuses, siis ei ole antud juhul oluline, kas kaebaja on määruse nr 1307/2013 art 3 lg 1 p c tähenduses tootja või hooldaja.
5.7.Asjaolu, et puud kandsid vilju, ei oma toetuse saamise nõuete osas tähtsust. Kuna PRIA kontroll tuvastas, et vaidlusalustel põldudel kasvasid mitmeaastased looduslikud lehtpuud, muud kõrged puitunud taimed ja umbrohi ning vaidlusalust maad ei ole võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta, siis arvestas PRIA kõnealused põllud välja abikõlbliku maa hulgast, sest kõnealused põllud ei olnud toetuste mõistes põllumajanduslikus kasutuses vaatamata sellele, et õunad puudel kasvasid ja apellant saaki turustas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Asja materjalidest on haldusmenetluse käik raskesti jälgitav. PRIA selgitused menetluse käigu osas on pigem puudulikud ning hüplikud, sest ei selgita kogu menetluse käiku arusaadavalt, kuigi samas pööratakse asjatult palju tähelepanu erinevate õigusaktide refereerimisele või neile viitamisele. Võimalik on siiski järeldada, et menetlus kaebaja taotlustega seoses nägi välja järgmine: - kaebaja taotles 2020. aastal ühtset pindalatoetust ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust 11,5 hektarile (vt nt tl 16). Lisaks taotles kaebaja 2020. aastal ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust; - PRIA 7. detsembri 2020. a otsusega nr 12-6-20/1082 jättis PRIA esimest korda pindalatoetuse taotluse rahuldamata, kuna põld 2 (nimetus Oma, suurus 4,05 ha) ja põld nr 2 (nimetus Liina, suurus 3,55 ha) olid hooldamata ja põld nr 1 niitmata (vt nt tl 16p, sh on otsuse kuupäev märgitud kohati ekslikult). PRIA sama kuupäeva otsusega nr 12-6/20/1080 määrati kaebajale puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 2101,16 eurot (tl 74). - PRIA tegi 26. veebruaril 2021 kolm otsust, millega jäeti uuesti rahuldamata kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus (sh tunnistati varasem otsus kehtetuks, vt otsus nr 12-6/21/227, tl 9-10), määrati kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetust 259,93 eurot ja nõuti tagasi alusetult saadud sama toetus 5071,25 eurot (otsus nr 12-6/21/226, tl 12-13) ning jäeti rahuldamata toetusetaotlus puu- ja köögivilja kasvatamise eest (otsus nr 12-6/21/225, vastus apellatsioonkaebusele, p 16). Käesoleva asja raames viimast otsust vaidlustatud ei ole.
8.Käesolevas asjas vaidlustatud otsused on PRIA-le omaselt äärmiselt raskesti arusaadavalt motiveeritud. Ehkki loetletud on mitmeid erinevaid õigusakte ja refereeritud nende sisu, ei ole otsustes esitatud arusaadaval viisil faktiline motivatsioon ning faktilised ja õiguslikud asjaolud on omavahel loogiliselt sidumata (vt selle nõude kohta nt RKHKo 3-3-1-13-02, p 14). Otsustest on võimalik välja lugeda üksnes seda, et faktilise asjaoluna tingis PRIA arvates selliste otsuste tegemise see, et 21. septembril 2020 kohapealses kontrollis oli PRIA tuvastanud, et põllud nimetustega Oma ja Liina ei olnud 2020. aastal üldse põllumajanduslikus kasutuses (tl 9 ja 13p). Milles täpselt põllumajanduslikus kasutuses mitteolemine seisnes, otsustest üheselt arusaadaval viisil ei ilmne. Alles vaideotsuses kirjeldatakse täpsemalt faktilist olukorda põllul (inspektor tuvastas, et puude ja põõsaste võraalused ja reavahed olid hooldamata; üksikuid reavahesid oli niidetud, kuid niide oli kokku kogumata ja rohi oli läbi kasvanud; mitmed reavahed olid lausa ligipääsmatud, põllul kasvas ka looduslikke lehtpuid). Vaideotsuses asus PRIA seisukohale, et pikka aega levinud ebasoovitava taimestiku ja looduslikult kasvavate lehtpuude tõttu ei olnud põllud 2020. a põllumajanduslikus kasutuses, mistõttu pindalatoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust ei määratud (tl 17).
9.Õigusnormidest on vastustaja vaideotsuses viidanud alljärgnevatele määruse nr 32 sätetele: „§ 3. Nõuded põllumajandusmaa kohta (1) Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit. (2) Põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. /.../ § 4. Põllumajandusliku tegevuse nõuded /.../
(2) Põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. /.../ (4) Põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. /.../ § 6. Võraaluste ja reavahede hooldamine Viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed peavad § 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevuse korral olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ja niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt § 4 lõikes 4 sätestatud tähtpäeval.“ Neist normidest tegi PRIA vaideotsuses järelduse, et kaebajal oli kohustus deklareeritud maad heas põllumajanduslikus korras hoida ja hooldada. Kuna vaidlusalustel põldudel kasvas ebasoovitav taimestik (mitmeaastased looduslikud lehtpuud, muud kõrged puitunud taimed ja umbrohi) ning vaidlusalust maad ei ole võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta, siis arvestas PRIA enda hinnangul põhjendatult need maad välja abikõlbuliku maa hulgast, sest neil põldudel pindalapõhiste toetuste mõistes põllumajandusliku tegevusega ei tegeletud (tl 17p). Ringkonnakohus sellise PRIA järeldusega ei nõustu. See PRIA seisukoht ei arvesta kõigi oluliste normidega nende koostoimes. Nimelt teeb määruse nr 32 § 3 lg 2 (mis sätestab, et põllumajandusmaal peab välistatud olema ebasoovitava taimestiku levik) viite määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktile c, mis defineerib mõiste „põllumajanduslik tegevus“. Selle sätte järgi jaguneb põllumajanduslik tegevus lihtsustatult väljendudes kolmeks alaliigiks, millest käesolevas asjas on oluline eristada kahte esimest – põllumajanduslikku tootmist (alapunkt i) ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (alapunkt ii). 1 Nende eristamine on käesolevas asjas oluline seetõttu, et PRIA poolt rõhutatud võraaluste ja reavahede hooldamise kohustus määruse nr 32 §-s 6 on selle sätte järgi ette nähtud ainult siis, kui tegeletakse määruse nr 32 § 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega. Viidatud § 4 lg 2 viitab omakorda üksnes määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunktis ii nimetatud põllumajanduslikule tegevusele, st põllumajandusmaa hoidmisele karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Teisisõnu – võraaluste ja reavahede hooldamise kohustus niitmise teel on kehtestatud ainult juhuks, kui isik ei tegele põllumajandusliku tootmisega (määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap i), vaid üksnes hoiab maad karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (alap ii).
Sätte täielik tekst on järgmine: „c) „põllumajanduslik tegevus” – i) põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või ii) põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, lähtudes kriteeriumidest, mis liikmesriigid määravad kindlaks komisjoni poolt kehtestatud raamistikust lähtudes, või iii) liikmesriikide poolt määratletud minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras;“
Käesolevas asjas on kaebaja läbivalt rõhutanud, et ta ei tegele ainuüksi maa harimiseks sobilikus seisukorras hoidmisega, vaid õunte ja muude puuviljade ja marjade kasvatamisega müügiks, st tootmisega (vt nt tl 155p). PRIA ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud. Seega ei kohaldu kaebaja suhtes määruse nr 32 §-s 6 sätestatud võraaluste ja reavahede hooldamise kohustus, kuna ta ei tegele põllumajandusmaa haritavas seisukorras hoidmisega § 4 lg 2 mõttes, vaid põllumajandusliku tootmisega.
10.Samasuguse tõlgenduse – et määruses nr 32 on põllumajanduslik tegevus viidetega määrusele nr 1307/2013 jagatud kaheks (aktiivseks põllumajandustootmiseks ning lihtsalt põllumajandusmaa säilitamiseks harimiseks sobilikus seisukorras) – on ringkonnakohus esitanud ka varem (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-471, p-d 8-9). Viidatud ringkonnakohtu otsus on jõustunud.
11.Vastustaja lähenemise kasuks ei räägi ka tema poolt viidatud määruse nr 32 § 3 lg 2 teine lauseosa, mille järgi peab põllumajandusmaad olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Kaebaja on selgitanud, et ta saab ilma lisakuludeta kasutada vaidlusaluseid põldusid (aedasid) põllumajanduslikuks tegevuseks (puuviljade ja marjade tootmiseks) ka järgnevatel aastatel, kuna viljapuud ja marjapõõsad annavad järgmisel aastal saaki sõltumata sellest, kas eelmisel aastal rohtu niideti või mitte. Ringkonnakohus ei näe alust selles selgituses kahelda. Ehkki PRIA tehtud fotodelt (tl 20-33) on tõepoolest tuvastatav, et puude ja põõsaste vahel kasvab rohttaimi, ei ole alust arvata, et see ohustaks kuidagi täiskasvanud viljapuid selliselt, et välistaks senise põllumajandusliku tegevusega jätkamise järgmisel aastal.
12.Seega ei tulene PRIA viidatud normidest tegelikult seda, et tootmiseks kasutatav maa peab samuti olema niidetud 20. augustiks nagu maa, mida üksnes hoitakse harimiseks sobilikus seisukorras. Ringkonnakohus märgib, et selline nõue oleks üldjuhul ka vastuoluline, sest tootmiseks kasutatav maa tähendab üldjuhul nagunii selle harimist ja vastavalt puudub vajadus selle täiendavaks niitmiseks. Käesoleval juhul on tegemist küll mõnevõrra erandliku olukorraga, kus tootmine (viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamine) ei välista täielikult rohttaimede kasvamist puude ja põõsaste vahel. Siiski ei ole niisuguse tootmise korral eeltoodud normidest tulenevalt ette nähtud eraldi kohustust niitmiseks. Seetõttu ei saanud ka PRIA nõuda kaebajalt puude ja põõsaste vahelise ala niitmist ega selle tegemata jätmise tõttu kaebaja toetusetaotlusi rahuldamata jätta.
13.Ringkonnakohus märgib, et PRIA ei ole esitanud ka mõistlikke põhjendusi, miks tuleb puuviljade- ja marjade tootmiseks kasutatavas aias puudevahelist ala tingimata veel niita. PRIA on küll väitnud, et see on vajalik umbrohtude ja võsa tekkimise ja leviku vältimiseks ja erinevate haiguste, nt seenhaiguste kandumise vältimiseks puuvilja- ja marjakultuuridele. Samuti pidurdab PRIA arvates õige hooldus kahjurputukate levikut (tl 17p). Samas ei selgita PRIA, millist kahju võib täiskasvanud puudega õunapuuaias teha see, kui seal tekib umbrohtu. Kaebaja on selgitanud, et õunapuuaias kasvab peamiselt naat, mis lamandub ise niitmise tähtajaks ning mis ei takista õunade korjamist ega mõjuta viljade suurust (tl 87). Samuti on kaebaja selgitanud, et tema aias pole liigirikkuse tõttu olnud ühelgi kevadel massilist õunapuuõielõikaja rüüstet, erinevalt läheduses tegutseva õunte kasvataja aiast, kus võraaluseid niidetakse. Ka on kaebaja väitnud, et ta on õunakoi aastatel saanud ikkagi õunu igalt puult, samas kui teistel taimekaitset mitte tegevatel aednikel ei ole tihti õunapuu kohta ühtegi söömisväärset õuna (tl 87p). Ringkonnakohus peab asjaolusid arvestades usutavamaks kaebaja selgitusi, et niitmata jätmisega kaasnev elurikkuse suurenemine aias võib vastupidiselt PRIA väidetule aidata kaasa kahjurputukate vähenemisele. Kaebaja on apellatsioonkaebuses täiendavalt selgitanud, et
vastupidiselt PRIA väidetule kahjustab niitmine hoopiski kahjurite vaenlaste elukeskkonda, kuna maapinnas talvituvad ja sinna munevad putukad, kes kahjureid hävitavad (nt lepatriinud). Seetõttu ei tohi kahjurite vaenlaste elukeskkonda hävitada. Samuti on kaebaja selgitanud, et haigused ei levi rohttaimedelt puudele ja niitmine ei välista kuidagi haiguste levikut (tl 154). Ringkonnakohtu jaoks on need kaebaja seisukohad veenvad. PRIA ei ole neid selgitusi ümber lükanud. Seega ei ole PRIA ära näidanud, et niitmine on õunapuu- ja marjaistanduses tingimata vajalik.
14.Sellele, et ekslik on PRIA seisukoht, justkui tuleks ka tootmiseks kasutatavas istanduses igal juhul maad niita, viitab ka asjaolu, et maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 13 lg-d 1-2 sätestavad, et viljapuude ja marjapõõsaste reavahed hoitakse vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaras, kusjuures rohi võib olla kuni 30 cm kõrgune. PRIA lähenemise korral kaotaks see norm oma mõtte, kuna samaaegselt ei saa lubada rohu kasvamist kuni 30 cm kõrguseks ning nõuda selle niitmist hiljemalt 20. augustiks. See norm kinnitab täiendavalt, et viljapuu- ja marjapuuistanduses ei ole nõutav rohu niitmine hiljemalt 20. augustiks. Kaebaja kinnitusel ei olnud hein tema istanduses kuskil üle 30 cm kõrge.
15.Veel märgib ringkonnakohus, et PRIA väitis vaidlustatud otsustes, et põllud ei olnud 2020. aastal üldse põllumajanduslikus kasutuses (vt ülal p 8), kuid ei arvestanud siin üldse kaebaja väiteid ja tõendeid selle kohta, et 2020. aastal toimus istandustes saagi koristus. Vaidlust saagikoristuse ja seega põllumajandusliku tootmise üle ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on meelevaldne asuda olukorras, kus tootmise üle tegelikult vaidlust ei ole, seisukohale, et põllud (aiad) ei olnud üldse põllumajanduslikus kasutuses. On selge, et ilma põllumajanduslikus kasutuses olemiseta ei saa toimuda istanduse hooldamist (võrade lõikamist, mida kaebaja on rõhutanud) ning saagikoristust, st tootmist. Ainuüksi fakt, et täiskasvanud viljapuudega ja marjapõõsastega istandusi ei olnud niidetud, ei välista istanduste põllumajanduslikus kasutuses olemist.
16.Seoses aias kasvavate muude puudega on kaebaja selgitanud, ta on laskunud ploomi- ja mustsõstraistanduses kasvada ka mõnedel teistel puudel seetõttu, et need annaksid varju mustsõstra korjamise ajal tavaliselt esinevate kuumalainete ajal. See hõlbustab inimestel marjade korjamist, seal on parem hoida marjakaste ning varjus kasvanud marju saab realiseerida hiljem (tl 93p). Kaebaja selgitusel kasvasid siin-seal istanduses ka väikesed, pooleteise meetri kõrgused kuused, mida kaebaja müüs turul jõulukuuskedeks koos õuntega (tl 87). Ringkonnakohtu hinnangul võiks selliste muude puude kasvamine istanduses olla etteheidetav siis, kui need kasvaksid istanduses kasvatatava põhikultuuri arvelt. Kriteeriumid, kui suur peab olema viljapuude ja marjapõõsaste minimaalne istutustihedus hektari kohta, et selle kohta saaks toetust taotleda, on sätestatud maaeluministri 20. aprilli 2015. a määrusega nr 33 kehtestatud määruses „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus“ § 3 lg-s 2. PRIA ei ole ära näidanud, et tänu üksikute muude puude kasvamisele kaebaja istanduses oleks vähenenud kasvatatava põhikultuuri taimede arv alla määruses ettenähtud miinimumpiiri. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul kaebajale üksikute puude kasvamist istanduses ette heita.
17.Eeltoodust ilmneb, et PRIA on asunud väärale seisukohale, nagu oleksid vaidlusalused põllud olnud 2020. aastal põllumajanduslikust kasutusest väljas. Ning väär on ka seisukoht, nagu oleks tootmiseks kasutatavas viljapuu- ja marjaistanduses niitmise kohustus. Seega on vaidlusalused PRIA otsused materiaalselt õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele. Kuna materiaalne õigusvastasus viib igal juhul haldusakti tühistamiseni, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda ülejäänud kaebaja väiteid, mis seonduvad kontrolli läbiviimisega, kaebaja kaasamisega jms.
18.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud erinevad taotlused (eksperdi kaasamine, tõendite väljanõudmine, konkreetsetele küsimustele vastustajalt vastuse nõudmine) jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna kaebus kuulub niikuinii rahuldamisele ning nende taotluste lahendamine ei ole seetõttu enam kaebuse rahuldamiseks vajalik. Apellatsioonkaebuses esitatud taotlused tuvastada PRIA otsuste õigusvastasus ja mõista PRIA-lt välja hüvitis saamata jäänud toetuste eest jätab ringkonnakohus läbi vaatamata. Tegemist on uute nõuetega, mida ei ole esitatud halduskohtus ja seetõttu ei saa neid esitada ka ringkonnakohtus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 3). Lisaks sisaldub õigusvastasuse tuvastamise nõue nagunii juba esitatud tühistamisnõuetes.
19.Apellatsioonkaebuses on esitatud ka soov, et PRIA maksaks kaebajale 2020. aasta eest toetust. Ringkonnakohus tõlgendab seda kohustamisnõudena kaebaja 2020. a toetusetaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks ning leiab, et selliselt tulnuks halduskohtul tõlgendada juba halduskohtule esitatud toetuse maksmisest keelduvate otsuste tühistamise nõuet. Riigikohus on selgitanud, et keelduva otsuse vaidlustamiseks esitatud tühistamisnõue sisaldab endas ka kohustamisnõuet haldusakti andmise taotluse uueks lahendamiseks (RKÜKo 3-3-1-59-07, p 22; RKHKo 3-3-1-51-02, p 22; RKHKm 3-3-1-67-05, p 7). Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus kaebaja kaebust ka kohustamisnõudena taotluste uueks lahendamiseks ning rahuldab selle koos tühistamisnõudega.
20.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata, kuna kaebus kuulub niikuinii rahuldamisele ning istungi korraldamine vastavalt kaebaja soovile ei ole seetõttu vajalik. Samal põhjusel tagastab ringkonnakohus kaebajale tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid. Asja lahendamine ning kaebuse rahuldamine on võimalik ka ilma neile tõenditele hinnangut andmata.
21.Apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele ning halduskohtu otsus tühistamisele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab vaidlustatud PRIA otsused ning kohustab PRIA-t mõistliku aja jooksul kaebaja poolt 2020. aastal esitatud toetusetaotlusi uuesti lahendama.
22.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Samuti on ta tasunud riigilõivu 15 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel ning õigusabikulu eest apellatsioonimenetluses 2175 eurot, mille väljamõistmist ta taotleb. Arvestades seda, et esimese astme kohtu menetluses kaebaja õigusabi ei kasutanud, ei kohaldu selles asjas põhimõte, et järgnevas kohtuastmes väljamõistetavad menetluskulud ei tohiks olla suuremad eelmise kohtuastme menetluskuludest. Ehkki apellatsioonkaebuse maht oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult suur, peab ringkonnakohus kokkuvõttes menetluskulude suurust põhjendatuks. Tegemist on keskmisest keerukama PRIA tegevusega seotud vaidlusega, kusjuures PRIA tegevusega seotud haldusasjad omakorda on üldjuhul keerukamad keskmisest haldusasjast. Lisaks jäävad PRIA kanda vaid ühes kohtuastmes kantud kulud. Eelneva tõttu peab ringkonnakohus menetluskulude suurust lõppkokkuvõttes põhjendatuks. PRIA-lt kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 2205 (2190+15) eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.