Xi kaebus Eesti Töötukassa 02.12.2021 otsuse nr TVH/21/048688 ja 07.02.2022 otsuse nr VO/22/2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Kaire Liiv ja Pille Tommingas
Asja läbivaatamine
28.11.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Tagastada Eesti Töötukassale 21.03.2022 esitatud lisad 4, 5, 8 ja 10.
2.Tagastada Xile 17.02.2022 esitatud lisad „X_vaideotsus“, „Otsus-TVH--21--026552“, „Otsus-TVT--20--054572“, „Otsus-TVT--21--033179“, „Otsus-TVT--21--062519“, „TVH-18--002521“, „TVT--18--003139“ ja „Tähtaja_pikendamise_teade“.
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 25.10.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse1.
2.Vastustaja leidis 02.12.2021 otsuses nr TVH/21/0486882, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused, kõrgvererõhkhaigused, liigeste haigusseisundid. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piiranguid ravimite kõrvaltoimete osas, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on piiratud liikumine valu tõttu vasemas põlves. Valu intensiivsus on koormusest sõltuv. Aeg-ajalt on isikul tunne, et põlv läheb alt ära, mistõttu esineb piirang ohutul ringiliikumisel. Treppidest liikumisel põlvevalu süveneb, kaebaja vajab toetumist trepi käsipuule. Sundasendit pikalt isik säilitada ei suuda, kuna valu vasemas põlves süveneb. Peab vahepeal asendit vahetama, siis on kergem. Kummardamine on valu tõttu raske. Öösel vajab isik asendi vahetust. Järsul asendi vahetamisel esineb peapööritust. Vererõhk on kõrge. Kaebajal esineb rasvade ainevahetuse häire, mis lisab koormust põlveliigestele. Kuigi kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
Kaebaja esitas 02.12.2021 otsuse peale 31.12.2021 vaide3.
Vastustaja jättis 07.02.2022 vaideotsusega nr VO/22/24 vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Eksperdiarvamuse koostanud AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst (TTO ekspertarst) analüüsis vaidemenetluses veelkord kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ja jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Lisaks hindas kaebaja taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO eksperdiarvamust vastustaja töövõime hindamise ekspertarst, kes leidis, et eksperdiarvamus on põhjendatud.
4.2.TTO ekspertarst selgitas, et tervise infosüsteemi (TIS) andmetel on kaebaja vasemas põlves tegemist meniski vana rebendiga, probleemi lahendav operatiivne ravi on planeeritud 17.01.2022. Kaebaja saab liikuda ilma abivahendita. Kaebajale ei ole retseptikeskuse andmetel ordineeritud regulaarseid tõhusamaid valuravimeid. Vererõhk on kõrge. Kaebaja on hakanud regulaarselt ravimeid tarvitama alates 2021. a oktoobrist. TIS-is puuduvad sissekanded vererõhuväärtuste kohta ravi foonil. Kaebaja kehamassiindeks on 40. Seetõttu on piirang liikumisel eri tasapindadel hinnatud mõõdukaks. Piirang ohutul ringiliikumisel on hinnatud kergeks, kuna 11.10.2021 MRT alusel on mediaalse meniski rebend, mis võib mingil määral piirata ohutut ringiliikumist. 17.01.2022 on objektiivselt liiges stabiilne. Isegi kui operatsioonieelselt võis ebastabiilsus olla tunnetatav, ei ole seda käesolevalt võimalik väita. Kaebajal ei ole kompenseerimata nägemispiirangut ega kuulmispiirangut, mis võiks takistada ohutut ringiliikumist. Piirang seismisel ja istumisel on kerge. Kaebaja suudab kehaasendit säilitada ja vahetada ilma abivahendit kasutamata. Nii puusaliigestes kui ka põlveliigestes on tegemist I astme artroosiga. TIS-i andmed ei kinnita meniski kahjustusest sellist vasema põlve funktsioonihäiret, mis piiraks pikemat sundasendi säilitamist. Kaebaja kirjeldatud liikumisega seotud muid piiranguid on arvestatud eeltoodud võtmetegevuste hindamisel. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega
Vastustaja vastuse lisa 1. Kaebuse lisa „Otsus-TVH--21--048688“.
Kaebuse lisa „Eesti Töötukassale 1“.
Kaebuse lisa „X_vaideotsus“.
2(17)
3-22-424
mõjuta töövõimet. Nägemispiirang on prillidega kompenseeritud. Vererõhk on korrapärase ravimikasutusega korrigeeritav. Kaebus kohinale kõrvades vajab täpsustamist, kuid olemasolevatel andmetel pole hinnatav töövõimet mõjutava piiranguna. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas (piirang sundasendi säilitamisel) on hinnatud liikumise valdkonnas. Kaebaja kirjeldatud piiranguid ravimite kõrvaltoime osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Teistes kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ei ole kaebaja piiranguid kirjeldanud ning terviseandmetel neis töövõimet püsivalt mõjutavaid piiranguid ei esine. TTO ekspertarst hindas kaebaja jätkuvalt töövõimeliseks.
4.3.18.01.2022 päevaravi epikriis ei anna alust hinnanguid muuta. Selle kohaselt on kaebaja koormuse piirang ca 4 nädalat, vajalik on liikumisravi, eelduslikult püsivad piirangud vähenevad oluliselt. Valuravi ei ole vajanud. Tegemist on piiranguid vähendava suunitlusega tehtud kirurgilise protseduuriga. Liikumise valdkonnas on eelnevalt hinnatud kuni mõõdukas piirang, mis tingib töötingimuste valiku, mitte üldise püsiva töövõime vähenemise. Piirang võib ravi foonil väheneda.
4.4.Eeltoodu põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Töövõime toetamiseks on vajalik füsioteraapia. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vastustaja 02.12.2021 otsuse ja 07.02.2022 vaideotsuse tühistamise nõuetes. Põhjendused:
5.1.Ekspert oleks pidanud kaebajat nägema. Kaebaja korduvatele nõudmistele rääkida hinnangu andnud eksperdiga on keeldutud. Isegi ekspertarsti nime kaebajale ei avaldata.
5.2.Kaebaja on olnud tööotsijana arvel üle aasta ja selle aja jooksul on tulnud talle 2 tööpakkumist, mis olid vastuvõetamatud ja alandavad, sest kaebajal on liikumist raskendav olukord. Kaebajale pakuti betoonivalaja ning lao- ja transporttöölise töökohta.
5.3.Kaebajal oli 17.01.2022 kolmas põlveoperatsioon, millest ta ei ole taastunud, see võtab aega umbes pool aastat. Vastustaja helistas 11.02.2022 ja soovis, et kaebaja naaseks kohe tööturule, millest kaebaja pidi keelduma. Seejärel arvati kaebaja tööotsijate hulgast välja. See tähendab, et arstiabi on kaebajale tasuline ja ravimid kallimad. Kaebajal on kõrgvererõhutõbi ja tal puudub sissetulek, seetõttu on selle haiguse kontrolli all hoidmine raskendatud ja tervis on oluliselt halvenenud. Kõik eelnevad vastustaja otsused olid ebaõiglased, mida näitab kaebajale kolmanda operatsiooni tegemine, sest tervet inimest ei opereerita. Viimati määrati kaebajale töövõimetoetus 16.01.2018 otsusega 3 aastaks. Kaebaja on saanud töövõimetoetust kokku 10 aastat. See lõpetati 2021. a. Tervise uuringutest on näha, et 10 aastaga on kaebaja tervis oluliselt halvenenud ja liigesed osaliselt kulunud, mis tekitavad pidevalt valu ja liikumine on piiratud. Kaebaja tervis vajab jätkuvalt uuringuid. Ravikindlustuse puudumise tõttu on kaebaja elu ohtu seatud.
3(17)
3-22-424
5.4.Kirurg dr Jaan Tepp on selgitanud, et menisk ei taastu kunagi ja iga operatsiooniga kaotab menisk oma funktsionaalsuselt 20%. Seega on kaebaja põlv juba 60% töövõimetu. Kaebajat opereerinud kirurg ei soovitanud kaebajal veel plastikpõlveliigest paigaldada. Ravikindlustuseta ei oleks kaebaja seda ka võimeline tegema.
5.5.Kaebaja soovib, et vastustaja maksaks kaebajale ebaseaduslikult kinni peetud invaliidsuspensioni ja puude toetuse tagantjärele välja ning taastaks kaebaja invaliidsusgrupi ja puudetoetuse.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst vaatas kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ja jäi esialgse seisukoha juurde.
6.2.Dokumendipõhine töövõime hindamine on tavapärane praktika. Visiidipõhine hindamine on vajalik olukordades, kus TIS-i dokumentides on objektiivsete terviseseisundite kirjeldus vähene või esinevad vastuolud erinevates sissekannetes. Antud juhul puudusid vastuolud terviseandmetes. Kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole nõudega rääkida vastustaja ekspertarstiga. Vastustaja hindab töövõimet, tuginedes TTO ekspertarsti hinnangule. TTO ekspertarsti nimi on nähtav dokumendipõhise töövõime hindamise eksperdihinnangult.
6.3.Eksperdiarvamus anti seisuga 01.12.2021, mil kirurgilise ravi võimalus ei olnud veel teada. Hilisema vaidemenetluse käigus oli nähtav päevaravi epikriis, mis kirjeldas artroskoopilise põlveoperatsiooni teostamist. Pigem kinnitab see asjaolu, et juba hinnatud piirangud on oodatavalt vähenevad. Viidatud päevaravi epikriisi kohaselt on füüsilisest koormusest hoidumine soovituslikult umbes 4 nädalat. Ravi on suunatud kaebaja seisundit parandavaks.
6.4.Kõrgvererõhutõbi on kaebajal diagnoositud juba pikema aja jooksul ja ka ravimata pikema aja jooksul. Ravivajadusele on pööranud tähelepanu mitmed raviarstid. Objektiivseid põhjuseid, miks soovitatud ravi ei ole järgitud, ei esine.
6.5.Püsiva töövõime hindamisel ei ole küsimus selles, kas inimene on terve. Töövõimelisus tähendab, et isiku töötamine ei ole takistatud, võttes arvesse tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, prognoosi ja eeldatavat kestust. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ja isiku kohanemist piiranguga.
6.6.Töövõime hindamise eesmärgiks ei ole ravikindlustuse saamine. Töövõime hindamise eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist ning tagada neile sissetulek (töövõimetoetus). Kui inimese töövõime ei ole vähenenud, on ravikindlustust võimalik saada nt tööle asumisel või töötuks registreerimisel. Kaebaja väited, et ta ei saa vajalikke ravimeid, kuna tal puudub ravikindlustus ja seetõttu on tema elu ohtu seatud, ei ole usutavad. TIS-i andmetel on kaebaja 2021. a suvel keeldunud neuroloogi poolt pakutud ravist maksumusega ca 3 eurot. Kaebaja ei ole ravi välja ostnud ka ajal, mil talle oli määratud osaline töövõime (14.12.2017–13.12.2020), samuti ei pidanud kaebaja samal ajal vajalikuks arstide pöördumisi ega uuringuid.
6.7.Opereeritud põlv ei saavuta ideaalset funktsionaalsus, kuid püsivate piirangute hindamine töövõime seisukohalt baseerub töövõime hindamise metoodikale, mille alusel hinnatakse konkreetseid funktsionaalseid tegutsemispiiranguid. Ühe liigese funktsiooni langust arvestatakse proportsionaalselt vastavate võtmetegevuste juures, mille puhul on tarvilik selle
4(17)
3-22-424
liigese kasutus. Antud juhtumil on meniskikahjustus ja sellest tulenevad piirangud arvestatud liikumise valdkonda hinnates.
6.8.Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet. Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS) ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet vastustaja. Töövõime hindamist reguleerib töövõimetoetuse seadus (TVTS) ja selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust ega selle kestust. Töövõimet hinnatakse hetkeseisu arvestades. Iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS-i andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Vastustaja on hinnanud kaebaja töövõimet 4 korral. Kahe otsuse osas on läbitud vaidemenetlus ja sellest ühe osas on olemas jõustunud kohtuotsus.
6.9.Tööotsimisega seotud väited ei puuduta praegust vaidlust. Kaebaja oli töötuna arvel alates 23.03.2021 ja see lõpetati 11.02.2022 vastavalt kaebaja esitatud sooviavaldusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tõendite tagastamine
Kohus tagastab korduvalt esitatud tõendid: vastustaja vastuse lisa 4 on sama mis kaebuse lisa „Otsus-TVH--21--048688“. Kohus jätab asjale juurde kaebaja esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga; vastustaja vastuse lisa 5 on sama mis kaebuse lisa „Eesti Töötukassale 1“. Kohus jätab asjale juurde kaebaja esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga; vastustaja vastuse lisa 8 on sama mis kaebuse lisa „X_vaideotsus“. Kohus jätab asjale juurde kaebaja esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga; vastustaja vastuse lisa 10 on sama mis kaebaja poolt 13.11.2022 esitatud lisa „X epikriis (17.01.2022 teostatud kolmas operatsioon)“. Kohus jätab asja juurde kaebaja esitatud dokumendi, sest vastustaja esitatud dokument on poolik (osa teksti on väljaspool dokumendi piire).
8.HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
9.Praeguses asjas on vaidlustatud vastustaja 02.12.2021 otsust kaebaja töövõime hindamise osas ja vastustaja 07.02.2022 vaideotsust kaebaja 31.12.2021 vaide kohta. Asjas ei ole vaidlustatud vastustaja 03.12.2021 otsust nr TVT/21/0625195, millega vastustaja jättis kaebajale töövõimetoetuse määramata. Seetõttu ei ole sellel otsusel praeguses asjas tähtsust ja see tuleb kaebajale tagastada.
Kaebuse lisa „Otsus-TVT--21--062519“.
5(17)
3-22-424
10.Lisaks ei oma asjas tähtsust vastustaja poolt eelnevatel aastatel kaebaja töövõime hindamise kohta tehtud otsused6, vaideotsus7, vaide lahendamise tähtaja pikendamise teade8 ja töövõimetoetuse osas tehtud otsused9. Kaebaja ei ole neid dokumente praeguses asjas vaidlustanud. Praeguses asjas vaidlustatud otsuste õiguspärasus ei sõltu sellest, milliseid otsuseid on vastustaja varasemalt kaebaja osas langetanud. Seetõttu tuleb ka need dokumendid kaebajale tagastada. Nõuded
11.Kohus võttis 18.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 02.12.2021 otsus ja 07.02.2022 vaideotsus. Ainult neis nõuetes on kaebus ka tähtaegne (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja ei ole kohtule väitnud, nagu oleks kohus kaebaja eesmärgist või nõuetest valesti aru saanud.
12.Kaebuses on kaebaja lisaks välja toonud: „kõik eelnevad Eesti Töötukassa otsused olid ebaõiglased. Soovin, et minu töövõimetuspension taastatakse ja töötukassa otsused tühistatakse.“.
13.Kohus selgitab, et praeguses asjas ei ole teisi vastustaja otsuseid vaidlustatud ja nende osas ei ole kaebust menetlusse võetud, mistõttu kohus teiste otsuste õiguspärasust ei hinda. Kohus hindab praeguses asjas üksnes 02.12.2021 ja 07.02.2022 otsuseid.
14.Kaebaja on 13.11.2022 kaebuse täienduses välja toonud: „Eesti Töötukassa on teinud valed otsused ning on korduvalt tunnistanud mind terveks inimeseks pärast mitmeid operatsioone. Soovin, et Eesti Töötukassa maksaks minult ebaseaduslikult kinnipeetud invaliidsuspensioni ja puudetoetuse tagantjärgi välja ning taastataks minu invaliidsusgrupi ja puudetoetuse.“.
15.Esiteks selgitab kohus, et puude raskusastme tuvastab Sotsiaalkindlustusamet (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 1), kelle pädevusse kuulub ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine (PISTS § 17 lg 1). Kuna tegemist ei ole vastustaja pädevusse kuuluvate ülesannetega, siis ei saa kaebaja nõuda vastustajalt puudetoetuse määramist ega maksmist. Kaebajal tuleb vastava taotlusega pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.
16.Teiseks selgitab kohus, et invaliidsuspensioni määramist kehtivad õigusaktid ei võimalda. TVTS reguleerib töövõimetoetuse määramist, mitte invaliidsuspensioni. Töövõimetuspensioni reguleeris kuni 31.12.2016 kehtinud RPKS 3. peatükk, mis on alates 01.01.2017 kehtetu. Seega puudub kaebajal õigus taotleda invaliidsuspensioni määramist ja maksmist või invaliidsusgrupi taastamist.
17.Kui kaebaja peab silmas töövõimetoetuse maksmist, siis selgitab kohus järgmist. Kinni saab pidada vaid toetust, mis on kaebajale määratud. Kaebajale ei ole töövõimetoetust määratud, seega ei saa seda ka kinni pidada. Järelikult on põhjendamatu kaebaja nõue, et talle makstaks tagantjärele kinnipeetud töövõimetoetust. Kaebaja on vaidlustanud praeguses asjas vastustaja 02.12.2021 otsust, mis on tehtud kaebaja 25.10.2021 töövõime hindamise taotluse kohta. Kaebaja ei ole vaidlustanud otsust, millega jäeti talle töövõimetoetus määramata. Kui kohus rahuldab kaebuse, tuleb vastustajal teha kaebaja taotluse osas uus otsus. See tähendab, et kui uuel hindamisel tuvastatakse kaebajal osaline või puuduv töövõime, siis määratakse kaebajale töövõimetoetus alates taotluse esitamise päevast (TVTS § 16 lg 1), s.o alates 25.10.2021, mitte
Kaebuse lisad „TVH--18--002521“ ja „Otsus-TVH--21--026552“. Kaebuse lisa „X_vaideotsus“.
Kaebuse lisa „Tähtaja_pikendamise_teade“.
Kaebuse lisad „TVT--18--003139“, „Otsus-TVT--20--054572“ ja „Otsus-TVT--21--033179“.
6(17)
3-22-424
varasemast ajast. Varasemate töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise taotluste kohta on vastustaja teinud teised otsused, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks. Seega puudub kohtul võimalus nende otsuste õiguspärasust praeguses asjas hinnata ja kohustada vastustajat kaebajale varasemast ajast töövõimetoetust määrama.
18.Järelikult hindab kohus praeguses asjas üksnes vastustaja 02.12.2021 otsuse ja 07.02.2022 vaideotsuse õiguspärasust. Muus osas jätab kohus kaebaja väited tähelepanuta. Töövõime hindamine
19.Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust ja vaideotsust, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
20.TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
21.Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Samuti tuleb arvestada, et töövõimet saab mõjutada terviseprobleem, mis on pikaajaline. Lühiajalist tervisehäda töövõimet mõjutavaks pidada ei saa.
22.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.
7(17)
3-22-424
23.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei tule töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i viimase 5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida kaebajal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita, sest kui kaebaja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne terviseprobleemiga enam arsti poole pöördunud, siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi või ta on terviseprobleemiga kohanenud, st see ei põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid takistusi. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud kaebaja terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist. Ekspertarst ei saa ise kaebajal terviseprobleeme diagnoosida. Samuti ei saa ekspertarst eksperthinnangu koostamisel ega vastustaja töövõime hindamise otsuse tegemisel arvestada diagnoosidega, mis pannakse alles pärast nende otsuste tegemist. Ilmselgelt saavad nad teha otsuse vaid neile sel ajal teada olnud asjaolude alusel. Uute diagnooside ilmnemisel tuleb isikul esitada uus töövõime hindamise taotlus.
24.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal või praegusel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Töövõimetuse tuvastamist ei õigusta see, et kaebaja ei ole siiani leidnud töökohta, millele ta sooviks tööle asuda.
25.Samuti selgitab kohus, isegi kui vastustaja on varem kaebajal osalise töövõime tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati osaline või puuduv töövõime tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega. Seega tuleb vastustajal igal korral hinnata uuesti isiku töövõimet tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades.
26.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid. Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.
27.Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:
8(17)
3-22-424
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuli iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
28.Kaebaja kirjeldas tema töövõimet mõjutavaid piiranguid töövõime hindamise taotluses10. Kaebaja tõi välja piirangud liikumise valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete juures. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarst, mistõttu kohus neid ka ei käsitle.
29.Kaebaja tõi piirangud välja liikumise valdkonna erinevates võtmetegevustes.
29.1.Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.
29.1.1.Kaebaja tõi välja, et tal on mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta suudab läbida 200 m. Ilma valuta üldse ei liigu. Tugevalt valutab vasak põlv. Kui kaebaja teeb füüsilist tööd, mida juhtub üle päeva, siis kasutab käsimüügist saadavaid
Vastustaja vastuse lisa 1.
9(17)
3-22-424
valuvaigisteid. Siis peab istuma umbes 30 minutit, enne kui saab edasi liikuda. Seetõttu jalgsi ei liigu. Kuna kannab liikumisel kehakoormuse paremale jalale, siis viimasel ajal on ka parem põlv valus. Liikumisel muutub südame töö kiireks ja süda hakkab kiiresti puperdama. Lisaks tõuseb vererõhk, kaebajal on kõrgvererõhutõbi. Kolmas põlveoperatsioon on plaanis jaanuaris. Kaebaja suudab treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada suurte raskustega, see on peaaegu võimatu. Võimalusel kaebaja väldib seda. Kui peab liikuma, siis hoiab käsipuust ja liigub väga aeglaselt. Tekib tugev valu vasakusse põlve. Alla on raske kõndida, astub alla juurdevõtusammuga – kõige pealt astub paremaga ja siis toob vasaku juurde. Kui alustab alla minekut vasaku jalaga, võib jalg alt ära minna. Kaebaja on ka korduvalt kukkunud. Treppidest liikudes tekib südamepuperdamist. Mida kõrgemale peab jala tõstma, seda raskem ja valusam on ning lisaks on suurem oht kukkuda, mida on ka juhtunud. Liikudes peab olema väga ettevaatlik, kui on mingi ebatasasus, nt madalam kaevukaas, siis käib põlvest nõks läbi, kuna ei taju ära, kui madal aste on ja siis võib kukkuda, tekib valutunne põlve. Kõnnitee äärekividest ja lävepakkudest üle astudes peab olema ettevaatlik, kui kiirustab, siis võib kukkuda. Peab saama vasaku jalaga astuda, et ei komistaks.
29.1.2.Vastustaja tellimusel ekspertarvamuse koostanud AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst dr Mare Suigom (TTO ekspertarst) nõustus 01.12.2021 dokumendipõhises töövõime hindamise eksperthinnangus11 kaebajaga, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ekspertarst tugines seejuures liigsete kalorite põhjustatud rasvumuse diagnoosile, südamekahjustusega hüpertooniatõve diagnoosile ning vana rebendi või vigastuse põhjustanud meniski kahjustuse diagnoosile. Lisaks on TTO ekspertarst vaidemenetluse ajal 04.02.2022 koostatud täiendavas eksperthinnangus12 selgitanud, et TIS-i andmetel on vasemas põlves tegemist meniski vaba rebendiga, probleemi lahendav operatiivne ravi on planeeritud 17.01.2022. Kaebaja saab liikuda ilma abivahendita. Kaebajale ei ole retseptikeskuse andmetel ordineeritud regulaarseid tõhusamaid valuravimeid. Vererõhk on kõrge. Regulaarselt on kaebaja hakanud ravimeid tarvitama alates 2021. a oktoobrist, mistõttu on vererõhk eeldatavasti ravimite foonil korras. TIS-is puuduvad sissekanded vererõhu väärtuste kohta ravi foonil. Kehamassiindeks 40. Piirang on mõõdukas.
29.1.3.Vastusaja ekspertarst Pille Tommingas nõustus 18.03.2022 ekspertarvamuses13, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang. Piiranguid on põhjustanud eelkõige vasaku põlveliigese haigusseisund, uuringu alusel (MRT 11.10.2021) on tegemist korduvate meniski rebenditega. Kaebaja on ka eelnevalt vajanud kirurgilist ravi. Viimane operatiivne sekkumine toimus jaanuaris 2022, mille järgselt oli soovituslik füüsilise koormuse piirang ca 4 nädalat. Kuna esialgne eksperthinnang anti operatiivse ravi eelselt, saab väita, et võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ esines mõõdukas piirang. Liikumine ei vajanud püsivalt abivahendeid ega kõrvalist abi. Koormusest sõltuva valu tõttu ei olnud vajadust kasutada pidevat valuravi, retseptuuris valuravi kasutus (vajadus) viimase 2 aasta jooksul on väga vähene (ühekordne Arcoxia retsept 14 tbl jaanuaris 2021).
29.1.4.Järelikult ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle võtmetegevuse juures esineva piirangu raskusastme osas. Kaebaja on väitnud ja ekspertarstid on nõustunud, et kaebaja jaoks on eri tasapindadel liikumine põlvehaiguse tõttu raskendatud ja valulik. Samas ei ole see kaebaja jaoks võimatu, sest ta ei ole voodihaige ja ta käib iseseisvalt kodust väljas. Kaebaja ei kasuta käimisel keppi, muud abivahendit ega teise inimese abi. Samas treppidest käimisel kasutab väidetavalt käsipuud või hoiab seinast kinni. Kaebaja ei ole vajanud valuravi, vaid on saanud hakkama käsimüügiravimitega ja neidki pole TIS-i andmetel pidevalt kasutanud.
Vastustaja vastuse lisa 3. Vastustaja vastuse lisa 6.
Vastustaja vastuse lisa 9.
10(17)
3-22-424
Kaebaja ei ole olnud järjekindel kõrgvererõhu ravimisega, mistõttu ei saa pidada seda tema igapäevast elu oluliselt segavaks. Põlveoperatsioon oli kaebaja kinnitusel edukas, mis kinnitab, et tegemist ei olnud püsiva terviseprobleemiga, mida ei oleks olnud võimalik ravida. Seega nõustub kohus selles võtmetegevuses määratud piirangu raskusastmega.
29.2.Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.
29.2.1.Kaebaja ei toonud siinkohal piiranguid välja (raskusaste 0).
29.2.2.TTO ekspertarst tuvastas 01.12.2021 eksperthinnangus selles võtmetegevuses kaebajal kerge piirangu (raskusaste 1), viidates meniski diagnoosile. Ekspertarst põhjendas, et MRT mediaalse meniski rebend võib mingil määral piirata ohutut ringiliikumist. Kaebajal ei esine kompenseerimata nägemispiirangut ega kuulmispiirangut.
29.2.3.Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 ekspertarvamuses, et liigese ebastabiilsuse tõttu võis esineda kukkumisoht, mistõttu on hinnatud võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“ kerge piiranguga, kuid reaalselt fikseeritud kukkumisi ei ole TIS-i andmetel võimalik kinnitada.
29.2.4.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eksinud, kui on tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses kerge piirangu. Piirangute puudumist ilmselgelt väita ei saa, arvestades kaebajal esinevat põlvevalu. Kuid arvestades asjaoluga, et kaebaja liigub ringi iseseisvalt, st ei kasuta teise inimese abi ega abivahendit (käimisraami, ratastooli, jalutuskeppi), siis ei ole ohutu ringiliikumine tema jaoks raskendatud või võimatu. Kaebaja väitis istungil, et kasutab jalutuskeppi, kuid seda tal kohtuistungil kaasas ei olnud ja selle kasutamist ei ole ta varem (sh töövõime hindamise taotluses, TIS-i andmetel) väitnud. Seega ei ole usutav, et kaebaja kasutaks seda pidevalt. Ka kohtumajas käis kaebaja reipal sammul ise, mitte seinast kinni hoides, nagu ta kohtuistungil väitis. Kaebaja kinnitas eelmise võtmetegevuse juures, et suudab umbes 200 m käia. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma käima mitu kilomeetrit. Isegi kui kaebaja on vahel kukkunud, ei ole tegemist püsiva probleemiga, sest ta ei ole seda arstidele kurtnud. TISis ei ole näha epikriise, mis kukkumisjuhtumeid kinnitaksid. Suurt koormust haigele põlvele on võimalik vähendada kehakaalu vähendamisega. Kehamassiindeks üle 30 on juba tervisele kahjulik ja põhjustab erinevaid terviseprobleeme. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tema hobiks on jahil käimine. Kohus leiab, et jahil käimine tähendab pikema aja jooksul (mitu tundi) looduses ringi liikumist. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja jahilkäik tähendab relvaga autotee ääres istumist. See ei oleks kooskõlas juba ohutuse nõuetega. Looduses ei esine reeglina tasast pinda, seega on kaebaja võimeline liikuma suurema vaevata ka ebatasasel pinnal. Jahil käiakse relvaga, mis eeldab relvakasutajalt suuremat hoolsuskohustust. Ei ole eluliselt usutav, et relvaga käib jahil ka isik, kel on igapäevaselt käimisega probleeme, kes võib kergesti kukkuda ja selle tõttu relvaga ohtu kujutada. Kohtu hinnangul näitab kaebaja hobi, et tema liikumisprobleemid ei ole sedavõrd tema igapäevaelu segavad, sest need ei sega hobide harrastamist. Samuti kinnitas kaebaja kohtuistungil, et ta peab kodus lambakarja. Kohus ei nõustu kaebajaga, et loomapidamine oleks lihtne tegevus, mida liikumisraskustega inimene saaks hõlpsasti teha. Loomi on vaja igapäevaselt toita-joota, nende järele on vaja koristada, neid on vaja laudast välja lasta ja lauta tagasi ajada. Neid on vaja pügada ja ravida, aidata poegida, tapale viia. Kui loomapidamine ei ole kaebaja arvates tema tervisliku seisundi seisukohalt raske töö, siis saab loomapidajana töötamist pidada talle sobivaks. On usutav, et aeg-ajalt esinevad kaebajal põlvevalud. Samas ei ole kaebaja terviseandmetel vajanud valuravi, talle ei ole määratud füsioteraapiat. Kaebaja on suutnud põlvevalusid käsimüügiravimitega kontrolli all hoida. Eelmises võtmetegevuses oli erinevalt praegusest
11(17)
3-22-424
võtmetegevusest raskem piirang seetõttu, et eri tasapindadel liikumine (sh treppidel käimine) on eelduslikult keerulisem ja põlvedele koormavam kui tasapinnal käimine. Samuti ei ole vähetähtis, et kaebaja ei ole ise selles võtmetegevuse piiranguid välja toonud. Seega puudub alus arvata, et kaebajal esineks ka selles võtmetegevuses mõõdukas piirang ja käimisega seotud probleemid oleksid töövõimet oluliselt mõjutavad.
29.3.Võtmetegevus „seismine ja istumine“.
29.3.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda raskusteta või valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Suudab valu või väsimust tundmata ühel kohal seista või istuda vähem kui 1 tund. Ei suuda istuda ega seista üle 5 minuti. Kohe hakkab vasak põlv valutama. Kui kusagil on järjekord, siis koheselt loobub, sest ei suuda seista. Liigub ainult automaatkäigukastiga autoga, kus on võimalus jalga sirutada. Tavalise manuaalkäigukastiga autoga on raske sõita, sest pedaalide vajutamisel tekib samuti terav valu vasakusse põlve. Kui ei saa jalga sirutada, siis saab istuda väga vähest aega. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Saab kummardada, kuid see on raske. Tavaliselt kummardab küljele. Kükitada üldse ei saa, kuna tekib terav valu vasakusse põlve.
29.3.2.TTO ekspertarst leidis 01.12.2021 eksperthinnangus, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1). Tuginetud on südamekahjustusega hüpertooniatõve diagnoosile, liigsete kalorite põhjustatud rasvumuse diagnoosile ning vana rebendi või vigastuse põhjustanud meniski kahjustuse diagnoosile. Kaebajal on kõrge vererõhk. Hakkas regulaarselt ravimeid tarvitama alates 2021. a oktoobrist, mistõttu on vererõhk eeldatavasti ravimite foonil korras. Kehamassiindeks on 40. Kaebaja suudab kehaasendit säilitada ja vahetada ilma abivahendit kasutamata. Nii puusaliigestes kui ka põlveliigestes on tegemist I astme artroosiga. TIS ei kinnita sellist vasema põlve funktsioonihäiret, mis piiraks pikemat sundasendi säilitamist. Vasemas põlves on tegemist meniski rebendiga. Operatiivne ravi planeeritud 2 kuu pärast.
29.3.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 18.03.2022 ekspertarvamuses, et selles võtmetegevuses on piirang kerge. Piirangud esinevad valu ja ebamugavustunde tekkena eelkõige juhtudel, kus on tarvilik keharaskus mingiks ajaks viia vasakule jalale; tegevuste juures, kus on võimalik vasakut põlve säästa, piiranguid ei esine. Puusa- ja põlveliigestes on leitud ealised algavad (1. staadium) muutused, mis kliiniliste väljendustena ei ole püsivalt töövõimet mõjutavad. Liigeseprobleeme võimendab rasvumus (kehamassiindeks 40), kehakaalu vähendamisel oleks liigeskoormuse vähenemise kaudu üldisele terviseseisundile positiivne mõju. Antud juhul on rasvumine piirangute põhjusena välja toodud. Kaebaja kirjeldatud vererõhu tõus on raviarstide poolt korduvalt kirjeldatud kui ebarahuldava ravikasutamise tulemus. Objektiivset põhjust ravimite mittekasutamiseks ei ole. Retseptikeskuse andmetel on regulaarne ravimiväljastus alles oktoobrist 2021 ja hinnangut püsiravi kasutamise foonil ei ole. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus adekvaatse raviga. See tähendab, et tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ja ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutatule. Kaebaja on pöördunud seljavalukaebustega neuroloogi vastuvõtule 27.05.2021, kuid olulist lülisama nimmeosa kahjustust ei esine, tegemist on nö healoomulise seljavalu episoodidega, mis vajaks eelkõige liikumisravi lihaskorseti tugevdamiseks.
29.3.4.Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud, kui on tuvastanud selles võtmetegevuses kaebajal kerge piirangu. Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et tal on põlvevaludest tingitud probleemid. Praeguseks on põlveoperatsioon tehtud ja kaebaja sõnul edukalt. Seega ei olnud tegemist pikaajalise ravile allumatu tervisekahjustusega. Kaebaja suudab istuda, mida kinnitab
12(17)
3-22-424
ka tema osalemine tunniajasel kohtuistungil. Kaebaja ei väida, et ta veedab igapäevaselt oma aega kodus voodis lamades. Sundasendist tulenevat põlvevalu on võimalik leevendada asendi muutmise või püsti tõusmisega. Valu on võimalik valuraviga kontrolli all hoida. Kaebaja selgitustest kohtuistungil nähtub, et kaebaja sõidab palju autoga ringi, mis aga eeldab sundasendis olemist ja pikemaajalist istumist. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma olla mitmeid tunde sundasendis, kus tal ei ole võimalik jalga sirutada või asendit muuta. Kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid, mh ratastooli. Ta suudab iseseisvalt seista, ringi liikuda, istuda ja püsti tõusta. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleksid puusa- või seljaprobleemid, mis töövõimet mõjutaksid.
29.4.Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.
29.4.1.Kaebaja tõi välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja on tekkinud ka puusaliigese kulumine ja paremas põlves on samuti kerge kulumine. On kõrgvererõhutõbi, peab seda korralikult jälgima. Saunas käies hakkab süda puperdama. Kui vererõhk on kõrge, siis kõrvus viliseb ja silmad lähevad punaseks. Öösel ühes asendis olles hakkab põlv valutama ja selle tõttu on uni häiritud. Peab pidevalt asendeid vahetama. Ei suuda ise asju käes kanda, sest see toob kaasa tasakaalukaotuse ja kukkumise – vajab selle tõttu lähedaste abi. Peamisteks abistajateks on pojad, kes tassivad toidukotte ja puid tuppa ning teevad raskemaid töid.
29.4.2.TTO ekspertarst 01.12.2021 eksperthinnangus selles võtmetegevuses kaebajal piiranguid ei tuvastanud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid on hinnatud muude võtmetegevuste juures.
29.4.3.Kohus nõustub vastustajaga, et puudub alus tuvastada kaebajal siinkohal täiendavat piirangut. Nagu kohus eelnevalt märkis, on kõrget vererõhku võimalik raviga kontrolli all hoida, millest kaebaja on pikka aega keeldunud. Saunas käimine ongi organismile suur koormus. Kõrge vererõhuga inimestele ei ole saunas käimine soovitatav. See aga ei tähenda, et kaebaja töövõime oleks piiratud. Töövõime ei eelda, et kaebaja peab suutma suuri raskusi kanda. Väikesemaid raskusi suudab kaebaja siiski kanda, nagu näitab see, et ta käib hobi korras jahil ja peab loomakarja. Ka jahirelv kaalub mitu kilogrammi. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et tema puusaliigese või parema põlve kulumus oleksid tema töövõimet mõjutavad.
29.5.TTO ekspertarst tuvastas liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult mõõduka piirangu (raskusaste 2). Piirangud avalduvad keha põhiasendi muutmisel ja kehaasendi säilitamisel, käimisel, mitmesugustes kohtades liikumisel, peapööritustundes, liigesevalus, vererõhu funktsioonides, südame ja veresoonkonna struktuuris, TT seede-, ainevahetus- ja endokriinisüsteemiga seotud struktuurides, põlveliigeses. Kaebajal on piirang liikumise valdkonnas. Liikumisel tekib valu vasemasse põlve. Valu intensiivsus on koormusest sõltuv. Aeg-ajalt on ka tunne, et põlv läheb nö alt ära, mistõttu võib kohati olla piiratud ohutu ringiliikumine. Treppidest liikumisel põlvevalu süveneb, vajab toetumist trepi käsipuule. Sundasendit pikalt säilitada ei suuda, kuna valu vasemas põlves süveneb. Peab vahepeal asendit vahetama, siis on kergem. Kummardada on valu tõttu raske. Öösel vajab samuti asendi vahetust. Kaebajal esineb järsul asendi vahetamisel peapööritust. Vererõhk on kõrge. Samuti esineb rasvade ainevahetuse häire, mis lisab koormust põlveliigesele. Piirangu põhjuseks on muutused rasvade ainevahetuses, põlveliigese struktuuris ja südame veresoonkonnas. Piirang on esinenud aastaid ja kaebaja on osaliselt kohanenud. Piirangu põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, kõrgevererõhkhaigused, liigeste muud haigusseisundid. TTO ekspertarst ei muutnud ka 04.02.2022 eksperthinnangus oma hinnangut kaebajal esinevate piirangute raskusastme osas.
13(17)
3-22-424
Kuna kaebajal tuvastati liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), kahes võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ja ühes võtmetegevuses piirangut ei tuvastatud (raskusaste 0), siis on valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 2 ehk suurim valdkonnas tuvastatud raskusastmetest (määruse nr 39 § 6 lg 5). Mõõdukas piirang näitab, et kaebajal on selles valdkonnas piirang, mis takistab sageli tema igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Seega ei ole vastustaja kaebaja terviseprobleeme eiranud või pidanud kaebajat terveks inimeseks, kuid leidnud, et need probleemid ei ole sedavõrd intensiivselt kaebaja igapäevaelu häirivad, et takistaksid tal sobivate tingimustega töökohal töötada.
30.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond.
30.1.Kaebaja tõi selles valdkonnas võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja kannab lugemisprille. Kui vererõhk on kõrge, siis kohin kõrvades segab kuulmist.
30.2.TTO ekspertarst leidis 01.12.2021 eksperthinnangus, et kaebajal ei esine selles võtmetegevuses piiranguid. Kaebaja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud (prillid) ega mõjuta töövõimet. Seetõttu ei tuvastatud kaebajal selles valdkonnas piiranguid (raskusaste 0). TTO ekspertarst ei muutnud ka 04.02.2022 eksperthinnangus oma seisukohta kaebajal esinevate piirangute raskusastme osas.
30.3.Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 eksperthinnangus, et põhjendatud on hinnata kaebajal selle võtmetegevusega seotud piirangud kompenseerituks (prillid) ja töövõimet mitte mõjutavaks. Kaebaja kinnitab taotluses, et tal on lugemisprillid. Vererõhk on korrapärase ravimikasutusega korrigeeritav. Kõrgenenud vererõhku on käsitletud liikumise valdkonna juures. Kaebus kohinale kõrvades vajab täpsustamist, kuid olemasolevatel andmetel pole hinnatav töövõimet mõjutava piiranguna. Antud valdkonnas hinnatakse piiranguid, mis on põhjustatud kõnelemise, kuulmise ja/või nägemisfunktsiooni langusest. TIS-is puuduvad andmed, mis kinnitaksid vajadust pöördumiseks silmaarsti poole. Kuigi lugemisprille on võimalik soetada ka optikapoest ja mujalt ilma silmaarsti konsultatsioonita, on püsivate probleemide ilmnemisel soovitatav pöörduda silmaarsti visiidile.
30.4.Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei esine selles võtmetegevuses ega valdkonnas piiranguid. Töövõime hindamisel saab arvestada vaid piirangutega, mida ei ole abivahenditega kompenseeritud. Kuna kaebaja kannab prille, siis on järelikult temal esinev piirang nägemise funktsiooni osas kompenseeritud ja see ei saa tema töövõimet mõjutada. Kaebaja ei ole väitnud, et prillide kasutamine on tema jaoks võimatu või raskendatud või et nende kasutamisele vaatamata esinevad tal nägemise probleemid. Samuti ei nähtu TIS-i andmetest, et kaebaja oleks pöördunud silmaprobleemiga arsti poole. Seega ei kinnita kaebaja terviseandmed, et kaebajal esineks töövõimet mõjutavat silma- või nägemisprobleemi. TIS-i andmetel ei ole kaebaja kurtnud arstidele kohinat kõrvus. Kaebaja ei ole käinud kõrvaarsti juures ega kuulmist kontrollinud. Seega puudub alus arvata, et kaebajal on kuulmisega seotud tervisehäda. Arvestades kaebajal tuvastatud kõrget vererõhku, võib arvata, et kohin kõrvus on põhjustatud sellest tervisehädast. Samas on vererõhku võimalik edukalt ravimite järjepideva kasutamisega kontrolli all hoida. Tervislikust seisundist tulenevaid piiranguid tuleb hinnata koos adekvaatse raviga. Kaebaja ei ole olnud vererõhuravimite kasutamisel järjepidev, mistõttu ei ole tema vererõhk ka kontrolli all. Kaebaja väidetud looduslikud ravimid ei ole järelikult olnud piisavalt tõhusad, et kaebaja vererõhku kontrolli all hoida. Adekvaatsest ravist põhjendamatut keeldumist ei saa töövõimet mõjutavana arvestada.
14(17)
3-22-424
Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ekspertarstid jätsid põhjendatult kaebajal selles valdkonnas piirangud tuvastamata.
31.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond.
31.1.Kaebaja tõi selles valdkonnas võtmetegevuse „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ juures välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kaebajal on raskusi sokkide ja jalanõude jalga panemisel, peab kasutama abivahendeid. Teine inimene selle juures ei aita. Peab pesema istudes, sest ei suuda püsti seistes tasakaalu hoida. Lisaks kasutab pesemisel pika varrega nuustikut, et saaks ise jalgu ja selga pesta.
31.2.TTO ekspertarst ei tuvastanud 01.12.2021 eksperthinnangus kaebajal selles võtmetegevuses ega valdkonnas piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja piirangut sundasendi säilitamisel on hinnatud liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst ei muutnud ka 04.02.2022 eksperthinnangus oma hinnangut kaebajal esinevate piirangute raskusastme osas.
31.3.Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 eksperthinnangus, et kaebaja selles valdkonnas toodud piiranguid on põhjendatud hinnata liikumise valdkonnas. Püsivaid piiranguid, mistõttu kaebaja ei suudaks riietuda ja teostada enesehügieenitoiminguid, ei esine. Piirangute hindamisel arvestatakse ka võimalike abivahendite kasutamisvajadust. Antud juhul nt kingalusika ja varrega nuustiku kasutamine on kohane ja mõistetav. Enesehoolduse piirangud on üldjuhul hinnatavad raskete ja/või mitmete mõõdukate piirangute korral liikumise ja käelise tegevuse valdkondades.
31.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal ei esine selles võtmetegevuses ega valdkonnas töövõimet mõjutavaid piiranguid. Kui kaebaja saab ise abivahendeid kasutades enesehooldustoimingute teostamisega ja riietumisega hakkama, siis tuleb temal esinevad võimalikud piirangud lugeda kompenseerituks.
32.Ravimite kõrvaltoime.
32.1.Kaebaja tõi ravimite kõrvaltoimete juures välja, et kui ta võtab valude tõttu liiga palju valuvaigisteid, siis muutub ta uimaseks.
32.2.TTO ekspertarst ei tuvastanud 01.12.2021 eksperthinnangus selles osas piiranguid. Neid on hinnatud liikumise valdkonna juures. TTO ekspertarst ei muutnud ka 04.02.2022 eksperthinnangus oma hinnangut kaebajal esinevate piirangute raskusastme osas.
32.3.Kohus leiab, et ravimitest tulenevaid negatiivseid mõjusid on reeglina võimalik vältida. Valuvaigistavaid ravimeid on nii käsimüügis kui ka retsepti alusel saadaval palju erinevaid. Kui ühed kaebajale ei sobi, on tal võimalik vahetada need sobivamate vastu. Vajadusel saab kaebaja konsulteerida ravimite omaduste osas perearsti või apteekriga. Üldteada olevalt ei ole (vähemalt mitte kõik) valuvaigistavad ravimid uimastava toimega. Seetõttu ei ole põhjust käsitleda kaebaja poolt välja toodud piirangut töövõimet mõjutavana.
33.TTO ekspertarst leidis 01.12.2021 eksperthinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on mõõdukas piirang liikumise valdkonnas. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal on välistatud või takistatud keha põhiasendi muutmine, kehaasendi säilitamine, käimine ja mitmesugustes kohtades liikumine. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal soovitatakse kasutada põlve ortoosi ja füsioteraapiat. TTO ekspertarst leidis 04.02.2022 eksperthinnangus, et TIS-i ei ole lisandunud epikriise, mille alusel muuta töövõime kohta tehtud otsust. Kaebajal on plaanilise operatsiooni arv tervisemure lahendamiseks. Vajadusel operatsioonijärgse taastumise katab Eesti Haigekassa kuni 182 päeva ulatuses.
15(17)
3-22-424
Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 eksperthinnangus, et ta on kõiki materjale üle vaadates veendunud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Liikumise valdkonnas on hinnatud mõõdukas liikumispiirang, mis vajab tähelepanu töötingimuste valikul ja tööergonoomika juures, kuid ei tingi üldise püsiva töövõime vähenemist. Võimalik, et piirang on praeguseks operatiivse ravi hea tulemuse korral vähenenud, kuid käesolevalt seda kinnitada ei ole võimalik. Rangelt soovituslik on järgida määratud ravirežiimi.
34.Kuna kaebaja tuvastati liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), kahes võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ja ühes võtmetegevuses piirangut ei tuvastanud (raskusaste 0), samuti ei tuvastatud teistes valdkondades piiranguid (raskusaste 0), siis tuleb töövõime ulatuse tuvastamiseks arvestada vaid mõõduka piiranguga. Raskusastmeid 1 ja 0 töövõime ulatuse tuvastamisel ei arvestata (määruse nr 39 § 6 lg 6). Järelikult jäi kaebaja osas võtmetegevuste arvväärtuste summa alla 3, mis tähendab, et kaebaja tuli hinnata töövõimeliseks (määruse nr 39 § 8 lg 5). Kaebaja puhul ei ole näha, et ta ei suuda mistahes võtmetegevust iseseisvalt sooritada, mistõttu puudub alus tuvastada tal osalist töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 4).
35.Määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi tulnuks kokkuvõtvas arvamuses anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta ning hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Praegusel juhul ei ole neid antud. Eeltoodu aga ei tähenda, et kaebaja töövõimet oleks ebaõigesti hinnatud. Ilmselgelt sobivad kaebajale töökohad, kus ta ei pea olema pikka aega sundasendis, saab vajadusel asendeid vahetada, püsti tõusta, jalga sirutada, ei pea palju ringi käima ega raskusi kandma. Kohus ei leia, et selliseid töökohti ei oleks või et neid oleks vähe. Seetõttu puudub alus arvata, et kaebaja ei ole võimeline leidma töökohta, mis tema tervislikule seisundile sobiks.
36.Kohus ei leia, et betoonivalaja või lao- ja transporttöölise töökohad oleksid kuidagi alandavad ning neid ei võiks kaebajale pakkuda. Selleks, et pakutavad töökohad oleksid kaebaja tervisele sobilikumad, tuleks kaebajal teavitada tööotsingute juures abistavat konsultanti enda tervislikust seisundist ja sellele sobilikest töötingimustest. See, et kaebaja ei ole leidnud varem sobilikku töökohta, ei tähenda, et sellist töökohta ei saa olemas olla ja kaebaja tuleks töövõimetuks tunnistada.
37.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et ekspert pidanuks kaebajat nägema. Ekspertarst hindab kaebaja töövõimet TIS-is olemasolevate terviseandmete alusel (määruse nr 39 § 5 lg 1 p 2). See tähendab, et kaebaja peab enne töövõime hindamise taotlemist käima perearsti või teda ravivate eriarstide juures, kes tema terviseprobleemid tuvastavad ja vajaliku ravi määravad. Üldjuhul ei ole vaja isikut eksperdi juurde visiidile kutsuda. Visiidile tuleb isik kutsuda juhul, kui tema terviseandmed ei ole piisavad või on vastuolulised (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 5 lg 2). Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja tervislik seisukord on TIS-is olevate terviseandmete kaudu piisavalt tuvastatav. Kaebaja ei ole väitnud, et seal puuduksid mingi olulised andmed, mis tema töövõime hindamisel tähtsust võiksid omada.
38.Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et talle ei avaldatud ekspertarsti nime. Kohtule teadaolevalt ei ole vastustaja varasemalt seda teavet varjanud ja selleks puudub ka vajadus. Samas tuleb kaebajal kõigis töövõime hindamist puudutavates küsimustes pöörduda vastustaja, mitte ekspertarsti poole. Haldusmenetluse viib läbi ja selle õiguspärasuse eest vastutab vastustaja. Kui ekspertarst ei ole ise kaebajalt teavet juurde küsinud, puudub kaebajal endal vajadus ekspertarsti poole pöörduda.
39.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja selgitused tema välja arvamise kohta tööotsijate hulgast. Need ei põhjenda vaidlusaluste otsuste õigusvastasust.
16(17)
3-22-424
40.Asjakohane ei ole ka kaebaja viide sellele, et ta on kaotanud ravikindlustuse. Kui kaebajal ei ole tuvastatud osalist ega puuduvat töövõimet, siis on ta järelikult võimeline vähemalt osalise ajaga töötama ja selle kaudu ravikindlustuse saama. Töövõime hindamise eesmärgiks ei ole pakkuda isikule ravikindlustust olukorraks, kus ta ei leia endale piisavalt kiiresti sobivat tööd või ei sooviga tööle minna. Tööotsimist ja selle toetamist reguleerivad teised meetmed.
41.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal olevad terviseprobleemid ei ole sellised, mis õigustaksid temal osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Kuigi terviseprobleemid võivad kaebajat häirida ja talle ebamugavusi tekitada, ei häiri need tema igapäevaelu ulatuses, mis muudaks tema iseseisvalt hakkama saamise võimatuks. Olukorras, kus isik suudab kodus loomakarja pidada, metsas jahil käia, autot juhtida ja iseseisvalt ringi liikuda, ei ole põhjust pidada tema töövõimet piiratuks. Otsus ja menetluskulude jaotus
42.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 02.12.2021 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjustel on õiguspärane ka 07.02.2022 vaideotsus. Kaebus nende tühistamise nõudes jääb rahuldamata.
43.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.