lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18489/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 04.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-18489/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1350
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 10 lg 2Riigi õigusabi taotluse esitamineRÕS § 14 lg 1, 5Taotleja majandusliku seisundi hindamineRÕS § 17 lg 1, 2Riigi õigusabi jätkuvusRÕS § 27 lg 1Vabanemine kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludRÕS § 28 lg 1Hüvitamiskohustus majandusliku seisundi paranemise korralRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-18489

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18489

Tsiviilasi

XXXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi andmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja XXXX (isikukood XXXX, viibimiskoht XXXX Vangla, XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt.
2.Anda XXXXile riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena.
3.Anda XXXXile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4.Kohtumäärus saata advokaadi nimetamiseks Eesti Advokatuurile ning toimetada kätte taotlejale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
RÕS § 8Riigi õigusabi andmise viisid
TMS § 217Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale
TMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtule saabus 25.11.2016 XXXX(taotleja) taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks, isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on taotleja nimetanud kohtuasja XXXX Vangla vastu inimväärikuse rikkumises, võlgnevuste kustutamine jne. Taotleja selgitas, et kuivõrd tal puudub juriidiline haridus, siis võib tal jääda palju asju märkimata, samuti on taotleja vastamisi XXXX Vangla

2-16-18489 juristidega. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks nimetas taotleja kahjunõude ja vabanemise võlgadest.

2.Tallinna Halduskohus jättis 28.11.2016 määrusega taotleja riigi õigusabi taotluse käiguta ja määras taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus oli mh seisukohal, et taotlejal tuleb kohtule põhjalikumalt kirjeldada, milliste probleemide lahendamiseks ta riigi õigusabi soovib (sh kas seda soovitakse halduskohtumenetluses).
3.Taotleja esitas Tallinna Halduskohtule 01.12.2016 avalduse pealkirjaga „Puuduste kõrvaldamine“. Taotleja tõi avalduses välja kaks probleemi. Esmalt viitas taotleja, et ta on esitanud XXXX Vanglale kahjunõude seoses inimväärikust alandavate tingimustega. Taotleja selgitas, et ta võib mõnes asjas jääda hätta või mõni asi võib jääda arusaamatuks, mistõttu on taotlejal vaja juriidilist nõustamist, abi. Taotleja tõi teise probleemina välja, et tal on kohtutäituritele võlgnevused ning osad trahvid on aegunud, kuid kohtutäiturid nõuavad aegunud trahvide eest raha. Taotleja ei tea, kas pöörduda nendes küsimustes halduskohtu või maakohtu poole.
4.Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2016 määrusega taotleja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et taotleja ei ole riigi õigusabi taotluse puudusi kõrvaldanud selliselt, et halduskohus saaks otsustada, kas taotleja soovib XXXX Vangla tegevuse vaidlustamiseks õigusabi halduskohtumenetluseks või haldusmenetluseks.
5.07.12.2016 esitas taotleja Tallinna Halduskohtule määruskaebuse. Taotleja ei olnud rahul tema riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmisega ning taotles jätkuvalt riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Seejuures ilmnes määruskaebusest, et taotleja on esitanud XXXX Vanglale kahju nõude seoses inimväärikuse rikkumisega alandavates tingimustes hoidmise eest. Taotleja ei ole XXXX Vanglalt vastust saanud, kuid taotlejale laekus teatis, et tal tuleb kõrvaldada kahju nõudest puudused. Samuti on määruskaebuses selgitatud, et taotlejal on täitemenetluses võlgnevused, mis on aegunud ja taotleja ei oska neid kustutada. Muu hulgas on määruskaebuses märgitud, et taotleja on vangla poolt karistatud asja eest, mida ta teinud pole.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.12.2016 määrusega taotleja (07.12.2016) määruskaebuse ja tühistas 01.12.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-2408. Sama määrusega edastas Tallinna Halduskohus taotleja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule. Seoses eeltooduga selgitas kohus mh, et võttes arvesse, et taotleja soovib riigi õigusabi haldusmenetluses (vanglale esitatud kahju nõude puuduste kõrvaldamiseks ning tema suhtes kohaldatud karistuse vaidlustamiseks), on selge, et taotlus on esitatud pädevuselt ebaõigele kohtule. Halduskohus ei saa otsustada riigi õigusabi andmist haldusmenetluses. Kohus juhtis ka tähelepanu, et mh soovis taotleja riigi õigusabi selleks, et esitada täitemenetluses olevate võlgnevuste aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise taotlusi kohtutäiturile (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 ja § 207). Eraõiguslike nõuete aegumise kohaldamiseks tuleb esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi maakohtule (TMS § 221). Riigi õigusabi seadus (RÕS) võimaldab anda riigi õigusabi nii isiku esindamiseks täitemenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 7) kui ka isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (RÕS § 4 lg 3 p 4). Kohus selgitas täiendavalt, et RÕS § 10 lg 2 kohaselt kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena täitemenetluses kohtule, kelle pädevuses oleks menetleda kaebust täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri tegevuse peale. Kuivõrd täitemenetluse seadustiku

2-16-18489 alusel esitatavate nõuete (TMS § 217 ja § 221) lahendamine kuulub maakohtu pädevusse, tuleb vastavalt RÕS § 10 lg-tele 2 ja 6 esitada ka vastavates asjades riigi õigusabi saamise taotlused maakohtule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, vaadanud läbi XXXX poolt kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse, on seisukohal, et riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
8.RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastavalt RÕS §-le 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Seejuures võib RÕS § 14 lg 5 alusel kohus riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.
9.Kohtu arvates on XXXX isikuks, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Riigi õigusabi taotluse kohaselt viibib taotleja kinnipidamisasutuses. Taotlejal sissetulek ja muu vara puudub. Lisaks on kohus teinud taotleja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks elektroonilised päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse, Maksu- ja Tolliametisse, Eesti Väärtpaberite keskregistrisse ning kohtutäiturite andmekogusse. Elektrooniliste päringute tulemused kinnitavad taotluses esitatut, et taotlejal puudub piisav sissetulek ning vara, et kvalifitseeritud esindaja eest tasuda. Kohtu päringust kohtutäiturite andmekogusse on seejuures nähtuv, et taotlejal on hulgaliselt võlgnevusi ning tema vastu on algatatud 5 erinevat täitemenetlust erinevate võlgnevuste sissenõudmiseks.
10.Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt. Kohus asub seisukohale, et taotleja huvid võivad jääda käesoleval juhul advokaadi abita kaitseta. Võttes aluseks eeltoodu ning juhindudes RÕS § 8 p-st 1, annab kohus taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

2-16-18489

11.Kohus on aga seisukohal, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi esialgu õigusnõustamiseks, mille käigus selgitada välja, milline on üldse asja perspektiiv ning seejärel arvestades RÕS §-s 17 sätestatut jätkatakse riigi õigusabi andmiste eelduste olemasolul taotlejale õigusabi andmist. Kohus selgitab siinkohal, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17 lg-s 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine (RÕS § 17 lg 1).
12.Kohus selgitab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lg-s 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena (RÕS § 28 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium