Xi kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas 684,5 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus osaliselt ja mõista Rae vallalt Xi kasuks välja hüvitis summas 641,3 eurot ja seadusjärgne viivis alates 07.07.2022.
2.Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 19,2 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.01.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (edaspidi kaebaja) ja tema laps, kes sai 1,5-aastaseks 13.04.2020, on Rae valla (edaspidi ka vastustaja) elanikud vastavalt alates 09.03.2017 ning 13.10.2018 ning kaebaja laps on olnud
Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 24.10.2018. Lasteaiakoha saamise avaldusele märkis kaebaja, et soovib saada lapsele kohta elukohajärgses lasteaias alates 13.04.2020.
2.Kuna vallast lapse 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakohta ei pakutud, pöördus kaebaja eralastehoiu Peetrikese OÜ poole, kellel oli vaba kohta pakkuda alates 01.08.2020. Selle tulemusel sõlmiti 12.08.2020 lapsehoiuteenuse osutaja, kaebaja ja vastustaja vahel leping lapsehoiuteenuse osutamiseks.
3.Rae Vallavolikogu võttis 20.10.2020 vastu määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 26) uue redaktsiooni, mille kohaselt hüvitatakse eralastehoidude kohatasu võrdses määras valla lasteaedade kohatasuga, mis hakkas kehtima 01.01.2021.
4.Kaebaja esitas 07.07.2022 Rae vallale avalduse erahoius munitsipaallasteaiaga võrreldes enam tasutud kohatasu ja toiduraha hüvitamiseks. Rae vald keeldus 05.08.2022 vastusega kaebajale tekkinud kahju hüvitamisest.
5.Tallinna Halduskohtus registreeriti 08.08.2022 kaebaja kaebus nõudes mõista Rae vallalt välja hüvitis summas 684,5 eurot ning viivis, seoses kahjuga, mis tekkis kaebajale eralastehoius enamtasutud kohatasu ja toidukuluga võrreldes munitsipaallasteaiaga perioodil 01.08.202013.08.2021. Samuti soovib kaebaja lasteaia kohatasult enammakstud tulumaksu.
6.Rae vald esitas 19.09.2022 vastuse kaebusele, milles märkis, et nõustub kaebusega eralastehoiu ja munitsipaallasteaia kohatasu vahe osas perioodil 2020. aasta august kuni detsember kokku summas 180 eurot (36 eurot kuus viie kuu eest), kuid palub kaebaja nõuded muus osas rahuldamata jätta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja ei täitnud koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 10 lg 1 esimese lause kohast kohustust. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 13.04.2020, mil laps sai 1,5-aastaseks. 2) Kuivõrd pidi kaebaja panema lapse eralastehoidu, tekkis kahju, sest eralastehoius on kohatasu ning toiduraha kõrgemad kui munitsipaallasteaias. Kaebaja on kahjunõude aluseks võtnud Peetri lasteaia kohatasu ja toiduraha maksumuse, kuna see on lasteaed, kuhu kaebaja soovis lapsele lasteaiakohta saada. 3) Eralastehoiu puhul ei ole võimalik saada tulumaksutagastust nagu see oleks lapse käimisel munitsipaallasteaias.
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta osaliselt rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Vastustaja tunnistab kaebaja nõuet osaliselt. Vastustaja ei tunnista nõudeid kohatasu puhul 2021. aasta jaanuarikuu osas ega toidukulu osas tervikuna ning vaidleb nendele vastu. 2) Rae Vallavolikogu muutis alates 01.01.2021 eralasteaia ja eralastehoiu toetuse määrasid selliselt, et lapsevanemate osalustasu on 80 eurot sarnaselt valla munitsipaallasteaedade tasule ning ülejäänud osa makstakse Rae valla eelarvest. Vastustaja on hüvitanud alates 2021. aasta jaanuarist eralastehoiu Peetrikese OÜ kohatasu selliselt, et kaebaja poolt tasutav kohatasu vastas munitsipaallasteaia kohatasu määrale. 2021. aasta jaanuarikuus oleks pidanud kaebaja tasuma eralastehoiule kohatasuna 80 eurot, mitte 116 eurot, nagu talle eralastehoiu poolt esitatud arvel märgitud. 3) Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt KELS § 24 lg 3 p-st 5 ning § 27 lg-st 2 ei ole toidukulu maksumuse kehtestamine kohaliku omavalitsuse kohustus ning selle eest ei vastuta kohalik omavalitsus. Samuti on kaebaja, vastustaja ja lapsehoiuteenuse osutaja vahel sõlmitud
lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu p 3.1.6 kohaselt lapsevanema kohustuseks lapse toidukulu katmine. Toidukulu vahe hüvitamiseks puudub seega alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Rae vald on vastuses kaebusele märkinud, et tunnistab kaebuse nõuet osaliselt. Niisiis on vastustaja kaebuse osaliselt õigeks võtnud. Vastustajal on õigus võtta kaebus õigeks, misjärel rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 27 lg 3 ja § 159 lg 1). Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse.
10.Rae vald võttis kaebuse õigeks eralastehoiu ja munitsipaallasteaia kohatasude vahe osas perioodil 2020. aasta august kuni detsember, s.o 180 euro ulatuses (36 eurot kuus viie kuu eest) seoses määruse nr 26 uue redaktsiooniga, mille kohaselt on eralastehoidude kohatasu alates 01.01.2021 võrdne valla lasteaedade kohatasuga.
11.Kohus leiab, et Rae valla osaline õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei esine.
12.Ülejäänud osas lahendab kohus kaebuse. Puudub vaidlus, et vastustaja ei taganud kaebaja lapsele lasteaiakohta 13.04.2020 kuni 13.08.2021 (KELS § 10 lg 1 esimese lause). Kaebaja on tõendanud tahet lasteaiakoht saada, kuid selle puudumisel lapse 1,5-aastaseks saamisel sõlmis kaebaja lapsehoiuteenuse osutamise lepingu. Kaebaja võttis nimetatud lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lastehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha (3,5 eurot päevas) ja lastehoiu kohatasu. Kohustuse võtmine ei tähenda, et ta oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha.
13.Kaebaja laps jäi pärast lepingu sõlmimist lasteaiakoha järjekorda ning kaebaja võttis võimaluse avanedes vastu vastustaja pakutava lasteaiakoha. Lepingu sõlmimine eralastehoiuga ei välista hüvitise nõuet, sest kaebaja oli sunnitud nimetatud lepingu sõlmima vastustaja poolse õigusliku kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kaebajal ei olnud muud valikut.
14.Kuivõrd vastustaja võttis õigeks kaebuse perioodil 2020. aasta august kuni detsember ning hüvitas kaebajale kohatasu edaspidi selliselt, et lapsevanem pidi ise katma kohatasu 80 euro ulatuses, s.o nagu munitsipaallasteaias, on käesolevalt vaja kaebuse lahendamisel hinnata vaid seda, kas kaebajal on õigus saada hüvitist 2021. aasta jaanuarikuu eest tasutud kohatasu eest osas, milles see ületas munitsipaallasteaia kohatasu. Kaebajale eralastehoiu poolt 02.01.2021 esitatud arvelt nähtub, et 2021. aasta jaanuarikuu eest pidi kaebaja tasuma kohatasu 116 eurot. Eralastehoiu poolt vastustajale 01.02.2021 esitatud arvelt nähtub, et vald tasus kaebaja lapse eest eralastehoiule 386 eurot. 12.08.2020 lapsehoiuteenuse osutaja, kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lepingu p 3.1.4 kohaselt on kohatasuks ühes kuus 466 eurot. Eelnevast saab järeldada, et lapsevanema katta oleks pidanud olema 2021. aasta jaanuarikuus 80 eurot 116 euro asemel. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja pidi tegelikkuses vähem maksma kui arvel näidatud, ei ole vahe hüvitamine vastustaja kohustuseks. Kohus sellega ei nõustu. Antud olukorras ei saa eeldada, et kaebaja oleks pidanud eralastehoiu poolt esitatavas arves kahtlema ning teadma, et talle esitatud arve on määrusega nr 26 vastuolus. Käesoleval juhul ei ole õiglane suunata kaebajat enamtasutud summat eralastehoiult tagasi nõudma, vaid vald saab ka ise seda teha. Nimetatud olukorda, kus kaebajal tuli kohatasu tasuda suuremas summas, kui 01.01.2021 kehtima hakanud määrus nr 26 sätestas, ei oleks tekkinud, kui vastustaja ei oleks rikkunud enda kohustust tagada kaebaja lapsele tema 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakoht munitsipaallasteaias. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale 2021. aasta jaanuarikuu kohatasu eest enamtasutud 36 eurot (116-80=36).
15.Kaebaja on välja toonud, et on tasunud perioodil 01.08.2020-13.08.2021 eralastehoius toiduraha summas 253,5 eurot rohkem kui oleks seda teinud lapse käimisel
munitsipaallasteaias. Kaebaja pidi kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Lepingu sõlmimine ja täitmine ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest nagu öeldud, pidi kaebaja lepingu sellistel tingimustel sõlmima vastustaja poolse õigusliku kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kui vastustaja oleks enda õigusliku kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused toidurahale olnud väiksemad. Vastustajal tuleb hüvitada munitsipaallasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe summas 253,5 eurot.
16.Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Seega ei ole võimalik saada tulumaksutagastust eralastehoiu kohatasult, sest tegemist ei ole koolituskuludega tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 mõttes. Munitsipaallasteaia puhul on see aga võimalik (TuMS § 26 lg-d 1 ja 2). Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse, tasunuks kaebaja kohatasu igakuiselt munitsipaallasteaias käiva lapse eest 80 eurot ning oleks saanud sellelt tulumaksu tagasi. Kaebaja on soovinud saamata jäänud tulumaksu hüvitamist summas 215 eurot ning esitanud selle kohta ka arvutuskäigu. Kaebaja on enda arvutuskäigus ekslikult lähtunud summast, mida kaebaja tasus kohatasuna eralastehoius. Õige on tekkinud kahju suuruse puhul lähtuda aga kohatasu summast, mida kaebaja oleks maksnud, kui tema laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kohtu hinnangul on saamata jäänud tulumaksu summaks seega 171,8 eurot ((10*80+40+19)*0,2=171,8). Vastustajal tuleb seega hüvitada kaebajale saamata jäänud tulumaks summas 171,8 eurot.
17.Seega rahuldab kohus kaebuse kokkuvõttes osaliselt ning mõistab Rae vallalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 641,3 eurot (180+36+253,5+171,8=641,3), millele lisandub seadusjärgne viivis alates 07.07.2022.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt osaliselt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Käesoleval juhul on menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 20,54 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse osaliselt (93,4% ulatuses (641,3/684,5=0,934)), mõistab kohus Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 19,2 eurot (20,54*0,934=19,2). Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.