X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.10.2021 otsuse nr 4.2-1/7683-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde „Rahvastikuregister“.
järgmised
dokumendid:
„Kinnistusraamat“
ja
2.Rahuldada X kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 14.10.2021 otsus nr 4.2-1/7683-4.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulu 1700 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi ja elukoha andmed tähemärkidega.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA, vastustaja) väljastas 04.09.2017 Xle (kaebaja) relvaloa nr RL7903671 kehtivusega kuni 06.02.2022, mille järgi võib kaebaja omada ja kanda püstolit Heckler-Koch-P-30 enese ja vara kaitse eesmärgil. Relva hoiukohana on märgitud xxxxxxxx.
2.Kaebaja esitas 23.09.2021 relvaloa andmete muutmise taotluse nr DL100143592, milles toodi tegeliku elukohana välja xxxxxxxx ja relva lisahoiukohana xxxxxxxxx.
3.Vastustaja tunnistas 14.10.2021 otsusega nr 4.2-1/7683-43 kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks ja keeldus relvaloa vahetamisest. Põhjendused:
3.1.Vastustaja algatas 08.09.2021 kaebaja suhtes relvaseaduse (RelvS) alusel järelevalvemenetluse pärast seda, kui politsei andmebaasis registreeriti juhtum, et kaebaja tantsis 23.08.2021 aadressil xxxxxxx palja ülakehaga mikrobussis ja oli tarvitanud alkoholi. Kui piirkonnapolitseinik käis 23.09.2021 kontrollimas kaebaja relvahoiutingimusi, selgus, et kaebaja ei hoia tulirelva selle registreeritud hoiukohas aadressil xxxxxxx. Kaebaja oli kolinud uuele aadressile xxxxxxx juba 2021. a suvel, kuid ei olnud vastustajat relva uuest hoiukohast teavitanud. Kaebaja ei hoidnud relva 23.09.2021 ka uues elukohas. Enda sõnul hoidis ta relva hoopis maakodus xxxxxxxx, viibides ise samal ajal Tallinnas. Ka kohas, kus isik enda sõnul tulirelva 23.09.2021 hoidis, ei õnnestunud relva kontrollida, mistõttu ei ole tegelikkuses teada, kus ja millisest tingimustes kaebaja 23.09.2021 relva hoidis.
3.2.Kaebaja rikkus 24.07.2018 RelvS-i nõuet, kui ei hoidnud tulirelva vastustajaga kooskõlastatud hoiukohas xxxxxxx, vaid sõidukis. Selle juhtumiga seoses viidi läbi väärteomenetlus, mis lõpetati 10.05.2019 otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse käigus toodi välja, et kaebaja on teinud juhtunust omad järeldused ja lubanud, et juhtunu ei kordu. Kaebaja lubas kooskõlastada vastustajaga relva teise hoiukohana oma maakodu.
3.3.Kaebaja andis 24.08.2020 relvahoiutingimuste kontrolli käigus piirkonnapolitseinikule teada, et kolib lähikuudel uuele aadressile. Talle anti juhised edasiseks käitumiseks seoses relvaloa vahetamisega. Kaebaja ei järginud RelvS-i nõudeid.
3.4.Juba esmasel relvaloa väljastamisel 2017. a oli kaebaja taust alarmeeriv. Teda iseloomustasid konfliktid vanematega (2015. a ja 2017. a kaebused vanematelt, et poeg joob), alkoholi tarvitamisega seotud juhtumid (2009. a toimetati kaebaja kainenema) ning riskeeriv käitumine mootorsõiduki roolis (juhtis korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud). Juba siis ei toetanud piirkonnapolitseinik kaebajale relvaloa väljastamist. Vestluse käigus 2017. a teatas kaebaja, et temaga seotud juhtumid on jäänud minevikku.
3.5.Relvaluba on olemuselt eriõigus, mille isikule andmise põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Kaebaja ei ole aru saanud, milline vastutus relva omamisega kaasneb. Ta ei hooli RelvS-iga kehtestatud nõuetest. Ta on vähemalt kahel korral eksinud RelvS-i nõuete vastu. Seda olenemata asjaolust, et viimase rikkumisega seoses ei ole alustatud väärteomenetlust. Kaebaja on näidanud, et ta suhtub relva hoidmisesse vastutustundetult. Sellist vastutustundetust on ta üles näidanud korduvalt.
Vastustaja 30.08.2022 esitatud lisa. Vastustaja 12.09.2022 esitatud lisa „Relvaloa_andmete_muutmise_taotlus“; kaebaja 06.09.2022 esitatud lisad.
Kaebaja 15.11.2021 esitatud lisa 2.
2(8)
3-21-2637
3.6.Vastustaja nõustub kaebajaga, et kohaldamisele ei kuulu RelvS § 43 lg 3 p 9, kuid mitte seetõttu, et kaebaja on rikkunud RelvS-is sätestatud vaid ühel korral, vaid seetõttu, et esimese ja teise rikkumise vahe on pikem kui 3 aastat. Küll aga on kaebaja eluviis ja käitumine teisi isikuid ohustav, hoides tulirelva mitte nõuetekohaselt. Nõuded tulirelva hoidmisele on seatud selleks, et tulirelv ei satuks kõrvaliste isikute kätte, kes ei oska või ei soovi relva kasutada sihtotstarbeliselt. Kaebajal ei olnud politseile tulirelva ette näidata ja seega ei saa eeldada, et seda on hoitud nõuetekohaselt ja sellele puudub ligipääs kõrvalistel isikutel. Sama kehtib ka relva hoiustamise kohta sõidukis. Kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole 23.08.2021 aset leidnud juhtum, vaid see andis aluse kontrollida relvaloa omajat, kuna isikuga seotud juhtumite pinnalt oli tekkinud kahtlus, et isikul võivad esineda alkoholiprobleemid. Kaebaja 23.08.2021 käitumises ei tuvastatud midagi ohtlikku ja ainult selle juhtumi pinnalt relvaloa kehtetuks tunnistamine oleks õigusvastane. Relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks on kaebajaga seotud varasemad juhtumid ja 23.09.2021 fikseeritud RelvS-i nõuete rikkumine.
3.7.Kaebajaga seotud uued juhtumid näitavad, et kaebaja ei pea kinni ühiskonnas kehtestatud reeglitest. Kui isik oleks pärast temale relvaloa väljastamist käitunud seaduskuulekalt ja oma hilisema käitumisega näidanud, et ta suudab käituda viisil, mida relvaomanikult oodatakse, siis ei oleks ka põhjust talle minevikus aset leidnud tegusid käesoleval ajal ette heita. Kaebaja ei taha või ei suuda olla seaduskuulekas, ta ei vasta relvaomanikule seatud kõrgendatud nõudmistele ega pea kinni RelvS-is sätestatud nõuetest, mistõttu ei ole ta relvaomanikuna enam usaldusväärne.
3.8.Vastustajal on RelvS § 36 lg 4 p 3 ja § 43 lg 31 kohaldamisel, sh relvaloa omaja eluviisi või käitumisele hinnangu andmisel avar kaalutlusõigus. Arvestades kaebaja varasemat käitumist, sh alkoholist tingitud riskikäitumist ja seda, et ta ei suuda täita ka relva hoidmisega seotud kohustusi, võivad tema hoolimatuse ja vastutustundetu käitumise tõttu edaspidi realiseeruda ka tulirelvast lähtuvad ohud. Sellise isiku puhul on ka potentsiaalne oht relva väärkasutamiseks. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab, et kaebaja ei saa enam vallata tulirelva enese ja vara kaitseks, tuleb lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsta ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale, mis kaaluvad üles kaebaja õiguse eneseteostusele.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.10.2021 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
4.1.2021. a suvel toimus pika perioodi jooksul kolimine kaebaja elukohast xxxxxxx, kuhu oli relv registreeritud, aadressile xxxxxxx. Kaebaja jäi sealjuures üksi pikemaks perioodiks xxxxxxxx aadressile elama ja remonti tegema, seega jättis ka relvahoidla endisele aadressile, kuniks relvakapp on uues korteris sisse seatud.
4.2.Kaebaja viis 19.09.2021 relva enda maakoju Pärnu maakonda. Maakodus on kahe lukuga relvakapp, mille on hoiukohana heaks kiitnud ka kohalik politseinik, kes käis varasemalt kontrolli teostamas. Relva maakoju viimise hetkel oli xxxxxxx aadressil küll relvakapp olemas, kuid see polnud korralikult kinnitatud. Kaebaja ei jõudnud enne 23.09.2021 relvaloa andmete muutmise taotluse esitamist teavitada vastustajat uuest elukohast ja relva hoiukohast. Kaebaja esitas vastava taotluse 23.09.2021 pärast piirkonnapolitseiniku poolset kontrolli. Kuivõrd kaebaja muutis relva asukohta 19.09.2021, toimus teavitamine seaduses ette nähtud 7 päeva sees.
4.3.Kaebaja ei ole registreerimise korra nõudeid rikkunud. Kaebaja ei ole inimene, kelle eluviis või käitumine ohustaks tema enda või teiste turvalisust. Vastustaja pidas kaebajat 2017. a sobivaks inimeseks, kellele relvaluba väljastada, seega jääb arusaamatuks, miks tugines vastustaja vaidlustatud otsuses 15 aasta tagustele liiklusrikkumistele või kaebaja ja tema vanemate vahelistele konfliktidele. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei ole järsku enam 3(8)
3-21-2637
usaldusväärne. Kaebaja maakodus ja korteris on nõuetekohane relvakapp ning kaebaja on hoidnud relva igati turvaliselt.
4.4.Otsuse tegemise aluseid ei ole põhjendatud ja vastustaja jõudis ekslikult järeldusele, et kaebaja on ebausaldusväärne või relvaga hooletu. Otsus on õigusvastane. Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust. Vastustaja peab tõendama ja põhjendama, et esines faktiline ja õiguslik alus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja võimalus sellises olukorras tõendeid esitada on väga piiratud – kohtumenetluses ei ole reeglina võimalik tõendada negatiivset asjaolu.
4.5.Vastustaja otsus on kaalutlusvigadega. Vastustaja osundatud „usaldusväärsus“ ei ole mingi kaalutlus, mida üldse peaks hindama. RelvS seda kaalutlust ei reguleeri. Mõistetamatuks jääb, mis on need põhjused ja faktilised asjaolud, mille pinnalt vastustaja järeldas, et kaebaja käitumine ja eluviis on ohtlik temale endale või teiste isikute turvalisusele. Vastutaja tunnistas ise, et kaebaja 23.08.2021 käitumises ei tuvastatud midagi ohtlikku ja ainuüksi selle juhtumi pinnalt relvaloa kehtetuks tunnistamine oleks õigusvastane. Vastustaja ei saa kaebajale RelvS § 43 lg 31 alusel ette heita RelvS-i nõuete rikkumist. Kaebaja on töötanud üle 10 aasta Päästeametis, on reservväelane (allohvitser), kolme lapse isa, abikaasa, ettevõtja ja enda eakate vanemate hooldaja – kokkuvõtvalt eeskujulik Eesti riigi kodanik. Vastustaja on rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, sh vastuolulise käitumise keeldu.
4.6.Pärnu piirkonnapolitseiniku ettekanne sisaldab palju tööülesandega mitte seotud väiteid ja hinnanguid. Selle koostamisel on rikutud haldusorgani erapooletuse põhimõtet ja see on ebausaldusväärne tõend. Kaebajal on kahtlus, et tegemist on tagantjärele koostatud tõendiga, seetõttu palub kaebaja kohtul nõuda välja dokumendi digitaalsed andmed.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja selle koostamisel on arvesse võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Relvaluba on eriõigus, mille isikule andmise peamiseks eelduseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Vastustaja ülesanne avaliku korra kaitsmisel on tagada, et tulirelva kui kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes piisavalt usaldusväärsel isikul. Kaebajal, keda kord on usaldusväärseks peetud, ei saa olla ootust, et RelvS-i nõuete rikkumine ei mõjuta tema usaldusväärsust ega muuda relvaloa kehtivusele antavat hinnangut. RelvS § 43 lg 31 annab vastustajale avara kaalutlusõiguse relvaloa kehtetuks tunnistamiseks juhtudel, kui isiku usaldusväärsus on avaliku võimu silmis langenud selliselt, et relvaluba ei ole mõistlik kehtima jätta. Kaebaja seadis tulirelva mittenõuetekohase hoidmisega ohtu teiste isikute turvalisuse. Vastustaja kaalus ühelt poolt kaebaja vaba eneseteostuse õigust ja teiselt poolt ohtu kolmandate isikute tervisele, elule ja avalikule korrale. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks kaebaja ei ole enam usaldusväärne relva omama. Enda käitumist õigustavate vastuväidetega näitas kaebaja, et ei mõista relva hoidmise nõuete rikkumise tähendust ega võimalikku tagajärge, eriti võttes arvesse, et tegemist ei ole esmakordse RelvS-i nõuete rikkumisega. Järelikult ei saa kaebaja puhul eeldada, et ta soovib või suudab järgida RelvS-i nõudeid ning relvaga ümber käia hoolsalt ja vastutustundlikult. Relva omamise soovi korral pidanuks kaebaja käituma viisil, mis ei anna alust pidada teda sobimatuks relva omama ega too kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamist. Vastustaja ei saa jätta arvestamata kaebaja suhtumist RelvS-is sätestatud nõuete täitmisesse ega ootama võimalikku rasket tagajärge. Vastustaja on hinnanud kaebaja vastuväiteid ja piisavalt arvestanud kaebajat iseloomustavaid asjaolusid. Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. Relvaloa andmine ei tähenda, et hiljem on keelatud tugineda loa andmisele eelnenud, isikut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele.
4(8)
3-21-2637
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja kahtlustab, et vastustaja 02.10.2021 ettekanne on tagantjärele koostatud, ja palub koguda kohtul tõendid dokumendi digitaalsete andmete kohta. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Ainuüksi sellest, et 02.10.2021 ettekanne sisaldab rohkem teavet kui ettekande koostamise aluseks olnud töökäsk ette nägi, ei anna veel põhjendatud alust kahelda tõendi ehtsuses. Kuna töökäsust nähtus kaebajale tehtud etteheide relvahoiutingimuste rikkumise kohta, mis võis päädida relvaloa kehtetuks tunnistamisega, siis ei saa välistada, et piirkonnapolitseinikult nõuti ka teavet kaebajaga seotud intsidentide ja rikkumiste kohta, millega tuleb kaebaja osas tehtava otsuse langetamisel arvestada. Samuti ei saa piirkonnapolitseinikule ette heita, kui ta soovis omaalgatuslikult kaebajaga seotud intsidentidele tähelepanu juhtida, et nendega relvaloaga seotud küsimuste lahendamisel arvestataks. See, et ettekandes ei kajastata kaebajat soodsas valguses, ei anna põhjust tõendit asja lahendamisel kõrvale jätta.
7.Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse tegemisel RelvS § 43 lg-le 31, § 41 lg-le 9 ja § 36 lg 4 p-le 3. Viidatud normid näevad ette järgmist: § 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine (31) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. § 41. Relvaloa ja relvakandmisloa vahetamine (9) Relvaluba või relvakandmisluba väljastatakse, kui ei esine käesoleva seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. § 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud (4) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest: 3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.
8.Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt on relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks kaebajaga seotud varasemad juhtumid ja 23.09.2021 fikseeritud RelvS-i nõuete rikkumine. Vastustaja kinnitas, et 23.08.2021 aset leidnud juhtum ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks, vaid see andis aluse kontrollida relvaloa omajat. Seega heidab vastustaja kaebajale ette seda, et kaebaja ei hoidnud 23.09.2021 relva registreeritud hoiukohas ja polnud teada, kus ja millistes tingimustes kaebaja relva hoidis.
9.Vastustaja esitatud 23.09.2021 ettekandest4 nähtuvalt püüdis piirkonnapolitseinik kontrollida kaebaja relvahoiutingimusi aadressil xxxxxxx 16.09.2021, 20.09.2021 ja 23.09.2021, kuid kaebajat ei olnud kohal. Kaebajaga kohtuti 23.09.2021 aadressil xxxxxxx, kus kaebaja juba suvest (abikaasa sõnul detsembrist) saadik elas. Sellel aadressil kaebajal tulirelva ette näidata ei olnud, sest see asus tema sõnul xxxxxxxxx. Vastustaja esitatud 06.09.2022 selgitusest5 nähtub, et kaebaja väitis vastustajale haldusmenetluse käigus, et viis oma relva maakoju Pärnumaale 19.09.2021.
Vastustaja 12.09.2022 esitatud lisa „Ettekanne_23.09.2021_Tallinna_kontrolltoiming“. Vastustaja 12.09.2022 esitatud lisa „220906_menetleja_selgitus_x“.
5(8)
3-21-2637
Piirkonnapolitseinik läks 01.10.2021 aadressile xxxxxxx kaebaja relva hoiule võtma, kuid seda ei õnnestunud teha, sest kaebaja sõnul viis ta relva linna tagasi. Pärnumaal oli küll olemas nõuetele vastav relvakapp, kuid vastustaja kooskõlastus seal relva hoida puudus. Vastustaja esitatud 02.10.2021 ettekandest6 nähtub, et piirkonnapolitseinik käis 01.10.2021 xxxxxxxx. Kaebajal ei olnud relva ette näidata, sest ta väitis, et see asub tema elukohas xxxxxxxx. Kaebaja selgitas, et kui seda käidi tema kodus kontrollimas, siis oli relv maal, aga ta viis selle kohe linna tagasi.
10.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja oleks pannud 23.09.2021 toime rikkumise, mis andnuks aluse relvaluba kehtetuks tunnistada. Asjaoludest nähtub ja menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja ei hoidnud relva sel kuupäeval oma uues elukohas aadressil xxxxxxxx ega ka endises elukohas aadressil xxxxxxxx. Väidetavalt oli kaebaja viinud relva 19.09.2021 oma maakoju aadressil xxxxxxx. Asjaoludest nähtuvalt ei kontrollinud vastustaja samal kuupäeval, kas relv asub kaebaja väidatud kohas. Piirkonnapolitseinik läks kaebaja maakoju alles 01.10.2021. Selleks ajaks oli kaebaja väidetavalt viinud relva tagasi linna oma uude elukohta. Vastustaja ei kontrollinud 01.10.2021, kas relv asub kaebaja uues elukohas või mitte. Seega on vastustaja jätnud ise vajalikud kontrolltoimingud tegemata ja etteheide, et pole teada, kus ja millistes tingimustes kaebaja relva hoidis, on praeguses asjas põhjendamatu.
11.RelvS § 41 lg 6 p-st 3 nähtuvalt tuleb relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumise korral avaldus ja dokumendid esitada vastustajale 7 tööpäeva jooksul andmete või asukoha muutumisest arvates. Seega annab seadus võimaluse esitada avaldus tagantjärgi, mitte ei kohusta seda esitama ennetavalt. Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja 23.09.2021 vastustajale relvaloa andmete muutmise avalduse, milles toodi tegeliku elukohana välja xxxxxx ja relva lisahoiukohana xxxxxxxx. Kaebaja väitis 23.09.2021 kontrolli käigus vastustajale, et viis oma relva maakoju Pärnumaale 19.09.2021. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks viinud relva maakoju varem kui 19.09.2021. Seega puudub praegusel juhul alus kaebaja väite õigsuses kahelda. Väite õigsuse korral on kaebaja esitanud relvaloa vahetamise avalduse vastustajale tähtaegselt, st 7 tööpäeva sees. Seega ei ole alust heita kaebajale ette relva hoidmise nõuete rikkumist. Seda enam, et vastustaja kontrollis kaebaja maakodus olevat relvakappi ja pidas seda nõuetekohaseks, järelikult hoidis kaebaja relva maakodus nõuetekohases relvakapis. Kaebaja ei pidanud relva koguaeg endaga kaasas kandma. Seetõttu on põhjendamatu etteheide, et relv oli maakodus, samal ajal kui kaebaja ise oli Tallinnas. xxxxxxx korteri relvahoiu tingimusi ei ole vastustaja kontrollinud. Võimalik, et tagantjärele relvaloa muutmise taotlemine muudab vastustaja töö keerulisemaks, kuid see ei anna alust teha etteheiteid kaebajale, vaid selle asemel tuleb teha seadusandjale ettepanek seaduse muutmiseks.
12.Kohtu hinnangul on põhjendamatud ka vastustaja poolt kaebajale tehtud etteheited elukoha vahetusega seonduvalt. Rahvastikuregistri andmetel7 oli kaebaja elukohaks kuni 20.06.2021 xxxxxxxxx ja alates 21.06.2021 xxxxxxxxx. RelvS § 46 lg 1 järgi peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Seega ei ole isiku elukoht ainus koht, kus on lubatud relva hoida. Relva hoiukohaks võib olla ka muu vastustajaga kooskõlastatud koht. Praegusel juhul hoidis kaebaja relva enne maakodusse viimist oma endises elukohas aadressil xxxxxxx. Tegemist oli vastustajaga kooskõlastatud hoiukohaga. Kinnistusraamatu8 andmetel kuulub nimetatud korter senini kaebaja omandisse, seega on tegemist kaebaja kontrolli alla
Vastustaja 12.09.2022 esitatud lisa „Ettekanne_02.10.2021_Pärnumaa_kontrolltoiming“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Rahvastikuregister“.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Kinnistusraamat“.
6(8)
3-21-2637
kuuluva kohaga. Järelikult oli kaebajal õigus hoida relva seal seni, kuni ta relva uue hoiukoha kooskõlastab. RelvS § 42 lg 1 p 2 järgi tuleb Politsei- ja Piirivalveametis vormistada relvaomaniku või -valdaja nime muutumisega ja relvade hoiukoha asukoha muutumisega seotud muudatused. Kui kaebaja elukohta vahetades relva hoiukohta ei muutnud, ei pidanud ta vastustajale elukoha muutumisest teada andma. Seega on põhjendamatu vastustaja etteheide, et kuigi kaebajale anti juba 24.08.2020 juhised relvaloa vahetamiseks elukoha vahetamise juhuks, ei ole kaebaja neid järginud. Kaebajal tuli relvaloa vahetamist taotleda alles relva hoiukoha muutmisel.
13.Kuna vastustaja ei tunnistanud kaebaja relvaluba kehtetuks üksnes kaebaja varasematele rikkumistele, sh liiklusrikkumistele, ja alkoholitarvitamisega seotud intsidentidele tuginedes, vaid koosmõjus 23.09.2021 väidetava rikkumisega, siis toob 23.09.2021 väidetava rikkumise äralangemine kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamise. Kohus nõustub vastustajaga, et RelvS § 43 lg 31 ja § 36 lg 4 p 3 näevad vastustajale ette avara kaalutlusõiguse. Kohus ei saa teha kaalumist vastustaja eest ega otsustada, kas ka ilma 23.09.2021 väidetava rikkumiseta olnuks põhjust kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistada või selle vahetamisest keelduda. Seetõttu toob kaalumisvea tegemine kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise vajaduse.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vastustaja 14.10.2021 otsuse. Menetluskulude jaotus
15.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
16.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
17.Kaebaja taotleb esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 2947,2 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo Lindeberg OÜ 31.10.2021 arve nr 211097 summas 672 eurot, 30.11.2021 arve nr 211221 summas 362,4 eurot (ilma riigilõivuta), 31.01.2022 arve nr 220091 summas 76,8 eurot, 31.03.2022 arve nr 220355 summas 36 eurot, 24.08.2022 arve nr 220892 summas 772,8 eurot, 30.09.2022 arve nr 221090 summas 748,8 eurot ja 31.10.2022 arve nr 221206 summas 278,4 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu.
18.Kõik esitatud arved on adresseeritud OÜ-le Repmes. HKMS § 109 lg 5 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega ei ole arvete adresseerimine teisele isikule ja ka nende tasumine teise isiku poolt aluseks menetluskulude välja mõistmata jätmisele. Vastustaja viide HKMS § 109 lg-le 11 ei ole asjakohane. Nimetatud säte näeb ette selle, et taotleda ei saa hüpoteetiliste kulude hüvitamist (nt nimekiri kuludest, mille kohta ei ole arvet koostatud). Arve esitamine tekitab kulu kandmise kohustuse. Seejuures ei pea seda kulu kandma menetlusosaline isiklikult (HKMS § 109 lg 5).
19.30.10.2021 arve spetsifikatsioonilt nähtub, et kulusid põhjustavaid toiminguid on tehtud juba alates 05.10.2021. Kuna vastustaja koostas asjas vaidlustatud haldusakti alles 14.10.2021, siis saavad kohtumenetlusega seotud esindaja kulud tekkida alates selle haldusakti kättetoimetamisest arvates. Varasemad, s.o haldusmenetluses kantud kulud ei ole kohtumenetluses menetluskuludena välja mõistetavad ja kohus jätab need tähelepanuta. Seega saab selle arve osas arvestada vaid esindaja kuluga 1 tund (14.10.2021 PPA otsusega tutvumine ja analüüs, selgitused kliendile, suhtlus kliendiga) tunnihinnaga 120 eurot, koos käibemaksuga 144 eurot.
20.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et arvelt nähtuvate nõupidamiste ja konsultatsioonidega ei saa menetluskulude hulgas arvestada. HKMS § 103 lg 1 p 1 järgi on 7(8)
3-21-2637
kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. HKMS ei sätesta, milliste esindaja toimingutega saab arvestada. Kohus leiab, et esindamine ei tähenda üksnes kohtule dokumentide koostamist ja esitamist, vaid ka kliendiga suhtlemist, et asjas vajalikud asjaolud ja kliendi seisukohad või ootused välja selgitada, et vastavalt neile kliendi huve arvestavad menetlusdokumendid koostada ja kliendi huve kaitsta. Seega on kliendiga suhtlemine, nõupidamine jms esindustegevuse üks osa.
21.Jättes arvestamata 31.10.2021 arvelt nähtuva osalise kuluga, on kaebaja taotlevaks menetluskuluks 2419,2 eurot. Kohus nõustub vastustajaga selles, et esindaja kulu on asjas üle paisutatud. Vaidlus oli väga lihtsakoeline, selle maht oli väike ja esindaja panus mitte kuigi suur. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu summas 1700 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.