Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-982 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 1. aprilli 2022. a otsuse nr 12203070003-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja MS
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17. novembril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2022. a otsus muutmata.
2.X-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja saabus 7. märtsil 2022 Eestisse ning esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 1. aprilli 2022. a otsusega nr 12203070003-1 kaebaja taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1). PPA kohustas kaebajat väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel Eestist lahkuma Nigeeriasse 15 päeva jooksul (p 2). PPA kohaldas kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumiskohustuse täitmisest alates. Otsuses märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) taotleja on kirjeldanud subjektiivset tagakiusukartust selle kaudu, et ta tunneb hirmu tagasipöördumise ees Nigeeriasse. Taotleja pärineb Lõuna-Nigeeriast ja ta ei saa naasta Nigeeriasse, kuna teda jahivad poliitikud ning ta tapetaks meeleavaldusel osalemise eest; 2) kaebaja väitis, et poliitikud jahivad teda, kuna ta osales 2020. a oktoobris Nigeerias toimunud meeleavaldusel #EndSARS (EndSars). Taotleja selgitas, et tegu ei ole konkreetsete poliitikutega ning teda ei kiusa keegi otseselt taga, sest ta pole midagi halba teinud. Ka valitsus ei kiusa taotlejat taga, kuid kuna ta osales meeleavaldusel, siis mingid poliitikud soovivad teda tappa. Taotleja ei suutnud täpsustada, et kes teda tappa soovivad. Taotleja sõnul osales ta 2020. a-l protestil, kuna 2008. a ta kannatas politseivägivalla all (s.o politsei kontrollis tema jalgu (seadme ja maagia abil), millega taheti tuvastati, kas ta on kuriteos süüdi). Selgus, et ta ei ole süüdi ning tal lasti edasi liikuda. Kaebaja märkis, et 2020. a meeleavaldused olid spontaansed, ta ei kuulu ühtegi organisatsiooni ja tal pole võimuesindajatega probleeme esinenud. Taotleja seletustest järeldub, et kiusajaks ei ole riigivõim või mõni muu VRKS § 19 lg-s 5 sätestatud isik. Usutav pole, et mingid poliitikud teda taga otsiksid. Taotleja sellekohased seletused olid üldised ning ta ei toonud konkreetseid näiteid, kes teda võiksid ohustada. PPA esitas korduvaid täpsustavaid küsimusi, millele taotleja konkreetseid vastuseid ei andnud; 3) taotlejale on Nigeerias väljastatud pass 8. veebruaril 2020. Ta registreeris oma ettevõtte nime
18.septembril 2021 riiklikus registris. Taotleja ei saanud ennast 2020. a oktoobrist sellisel kujul peita nagu ta kirjeldas (s.o ta varjas ennast pärast 2020. a oktoobri meeleavaldusi kodus). Taotleja on tegelenud ettevõtte loomisega selleks, et suunduda Ukrainasse äri tegema. Viimati märgitu kinnitab, et tema selgitused tagakiusamise kohta ei ole tõesed; 4) taotleja tagakiusukartuse määramisel on võimalik aluseks võtta ainult tema üldine vastumeelsus Nigeeria valitsusele, ilma et Nigeeria võimud oleksid taotlejat taga kiusanud. Taotleja kirjeldused Nigeeria poliitilisest olukorrast on eelkõige üldised ning kajastavad Nigeeria noorema elanikkonna arusaamu riigi juhtkonnast; 5) dokumentidest, mis käsitlesid Nigeerias EndSars meeleavalduste kohta käivat teavet, järeldub, et pelgalt isikud, kes osalesid meeleavaldustel, ei ole Nigeerias tagakiusatud. Olenemata sellest, kui edukaks osutuvad meeleavaldustel toime pandud kuritegude uurimised, on selge, et riigis on loodud spetsiaalsed komisjonid ning osadele kannatanute lähedastele makstakse toetusi; 6) taotleja ei vaja täiendavat kaitset Nigeeria üldise olukorra tõttu ja tal on võimalik tagasi pöörduda. Taotleja on oma elukohaks Nigeerias märkinud Lagose ja vestlusel selgitas, et ta elas tegelikult Lagose ehk pealinna naaberosariigis Ogunis, mis jäi Lagosest pooletunnise autosõidu kaugusele. Seega on taotleja pärit Lõuna-Nigeeriast. European Union Agency for Asylumi (EUAA) hinnangul ei ole üldine olukord Oguni osariigis selline, kus juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. Nigeerias puuduvad õiguslikud takistused 2(9)
3-22-982 riigisiseseks liikumiseks. Põhja-Nigeeria ja Lõuna-Nigeeria vahel toimub märkimisväärne ränne ja riigisisene ränne on tavaline. Nigeerlased elavad ja töötavad tihti riigi teistes osades. Paljud nigeerlased pöörduvad iga aasta Nigeeriasse tagasi ning naasnutele on erinevad programmid. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi probleeme; 7) kuna kaebaja on Nigeeria kodanik, tal on kehtiv Nigeeria pass ja on elanud enamiku elust Nigeerias, on põhjendatud Nigeeria määramine kaebaja sihtriigiks. Kaebajat ei kiusata riigis taga ning ta elu ei satu ohtu. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel oleks süstemaatilisi probleeme; 8) kaebajal ei ole terviseprobleeme. Kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve. Kaebaja ei tööta ning tal ei ole Eestis vara. Kaebajal on Nigeerias naine, lapsed ning teised pereliikmed. Seega on tal side päritoluriigiga. Kaebajal ei ole Eestis ega Schengeni alal lähemaid sidemeid, mis vääriksid kaitsmist.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse PPA 1. aprilli 2022. a otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja selgitas, et koduriigis otsitakse teda taga ning soovitakse 2020. a oktoobris Nigeerias toimunud meeleavaldusel osalemise tõttu tappa. Tähendust ei oma, kes teda tappa soovis. Meeleavaldusteks ei olnud ametlikku luba, mistõttu võidakse nendel osalejatesse suhtuda karmikäelisemalt. Asjaolu, et ta ei kuulu ühtegi organisatsiooni ega ühingusse, ei oma tähendust; 2) poliitikud on otseselt seotud valitsusega. Samuti ei ole oluline, et teda või tema lähedasi oleks varem soovitud karistada; 3) kaebaja on välja toonud konkreetse tagakiusamise allika. Kaebaja selgitas, et teda otsitakse seoses meeleavaldusel osalemisega ning poliitikud soovivad teda tappa. Asjaolu, et teada pole, kes konkreetselt, ei oma tähtsust; 4) asjaolust, et kaebajale väljastati pass ning ta registreeris oma äriühingu nime, ei saa järeldada, et kaebaja ei saanud ennast Nigeerias alates 2020. a oktoobrist peita. Asjaoludel puudub seos varjamisega; 5) asjaolu, et kaebaja on tegelenud omanimelise äriühingu loomisega Nigeerias ning korrastanud oma dokumentatsiooni, et alustada ja suunduda äri tegema Ukrainasse, ei tähenda, et teda ei otsita taga. Nigeerias ei ole infosüsteemid arenenud; 6) vastustaja jättis arvestamata, et kaebaja põgenes Nigeeriast Ukrainasse. Samuti jättis vastustaja arvestamata, et kaebaja põgenes Ukrainast ainult seal alanud sõjategevuse tõttu. Sisuliselt on kaebaja Ukraina põgenik; 7) kaebaja täidab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tingimused. Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rakendanud. Otsuses toodud põhjendused ei ole õiged; 8) vastustaja ei hinnanud õigesti kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemisel. Sissesõidukeelu määramine 3 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.
4.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja väide, et tal on informatsiooni selle kohta, et teda soovitakse meeleavaldusel osalemise eest tappa, ei ole piisav. Kaebaja viited sellele, et mingid poliitikud otsivad teda taga, ei ole usutav. Vaatamata sellele, et PPA esitas korduvaid täpsustavaid küsimusi, selgitamaks välja, kes on tagakiusajad, ei soostunud kaebaja jätkuvalt välja tooma ühtegi konkreetset näidet. Kaebaja väited tema tagaotsimise kohta on üldised ja mitteusutavad ning ta ei ole toonud ühtegi näidet, et keegi oleks soovinud teda või tema lähedasi leida või karistada; 2) kaebajale väljastati Nigeerias pass ja tema äriühing registreeriti. Kaebaja ei saanud ennast Nigeerias alates 2020. a oktoobrist peita viisil, nagu ta on seda kirjeldanud. Samuti nähtub 3(9)
3-22-982 taotleja dokumentidest, et ta on tegelenud omanimelise ettevõtte loomisega, et suunduda äri tegema Ukrainasse; 3) kaebaja ei ole käsitatav Ukraina sõjapõgenikuna. Kaebaja ei ole Ukraina kodanik ega isik, kellele oleks Ukrainas väljastatud rahvusvaheline kaitse või muu samaväärne riiklik kaitse; 4) päritolumaa informatsiooni on kogutud piisavalt ning erinevatest infoallikatest. PPA otsus on põhistatud; 5) kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld 3 aastat on õiguspärane.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 7. juuni 2022. a otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas PPA 1. aprilli 2022. a otsuse sissesõidukeeldu puudutavas osas ning kohustas PPA-d sissesõidukeelu küsimust esimesel võimalusel uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja on Nigeeria kodanik ja ta on pärit Lõuna-Nigeeriast. Kaebaja osales 2020. a-l EndSars meeleavaldustel. Kaebaja ei kuulu ühtegi rühmitusse ega ole poliitiliselt aktiivne. Kaebaja elas pärast meeleavaldusi veel 13 kuud Nigeerias ja lahkus sealt novembris 2021 Ukrainasse kinnisvaraäri tegema. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et lahkus Ukrainasse seetõttu, et see oli ainus maa, mis andis talle viisa; 3) PPA kogutud päritolumaainfo kohaselt kutsusid 2020. a oktoobris noored inimesed üle terve Nigeeria lõpetama (politsei)vägivalda ja saatma laiali vägivaldse politseiüksuse Special AntiRobbery Squad (SARS). Liikumise nimeks sai EndSars. Julgeolekujõud kasutasid lõpuks EndSars meeleavaldajate vastu vägivalda, mille tulemusena said inimesed tõsiselt vigastada ja ka surma. Protestidel oli ka laiem eesmärk näidata, et (peamiselt noored) inimesed ei ole rahul Nigeerias vohava korruptsiooniga ja valitsejate üldise võimetusega riiki juhtida. Vastuseks esimestele meeleavaldustele otsustas Nigeeria president Buhari 10. oktoobril 2020 SARS-i laiali saata. See aga ei toonud kaasa meeleavalduste lõppemist, sest need olid üle riigi levinud ja nende sihtmärgiks olid võimude üldised möödalaskmised. Üheks põhjuseks oli ka see, et kohe kui Buhari SARS-i laiali saatis, lõi ta uue politseiüksuse Special Weapons and Tactics (SWAT). Nigeeria võimud külmutasid inimeste ja liikumiste pangakontod, kes toetasid rahaliselt, korjasid raha või jagasid raha EndSarsi meeleavaldajatele. Samuti seati EndSarsi liikumise kuulsatele toetajatele liikumispiiranguid. Rahutused läksid vägivaldseks peamiselt Lagoses ja Lekkis; 4) kaebaja ei ole väitnud, et tema vastu oleks kasutatud vägivalda või et seoses nende meeleavaldustega oleks politsei tema vastu huvi tundnud; 5) tuvastamist pole leidnud, et kaebaja kui lihtsalt ühe meeleavaldustest osavõtja suhtes oleks tema tuvastamiseks astutud samme. Teda pole taga otsitud ega kinni peetud. Kaebaja ei ole võimeline selgitama, kes ning kuidas teda koduriigis taga kiusas. Taotleja nendib, et valitsus ei otsi teda taga ja ei kiusa teda. Kaebaja arvab, et mingi poliitikute kogu võib teda jahtida. Ühtegi tõendit või näidet ta selle kohta aga tuua ei oska. Üldine vastumeelsus praegusele Nigeeriale valitsusele ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks; 6) õige pole kohtuistungil antud kaebaja selgitus, et tagakiusajate vältimiseks ümberpaiknemine Nigeerias oleks mõttetu. Meeleavaldustel osalemise eest kaebaja tagaotsimine ei ole usutav. Ta pole veenvalt põhjendanud, et tema isik oleks tuvastatud ja et kellelgi oleks tema vastu jätkuv tagakiusamislaadne huvi. Kaebaja saaks vajadusel kolida elama Nigeeria mõnda teise piirkonda ning alustada seal uut elu, ilma et ta ise peaks enda seostest 2020. a oktoobrikuu meeleavaldustega juttu tegema; 7) kaebajale on Nigeerias väljastatud kodakondsusjärgne pass 2020. a-l. Sellest saab teha järelduse, et kaebaja ei saanud ennast Nigeerias alates 2020. a oktoobrist sellisel kujul peita, nagu ta on seda kirjeldanud. Kaebaja väitis, et ta varjas ennast kodus pärast 2020. a oktoobri meeleavaldusi. Kaebaja väide pole usutav, kuna ta registreeris oma ärinime „The Ovioba’s 4(9)
3-22-982 Merchant“ 18. septembril 2021 riiklikus registris ning sai ka sellekohase sertifikaadi. Samuti nähtub taotleja dokumentidest, et ta on tegelenud oma nimel ettevõtte loomisega ning korrastanud oma dokumentatsiooni, et alustada ja suunduda äri tegema Ukrainasse. Eelnev annab kinnitust sellele, et taotleja selgitused tagakiusamise kohta ei ole tõesed. Kui kaebajat oleks soovitud taga kiusata, oleks teda olnud lihtne leida; 8) kaebaja ei ole käsitatav Ukraina sõjapõgenikuna ning tal ei ole seetõttu õigust saada ajutise kaitse staatust sarnaselt Ukraina sõjapõgenikega. Kaebaja oli Ukrainas viisaga, Ukraina ei ole andnud talle rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset. Ukraina ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid on Genfi 1951. a konventsiooni liige. Kui kaebajal oli tegelik tagakiusukartus, oleks ta saanud esitada taotluse Ukrainas, mis oli novembris 2021 turvaline riik; 9) kuna Nigeeria on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. PõhjaNigeeria ja Lõuna-Nigeeria vahel toimub märkimisväärne ränne ja riigisisene ränne on tavaline. Nigeerlased elavad ja töötavad tihti riigi teistes osades kui see, kust nad on pärit. Paljud nigeerlased pöörduvad iga aasta Nigeeriasse tagasi ning naasnutele on erinevad programmid. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi probleeme; 10) kuivõrd kaebaja on Nigeeria kodanik, tal on kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku oma elust Nigeerias, siis määras PPA kaebajale põhjendatult Nigeeria sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Nigeeriasse vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega; 11) õige ei ole seisukoht, et kaebaja soovis rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Kaebajal oli oma õigustest vale arusaam. Seetõttu on 3-aastane sissesõidukeeld kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne. PPA-l tuleb sissesõidukeelu pikkus uuesti kaaluda ja otsustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on põhjendamata; 2) asjaolust, et kaebaja ei kuulunud ühtegi rühmitusse ega olnud poliitiliselt aktiivne, ei järeldu, et kaebajat ei saa taga kiusata. Kohus pole seda arvesse võtnud; 3) kaebaja selgitas PPA-le, et koduriigis otsitakse kaebajat taga ning teda soovitakse tappa, kuna ta osales 2020. a meeleavaldusel; 4) kaebaja ütlused ei olnud üldised. Tähtsust ei oma see, kes kaebajat tappa soovib. Oluline on, et teda soovitakse leida ja tappa; 5) halduskohus ei arvestanud sellega, et meeleavaldused olid spontaansed ja seetõttu suhtuti nendesse karmimalt. Poliitikud on otseselt seotud valitsusega. Oluline pole see, keda kaebaja lähedastest on varem üritatud karistada; 6) kaebaja ei saa ümber paikneda. Meeleavaldused toimusid riigis kõikjal; 7) kaebaja ei saa tagaotsimise kohta tõendeid esitada; 8) kuigi kaebajale väljastati 2020. a-l pass ja ta registreeris 2021.a-l oma ettevõtte nime, tuli tal ennast peita. Nigeeria infosüsteemid pole arenenud ja teave ei jõua kõikide ametnikeni; 9) halduskohus pole selgitanud, kuidas ta jõudis järelduseni, miks kaebaja selgitused on vastuolulised ja ebausutavad; 10) otsuses pole arvesse võetud Nigeeria tegelikku olukorda; 11) kaebaja vastab täiendava kaitse saaja tingimustele; 12) kaebaja väljasaatmine Nigeeriasse on vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõtetega. Kaebajat ootab Nigeeriasse saatmisel tagakiusamine, tapmine või arreteerimine.
5(9)
3-22-982
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) üldine vastumeelsus Nigeeria valitsuse suhtes ei tähenda, et inimest tuleks käsitada pagulasena või täiendava kaitse saajana. Nigeerias on loodud spetsiaalsed komisjonid ning osadele kannatanute lähedastele makstakse toetusi. Puudub alus arvata, et kaebajal on oht jääda ilma kõige põhilisematest õigustest, ilma et päritoluriik teda kaitseks. Nigeerias ei toimu rahvusvahelist või riigisisest relvakonflikti; 2) kaebaja ei ole esitanud tõendeid tagakiusuohu kohta. Seetõttu tuli hinnata kaebaja seletuste usaldusväärsust; 3) menetluses ei leidnud kinnitust asjaolu, et päritoluriigis otsiks keegi kaebajat taga. Tuvastatud pole, et kaebaja tagasisaatmise korral ootaks teda päritoluriigis tagakiusamine; 4) kaebaja eitab tagakiusamist päritoluriigis. Kaebaja väidete kohaselt ei ole ta oma päritoluriigis tagaotsitav. Tagakiusukartus seisneb selles, et kaebaja on arvamusel, et mingi poliitikute kogu võib teda jahtida. Tagakiusukartuse tegelik puudumine nähtub sellest, et kaebaja läks Ukrainasse äri tegemise eesmärgil. Kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et kaebaja on pärast protesti toimumist (oktoober 2020) elanud tavapärast elu. Ta registreeris ettevõtte ja arendas seda. Ta taotles äriviisa ja sai selle. Kaebaja tunnistab, et läks Ukrainasse kolmteist kuud pärast protesti toimumist. Samas ei ole kaebaja nimetanud ühtegi sündmust, mis tugevdaks tagakiusukartust 13 kuud hiljem. Kaebaja ei eita, et aastatel 2010–2016 viibis ta Ghanas, Keenias ning Malaisias seoses oma äriga. Erinevate riikide külastamine äritegemise eesmärgil on kaebaja puhul pigem tavapärane praktika, mitte aga oma päritoluriigist põgenemine; 5) halduskohus leidis põhjendatult, et kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et meeleavaldusel osalejaid on Nigeerias tagakiusatud ja et kaebaja osales meeleavaldustel; 6) kuna avalikul võimul puudub huvi kaebajat taga kiusata, ei ole kaebajal takistatud riigis vajadusel ümber asuda; 7) kaebaja väide, et ta omab informatsiooni, et teda soovitatakse tappa, ei ole usutav. Kaebaja ütlustes esinevad vastuolud. PPA esitas korduvaid täpsustavaid küsimusi, selgitamaks välja, kes kaebajat võib taga kiusata. Ta ei soostanud välja tooma ühtegi konkreetset nime või näidet; 8) veenev pole kaebaja seletus selle kohta, et poliitikute kogu pole teda kätte saanud põhjusel, et riigi infosüsteem pole arenenud; 9) PPA kohustas kaebajat õigesti lahkuma Nigeeriasse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
9.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
13.detsembri 2011. a direktiivi 2011/95/EL (direktiiv 2011/95) art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud.
6(9)
3-22-982
10.Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
11.Kaebaja põhjendas tagakiusukartust asjaoluga, et ta osales Nigeerias 2020. a oktoobris toimunud meeleavaldusel EndSars. Kaebaja väidab, et seetõttu otsivad teadmata poliitikud teda taga ning koduriiki naastes ta tapetakse. Kaebaja on seega väljendanud subjektiivset tagakiusukartust.
12.PPA järeldas kaebaja seletustest, et kaebaja väidetavaks tagakiusajaks ei ole riigivõim ega muu VRKS § 19 lg-s 5 sätestatud tagakiusaja. Nimelt väitis kaebaja PPA-le, et teda ei kiusa taga konkreetsed poliitikud, kuna ta pole halba teinud. Samuti ei kiusa PPA hinnangul teda taga valitsus. PPA toob välja, et taotleja pole korduvatele küsimustele, kes teda ohustavad, suutnud konkreetselt isikuid määratleda. Kaebaja kinnitas, et tal pole võimuesindajatega koduriigis probleeme esinenud (vt protokoll, lk 1; küsimused 36, 48 ja 55; dtl 105–115).
13.Ringkonnakohus nõustub PPA järeldusega, et kaebaja seletused ei võimalda järeldada, et Nigeerias esineks kaebajale tagakiusamise oht VRKS § 19 lg-s 5 nimetatud allikast. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult, et kuna ta oli varem kogenud politseivägivalda, siis otsustas ta osaleda 2020. a-l meeleavaldusel ning selle meeleavalduse tõttu ohustavad poliitikud tema elu. Ohuallikana on kaebaja käsitanud määratlemata poliitikuid, seejuures on kaebaja kindlas kõneviisis seletanud, et poliitikud ajavad teda taga (vastus küsimusele nr 8, 16, 17, 18, 21). Samas pole kaebaja seletustest võimalik aru saada, kes on kaebajat taga ajanud, kuna ta pole isikute ringi konkreetsemalt määratlenud: see ei ole konkreetne poliitik, vaid pigem poliitikute grupp, kes soovib pärast valimisi võimul edasi olla (vt vastused küsimustele nr 50, 61 ja 62). Kaebaja seletused on üldist laadi ega võimalda järeldada, et poliitikud oleksid kaebaja tagakiusamisest huvitatud. Kaebaja seletustest nähtub, et ta ei ole opositsiooni juhtpoliitik, vaid inimene, kes elas oma igapäevast elu ning ainus seos, mis on loodud väidetava tagakiusamise ohuga on seotud ühe konkreetse meeleavaldusega. Kaebaja pole süsteemne meeleavalduste korraldaja, nõudmaks riigi juhtimises muutusi, ning kes võiks seetõttu pakkuda riigivõimu esindajatele suuremat huvi. Ükski kaebaja seletus ei muuda usutavaks seda, et kaebaja oleks ainult selle meeleavalduse tõttu riigivõimu teostavate poliitikute tähelepanu keskmes. Sellisel abstraktsel kujul antud seletused, mis on seotud ainult 2020. a oktoobri sündmustega, ei loo tõsiseltvõetavat ja usutavat lugu võimaliku tagakiusamise ohu kohta. Kaebaja seletused selle kohta, mis pärast 2020. a oktoobri meeleavalduselt osalemist kaebajale järgnes, on üldsõnalised – ta pidi ennast varjama.
14.Kaebaja väidab mitmes seletuses, et ta pidi ennast varjama, nt ta ei saanud õues käia, kuna ta ei tahtnud, et saadaks teada, kus ta asub (vastused küsimustele nr 41, 44, 65 ja 67). PPA toob põhjendatult välja, et kuigi kaebaja varjas ennast pärast 2020. a oktoobri meeleavaldusi, on ta saanud siiski registreerida 18. septembril 2021 riiklikus registris ettevõtte. Seejärel on ta saanud tegeleda ettevõtte loomisega, et alustada Ukrainas ettevõtlusega. Kui kaebaja oleks tõesti pakkunud riigivõimu teostatavatele poliitikutele huvi ja teda oleks soovitud 2020. a oktoobri sündmuste tõttu taga kiusata, ei ole usutav, et kaebaja oleks saanud ilma takistusteta ettevõtte asutada. Kaebaja väidab ka seda, et Ukraina viisa taotlemise ajal pidi ta ennast peitma (vastus küsimusele nr 20). Samas märgib kaebaja, et ta lahkus Ukrainasse, seejärel saadeti ta Ukrainast tagasi Nigeeriasse, misjärel lahkus ta uuesti Ukrainasse (vt vastus küsimusele nr 39). Usutav pole, et kui kaebaja peab ennast Ukraina viisa taotlemise ajal varjama, siis saaks ta vabalt ilma 7(9)
3-22-982 takistusteta lennujaamast rahvusvahelisele lennule. Seejuures saadeti kaebaja Ukrainast tagasi Nigeeriasse, ilma et Nigeeria lennujaamas oleks kaebajale komplikatsioone tekkinud. Pärast Ukrainast tagasi saatmist, lendas kaebaja uuesti Ukrainasse. Kuna kaebaja sai vabalt lennata Nigeeriast Ukrainasse ning Ukrainast tagasi Nigeeriasse ning sealt omakorda uuesti Ukrainasse, ei ole kaebaja väited enda varjamise, sh võimaliku tagakiusamise ohu kohta usutavad. Usutav on, et kui kaebajat ähvardaks tagakiusamine, siis oleks kaebajal hiljemalt lennujaamas esinenud ametivõimudega probleeme. Neid aga kaebaja pole väitnud.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et PPA on piisava põhjalikkusega uurinud erinevatest allikatest Nigeerias toimunud EndSars meeleavalduste ning nende võimalike mõjude kohta, sh kaebajale (vt selle kohta vaidlustatud otsus, p 5.5 ja seal esitatud allikaviited). PPA toob välja, et Nigeeria võimud külmutasid meeleavalduste ajal nende inimeste ja liikumiste pangakontod, kes toetasid rahaliselt, korjasid raha või jagasid raha EndSars meeleavaldajatele. Samuti seati EndSars liikumise kuulsatele toetajatele liikumispiiranguid.1 Kaebaja seletused ei võimalda järeldada, et ta kuuluks isikute gruppi, kelle suhtes taolisi meetmeid oleks kohaldatud. Kaebaja pole väitnud nt seda, et tema vara, sh pangakontod oleks arestitud. PPA toob välja ka selle, et 2020. a oktoobris toimunud meeleavalduste käigus vahistati 352 inimest, kellest 19. novembri seisuga oli vabastatud 337 inimest 13 osariigis.2 Seevastu kaebaja seletustest ei nähtu, et teda oleks vahistatud ja seeläbi oleksid ametivõimud kogunud kaebaja kohta teavet meeleavaldusel osalemise kohta. Üksnes viidatud meeleavaldusel osalemine ei ole kaebaja jaoks olla selliseks asjaoluks, mis annaks õiguse rahvusvahelisele kaitsele.
16.Asja lahendamisel ei tule määravat tähendust omistada seisukohale, et kuna kaebajale väljastati pass 2020. a-l, ei saanud kaebaja 2020. a oktoobrist alates ennast sellisel kujul peita nagu ta väitis. Vaidlusalune pass on välja antud 8. veebruaril 2020 (dtl 95) ehk enne 2020. a oktoobri sündmusi. Kaebaja väiteid saab mõista nii, et ta asus ennast varjama pärast meeleavaldust. Kaebaja antud teised seletused siiski ei võimalda järeldada objektiivset tagakiusamise ohtu päritoluriigis.
17.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole käsitatav Ukraina sõjapõgenikuna. Nõukogu 4. märtsi 2022. a rakendusotsuse 2022/382 art 1 lg 1 kohaselt tuli selle otsuse kohaselt käsitada sõjapõgenikena: 1) enne 24. veebruari 2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022; 3) eespool nimetatud isikute pereliikmeid. Kaitset tuli kohaldada ka nende kodakondsuseta isikute ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanike suhtes, kes suudavad Ukraina õiguse kohaselt välja antud kehtiva alalise elamisloa alusel tõendada, et nad elasid Ukrainas seaduslikult enne 24. veebruari 2022 ning et nad ei saa turvalistel ja püsivatel tingimustel oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda (rakendusotsuse 2022/382 art 1 lg 2). Liikmesriigid võivad kohaldada rakendusotsust ka teiste isikute, kaasa arvatud kodakondsuseta isikute ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanike suhtes, kes elasid seaduslikult Ukrainas ning kes ei saa turvalistel ja püsivatel tingimustel oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda (rakendusotsus 2022/382 art 1 lg 3). Kaebaja eespool nimetatud gruppi ei kuulu, kuna ta pole Ukraina kodanik, tal puudus
Human Rights Watch: Nigeria: A Year On, No Justice for #EndSARS Crackdown, 19.10.2021 https://www.hrw.org/news/2021/10/19/nigeria-year-no-justice-endsars-crackdown (28.03.2022)
Human Rights Watch: Nigeria: A Year On, No Justice for #EndSARS Crackdown, 19.10.2021 https://www.hrw.org/news/2021/10/19/nigeria-year-no-justice-endsars-crackdown (28.03.2022)
8(9)
3-22-982 Ukraina antud rahvusvaheline kaitse ning kinnitamist pole leidnud asjaolu, et kaebaja ei saaks turvaliselt naasta päritoluriiki.
18.Eeltoodust tulenevalt on nii halduskohus kui ka PPA õigesti leidnud, et kaebajale ei ole alust anda rahvusvahelist kaitset, sest objektiivset tagakiusukartust pole võimalik kaebaja seletuste alusel järeldada.
19.Kaebajat ei olnud alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei satuks päritoluriiki väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise, kui ta peaks Nigeeriasse naasma.
20.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et õiguspärane on ka lahkumisettekirjutus. Lahkumisettekirjutus on tehtud VSS § 7 lg 1 alusel. Viidatud normi kohaselt tehakse viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutus Eestis lahkumiseks. PPA määras isikule vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaja 15 päeva. Kuna kaebaja on Nigeeria kodanik, tal on kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku ajast oma elust Nigeerias, siis on PPA põhjendatult määranud Nigeeria sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Kohtuasjas tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada seda, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel oleks isiku väljasaatmine Nigeeriasse vastuolus VSS §-s 171 sätestatuga.
21.Tallinna Halduskohus vabastas 3. mai 2022. a määrusega kaebaja muu hulgas kohtuistungi tõlkimise, menetlust lõpetava lahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Tallinna Halduskohus andis 20. aprilli 2022. a määrusega nr 3-22-890 kaebajale riigi õigusabi PPA 1. aprilli 2022. a otsuse vaidlustamiseks ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajale apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Apellandi muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
Avaldatavas otsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.