X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203070003-1 tühistamise nõudes, Politsei-ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Evelin Tuur
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 31.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.2022 otsus nr 12203070003-1 kaebajale sissesõidukeelu kehtestamise osas. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit sissesõidukeelu kohaldamine esimesel võimalusel uuesti läbi vaatama.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.07.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
4.Kaebaja selgitas vastustajale, et koduriigis otsitakse teda taga ning teda soovitakse 2020. a oktoobris Xs toimunud meeleavaldusel osalemise eest tappa. Tähendust ei oma, kes teda tappa soovis. Meeleavaldusteks ametlikku luba ei olnud, mistõttu võidakse nendel osalejatesse suhtuda karmikäelisemalt kui korraldatud ja planeeritud meeleavaldustel osalejatesse. Asjaolu, et ta ei kuulu ühtegi organisatsiooni ega ühingusse, ei oma antud juhul tähendust, kuna teda otsitakse taga meeleavaldusel osalemise eest.
5.Kuna poliitikud on otseselt seotud valitsusega, siis ei ole oluline kas tegemist on valitsusega või mitte, kuna seos on olemas. Samuti ei ole oluline, et teda või tema lähedasi oleks varem soovitud karistada, kuna kaebajat otsitakse taga meeleavaldusel osalemise eest, siis ei saagi antud asjaga seotud olla kaebaja lähedased.
6.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et ta ei ole välja toonud mitte ühtegi konkreetset tagakiusu allikat ning ta ei ole ka põhistanud, miks just teda peaks keegi taga kiusama. Kaebaja on selgitanud, et teda otsitakse seoses meeleavaldusel osalemisega ning teda soovitakse tappa poliitikute poolt. Asjaolu, et pole täpselt teada kelle poolt, ei oma tähtsust.
7.Asjaolust, et kaebajale väljastati Xs 2020. aastal kodakondsusjärgne pass ning see, et ta registreeris oma äriühingu nime 18.09.2021 riiklikus registris, ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja ei saanud ennast Xs alates 2020. aasta oktoobrist peita. Antud asjaoludel puudub seos kaebaja enda varjamisega.
8.Asjaolu, et kaebaja on tegelenud omanimelise äriühingu loomisega Xs ning korrastanud oma dokumentatsiooni, et alustada ja suunduda äri tegema X, ei tähenda, et teda ei võida teatud isikute poolt taga otsida. Xs ei ole nii arenenud infosüsteeme, et igas registris kajastatu jõuaks igal ajal iga sellest huvitatud isikuni.
9.Vastustaja on jõudnud valede järeldusteni, et kaebaja tagakiusukartuse määramisel on võimalik aluseks võtta ainult tema üldist vastumeelsust X valitsusele, ilma, et X võimud ka tegelikkuses tema tagakiusamisele aluse oleksid andnud. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja selgitustega ohu osas tema elule. Vastustaja jättis arvestamata, et kaebaja põgenes Xst X. Samuti jättis vastustaja arvestamata, et kaebaja põgenes X ainult seal alanud sõjategevuse tõttu. Sisuliselt on kaebaja X põgenik ja vastustaja pidi andma talle elamisloa nagu teistele X põgenikele. Kaebaja seisukohalt ei oma õiguslikku tähendust, et kaebaja ei ole X kodanik. Seega ei ole tema subjektiivne tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega tõendatud.
10.Kaebaja puhul on täidetud VRKS § 4 lg 1 sätestatud tingimused. Vastustaja on avalike allikate põhjal analüüsinud kaebaja kodumaal valitsevat olukorda valikuliselt. Vastustaja on lähtunud üksikutest materjalidest, mis on laialt kättesaadavad ja väidetavalt kajastavad tõde, mis toimub Xs. Tegelikku olukorda sellised avalikud allikad lõppkokkuvõttes ei kajasta. Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rakendanud. Otsuses toodud põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad ega põhjendatud vaid on subjektiivsed ja üldised, mille alusel ei saa otsust teha.
11.Kaebaja ei nõustu, et ta ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema osas potentsiaalselt toimepandavat tagakiusu (tapmist) seoses tema Xsse saatmisega. Vastustaja ei ole enda otsustes toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
12.Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks.Vastustaja poolt märgitud asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis sugulasi, tööd ega vara, mis võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist, ei oma tähendust. Kaebajal ei ole probleemi
2 (7)
leida endale töö ja eluase. Kaebaja väljasaatmine Xsse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat ootab Xs potentsiaalselt tagakius ning tapmine, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla. Vastustaja märgitud asjaolu, et kaebajal on olemas side sihtriigiga, millest tulenevalt on temal võimalik sinna lahkuda, ei välista asjaolu, et kaebajat ootab koduriigis tagakius. Vastustaja ei ole nimetatud asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud. Kaebajale on praegune elukeskkond Eestis turvaline ning kaebaja väljasaatmine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud kaebajaga seotud asjaoludest ega nendega arvestanud. Vastustaja ei ole hinnanud enda otsuse tagajärgi, milline on väljasaatmise võimalik mõju kaebajale.
13.Vastustaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kaebaja ütlused Xst lahkumise vajaduse ja eesmärgi kohta on ebaõiged. Kaebaja puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 3 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja väide, et tal on informatsiooni selle kohta, et teda soovitakse meeleavaldusel osalemise eest tappa, ei ole piisav. Kaebaja viited sellele, et mingid poliitikud, mitte valitsus, teda taga otsivad, ei ole usutavad. Ka vaatamata sellele, et PPA esitas korduvaid täpsustavaid küsimusi, selgitamaks välja, keda ta tagakiusajaks peab või millist poliitikut taotleja mõtleb, ei soostunud ta jätkuvalt välja tooma ühtegi konkreetset näidet või nime. Kaebaja väited tema tagaotsimise kohta on üldised ja mitteusutavad ning kaebaja ei ole toonud ühtegi näidet sellest, et keegi teda või tema lähedasi oleks soovinud üles leida või karistada.
15.PPA on taotleja materjalidega tutvudes tuvastanud, et kaebajale on Xs väljastatud pass 2020. aastal ning samuti registreeris kaebaja oma äriühingu 18.09.2021 riiklikus registris. Sellest saab teha järelduse, et kaebaja ei saanud ennast Xs alates 2020. a oktoobrist peita nagu ta on seda kirjeldanud. Samuti nähtub taotleja dokumentidest, et ta on selgelt tegelenud omanimelise ettevõtte loomisega Xs ning korrastanud oma dokumentatsiooni, et alustada ja suunduda äri tegema X. Eelnev annab kinnitust sellele, et kaebaja selgitused enda tagakiusu kohta ei saa olla tõesed ning on otseselt seotud kaebaja väidete mitteusutavusega enda varjamise osas.
16.Vastustaja ei nõustu väitega, et kaebaja on käsitletav X sõjapõgenikuna ning omab õigust saada ajutise kaitse staatus sarnaselt teiste sõjapõgenikega. Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 määruse, Ajutise kaitse kohaldamine p 1 kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu X alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud Eestisse: 1) enne 24. veebruari 2022. a X elanud X kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022. a. Kaebuse esitaja ei ole X kodanik ega ka mitte isik, kellele oleks X väljastatud rahvusvaheline kaitse või muu samaväärne riiklik kaitse.
17.Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega seoses PPA poolt teostatud päritolumaa informatsiooni puudulikkusega. Päritolumaa informatsiooni on kogutud piisavalt ning erinevatest infoallikatest. PPA otsus on põhistatud ning p-s 5.2 on piisava põhjalikkusega selgitatud, kuidas vastustaja oma järeldusteni on jõudnud. Lisaks tutvustas PPA kaebajale arvamuste ja vastuväidete käigus kogutud päritoluriigiinformatsiooni ning EUAA raporti seisukohta seoses oktoobris 2020 aset leidnud X meeleavaldustega, kuid kaebaja jäi enda seisukohtade juurde. PPA otsuse p-s 5.3 on viidatud ka sellele, et kaebaja ei ole võimeline selgitama, kes ning kuidas teda koduriigis taga kiusas, samuti eitab ta tagakiusamist, sest ta ei ole ka midagi valesti teinud. Kaebaja nendib, et valitsus teda ei otsi ega taga ei kiusa. Kaebaja arvab, et mingi poliitikute kogu võib teda jahtida. Ühtegi tõendit või näidet kaebaja selle kohta ei oska tuua. Seega on alusetud kaebaja väited, et PPA ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas on otsuses jõutud järeldusele, et kaebaja on andnud ebaõigeid, vastuolulisi ja mitteusutavaid
3 (7)
ütlusi. Kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset. PPA on pidanud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust selgelt põhjendamatuks.
18.PPA on kooskõlas VSS 31 lg-ga 3 arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ning seda vaidlustatud otsuses ka nõuetekohaselt põhjendanud. Otsuses kirjeldatud andmetele tuginedes saab PPA järeldada, et kaebajal puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Eelnevat arvestades ei esine kaebaja puhul sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid. Ei esine selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale pikkusega 3 aastat alates isikule pandud lahkumiskohustuse täitmise päevast, on õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.PPA 16.02.2022 otsus nr 7002110147-1 on rahvusvahelise kaitse ja väljasõitmiskohustuse osas õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastustaja on oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebaja ütlused olid üldised ning ta ei ole toonud ühtegi näidet sellest, et keegi teda või tema lähedasi oleks soovinud ülesse leida või karistada. Kaebaja ei vaja kaitset ei X päritoluriigi ega X saabumise pärast. Kohus tühistab aga kaebajale määratud sissesõidukeelu ja PPA-l tuleb see uuesti kaaluda ja otsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
20.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).
21.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodanik, pärit Lõuna-Xst, osales 2020. aasta X meeleavaldustel, kuid kes ei kuulu ühtegi rühmitusse ega ole poliitiliselt aktiivne. Kaebaja elas peale meeleavaldusi veel 13 kuud Xs ja lahkus siis novembris 2021 X kinnisvaraäri tegema. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et lahkus X seetõttu, et see oli ainus maa, mis andis talle viisa.
22.PPA kogutud päritolumaainfo kohaselt kutsusid 2020. aasta oktoobris noored inimesed üle terve X lõpetama (politsei)vägivalda ja saatma laiali vägivaldse politseiüksuse X ehk X. Liikumise nimeks sai #X. Julgeolekujõud kasutasid lõpuks #X meeleavaldajate suhtes vägivalda, mille tulemusena said inimesed tõsiselt vigastada ja ka surma.1 Protestidel oli ka laiem eesmärk: näidata, et (peamiselt noored) inimesed ei ole rahul Xs vohava korruptsiooniga ja valitsejate üldise võimetusega riiki juhtida.2 Vastuseks esimestele meeleavaldustele otsustas X president X 2020. aasta 10. oktoobril X-i laiali saata. See aga ei toonud kaasa meeleavalduste lõppemist, sest need olid üle riigi levinud ja nende sihtmärgiks olid juba võimude üldised möödalaskmised. Üheks põhjuseks oli ka see, et kohe kui X X-i laiali saatis, lõi ta kohe uue politseiüksuse XXXXX X võimud külmutasid meeleavalduste ajal nende inimeste ja liikumiste pangakontod, kes toetasid rahaliselt, korjasid raha või jagasid raha (#X) meeleavaldajatele. Samuti seati #X liikumise kuulsatele toetajatele liikumispiiranguid.3 Rahutused
1 XXXXX
2 XXXXX
3 XXXXXX (28.03.2022)
4 (7)
läksid vägivalgseks peamiselt X ja X, kuid kaebaja ei ole väitnud, et tema suhtes oleks kasutatud vägivalda või et seoses nende meeleavaldustega oleks politsei tema vastu huvi tundnud.
23.Samas ei nähtu kaebaja kui lihtsalt ühe meeleavaldustest osavõtja (kellesuguseid oli arvukalt) suhtes mingeid konkreetsed samme tema tuvastamiseks, tagaotsimiseks ja kinni pidamiseks. PPA otsuse p-s 5.3 on õigesti leitud, et taotleja ei ole võimeline selgitama, kes ning kuidas teda koduriigis taga kiusas. Taotleja nendib, et valitsus teda ei otsi ega taga ei kiusa. Taotleja arvab, et mingi poliitikute kogu võib teda jahtida. Ühtegi tõendit või näidet ta selle kohta aga tuua ei oska. Üldine vastumeelsus praegusele Xle valitsusele ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks.
24.Kohus ei nõustu kaebaja selgitustega kohtuistungil, et tagakiusajate vältimiseks ümberpaiknemine Xs oleks mõttetu, kuna meeleavaldused toimusid üle kogu riigi ja ka meeleavaldajaid aetakse taga kogu riigis. PPA leidis õigesti, et kuna kaebaja ei ole tema tagaotsimist tõendada suutnud (et üldse oleks tema isik tuvastatud ja et kellelgi oleks tema vastu jätkuv tagakiusamislaadne huvi), siis ei ole meeleavaldustel osalemise eest tagaotsimine usutav. Kohus leiab, et isegi kui see nii oleks, saaks kaebaja kolida elama X mõnda teise piirkonda ning alustada seal uut elu ilma, et ta ise peaks enda seostest 2020. aasta oktoobrikuu meeleavaldustega juttu tegema.
25.Kaebajale on Xs väljastatud kodakondsusjärgne pass 2020. aastal. Sellest saab teha järelduse, et kaebaja ei saanud ennast Xs alates 2020. aasta oktoobrist sellisel kujul peita nagu ta on seda kirjeldanud. Kaebaja oma sõnade järgi varjas ta ennast kodus peale 2020. aasta oktoobri meeleavaldusi, kuid seda ei saa PPA usutavaks pidada kuna taotleja registreeris oma ärinime „X“ 18.09.2021 riiklikus registris ning sai ka sellekohase sertifikaadi. Samuti nähtub taotleja dokumentidest, et ta on tegelenud oma nimel ettevõtte loomisega Xs ning korrastanud oma dokumentatsiooni, et alustada ja suunduda äri tegema X. Eelnev annab kinnitust sellele, et taotleja selgitused enda tagakiusaja kohta ei saa olla tõesed ning on otseselt seotud kaebaja väidete mitteusutavusega enda varjamise osas. Kaebajat oleks väidetaval tagakiusajal olnud hõlpus leida.
26.Kaebaja ei ole käsitletav X sõjapõgenikuna ning tal ei ole seetõttu õigust saada ajutise kaitse staatust sarnaselt X sõjapõgenikega. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) 2022/3824 määrati kindlaks, et X lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Nõukogu otsuse määratleb, kelle suhtes ajutise kaitse regulatsioon kohaldub, ning selle kohaldamisalasse kuuluvatele inimestele grupipõhiselt juba antud automaatselt ajutine kaitse. Riigisisese menetlusega lihtsalt tuvastatakse, kas inimene kuulub soodustatud isikute hulka ja kas esineb ajutise kaitse andmist välistavaid asjaolusid. Otsuse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealust otsust kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate suhtes, kes olid sunnitud põgenema 24.02.2022 või pärast seda kuupäeva Venemaa relvajõudude sõjalise sissetungi tõttu, mis algas sellel kuupäeval: a) enne 24. veebruari 2022 X elanud X kodanikud; b) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvahelint kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022; ningja c) punktides a ja b osutatud isikute pereliikmed.
27.Nõukogu otsus on aluseks Vabariigi Valitsus omakorda 08.03.2022 korralduse nr 665 „Ajutise kaitse andmine“, milles on reguleeritud sama küsimust. Määruse p 1 kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu X alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud Eestisse: 1) enne 24.02.2022 X elanud X kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022. Seetõttu ei ole PPA rikkunud ka võrdset kohtlemist. Kaebaja oli X viisaga, X ei ole andnud talle rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset. Kohtuistungil selgitas kaebaja seda, miks ta ei taotlenud X rahvusvahelist kaitset, kui ta lahkus Xst enda sõnul tagakiusukartuses, sellega, et ta
soovis X legaalselt töötada. X ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid on Genfi 1951 konventsiooni liige aastast 2002.6 Kui kaebajal oli tegelik tagakiusukartus, oleks kaebaja saanud ja pidanud esitama rahvusvahelise kaiste taotluse X, mis novenbris 2021 oli veel turvaline riik. Täiendav kaitse
28.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna X on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Põhja-X ja Lõuna-X vahel toimub märkimisväärne ränne ja riigisisene ränne on tavaline. Nigeerlased tihti elavad ja töötavad teistes riigiosades, kui see, kust nad pärit on. Paljud nigeerlased pöörduvad iga aasta Xsse tagasi ning naasnutele on erinevad programmid. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi probleeme.7 Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
29.Kaebaja vaidlustab ka talle lahkumisettekirjutuse tegemist. PPA andis kaebajale kaalutlusõiguse alusel 15-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse täitmiseks olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Kaebaja ütles PPA-le 29.03.2022 vestlusel, et kui rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutakse, siis ta on nõus lahkuma vabatahtlikult.
30.Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas anda PPAle 29.03.2022 omapoolseid seisukohti.
31.Kuivõrd kaebaja on X kodanik, tal on kehtiv X pass ja ta on elanud enamik oma elust Xs, siis määras PPA kaebajale X sihtriigiks põhjendatult (VSS § 17 lg 1). VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Xsse vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega. Sissesõidukeeld
32.Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust
XXXXXXX
7 XXXXXXX
6 (7)
ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA leidis, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks alust ei ole ja jättis selle kehtima 3 aastaks.
33.PPA hinnangul on sissesõidukeelu kohaldamise asjaoluks see, et isiku eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel ja tegi seda väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub PPA järeldusega, et kaebaja esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna ta peeti Eestis politsei poolt kinni ja kaebaja tegelik soov oli jõuda oma sugulaste juurde Soome. Seega esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse mitte esimesel võimalusel (ta oleks pidanud tegema seda juba X saabudes), vaid oma Eestist väljasaatmise vältimiseks. Samas ei nõustu kohus PPA hinnanguga, et kaebaja oleks pidanud saama aru juba X X sisenemisel, et ta peab esitama kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja pidas end X sõjapõgenikuks (ka kohtuistungil ei mõistnud kaebaja, milles seisneb tema erisus võrreldes teiste X sõjapõgenikega) ning ka teised põgenikud liikusid arvukalt edasi teistesse riikidesse. Arvestades põgenike hulka ei tehtud selleks neile takistusi ning X piirivalve ei selgitanud neile, et nad peaksid kohapeal rahvusvahelise kaitse taotluse esitama. Selles olukorras ei ole õigus PPA-l, et kaebaja soovis rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Kaebaja oli oma õigustest sel hetkel lihtsalt valel arusaamal. Seetõttu leiab kohus, et 3-aastane sissesõidukeeld Eestisse ja ühtlasi Schengeni alale on kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne. PPA-l tuleb sissesõidukeelu pikkus uuesti kaaluda ja otsustada.
34.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tühistades otsuses sissesõidukeelu määramise. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.