3-22-2473/12 - Riigihanked - Riigihanked - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

7.Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Riigihangete seaduse (RHS) § 81 lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (praegusel juhul 12.12.2022 kell 10.00). Riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse üle peetav vaidlus kaotaks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist sisulise mõtte, sest kohus ei saa pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist kohustada hankijat vaidlusaluseid hanketingimusi muutma. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei õnnestu kaebajal saavutada riigihanke alusdokumentide muutmist. Hanke väljakuulutamisest järeldub vajadus uute seadmete järele. On avalikes huvides, et Maksu- ja Tolliametil oleksid töökorras seadmed ning nende arv oleks piisav, et seadmeid jätkuks kõikidele ametnikele, kes neid vajavad. Hanke peatamisega kaasnev viivitus ei ole avalikku huvi silmas pidades tõenäoliselt ebamõistlikult koormav, kuid arvestades kaebuse vähest perspektiivi ning kaebaja õiguste vähest riivet, kaalub see üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmise. Kaebuse eduväljavaade on kasin. Ei nähtu, et praegusel juhul oleks rikutud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning et pakkujaid koheldaks ebavõrdselt, arvestades riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusest tingitud muudatusi (vrd riigihangete registrist tehnilise kirjelduse 22.11.2022 versiooni). Pelgalt asjaolu, et tehnilistes kirjelduses on joonealuse märkusena viidatud olemasolevale, s.t Maksu- ja Tolliametis praegu kasutuses olevale sidelahendusele ja tarkvarale, ei tähenda, et teised pakkujad oleks ette välistatud. Vastustaja on riigihanke alusdokumendis „Lisateave“ (vt selle p 6.1) eraldi välja toonud, et „iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.“ Kaebuse väited ei anna alust eeldada, et kaebajal oleks hankemenetluses pakkumuse esitamine välistatud. Kaebaja on seisukohal, et tema pakutav seade vastab nõutavatele tehnilistele tingimustele ning tema seadmed ühilduvad olemasolevate raadiojaamadega. Ei nähtu, et riigihangete vaidlustuskomisjon oleks riigihanke tingimusi tehnilise kirjelduse punkti 1.3. osas kitsendanud. Ekslik on kaebaja väide, et tulenevalt RHS § 200 lõikest 6 tuleb tehnilise kirjelduse punkti 1.3 tõlgendada nii, et seadmed peavad mahtuma statsionaarsetesse hoidikutesse operatiivsõidukites. Sellist nõuet hankes esitatud ei ole. Kuna sellist nõuet ei ole, ei ole takistust pakkumuse esitamiseks.

3-22-2473 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused. Seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumise kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma. Riigihangete vaidlustuskomisjon selgitas (vt nt 13.04.2022 otsus vaidlustusasjas nr 38-22/246142, p 9.2.3), et kui riigihanke alusdokumentidega sätestatud nõuded on põhjendamatud, tuleb need RHS-s sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada ning kui seda ei tehta, lükatakse riigihanke alusdokumentidele mittevastav pakkumus RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi. Kaebaja ei saa seetõttu võtta seda riski, et ta esitab vastustajale pakkumuse teadmises, et see ei vasta täielikult riigihanke alusdokumentide tehnilisele kirjeldusele. Vastustaja võib edasises menetluses ebaõigesti leida, et kaebaja pakutav toode ei ole Sepura seadmetega samaväärne, põhjendades seda näiteks sellega, et kaebaja pakutavad seadmed ei mahu statsionaarsetesse hoidikutesse operatiivsõidukites. Hankija leidis seda vaidlustusmenetluses). Halduskohus leidis ekslikult, et riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse p 1.3 tingimusi muutnud rangemaks. Riigikohus selgitas 28.02.2014 otsuses nr 3-3-1-3-14 (p-d 17 ja 18), et kõik hankemenetluse käigus tehtud otsused peavad järgima riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud otsust. Hankija ei saa anda riigihanke alusdokumentide tingimustele teistsugust tõlgendust, kui seda oli teinud riigihangete vaidlustuskomisjon jõustunud lahendiga. Ka kohus on RHS § 127 lg 41 kohaselt asja lahendamisel seotud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seega pidi kaebaja praeguses haldusasjas vaidlustama riigihangete vaidlustuskomisjoni põhjendused seoses riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse p-ga 1.3, sest riigihangete vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et vastustaja võib selle punkti alusel nõuda, et seadmed peavad mahtuma statsionaarsetesse hoidikutesse operatiivsõidukites. Järelikult ei ole erinevalt halduskohtu seisukohast kaebaja kaebus vaid vähese perspektiiviga. Kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, kaotaks riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse üle peetav vaidlus 12.12.2022 sisulise mõtte. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka vastustaja ei ole 23.11.2022 vastuses kohtunõudele väitnud, et hanke kiireks läbiviimiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.

12.Kaebuse eduväljavaated on vähesed. Määruskaebuse kohaselt rikuvad kaebaja õigusi riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse p-d 1.2. ja 1.3. Need punktid näevad ette, et käsiraadiojaamad peavad ühilduma Maksu- ja Tolliametis kasutusel olevate käsiraadiojaamadega, turvalise sidelahendusega ning raadiojaamade seadistamise tarkvaraga1 (p 1.2) ja käsiraadiojaama mõõtmed võivad olla kuni 125×60×33 mm ilma antenni, vööklambrita (p 1.3.). Ekslik on kaebaja arvamus, et riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse p 1.2 näeb ette, et käsiraadiojaam peab olema samaväärne Sepura raadiojaamaga. Viidatud punkt näeb ette, et käsiraadiojaamad peavad ühilduma Maksu- ja Tolliametis kasutusel olevate käsiraadiojaamadega, turvalise sidelahendusega ning raadiojaamade seadistamise tarkvaraga ning et Maksu- ja Tolliameti kasutuses on Sepura turvaline sidelahendus ja raadiojaamade seadistamise tarkvara. Eeltoodust ei saa teha järeldust, et mõne teise tootja raadiojaam, mis ühildub Sepura raadiojaama tarkvaraga, ei vasta hanketingimustele. Riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse punkti 1.2 viitest, et Maksu- ja Tolliamet kasutab Sepura raadiojaamu, ei tulene vastuolu RHS § 88 lg-ga 6, mille kohaselt tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, ja RHS § 88 lg-ga 7, mille kohaselt tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Tehnilises kirjelduses ei viidata sellele, et pakkuma peab Sepura raadiojaamu, vaid pakutavad raadiojaamad peavad olemasolevatega ühilduma. Kaebaja on 20.10.2022 vaidlustuses selgitanud, et tema pakutav seade ühildub Maksu- ja Tolliametil juba olemasolevate raadiojaamadega. Seega ei võta riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse p 1.2 kaebajalt võimalust oma seadet pakkuda.