Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar Tallinna kohtutäitur Mati Roodese avaldus võlgniku AG õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.10.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AG määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: kohtutäitur Mati Roodes esindajad Puudutatud isik
(võlgnik):
XXXXXXXXXXX)
AG
(isikukood
Puudutatud isik 2 (sissenõudja): MAG (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja HS-G (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 11.10.2016 määrus jätta muutmata.
2.AG määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta võlgniku kanda, v.a kohtutäituri Mati Roodese menetluskulud, mis jätta kohtutäituri enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Tsiviilasi nr: 2-16-10517 Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (edaspidi: kohtutäitur) esitas Harju Maakohtule 08.07.2016 avalduse võlgniku AG (edaspidi: võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 007/2011/80708 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud isiklikult 31.01.2011. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik pole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Elatise võlgnevus on 30.06.2016 seisuga 10 008,72 eurot. Sissenõudja MAG (edaspidi: sissenõudja) seaduslik esindaja esitas 06.04.2016 kohtutäiturile avalduse, milles palus tühistada võlgniku lubade kehtivuse.
2.Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnik omab kehtivat B-kategooria juhiluba. Kohtutäitur koostas 01.06.2016 võlgnikule hoiatuse mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks ja toimetas selle võlgnikule kätte 13.06.2016. Võlgnik pole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust.
3.Kohtutäitur palus peatada ja keelata järgmiste õiguste andmine võlgnikule: jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba ja relvasoetamisluba, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus, kalastuskaart. Võlgniku vastuväited
4.Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Juhilubade äravõtmine ei aita elatisraha maksmisele kaasa, vaid pigem raskendab seda.
5.Võlgnik on tema sõnul olnud üle 4 aasta hädas oma tervisega. Võlgnikul on osaline 40 % töövõimetus ja ta käib 2016. aasta maikuust alates 2-3 korda nädalas Haapsalus Rehabilitatsioonikeskuses taastusravil. See ravi kestab detsembrikuuni. Juhtimisõiguse peatamine raskendaks ravil käimist.
6.Võlgnikul on poeg AG, kes alates 15.08.2016 sai koha lasteaias, ja keda on vaja igal hommikul sinna sõidutada. Lasteaed asub 5 km kaugusel võlgniku kodust. Lubade äravõtmine kahjustaks võlgniku pere olukorda. Võlgnik on ainuke, kes juhtimisõigust omab. 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10517
7.Võlgniku pere on rahalistes raskustes. Pere kuusissetulek on alla 300 euro. Võlgnik elab tema õele kuuluvas majas. Võlgnik on leidnud endale töökoha, kus saaks tööle hakata oktoobrikuust. Juhtimisõigust läheb tal vaja tööülesannete teostamisel, sest töökohustuste hulka kuulub ka materjalide transportimine. Võlgniku kinnitusel saaks ta jätkata elatisraha maksmist alates novembrist. Sissenõudja seisukoht
8.Sissenõudja toetab avalduse rahuldamist. Võlgnikku on karistatud kahel korral KarS § 169 alusel. Mõlemas menetluses kohus tuvastas, et võlgnik, olles töövõimeline, elatus juhutöödest ja sai tulu, kuid hoidus siiski elatise maksmisest.
9.Võlgnik pole esitanud kohtule tõendeid oma diagnoosi kohta. Ka ei ole võlgnik tõendanud, et ta käib Haapsalus 2-3 korda nädalas taastusravil. Ka Tallinnas on olemas taastusravikeskus. Võlgnikul on ka võimalik kasutada liiklemiseks ühistransporti. Maakohtu määrus
10.Maakohus rahuldas 11.10.2016 määrusega kohtutäituri avalduse ja peatas TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Maakohus keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ja kalastuskaardi andmise.
11.Puudub vaidlus, et võlgnik ei ole täitnud sissenõudja ees ülalpidamiskohustust ning selles, et kohtutäitur on hoiatanud võlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest, võlgnik on hoiatuse 13.06.2016 kätte saanud, kuid pole täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust.
12.Maakohtu hinnangul on tõendatud, et võlgnik osaleb tööalase rehabilitatsiooni teenusel XXX (tl 36, Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja 24.05.2016 e-kiri võlgnikule). Teenuse kulu hüvitab Eesti Töötukassa. Maakohtu põhjenduste kohaselt pole võlgnik tõendanud seda, et talle oleks määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt osaline töövõimetus. Isegi, kui eeldada, et võlgnik on osaliselt töövõimetu, on võlgnik võimeline tööl käima, sest ta ei ole 100% töövõimetu. Võlgnik peab valima töö, mis vastab tema füüsilistele võimetele. Seega ei ole võlgniku need väited mõjuvaks põhjuseks elatise mittetasumiseks. Võlgnikul on kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
13.Võlgniku vastuväiteid pidas maakohus vastuolulisteks. Kuigi võlgnik on väitnud, et tema perekond on väga raskes majanduslikus seisus ning pere sissetulek on alla miinimummäära, on perekonnal piisavalt rahalisi vahendeid, et käitada mitmeid sõiduautosid. Sõidukite registri andmetel on pere kasutuses tervelt kolm sõiduautot – Kia Carnival (reg nr XXXXXX), Volkswagen Sharan (reg nr XXXXXX) ja BMW 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10517 520D (reg nr XXXXXX). Kõigi sõidukite omanik on võlgniku elukaaslane NO ning kasutajaks on lisatud ka võlgnik. Kohtu hinnangul on raskes majanduslikus olukorras perekonnal otstarbekas kasutada ühistransporti. Pere elukohast ca 500 meetri kaugusel asub ühistranspordipeatus „XXX“. Sellest peatusest väljub iga tunni (tipptunnil iga 30 minuti) järel buss Kiili suunal, kusjuures sõidu kestvus on kõigest 7 minutit. Esimene buss väljub 6.31 hommikul ning viimane buss 00:01 keskööl. Seega on võlgniku elukoha piirkonnas väga hea ühistranspordiliiklus ning juhtimisõiguse omamine ei ole selles piirkonnas elamisel hädavajalik. Võlgnikul on võimalik last sõidutada ühistranspordiga. Samuti on võimalik ühistranspordiga reisida taastusravile ja tööle. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine võlgniku liikumisvõimalusi.
14.Võlgnik on kohtule väitnud, et juhtimisõigus on vajalik talle seoses tööga. Võlgnik pole kohtule esitanud töölepingut ja pole ka põhistanud, millise tööandja juures ja millisele töökohale on võlgnik asunud.
15.Üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku vastustes märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 10 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Määruskaebus
16.Võlgnik esitas maakohtu määrusele 02.11.2016 määruskaebuse ja 04.11.2016 määruskaebuse täpsustuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus kohtutäituri avalduse rahuldas, peatas võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ja kalastuskaardi andmise.
17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pole võlgnik kunagi keeldunud elatise maksmisest. Võlgnik kinnitas, et on leidnud endale töö A OÜ-s, asub tööle seal alates 14.11.2016 ning saab elatist hakata maksma pärast esimese töötasu saamist 15.12.2016. Võlgniku tööülesannete hulka kuulub varustamisteenus ja väljakutsetele reageerimine. See eeldab juhtimisõiguse olemasolu.
Menetluse edasine käik
18.Kohtutäitu vaidles määruskaebusele vastu ja kinnitas, et täitemenetluses pole laekumisi toimunud. 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10517
19.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
22.Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku nende õiguste ja lubade kehtivuse, mis on sätestatud TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 (TsMS § 1772 lg 1). Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
23.Määruskaebuses esitatud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et TMS § 1774 lg 2 eeldused võlgniku õiguste piiramata jätmiseks on täidetud. TMS § 1774 lgs 2 sätestatud juhtudel on välistatud võlgniku õiguste piiramine, s.o juhul kui võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise, on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise või on põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik pole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks kokkulepet, pole asunud elatist korrapäraselt maksma ja pole määruskaebuses ka toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et võlgnikul on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus.
24.Võlgnik on nii maakohtule esitatud menetlusdokumentides kui ka määruskaebuses väitnud, et ta on osaliselt töövõimetu, kuid pole esitanud kohtule töövõimetust tõendavaid dokumente (nt töövõimetuse otsus või ekspertiis). Võlgniku poolt esitatud teatis liiklusõnnetuse kohta ja kompuutertomograafia uuring (tl-d 116 ja 119) võlgniku töövõimetust ei tõenda, sest ei sisalda otsustust võlgniku töövõime kohta.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10517
25.Määruskaebuses tugineb võlgnik väitele, et ta vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Seoses sellega on võlgnik ka kinnitanud, et asub elatist tasuma alates esimesest palgast, s.o alates 15.12.2016. Kohtutäituri 19.12.2016 teate kohaselt kandis võlgniku tööandja A OÜ kohtutäiturile 15.12.2016 üle 41,67 eurot, mille kohtutäitur kandis 19.12.2016 sissenõudjale edasi. Sissenõudja on kohtumenetluses kinnitanud, et igakuise elatise suuruseks on määratud 139 eurot (tl 56 pöördel). 18.02.2015 vastu võetud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) seletuskirja kohaselt peetakse elatise korrapärase tasumise all silmas seda, et võlgnik tasub jooksvat elatist täies mahus. Regulatsioon on loodud sellisena, et kui võlgnik asub korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Arvestades, et võlgnik tasus 15.12.2016 elatise katteks vaid 41,67 eurot, pole võlgnik asunud elatist korrapäraselt tasuma ja seega pole meetme (juhtimisõiguse peatamine) eesmärk saavutatud.
26.Võlgniku väited, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ja võib juhtimisõiguse peatamise korral töö (ja elatise tasumise võimaluse) kaotada, on kolleegiumi hinnangul väheveenvad, sest võlgniku elatisvõlgnevus on kasvanud 10 000 euroni sõltumata sellest, et võlgnikul oli juhtimisõigus seni olemas. Ka pole võlgnik veenvalt põhistanud, et tal pole võimalik automaaler-autoremondiluksepa tööülesandeid täita ilma juhtimisõigust teostamata. Võlgnik on väitnud, et varustamisteenuse osutamine ja väljakutsetele reageerimine eeldab juhtimisõiguse olemasolu, kuid kohtule esitatud töölepingus (tl 110-114) juhtimisõiguse (ja kategooria) olemasolu puudutav tingimus puudub. Samuti ei ole võimalik töölepingu põhjal järeldada, kui suur on lepingu p-des 3.1.3.3 ja 3.1.3.4 märgitud lisatööülesannete (s.o varustamisteenuse osutamine ja väljakutsetele reageerimine) osakaal.
27.Kui võlgniku hinnangul esinevad mõjuvad põhjused väljamõistetud igakuise elatise vähendamiseks, on võlgnikul õigus pöörduda TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel vastavasisulise hagiga kohtu poole.
28.Määruskaebus jääb eespool märgitud põhjendustel rahuldamata. Menetluskulud
29.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt võlgniku kanda, v.a kohtutäituri menetluskulud, mis jäävad kohtutäituri enda kanda (TsMS 175 lg 31).
30.Ringkonnakohus on palunud 25.11.2016 kirjaga menetlusosalistel esitada ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude nimekirjad. Kohtutäitur ja sissenõudja kinnitasid 25.11.2016 ja 26.11.2016 menetlusdokumentides, et ei esita menetluskulude nimekirja. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 määrab kolleegium eelmärgitut arvestades, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-10517 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.