lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-760/10

Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-760/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KüTS § 17 lg 1Vastastikune hindamineHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 41 lg 1, 2Vaidluse eseHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusKüTS § 22 lg 1EhS § 24 lg 2Teatud tegevusala kvalifikatsiooninõudedHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-760

Haldusasi

X kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu 04.01.2022 otsuse nr KA22-001 ja 02.03.2022 vaideotsuse tühistamiseks, kohustamiseks vaadata uuesti läbi 29.04.2019 esitatud taotlus läbi vaatamata jäetud osas, alternatiivselt hüvitamisnõudes tagastada 162 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja: X Vastustaja: MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus, digitoimik

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada kaebuse menetlus tühistamis- ja kohustamisnõudes.
2.Jätta kaebus rahuldamata hüvitamisnõudes.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Tagastada kaebajale enammakstud riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.12.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6). 1(6)

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17
HKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alused
HKMS § 16Kaebaja
HKMS § 162 lg 1Otsuse resolutsioon
HKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebusele
HKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 37Kaebus
HKMS § 184
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X(kaebaja) esitas 29.04.2019 mittetulundusühingule Eesti Ehitusinseneride Liit (vastustaja) taotluse üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitise auditi ja ehitusmaksumuse hindamise ametialadel diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse saamiseks. Vastustaja jättis 26.06.2019 otsusega kaebaja taotluse rahuldamata.
2.Asjas nr 3-19-1505 läbiviidud kohtumenetluse tulemuseks oli: 1) kohustamisnõue 29.04.2019 kutsetaotluse uuesti läbivaatamiseks jäi rahuldamata (Riigikohtu 07.12.2021 määrus); 2) tühistamisnõue ehitusmaksumuse hindamise ametialal kutse andmata jätmise osas jäi rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus).
3.Kaebaja esitas 17.12.2021 vastustajale taotluse 29.04.2019 taotluse uuesti läbivaatamiseks osas, mis puudutas omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialasid. Vastustaja tegi 04.01.2022 otsuse, millega jättis taotluse läbi vaatamata.
4.Kaebaja esitas 04.02.2022 vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt taotles kaebaja tagastada 162 eurot kutse andmise tasu seoses vaidlusaluste ametialade osas taotluse läbi vaatamata jätmisega. Vastustaja jättis 01.03.2022 vaide rahuldamata.

KAEBAJA NÕUDED JA SEISUKOHAD

5.Kohtu menetluses on tühistamis- ja kohustamisnõue ning alternatiivne hüvitamisnõue.
6.Asjas nr 1-19-1505 tehtud lahendiga tühistati vastustaja 26.06.2019 otsus kutse andmata jätmise kohta, kuid ei kohustatud taotluse uueks läbi vaatamiseks. Vastustaja otsustest ei tulene, millele tuginedes või millistest õiguslikest alustest lähtuvalt on kaebaja taotlused lahendatud erinevalt – ühe ametiala osas on lahendatud sisuliselt, kolme ametiala osas on aga jäetud läbi vaatamata.
7.Vastustaja viitab 04.01.2022 otsuses on viidanud taotluse esitamisest (29.04.2019) hilisemale õigusaktile: AGEK Kutsenõukogu 28.05.2019 otsusega nr 23 kinnitatud Kutse andmise korrale. Taotlus tuleb lahendada selle esitamise ajal kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt.
8.Kaebaja tasus neljal ametiala kutse taotluse menetlemise tasu kokku 666 eurot, sh kolme lisanduva ametiala eest 162 eurot. Juhul kui puuduvad alused kohustamiskaebuse rahuldamiseks, taotleb kaebaja tagastada kutse taotlemise eest makstud tasu 162 eurot. Selle summa tagastamata jätmine ei ole õigustatud põhjendustel, et seoses teiste haldustoimingutega (nt kohtumääruse täitmine seoses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega) on vastustaja kandnud kulutusi. Kaebajale esitati arve konkreetse toimingu tegemise eest: kutsetaotluse menetlus, sh kolme lisanduva ametiala eest. Vastustaja viitas vaideotsuse punktis 2.2.2. kutse andmise korra (KAK) punktile nr 4.3, mille kohaselt kutse andmata jätmise korral makstud tasu ei tagastata. Tegemist ei ole kutse mitte andmisega, vaid taotluse läbi vaatamata jätmisega.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

9.Vastustaja taotleb lõpetada kaebuse menetlus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas § 152 lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt tuleb kaebus jätta nendes nõuetes rahuldamata. Kaebus tuleb jätta rahuldamata hüvitamisnõudes. 2(6)
10.Kaebaja esitas korduva kaebuse osas, mis puudutab vastustaja kohustamist 29.04.2019 esitatud kutsetaotluse uuesti läbivaatamiseks omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialade. 07.12.2021 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus haldusasjas nr 3-19-1505, millega lahendati kaebaja kohustamiskaebus sama nõude osas. Seega on see nõue lõplikult lahendatud. Järelikult on tegemist kaebusega samade poolte vahel sama nõude osas samal alusel. Kaebaja tühistamiskaebuse ainsaks eesmärgiks on kaebaja 29.04.2019 kutsetaotluse uuesti läbivaatamine. Vastupidise tõlgenduse korral muutuksid HKMS § 43 lg 1 p 1 ning õiguskindluse ja -rahu põhimõte sisutuks – kaebaja võiks esitada vastustajale ja hiljem kohtule piiramatult taotlusi/kaebusi oma taotluse läbi vaatamiseks.
11.Juhul, kui kohus peaks leidma, et menetlust ei saa tühistamis- ja kohustamisnõuete osas lõpetada, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis kohustamiskaebuse rahuldamata. Enne Tallinna Ringkonnkohtu otsuse nr 3-19-1505 jõustumist oli kaebaja suhtes tehtud veel teinegi jõustunud otsus haldusasjas nr 3-18-1189, mille tagajärjel jäi kehtima vastustaja otsus tunnistada kaebaja kutsetunnistus nr 011124 kehtetuks. Lisaks eeltoodule oli haldusasja nr 3-18-1189 tulemiks ka see, et kaebajal puudus KutS § 22 lg 1 ja KAK-i p-i 3.3.1 kohaselt õigus vastustajalt taotleda ehitusinseneeria alast kutset enne 28.03.2022. Nii sätestab KAK p 3.3.1, et: „Kui kutse taotleja kutsetunnistus on kutseseaduse § 22 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatud, siis saab kutset uuesti taotleda mitte varem, kui kahe aasta pärast kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kuupäevast arvates. Sellist taotlust menetletakse kutse esmakordse taotlemisega samadel alustel. Juhul, kui kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtivus peatatakse, peatub ka esimeses lauses sätestatud kaheaastane tähtaeg ning tähtaeg hakkab uuesti kulgema otsuse kehtivuse peatamise lõppemisest.“ Seda, et vastustajat ei saa kohustada enne 28.03.2022 kaebaja taotlust kutse saamiseks läbi vaatama ning vastupidine oleks õigusvastane, kinnitas expressis verbis Tallinna Ringkonnakohus oma lahendi nr 3-19-1505 p-s 28. Sellele viitas vastustaja vaideotsuse p-s 2.1.5: „Ehkki EEL kutsekomisjoni 26.06.2019 otsuse osalise tühistamise tagajärjel on X29.04.2019 kutsetaotlus EhS § 24 lg-s 2 nimetatud tegevusalade osas jätkuvalt lahendamata, tuleb vastustajal kutse andmise korra p-s 3.3.1 sätestatud piirangut arvestades jätta kaebaja kutsetaotlus selles ulatuses läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis juba 21.01.2021 määruses (p 15), et taotluse läbi vaatamata jätmist ei takista iseenesest asjaolu, et vastustaja lahendas 26.06.2019 otsusega kaebaja taotluse sisuliselt.“ Järelikult ei takistanud ehitusmaksumuse ametialal kutse andmata jätmine (ehk kutse sisuline lahendamine) ülejäänud ulatuses KAK p-i 3.3.1 alusel kutsetaotluse läbi vaatamata jätmist vastustaja 04.01.2022 otsusega. Kaebaja esitas taotluse kutse saamiseks 17.12.2021 ehk enne kutse taotlemise n-ö keeluperioodi lõppemist (28.03.2022). Kuna 04.01.2022 seisuga ei saanud kaebaja kutsetaotlust lähtuvalt 05.05.2020 Riigikohtu määrusest haldusasjas 3-18-1189, KutS § 22 lg-st 1 ning KAK p-st 3.3.1 sisuliselt hinnata enne 28.03.2022, pidi vastustaja jätma taotluse kutse saamiseks ametialadel omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiis ja ehitise audit, läbi vaatamata. Seejuures selgitas vastustaja otsuse p-s 1.6 viitega Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 3-19-1505 põhjendustele ning vaideotsuse p-s 2.1.4, miks lahendati kaebaja taotlus ehitusmaksumuse hindamise ametiala osas sisuliselt, kuid teiste ametialade osas jäeti 04.01.2022 otsusega läbi 3(6)

vaatamata. Menetlusökonoomiast lähtuvalt ei hakka vastustaja viidatud põhjendusi üle kordama ning jääb nende juurde.

12.Vastustaja on otsuses ja vaideotsuses viidanud asjaoludele (jõustunud kohtuotsused asjades 3-18-1189 ja 3-19-1505) ning õiguslikele alustele (KutS § 22 lg 1, KAK p 3.3.1), millest lähtuvalt vastustaja sai ehitusmaksumuse hindamise ametiala osas 2019.a. hinnata kaebaja taotlust sisuliselt, kuid omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialade osas jätnud taotluse läbi vaatamata. Otsus kui haldusakt tehtaks lähtuvalt haldusakti tegemise hetkel kehtivast õigusest. 04.01.2022 seisuga kehtis praegu kehtiv KAK. Vastustaja lähtus KAK-i p-st. 3.3.1 nägi ette samasuguse piirangu nagu praegu kehtiva KAK-i p 3.3.1. Seetõttu ei saa asjaolude muutumine (näiteks 28.03.2022 kuupäeva möödumine) pärast haldusakti andmist muuta haldusakti tagantjärele õigusvastaseks (RKHKo 3-3-1-44-14, p 14). Otsuse ja vaideotsuse tegemise seisuga ei olnud täidetud üks kohustamisnõude kohustuslikest eeldustest ning kohustamisnõue tuleb seega jätta rahuldamata. KAK p 3.3.1 kohaselt menetletakse peale keeluperioodi möödumist esitatud taotlust kutse esmakordse taotlemisega samadel alustel. See tähendab, et vastav taotlus ei saa põhineda kutse taastõendamisel ning taotlus lahendatakse uue taotlusena selle esitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt.
13.Esiteks märgib vastustaja, et jääb vaideotsuse p-des 2.2.1 – 2.2.3 toodud seisukohtade juurde. Kutse taotlemine on tasuline ning kehtiv regulatsioon ei näe ette, et tasu ei tule maksta või makstud tasu tuleks tagastada, kui taotlus jäetakse läbi vaatamata. KutS § 17 lg-s 1 nimetatud kulude tekkimine on seotud toimingutega, mis leiavad aset peale kutse taotluse esitamist ning ei ole kitsalt seotud sellega, mis on taotluse menetlemise tulem või see, kuidas tulem nö vormistatakse (olgu see taotluse rahuldamine, rahuldamata jätmine või läbi vaatamata jätmine). Kuigi vaideotsuses ei olnud kõiki põhjusi ja toiminguid eraldi välja toodud, mis annavad vastustajale õiguse kutse taotlemise tasu küsida ning samuti õiguse jätta see tagastamata, siis põhilised põhjendused vastustaja esitas. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et KutS § 17 lg 1 ja lg 2 ning KAK-i kohaselt on tal õigus nõuda tasu toimingute eest seoses esialgse õiguskaitse raames antud ajutise kutsega kaebajale (vaideotsuse p 2.2.3, vt kaebuse lisa 8) ja 2022. aastal kaebaja taotluse uuesti menetlemisega seoses (vaideotsuse p 2.2.2, vt kaebuse lisa 8). Kaebaja tasus 162 eurot kolme ametiala hindamise eest 2019. aastal koos taotluse esitamisega. Vastustaja teg taotluse osas otsuse 26.06.2019, mille tegemisel analüüsis kaebaja esitatud dokumente, haridust, töökogemust, koostas kutse andmata jätmise kohta vastavasisulise otsuse jne. Viidatud toiminguid ning nende raames tekkinud kulud on hõlmatud KutS § 17 lg 1 p-s 1 – 3 nimetatud kuludega ehk on seotud kutse andmise ettevalmistamise, kutse- ja hindamiskomisjoni tööga ning kutse andmise korraldamisega. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud vastustaja kaebajale tagastama kutse taotlemise tasu seaduse ega KAK-i kohaselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14.Kohus lõpetab kaebuse menetluse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas. Kohus jätab rahuldamata kaebuse 162 euro hüvitamisnõudes.
15.Kaebuse korduvus HKMS § 43 lg 1 tähenduses eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluste esemete (HKMS § 41 lg 1) kattuvust. Kaebuste samasus esineb juhul, kui kaebaja 4(6)

hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega (nt Riigikohtu 06.02.2018 määrus nr 3-17-1182, p 10). Seega peavad kattuma nii kaebaja isik (HKMS § 16), kaebuse nõue (HKMS § 37) kui ka kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2). Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 07.08.2019 kaebuse EEL kutsekomisjoni 26.06.2019 otsuse tühistamiseks ja EEL kohustamiseks anda kaebajale taotletud kutsetunnistus või alternatiivselt vaadata tema 29.04.2019 avaldus uuesti läbi (kaebuse nõuded nähtuvad kaebuse lisast 5, Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus haldusasjas nr 3-19-1505, p 4). Kaebaja esitas 01.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning kohustamisnõudes vaadata tema 29.04.2019 avaldus uuesti läbi omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel. Asjas nr 3-19-1505 esitas kaebaja tühistamisnõude, millega soovis näidata oma subjektiivsete õiguste väidetavat rikkumist vastustaja poolt, kes keeldus talle taotletud kutset andmast. Käesolevas asjas on tühistamisnõue suunatud sellele, et vastustaja jättis otsuse ja vaideotsusega läbi vaatamata kaebaja nõude vaadata uuesti läbi tema 29.04.2019 avaldus kutse saamiseks. Kaebaja taotles asjas nr 3-19-1505 ja taotleb ka käesolevas asjas, et kohus kohustaks vastustajat uuesti läbi vaatama tema 29.04.2019 avaldust kutse saamiseks. Seega kuigi formaalselt on vastustaja teinud kaks erinevat otsust, millega kaebaja kutsetunnistust mitte anda, on sisu mõttes tegemist samasisulise otsusega. Seega leiab kohus, et 07.08.2019 ja 01.04.2022 kaebuste alused kattuvad. Nii haldusasjas nr 3-19-1505 esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete kui ka praeguses haldusasjas esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete aluseks on kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine seoses keeldumisega talle kutsetunnistuse andmisest. Kaebaja eesmärgiks mõlema kaebuse puhul on olnud kohustada vastustajat oma otsust ümber vaatama. Vastustaja märgib õigesti, et kui kohus lahendaks kaebust sisuliselt ning tulemus oleks kaebajale ebasoodne, siis võiks kaebaja esitada vastustajale ja hiljem kohtule piiramatult taotlusi/kaebusi oma taotluse läbi vaatamiseks. Selline tegevus ei ole kooskõlas HKMS § 43 eesmärgiga. Asjas nr 3-19-1505 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus, milles kohus leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata 29.04.2019 avalduse uuesti läbi vaatamise kohustamisnõudes (p 4.3). Seega ei ole käesolevas asjas kohtule sama kohustamisnõude esitamine lubatud ning kaebaja esitatud tühistamisnõue lähtub kohustamisnõudest (HKMS § 43 lg 1 p 1). Seega esineb menetluse lõpetamise alus, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus (HKMS § 152 lg 1 p 1). Kohus lahendab otsusega vastustaja taotluse lahendada kaebuse menetlus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas § 152 lg 1 p 1 alusel (HKMS § 162 lg 1).

16.Kaebaja taotleb 162 eurot tagastamist, mille ta maksis vastustaja arve (kaebuse lisa 3) alusel oma taotluse menetlemise eest: kutsele lisanduv ametiala tase 7, 135 eurot pluss käibemaks (135+135*20/100=). Kutse andmise korra p 4.3. kohaselt kutse mitteandmise korral kutse andmise (sh taastõendamise) tasu ei tagastata. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja tasus 162 eurot seoses sellega, et soovis saada üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse. Vastustaja ei andnud 26.06.2019 otsusega kaebajale taotletud kutset ning kaebaja ei saanud taotletud kutset kohtuasjas nr 3-19-1505 toimunud menetluse tulemusel. Seega tegutses vastustaja kutse andmise korra p 4.3. kohaselt.

5(6)

17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
18.Kaebaja tasus kaebusele riigilõivu 40 eurot. Kaebaja on tasunud nõutust enam riigilõivu: ta esitas mitu nõuet, sealhulgas alternatiivse nõude, mille puhul makstakse riigilõivu lähtudes nõudes, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Kaebaja nõuete puhul on suurim riigilõiv 20 eurot. Seega tuleb kaebajale tagastada 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium