Otsuse avalikult teatavaks 18.11.2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-403
Haldusasi
Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsuse nr P260-2022-63768 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. detsember 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Halduskohtu menetluses oli Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.12.2021 otsuse nr P260-2021-100803 ja 28.01.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/2856-2 tühistamiseks.
2.19.09.2022 saabus kohtule vastustaja avaldus, milles ta teatab, et kaebaja esitas 22.08.2022 Sotsiaalkindlustusametile uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. 06.09.2022 tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse nr P26O-2022-63768, millega tuvastas kaebajal raske puude raskusastme kestusega 22.08.2022 kuni 21.08.2027. Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsusest nr P26O-2022-63768 nähtub, et 29.12.2021 otsuse nr P26O-2021-100803 õiguslik toime on lõppenud, kuna 06.09.2022 otsusega nr P26O-202263768 on kaebajal tuvastatud raske puude raskusaste kestusega 22.08.2022 kuni 21.08.2027. Vastustaja on teinud 06.09.2022 otsuse nr P26O-2022-63768 põhjusel, et kaebaja on ise 22.08.2022 esitanud vastustajale uue avalduse puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja 06.09.2022 otsusega nr P26O-2022-63768 tuvastati kaebajal raske puude raskusaste. Kuna haldusakt (29.12.2021 otsus) on oma sisulise kehtivuse kaotanud, siis ei ole seda enam võimalik tühistada.
3.Kohus selgitas oma 19.09.2022 kohtunõudes kaebajale, et kuivõrd käesolevas asjas vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 29.12.2021 otsus nr P260-2021-100803 ja 28.01.2022 vaideotsus nr 5.2-3/2856-2 on ülal toodud põhjustel oma kehtivuse kaotanud, siis tuleb käesoleval juhul haldusasja menetlus lõpetada analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Veel märkis kohus, et juhul kui kaebaja ei nõustu ka Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsusega nr P260-2022-63768, siis tuleb tal esitada sellele otsusele eraldi kas vaie või kaebus kohtule. Ühtlasi märkis kohus, et kaebaja võib esitada ka käesolevas asjas soovi korra kaebuse nõude muutmise taotluse taotledes Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsuse nr P260-202263768 tühistamist.
4.26.09.2022 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht ja taotlus kaebuse nõude muutmiseks. Kaebaja märgib, et kuivõrd vastustaja tegi põhimõtteliselt samasisulise otsuse, millise tühistamist kaebaja varasemalt taotles ning kaebaja ei nõustu ka viimase otsusega, siis soovib kaebaja kaebuse nõuet muuta. Kaebaja soovib esitada kohtule kaebuse nõudega Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsuse nr P260-2022-63768 tühistamiseks.
5.06.10.2022 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja taotlusele. Vastustaja ei vaidle nõude muutmise taotlusele vastu.
6.Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebuse esitaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks. Kohus otsustas jätkata haldusasja menetlust järgmises nõudes: tühistada Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsus nr P260-2022-63768. Sama määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja hinnangul ei ole Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamise otsustamisel teinud õiget otsust. Kaebaja on kaebusest nähtuvalt seisukohal, et kaebajal oleks tulnud tuvastada ka nägemispuue. Kaebaja selgitab, et tal on juba lapseeast nägemispuue. Kaebaja märgib, et on lisanud selle kohta ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi kuupäevaga 20.12.2021, kust nähtub, et kaebajal esineb nukleaarkatarakt ehk tuumasklerooskae.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
7.1.Esmalt peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (p 9). Vastustaja on seisukohal, et ka valdkond, milles puude raskusaste tuvastada, ei ole kohtu hinnata.
7.2.Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et 01.01.2017 jõustus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ning 01.07.2016 jõustus sotsiaalkaitseministri määrus „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõikele 21 alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Käesoleva lõike mõistes on puudel järgmised raskusastmed: - sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; - raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; - keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Arstiõppe läbinud isikul on isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvad andmed; arstiõppe läbinud isiku arvamuses valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused ja muud asjasse puutuvad andmed.
7.3.Otsuses nr P26O-2022-63768 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning ekspertarst Asta Pärli on andnud nende pinnalt oma arvamuse kaebaja puude raskusastme osas.
7.4.Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lõikele 2 arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Tööealise inimese puhul annab ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Arvesse võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Ekspertiisi teostav arst hindab antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa.
7.5.Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). Määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (suhtlemine - nägemine, kuulmine ja kõnelemine) võetakse arvesse vähemalt ühe
võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusaste. See tähendab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusaste tuvastatakse nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue.
7.6.Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 2, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76 et oleks näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine (raske puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76-3,49). Tuginedes ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, seega ei ole näidustatud puude raskusastme määramine nimetatud valdkonnas. Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal suhtlemise (kuulmine) valdkonna võtmetegevust kuulmisfunktsioon arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks peab ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2. Kaebajal on suhtlemise (kuulmine) valdkonna ühe võtmetegevuse sooritamisel esinev piirang 1. Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal suhtlemise (nägemine) valdkonna võtmetegevust nägemisfunktsioon arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks peab ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2. Kaebajal on suhtlemise (nägemine) valdkonna ühe võtmetegevuse sooritamisel esinev piirang 1. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 6 lõike 6 punktile 1, peab suhtlemise (keel ja kõne, nägemine, kuulmine) valdkonnas vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonna piirangu keskmine olema vahemikus 2 kuni 2,75). Tuginedes ekspertarsti arvamusele, on kaebajal suhtlemise (kuulmine ja nägemine) valdkonna võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu keskmine 1, seega ei ole näidustatud puude raskusastme määramine nimetatud valdkonnas. Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 3 (raske piirang) ning võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on õppimise ja tegevuste
elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 3. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 2, peab õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine (raske puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76–3,49). Tuginedes ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 3, seega on alus raske puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse ei võeta (sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõige 4). Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 2, seega ei ole näidustatud puude raskusastme määramine nimetatud valdkonnas. Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevust „sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine“ arvväärtusega 3 (raske piirang), võtmetegevust „kohane käitumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 3. Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevus „inimestevahelise lävimise ja suhetega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse ei võeta (sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõige 4). Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 2, peab inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus
olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine (raske puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76–3,49). Tuginedes ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 3, seega on alus raske puude raskusastme tuvastamiseks inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas. Ekspertarst Asta Pärli ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (keel ja kõne), teadvusel püsimine ja enesehooldus.
7.7.Ekspertarst Asta Pärli on lisaks põhjendanud: „Taotlejal esineb kerge nägemispiirang, mis on tingitud silmahaigusest. Mõlema silma kae tõttu on nägemisteravus mõlema silmaga 0.2D. Nägemist on võimalik parandada kae operatsiooniga, millest isik ei ole huvitatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrva muud haigusseisundid. Taotlejal on piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine ja vestlemine korraga mitme inimesega, mille põhjuseks on piiratud võime lokaliseerida heliallikat ja eristada kõnet muutuste tõttu keskkõrva struktuuris. Taustamüra foonil on kerge piirang suuluste sõnumite vastuvõtmisel. Taotlejal on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotlejal on piiratud igapäevatoimingute tegemine, otsuste tegemine ja probleemide lahendamine, esinevad mõttekäigu muutused. Piirangute põhjuseks on intellektuaalse võimekuse langus ja psüühiline ebastabiilsus muutustest peaaju struktuuris. Taotlejal on piiratud sihipäraste tegevuste plaanipärane ja järjepidev läbiviimine. Taotlejal on piiratud otsuste tegemine, vastutuse võtmine ja stressiga toimetulek. Taotlejal on piiratud elementaarne inimestevaheline lävimine, mille põhjuseks on intellekti häired, psüühiline ebastabiilsus, piiratud võime tõttu kontrollida emotsioone ja impulsse muutustest peaaju struktuuris. Taotleja ei ole võimeline käituma sotsiaalselt sobival viisil. Esineb agressiivsust ja viha, ei suuda kontrollida emotsioone. Tuvastatud raske puue õppimisel ja tegevuste elluviimisel ning inimestevahelisel lävimisel ja suhetes.“
7.8.Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul suhtlemise valdkonna nägemisfunktsioonile ekspertiisi poolt määratud piiranguga. Kaebaja leiab, et tal peaks olema tuvastatud raskele puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Vastustaja selgitab, et ka varasemalt pole kaebajal suhtlemise valdkonna nägemise funktsiooni osas rasket puude raskusastet tuvastatud. Ekspertarst on selgitanud, et kaebajal esineb nägemispiirang, mis on tingitud silmahaigusest. Seega piirangu olemasolu vastustaja ei eita, küll aga ei ole see piirang selline, mis tingiks suhtlemisvaldkonnas nägemise funktsiooni osas raske puude raskusastme tuvastamise. Ekspertarst on selgitanud, et nägemisteravus on mõlema silmaga 0,2D ning nägemist on võimalik parandada kae operatsiooniga. Silmaarst kirjutab TISis: Ilmselt nägemist segab katarakt mõlemas silmas. Arutatud operatsiooni võimalust, hetkel valmis ega nõus ei ole. Seega peab raviarst paranemist kindlalt võimalikuks. Abivahendeid nägemispiirangu kompenseerimise jaoks kaebaja samuti vastustajalt taotlenud ei ole. Seetõttu ei ole tegemist püsipiiranguga, mis vastaks raske puude raskusastmele, kuna nägemist on võimalik operatsiooniga korrigeerida. Paraku ei ole kaebaja ise huvitatud oma seisundi parandamisest.
7.9.Kuna muude valdkondade piirangute ja neile omistatud arvväärtuste osas ei ole kaebaja ühtegi etteheidet esitanud, siis teistele valdkondadele antud arvväärtusi vastustaja täiendavalt põhjendama ei hakka.
7.10.Vastustaja on seisukohal, et tuginedes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-dele 23 ja 24 ning sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused
ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ §-dele 6 ja 8, kaasates puude raskusastme tuvastamiseks Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti ning toetudes ekspertarsti arvamusele ja menetluses kogutud tõenditele, tegi Sotsiaalkindlustusamet õiguspärase otsuse, kui tuvastas kaebajal raske puude raskusastme, kuid ei tuvastanud raskele puude raskusastmele vastavat piirangut nägemise funktsiooni osas. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on pädev haldusorgan puude raskusastet tuvastama. Puude raskusastme tuvastamise menetlus on läbi viidud PISTS alusel ja järgides Sotsiaalkaitseministri määrusega täpsustatud puude raskusastme tuvastamise korda. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Haldusakt vastab vorminõuetele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
9.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
11.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 06.09.2022 otsusega nr P260-2022-63768 tuvastas SKA kaebuse esitajal raske puude raskusastme 22.08.2022 kuni 21.08.2027. Otsuse kohasel esinevad kaebajal piirangud: - raskele puude raskusastmele vastav vaimse (õppimine ja tegevuste elluviimine) kõrvalekalle; - raskele puude raskusastmele vastav vaimse (inimestevaheline lävimine ja suhted) kõrvalekalle. Taotlejal esineb kerge nägemispiirang, mis on tingitud silmahaigusest. Mõlema silma kae tõttu on nägemisteravus mõlema silmaga 0.2D. Nägemist on võimalik parandada kae operatsiooniga, millest isik ei ole huvitatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrva muud haigusseisundid. Taotlejal on piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine ja vestlemine korraga mitme inimesega, mille põhjuseks on piiratud võime lokaliseerida heliallikat ja eristada kõnet muutuste tõttu keskkõrva struktuuris. Taustamüra foonil on kerge piirang suuliste sõnumite vastuvõtmisel. Taotlejal on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotlejal on piiratud igapäevatoimingute tegemine, otsuste tegemine ja probleemide lahendamine, esinevad mõttekäigu muutused. Piirangute põhjuseks on intellektuaalse võimekuse langus ja psüühiline ebastabiilsus muutustest peaaju struktuuris. Taotlejal on piiratud sihipäraste tegevuste plaanipärane ja järjepidev läbiviimine. Taotlejal on piiratud otsuste tegemine, vastutuse võtmine ja stressiga toimetulek. Taotlejal on piiratud elementaarne inimestevaheline lävimine, mille põhjuseks on intellekti häired, psüühiline ebastabiilsus, piiratud võime tõttu kontrollida emotsioone ja impulsse muutustest peaaju
struktuuris. Taotleja ei ole võimeline käituma sotsiaalselt sobival viisil. Esineb agressiivsust ja viha, ei suuda kontrollida emotsioone. Tuvastatud raske puue õppimisel ja tegevuste elluviimisel ning inimestevahelisel lävimisel ja suhetes.
12.06.09.2022 SKA otsuse nr P26O-2022-63768 õiguslike alustena on märgitud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21, § 23 ja § 24, § 7 ja § 9 ning sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 (Määrus nr 18) „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 5 ning sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ § 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Tööealise inimese puhul annab ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Arvesse võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Ekspertiisi teostav arst hindab antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. (vt TVTS § 5 ja § 7 ja tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 koosmõjus § 3 lg 2.) Määruse nr 18 § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). Määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (suhtlemine - nägemine, kuulmine ja kõnelemine) võetakse arvesse vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusaste. See tähendab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Määruse nr 18 § 6 lg 6 tulenevalt tuvastatakse puude raskusaste nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kõiki ülaltoodud võtmetegevusi peale nägemise õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus üksnes nägemispiiranguga esitatud kaebaja etteheiteid. Poolte vahel seisnebki vaidlus üksnes selles, kas lisaks tuvastatud piirangutele esineb kaebajal ka nägemispiirang.
Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma 07.07.2022 määruses käesolevas asjas, et kaebaja tahe võib olla suunatud ka sellele, et kohus kontrolliks, kas vastustaja on teinud haldusmenetluses kogutud tõenditest õiged järeldused ning kohaldanud vaidlusaluste haldusaktide aluseks olnud õigusakte õigesti (vrd kohtuliku kontrolli ulatuse osas Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-202474). Kaebajale on määratud raske puude raskusaste piirangute tõttu muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel, kuid kaebaja jaoks võib olla oluline kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust ka nägemispuude tuvastamata jätmise osas. Näiteks ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on tasuta sõidu õigus riigisisesel liiniveol (s.o riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses) sügava puudega 16aastasel ja vanemat isikul, raske nägemispuudega isikul, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal või puudega isikut saatval juht- või abikoeral. Seega võib nägemispuude tuvastamisest sõltuda kaebaja õigus muudele avalikele või sotsiaalteenustele. Alljärgnevalt kohus kontrollibki, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane nägemispuude tuvastamata jätmise osas.
14.Kaebaja on kohtule esitanud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi kuupäevaga 20.12.2021, kust nähtub, et kaebajal esineb nukleaarkatarakt ehk tuumasklerooskae. Tõendist nähtub mh, et arutatud on operatsiooni võimalust, hetkel kaebaja sellega valmis ega nõus ei ole. Kohus leiab, et SKA on vastava epikriisiga arvestanud vaidlustatud otsuse tegemisel. Täpsemalt on SKA märkinud, et taotlejal esineb kerge nägemispiirang, mis on tingitud silmahaigusest. Mõlema silma kae tõttu on nägemisteravus mõlema silmaga 0.2D. Nägemist on võimalik parandada kae operatsiooniga, millest isik ei ole huvitatud. SKA on otsuse tegemisel õiguspäraselt tuginenud ekspertarst Asta Pärli arvamusele ja haldusmenetluses kogutud tõenditele. Sealjuures on kaebaja ka ise oma taotlusel hinnanud nägemisfunktsiooni punkti väärtuse taotlusel 0-ga. Seega on vastustaja teinud haldusmenetluses kogutud tõenditest õiged järeldused. Kaebaja ei ole eeltoodud seisukohtadele ega andmetele vastu vaielnud ega tõendanud ka andmete ebaõigsust. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud Töötukassa ekspertarsti poolt tuvastatut. Kohtule ei nähtu esitatud andmetest, et ekspertarst oleks oma hinnangute andmisel ka eksinud sh õigusaktide vastu. Kaebaja ei ole ka vaatamata kohtu palvele olla oma väidetes täpsem ja oma väiteid tõendada täpsustanud, milles vastav eksimus seisneb. Pooled ei vaidle ka selle üle, et TIS-i kantud terviseandmed on kaebaja taotluse esitamise hetke seisuga õiged. Asjaolusid ja tõendeid kokku võttes leiab kohus, et talle ei ole esitatud andmeid, mis lükkaksid ümber vaidlustatud otsuses toodud järelduse, et kaebajal esineb kerge nägemispiirang. Kerge nägemispiirangu esinemisel ei ole võimalik tuvastada eraldi nägemispuuet nagu leiab kaebaja. Kohus selgitab täiendavalt, et kui isiku tervisehäire raviks on Eestis olemas tervisehäiret leevendav ravi, siis hinnatakse tervisehäireid ravi kasutamise kontekstis sõltumata sellest, kas isik ravi kasutab või mitte.
15.Kaebaja ei ole teinud ka muid etteheiteid haldusmenetluse läbi viimisel, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse tühistamise.
16.Kaebaja üldsõnaline väide, et tal esineb lapseeast saadik probleeme nägemisega, ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist tuvastada kaebajal nägemispuue. Riigikohus on oma 05.09.2029 lahendis nr 3-17-1110 selgitanud, et vaidlustatud otsuse muutmiseks ei piisa, kui taotleja esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalise vastuväite. Vaatamata eeltoodule on käesoleval juhul vastustaja viinud läbi varasemalt ka samadel asjaoludel esitatud vaidemenetluses täiendava ekspertiisi ning analüüsinud veel kord kaebaja terviseandmeid, kuid jõudnud varasema otsusega samale tulemusele. Nagu kohus juba eelpool viitas, siis ka kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud konkreetseimaid väiteid ega tõendeid,
miks ta leiab, et nägemisega seotud asjaolusid on valesti hinnatud. Kohtule ei nähtu ka eksimust õigusaktide vastu.
17.Kokkuvõtvalt leiab kohus et vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 22.11.2019 otsuse nr P26O-2019-214744 tühistamiseks puuduvad alused. Kaebus on tervikuna põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
18.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.