1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud taotleja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla otsustas 24.10.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/1922 paigutada kinnipeetav X edasise karistuse kandmiseks ümber Tallinna Vangla avavangla üksusesse.
2.X esitas 06.11.2022 vaide Tallinna Vangla 24.10.2022 käskkirjale nr 5-1/22/1922, mida põhjendas sellega, et vangla ei ole käkskirja koostamisel arvestanud X seisukohti, mis olid esitatud tema 21.09.2022 avavanglasse tagasipaigutamise taotluses, ning vangla on rikkunud põhjendamiskohustust. X on vaides taotlenud enda paigutamist avavanglasse kiirendatud korras mõjuval põhjusel, milleks on väljaspool vanglat Sirje Stiili OÜ-s töötamisega lapsele igakuise elatisraha teenimine. Avavanglasse paigutamisele ja menetluse kiirendamisele võib kaasa aidata eel- ja osaotsuse tegemine. Lapse heaolu peab õigusriigis olema esikohal ning riik peab sellele kaasa aitama – vangla on kohustatud vaide esitajat abistama kiiresti avavanglasse paigutamisega, et vaide esitaja saaks oma isakohustusi täita elatisraha tasumisega. Samuti kohustab vaide esitaja vanglat eemaldama rikkumiste põhjendused, mis seonduvad õigusvastaste negatiivsete seisukohtadega vaide esitaja suhtes.
3.X esitas 08.11.2022 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks, paludes kohustada Tallinna Vanglat 24.10.2022 käskkirja nr 5-1/22/1922 alusel paigutama X avavanglasse edasise karistuse kandmiseks väljaspool sinna paigutamise 1(5)
järjekorda viivitamatult. Taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotleja õiguste kaitsmine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, tuues taotleja jaoks tarbetuid koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht seisneb selles, et taotleja ei saa hakata teenima väljaspool avavanglat tööl käimisega talle Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2021 kohtuotsusega asjas nr 2-19-18683 määratud 260 eurot elatisraha lapsele tasumiseks. Seetõttu suureneb tema võlgnevus lapse ees, samuti ei saa lapse heaolu kahjustumist pidada vähetõenäoliseks. Seega kui esialgne õiguskaitse jääks kohaldamata, oleks taotlejal 05.07.2021 kohtuotsuse asjas 2-19-18683 täitmine ja lapsele igakuise elatise tasumine raskendatud või võimatu. 2) Tallinna Vangla peaks koos avavanglaga õigesti prioritiseerima paigutusi ja tavapärasest järjekorrast kiiremini paigutama avavanglasse taotleja, kellel esineb avalikust huvist kiiret lahendust vajav kohustus kohtuotsuse täitmiseks lapse ees. Taotleja lapsele kaasnevad tagasipaigutamise viivitusega ebamugavused ning võivad põhjustada lapsele tervisest tulenevaid kannatusi. 3) Esialgse õiguskaitse vajadus seisneb selles, et kindlustada taotleja õigusi ja tõrjuda kahjulikke mõjusid. 4) Taotleja on 29.09.2022 esitanud Tallinna Vanglale taotluse eelmenetluseks, et taotleja saaks alates 01.11.2022 jätkata töötamist Sirje Stiil OÜ-s. Ka Sirje Stiil OÜ juhatuse liige on saatnud Tallinna Vanglale e-kirja X töölepingu koostamiseks. 5) Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi ülemääraselt, mistõttu tuleb eelistada olukorda, mis vähendaks taotleja negatiivsete tagajärgede saabumist vaidluse ajal.
4.Tallinna Vangla selgitas 15.11.2022 vastuses kohtunõudele, et X esitatud vaide lahendamise tähtaeg saabub 05.12.022. Tallinna Vangla palub jätta X taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 1) Vabade kohtade puudumise tõttu toimub kinnipeetavate Tallinna Vangla avavanglasse paigutamine vastavalt järjekorrale, st pärast avavanglasse paigutamise otsuse tegemist lisatakse kinnipeetav ootejärjekorda ning kui järjekord kinnipeetavani jõuab, paigutatakse ta avavanglasse. Kuna avavanglas vabanevad kohad seal paiknevate kinnipeetavate tähtaegsel vabanemisel, aga samuti ka nt ennetähtaegsel vabanemisel või rikkumiste tõttu kinnisesse osakonda tagasi paigutamisel, ei ole võimalik X avavanglasse paigutamise täpset aega prognoosida. Arvestades karistuse kandmise tõttu vabanevate kinnipeetavate arvu ning asjaolu, et 11.11.2022 seisuga on X Tallinna Vangla avavanglasse paigutatavate kinnipeetavate ootejärjekorras kümnes, toimub X paigutamine eelduslikult detsembrikuu jooksul. 2) Õigusaktidest tulenevalt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist avavanglasse. Vangistusseaduse mõtte kohaselt prevaleerib vangistuse kinnine täideviimine avatud täitmise ees. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust, seega ka mitte kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda konkreetsel kuupäeval kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise üle otsustamist. Niisugust kaalutlusotsuse tegemise kohustust kindlaks määratud kuupäeval ei tulene ka juhul, kui täidetud on VangS § 20 lg-s 1 sätestatud formaalsed avavanglasse ümberpaigutamise eeldused. Täitmisplaani § 13 lg 2, § 173 lg 2 tulenevalt peab ümberpaigutamine toimuma esimesel võimalusel, kuid ka see õigusakt konkreetseid tähtaegu ei kehtesta. Seega on tegemist täpselt määratlemata olukorraga. Kuivõrd kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda enda avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamist, ei ole tal õigust määrata ära ka seda, millal täpselt tuleb ümberpaigutamine pärast vastava otsuse langetamist teoks teha.
2(5)
3) Eelnevast tulenevalt ning arvestades asjaolu, et Tallinna Vangla avavanglas toimub vabade kohtade puudumise tõttu paigutamine vastavalt järjekorrale, ei ole alust lugeda vangla tegevust X õigusi rikkuvaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine looks ebavõrdse olukorra Xst järjekorras eespool olevate kinnipeetavatega võrreldes. Tallinna Vangla ei pea põhjendatuks kohelda eelisseisus olevana X, kes vangla usalduse kuritarvitamise tõttu on kahel korral avavanglas viibimise võimaluse kaotanud. Ilmselgelt riivaks X selline eelistamine tugevalt ka teiste, temast järjekorras eespool olevate kinnipeetavate õiglustunnet. 4) Xl puudub esialgse õiguskaitse vajadus. X avavanglasse tagasi paigutamine ei tagaks tema soovitud eesmärke, kuna üksnes avavanglasse paigutamine ei anna kinnipeetavale VangS-s toodud soodustusi. Arvestades, et VangS § 22 lg 2 seab mh järelevalveta väljaspool vangla territooriumi töötamisele ja liikumisele eeltingimused — soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi — tuleb Xle selliste soodustuste võimaldamist alles hindama asuda. X on Tallinna Vangla kinnises vanglas tööle määratud ning saab selle eest töötasu, lisaks on tal K-Raha andmetest nähtuvalt ka teisi laekumisi, seega ei ole X avavanglas töötamisega seonduvad väited asjakohased.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse saamisel tuleb kohtul taotluse osas esmalt tuvastada selle lubatavus ja seejärel hinnata taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
6.Praegusel juhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal ehk vastavalt HKMS § 249 lg-le 2. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine seadusest tulenevaid menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. Vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse nõuetekohasuse hindamisel tuleb kohtul arvesse võtta vaides esitatud nõuet ja nende asjaolude kirjeldust, millega seoses vaie on esitatud. Seejuures peab esialgse õiguskaitse taotleja ära näitama tagajärje, mida tema esitatud vaie peaks aitama ära hoida, st välja tooma, miks ei ole tema õigusi võimalik esialgset õiguskaitset kohaldamata efektiivselt kaitsta. Selline tagajärg peab olema seotud vaide nõude ja eesmärgiga.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt TrtRnKm 3-14-50441, p-d 10−11).
8.Taotleja on 06.11.2022 vaidega vaidlustanud Tallinna Vangla 24.10.2022 käskkirja nr 53(5)
1/22/1922. Taotleja soov on vaidlustada käskkirja ulatuses, millega ei ole kindlaks määratud tema karistuse edasiseks kandmiseks ümberpaigutamine avavanglasse määramise kuupäeva, ning kohustada vanglat tegema ümberpaigutamise toiming avavanglasse paigutamise järjekorra väliselt viivitamatult. Vaidest nähtub ka, et taotleja taotleb vaidemenetluse korras käskkirjas sisalduvate väidete kustutamist. Kuivõrd käesoleva esialgse õiguskaitse kohaldamist on taotletud vaid avavanglasse viivitamatu ümberpaigutamise osas, ei võta kohus seisukohta vaides esitatud muude taotluste osas. Vaidest nähtuvalt seisneb taotleja hinnangul tema õiguste riive avavanglasse paigutamisel järjekorra alusel selles, et taotlejal ei ole võimalik täita talle tsiviilasjas nr 2-19-18683 määratud kohustust alaealisele lapsele elatisraha tasumiseks.
9.Kuna taotluse eesmärgiks on kohustada vanglat tegema X ümberpaigutamise toiming avavanglasse paigutamise järjekorra väliselt viivitamatult, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust praegusel juhul välistada.
10.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks antud juhul sisuliselt seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette põhivaidluse eseme üle. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks aga vältida põhivaidluse ära otsustamist ning kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette ära otsustamist, peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt RKHKm 3-3-1-59-14, p-d 11-12, 19). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaks vaie praegusel juhul seega omama suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse vajadus peaks kaaluma üles võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Vastavalt VangS § 20 lg-le 3 reguleerib kinnipeetava ümberpaigutamise menetlust justiitsministri 25.03.2008 määrus nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan). Täitmisplaani § 13 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber esimesel võimalusel.
12.Kohus leiab, et praegusel juhul ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleja soovitud viisil vaide vähene perspektiiv. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemist taotleja üleviimiseks Tallinna Vangla avavanglasse kiirendatud korras ning avavanglasse paigutamise ootejärjekorra väliselt. Taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetsel kuupäeval avavanglasse ümberpaigutamist. Kohus nõustub vanglaga, et kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust konkreetsel kuupäeval kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise üle otsustada. Ka täitmisplaan, mille alusel ümberpaigutamise menetlust läbi viiakse, ei sätesta vanglale sellist kohustust. Vangla kohustus on ümberpaigutamine viia läbi esimesel võimalusel, seega on vanglal õigus teostada taotleja ümberpaigutamine nii pea kui see on võimalik. Taotlejale on selgitatud, et seda on võimalik teha eeldatavasti detsembrikuus. Kuivõrd kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda enda avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamist, ei ole tal õigust määrata ära
4(5)
ka seda, millal täpselt tuleb ümberpaigutamine pärast vastava otsuse langetamist teoks teha. Kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus ümberpaigutamist kindlaks tähtajaks nõuda, siis ei riku ootejärjekorras olemine ka taotleja õigusi ega muuda taotleja avavanglasse ümberpaigutamist võimatuks.
13.Kohus leiab, et taotlejal ei ole ka sellise abinõu kasutamiseks vajalikku ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud mh vajadusega teenida raha lapsele elatise maksmiseks. Samas nähtub kohtule, et taotleja on Tallinna Vangla kinnises vanglas tööle määratud ning saab seal jätkata töötamist. Vanglas töötamine ei ole seega taotlejal avavanglasse paigutamise järjekorras olemise ajal takistatud. Vangla esitatud taotleja K-Raha väljavõttest (dtl-d 26-38) perioodi 01.01.2021–11.11.2022 kohta nähtub, et isikul on lisaks töötasule ka muid laekumisi. Taotleja ei ole põhjendanud, miks ei ole tal võimalik kinnises vanglas töötades elatist edasi tasuda. Taotleja K-Raha väljavõtet hinnates võib asuda seisukohale, et kaebaja väited lapse ees kohustuse täitmist puudutavas küsimuses ei ole põhjendatud. Kohtule nähtub, et taotleja omab sissetulekuid kinnises vanglas töötamisest, tema edasine töötamine kinnises vanglas ei ole takistatud, talle tehakse muid täiendavaid laekumisi, taotleja ei ole põhjendanud ega väitnud muude laekumiste lõppemist.
14.Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine looks ebavõrdse olukorra ka taotlejast järjekorras eespool olevate kinnipeetavatega võrreldes, kes on taotlejaga sarnaselt pidanud avavanglasse paigutamist ootama. Seeläbi riivataks teiste avavanglasse paigutamist ootavate kinnipeetavate õiglustunnet. Samuti on avalik huvi selle vastu, et potentsiaalselt uusi õigusrikkumisi toime panevad kinnipeetavad viibiksid kinnises vanglas, kaalukam taotleja huvist kanda karistust avalikus vanglas. Taotleja varasem avavanglas viibimise periood kestis 19.01.2021–22.10.2021 ning lõppes kinnipeetava uute distsipliinirikkumiste toimepanemise tõttu karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglase tagasi paigutamisega (esmalt Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1630 alusel ajutise ning seejärel 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 alusel ümber paigutamisega). Tegemist on distsiplinaarkaristusega, mille lõppemine on aluseks käesolevas taotluses vaidlusaluse avavanglasse paigutamise otsustusel.
15.Avavanglasse tagasi paigutamine ei tagaks taotlejale ka tema poolt soovitavaid eesmärke. Väljaspool vanglat töötamiseks antav luba on VangS § 22 lg 1 p 1 kohaselt soodustus. Soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Seega lasub vanglal taotleja avavanglasse paigutamisel kohustus peale taotleja avavanglasse paigutamist veel eraldiseisvalt hinnata, kas taotlejale saab väljaspool vanglat töötamist võimaldada.
16.Kokkuvõttes leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ülekaalukas vajadus ning vaide eduväljavaated ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleja soovitud viisil. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Taotleja tasus taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, jäävad taotleja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.