Xi kaebus Eesti Töötukassa 24.05.2022 otsuse nr TVH/22/021119 tühistamiseks koos kohustamisnõudega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.12.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale esimene järgnev tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 18.05.2022 Eesti Töötukassale (Töötukassa) töövõime hindamise taotluse. Töötukassa 24.05.2022 otsusega nr TVH/22/021119 tuvastati, et Xi töövõime ei ole vähenenud.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 27.05.2022 Xi kaebus Töötukassa otsuse peale. Kohus võttis 01.06.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Töötukassa.
3.Töötukassa esitas vastuse kaebusele 22.06.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
3-22-1186
4.Kaebaja ei ole nõus, et tema töövõime ei ole vähenenud ja soovib Töötukassa otsuse tühistamist.
4.1.Kaebajal on ärevuse ja unehäirete tõttu piiratud liikumine väljaspool kodu võõras keskkonnas ja muutustega kohanemine, nagu on kirjutatud ka vaidlustatud otsuses. Ometi oli otsus negatiivne. Piiratud liikumine põhimõtteliselt ütleb juba ära et inimene ei saa omadega hakkama. Tegelikult on kaebaja liikumine täielikult piiratud vaimset seisundit silmas pidades. Ärevushäire tekib igapäevaselt. Juba hommikul ärgates tunneb kaebaja stressi, ärevust ja südame pekslemist. Kaebaja ei suuda magada ööpäevas rohkem kui 4 tundi, kuna magamise ajal on keha pinges ja lõdvestuda on võimatu. Kaebajal on krooniline magamatus.
4.2.Ärevushäire on kaebaja jaoks kõige suurem katsumus juba pea 13 aastat ja ravile pole see siiani allunud. Ärevust tundes kardab kaebaja, et võib olla endale ja teistele ohtlik. Tähelepanu hajumine, ebaselge mõtlemine, paanikahood - see kõik on hirmutav. Kaebaja ei tule toime kõige lihtsamate asjadega, näiteks nagu poes käimine. Kaebaja jätab poole poeskäigu pealt ostud keset poodi ja läheb kiirustades välja. Seda juba aastaid ja siiani pole olukord paremaks läinud. Süda peksab, käed värisevad, meeletu hirm ja ärevus. Peale sellist suurt ärevushoogu on kaebajal jõud otsas ja terve päev halb olla ning kaebaja ei soovi enam kodust välja tulla.
4.3.Ka kodus olles peab alati olema keegi kõrval, kuidas saaks kaebaja siis tööl käia. Iga kompetentne arst peaks teadma ärevushäire all kannatavaid inimesi kuidas nad igapäevaselt oma ärevusega võitlevad. Ka kaebust kirjutades tuli kaebajal taluda kahte ärevushoogu.
4.4.Kehalise füüsilise liikumise teeb raskeks selja dorsopaatia, mis mõjutab kaebaja igapäevaelu. Tihti on töökohtadel sundasendid, äkilised kehaasendi muutused, keeramine, kummardamine, millega kaebaja hakkama ei saa. Kaebaja peab igat oma liikumist jälgima, et vältida valu teket, mis kestab mitu nädalat. Suutmatus endaga toime tulla, vähendab kaebaja enesekindlust ja turvatunnet, tekitab masendust ja võimendab ärevust. Kaebaja ei suuda vaimsete ja füüsiliste probleemide pärast endale elatist teenida. Vastustaja seisukohad
5.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus, arvesse võttes taotlusel olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes; tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmeid ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ja tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
7.Töötukassa hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervise kohta ning tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamustele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst).
2(9)
3-22-1186
8.Samuti analüüsis kohtumenetluses Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele.
8.1.Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on südamehaigused ja dorsopaatiad ning mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on seljavalude ja südamerütmihäirete tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, püstitõusmine ja kummardamine; ärevuse ja unehäirete tõttu on piiratud liikumine väljaspool kodu võõras keskkonnas ja muutustega kohanemine.
8.2.Taotluses kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Taotluses kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piiranguid suhtlemise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates.
9.TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal on piirangud liikumise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.
10.Vastustaja selgitab, et põhjendatud on hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas kergeks ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukaks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Kaebajale ei sobi suur vaimne pinge, töö suures inimeste hulgas.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust.
12.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
13.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus 3(9)
3-22-1186 isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
14.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud.
15.Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
16.Riigikohus on 20.06.2022 lahendis asjas nr 3-2474 selgitanud, TVTS-i alusel vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta on hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3) ning järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud juhiseid. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (kolleegiumi otsuse nr 3-20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (otsuse p-d 16-20).
17.Liikumise valdkonnas on kaebaja oma 18.05.2022 taotluses (dtl 26-34) kirjeldanud piiranguid liikumisel eri tasapindadel, viidates, et kaebaja võimekus liikuda on muutlik. Liikumisel on väsimus, jõuetus, südame pekslemine ja õhupuudus ning sellele juurde 4(9)
3-22-1186 lisandunud alaseljavalu. Piirangute esinemine on igapäevane. Alaselja valu tugevus kümnepalli süsteemis 3-4 ja see niikaua kui käib seljas krõks ja kaebaja on kaks nädalat voodis pikali, püsti saab tõusta naise abil liikumaks wc-sse.
17.1.TTO ekspertarst on 23.05.2022 (dtl 45-56) kaebaja töövõime hindamisel leidnud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud südamehaigused; muud dorsopaatiad. Taotlejal on valud seljas, südamerütmihäired, raskendatud püstitõusmine, kummardamine, pikkade vahemaade läbimine. TTO ekspertarst on selgitanud, et neuroloogi epikriisi kohaselt on kaebaja 10.01.2022 pöördunud neuroloogi vastuvõtule teist korda elus esinenud seljavalu hoo tõttu (vt neuroloogi E 14.01.2022 epikriis (dtl 35-37)). Objektiivsel läbivaatusel oli ainult nimme piikonna ette painutus väheselt piiratud, painutused külgedele ja taha olid vabad, Laseque sümptom oli negatiivne, kanna-põlve refleksid olid külgühtlased, tundehäireid ei esinenud ning jõudlus oli normis. Lülisamba röntgenülesvõttel (tehtud 10.01.2022) ja kompuutertomograafia uuringul (tehtud 14.01.2022) ilmes kerge skolioos ehk vildakselgsus ning ühe lülivaheketta osteokondroos ja kerge protrusioon ehk ettesurutus, mis lülisambakanalit ei ahenda. Lisaks selle on kaebajal esinenud ka südame rütmihäireid, mis on möödunud ning objektiivsel läbivaatusel ja EKG uuringul ei ole südame poolt patoloogiat tuvastatud (vt kardioloogi A 15.04.2021 ja arsti B 21.01.2021 epikriisid (dtl38-39:4041). Rütmihäirete kordumisel on soovitatud konsulteerida rütmoloogiga ablatsioonravi aspektist.
17.2.TTO ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst, kes kohtumenetluses vaatas kaebaja taotluse veelkord üle. Tervise infosüsteemi andmetel on kaebaja pöördunud neuroloogi vastuvõtule jaanuaris 2022 teist korda esinenud seljavalu hoo tõttu (dtl 35-37), pärast jaanuari 2022 ei ole kaebaja seljavalu tõttu arstide poole pöördunud. Töötukassa ekspertarst selgitab, et piirangut liikumise valdkonnas ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid koos arsti poolt määratud raviga. Tervise infosüsteemi andmetel ei ole aga kaebaja neuroloogi poolt soovitatud ravi kasutanud (puuduvad andmed taastusravi saamise ja retseptipõhiste valuvaigistite ehk NSAIDde vajaduse kohta). Terviseandmed ei kinnita ka püsivate seljavalude esinemist, sest pärast 14.01.2022 ei ole kaebaja seljavalude tõttu arsti poole pöördunud. Kardioloogi poolt rütmihäirete kordumisel soovitatud ablatsioonravi ei ole kaebaja seni vajanud.
18.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid alamvaldkonnas „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“, viidates, et kasutab teise inimese abi põie ja hügieeni toimingutel, siis kui järjekordne alaselja diski sopistus muutub niivõrd valusaks, et kaebaja on nädalaid voodis ja iseseisvalt voodist tõusta, ringi liikuda, kummardada jne ei saa.
18.1.TTO ekspertarst on kaebaja kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas arvestatud liikumise valdkonda hinnates.
18.2.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst õigesti arvestanud taotluses teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kirjeldatud seljavalust tingitud piiranguid liikumise valdkonnas.
19.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid tegevuste alustamisel ja lõpetamisel. Kaebaja võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik. Ärevushäire ja paanikahäire segavad lõpetada ja alustada igapäeva toiminguid. Igapäevaselt teise inimese abi tekitab turvatunnet, aitab füüsiliselt ehk aitab lõpetada ärevushäire korral pooleli olevad toimingud. Näiteks kui on vaja käia poes, siis on olukordi, kus kaebaja maksmise poolele jätma, kuna enesetunne on nii halb ja tekib ärevus. Seda juhtub tihti, nii et kaebaja pole juba ammu ise poes käinud. 5(9)
3-22-1186
19.1.TTO ekspertarst on eksperdiarvamuses leidnud, et kaebaja poolt kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad (arvväärtus 0). TTO ekspertarst on selgitanud, et tervise infosüsteemi andmed ei kinnita tahteaktiivsuse langust ega olulisi piiranguid igapäevatoimingute tegemisel. Psühhiaatri K 06.10.2021 epikriisi kohaselt on kaebaja ametilt sepp, varsti plaanib abielluda, peavad naisega ka talu, on kolm last.
19.2.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst õigesti leidnud, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas tema töövõimet ei mõjuta. Piirangu tegevuste alustamisel ja lõpetamisel võib hinnata ka kergeks, kuid see tehtud otsust ei muuda, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt kerget piirangut võtmetegevuste piirangute koguskoori arvutamisel arvesse ei võeta. Mis puudutab nimetatud paanikahäiret, siis psühhiaatri 06.10.2021 epikriisi kohaselt ei ole kaebajal viimasel ajal selgeid paanikahooge olnud.
20.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja taotluses kirjeldanud väljaskäimise osas, viidates, et väljaspool kodu ei ole ta võimeline üksi kuskile minema, isegi kodus ei suuda üksi olla. Üksi olles, ükskõik kus, kodus või väljaspool kodu, tekib koheselt ärevus, paanika, hirm ja halb enesetunne. Võõras kohas ei käi kunagi üksi, alati on keegi kaasas. Kaebaja kirjeldab piiranguid ka riski või ohu tajumise osas, selgitades, et vajab ohu vältimiseks ööpäev läbi kedagi enda kõrvale. Iga minut võib hakata halb ja on vaja kutsuda kiirabi, selleks on vaja kedagi ööpäev läbi enda kõrvale. Ise kaebaja enda aitamisega hakkama ei saa. Võimekus muutustega toime tulla on muutlik. Iga uus olukord süvendab ärevust veelgi.
20.1.TTO ekspertarst on eksperdiarvamuses hinnanud kaebaja kirjeldatud piiranguid väljaskäimise osas arvväärtusega 2 selgitades, et kaebaja on pöördunud 06.10.2021 psühhiaatri vastuvõtule pikka aega kestnud ärevushäire tõttu. Kaebaja ütluste kohaselt on ärevust kodus üksi olles ja ka sotsiaalsetes olukordades, avalikes kohtades, ühistranspordis. Poes saab koos naisega käia. Üksinda oleks kassasabas eriti raske olla. Ärevus tekib olukordades, kust raske välja pääseda. Pikka aega on olnud ka unetust ning kaebaja kannatab kroonilise unepuuduse all, mis teeb füüsilise enesetunde päeval halvaks. Psühhiaatri epikriisi kohaselt on ärevus kulgenud lainetavalt. Piirang on hinnatud mõõdukaks, sest üheski meditsiinidokumendis märgitud, et kaebaja ei suudaks üldse üksinda välja käia. Piirangut toimetulekul muutustega on TTO ekspertarst hinnanud arvväärtusega 1, selgitades et psühhiaatri 06.10.2021epikriisi kohaselt esineb kaebajal perioodiliselt kõrgenenud ärevust ja on ka unehäired, kuid ta suudab töötada sepana, pidada koos naisega talu ning plaanib varsti abielluda (mis on suur elumuutus). TTO ekspertarst on kokkuvõtlikult leidnud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on ärevuse ja unehäirete tõttu piiratud liikumine väljaspool kodu võõras keskkonnas ja muutustega kohanemine.
20.2.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst õigesti hinnanud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Töötukaasa ekspertarst lisab, et piirangut selles valdkonnas ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest kuigi kaebaja märgib oma ekspertiisitaotluses, et ta ei suuda üldse üksinda välja käia, siis meditsiinidokumentide andmetel on ta käinud nii arstide vastuvõttudel kui ka uuringutel ning üheski meditsiinidokumendis ei ole märgitud, et kaebaja tuli arsti vastuvõtule või uuringule koos saatjaga. Hindamisel on arvestatud ka seda, et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse kõiki piiranguid koos arsti poolt määratud raviga, kuid kaebaja ei ole oma ärevushäiret korrektselt ravinud. Psühhiaatri poolt 06.10.2021 välja kirjutatud ravimit pregabaliin (mida psühhiaater on soovitanud pikemat aega võtta) on välja ostetud ainult üks retsept (56 kapslit), ülejäänud retseptid on välja ostmata ja annulleeritud.
6(9)
3-22-1186
21.Suhtlemise valdkonnas on kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid suhtlemisega hakkamasaamisel. Igasugune kontakt välismaailmaga on raskendatud, stressi, ärevust, paanikat tekitav. Igas olukorras muidugi erinev, aga ilma ärevuseta ei möödu ükski asi. Raskusi on kohase käitumisega, kaebaja läheb endast välja, kaotab enda üle kontrolli. Igapäevaelu kõige lihtsamad toimetuste raskused ajavad endast välja.
21.1.TTO ekspertarst on taotluses kirjeldatud piiranguid suhtlemise valdkonnas arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates. TIS andmete kohaselt puuduvad kaebajal piirangud suhtlemise valdkonnas. Kaebaja kirjeldatud suhtlemisraskusi ei ole üheski meditsiinidokumendis kirjeldatud. Psühhiaatri 06.10.2021 epikriisi kohaselt oli kaebaja vastuvõtul jutukas, elavaloomulise olekuga. Samuti ei ole ebakohast käitumist üheski meditsiinidokumendis kirjeldatud.
21.2.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on TTO ekspertarst põhjendatult hinnanud suhtlemise valdkonnas kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
22.Ravimite kõrvaltoimete osas on kaebaja taotluses kirjeldanud, et viimati välja kirjutatud antidepressandid tekitasid peavalu, oksendamise, meeletu ärevuse tõusu, surmahirmu, meeleolu muutused.
22.1.TTO ekspertarst on ravimite kõrvaltoimetest tingitud piiranguid hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
22.2.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on põhjendatud hinnata taotluses kirjeldatud antidepressantide kõrvaltoimetest tingitud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, sest psühhiaatri 06.10.2021 epikriisi kohaselt on kaebaja talle varem välja kirjutatud antidepressante halvasti talunud. Psühhiaatri viimasel, st 06.10.2021 külastusel välja kirjutatud ärevuse vastaste ravimite pregabaliini ja alprasolaami (mis ei ole antidepressandid), tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid ei ole meditsiinidokumentides kirjeldatud.
23.Muude tervisehäirete osas on kaebaja taotluses kirjeldanud, et tal esinevad suured unehäired, öösel magab kuskil 4-5 tundi ja nii juba palju aastaid, vahest periooditi isegi ööpäeva jooksul vähem. See põhjustab ka väsimust jõuetust, pidevat unisust, halba enesetunnet.
23.1.TTO ekspertarst on muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid (liigsest ärevusest tingitud unehäireid) hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
23.2.Töötukassa ekspertarsti hinnangul on põhjendatud hinnata taotluses kirjeldatud muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
24.Töötukassa ekspertarst märgib oma hinnangus täiendavalt, et eespool nimetatud hinnangute kohaselt on kaebaja võtmetegevuste piirangute koguskoor väiksem kui 4 (täpsemalt 2, sest kerget piirangut koguskoori arvutamisel arvesse ei võeta), mis töövõime hindamise metoodika kohaselt ei anna alust osalise ega puuduva töövõime tuvastamiseks. Kuigi ekspertiisiotsusel on märgitud, et kaebajal on ärevuse ja unehäirete tõttu piiratud liikumine väljaspool kodu võõras keskkonnas ja muutustega kohanemine, ei tähenda see veel seda, et kaebaja oleks osalise või puuduva töövõimega, sest tema tegevuspiirangud ei ole nii suured, et takistaksid töötamist. Mõõdukas piirang esineb ainult ühe võtmetegevuse (väljaskäimine) juures, teiste võtmetegevuste juures on piirangud kerged või puuduvad üldse. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud tegevuspiirangud, mida hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile, mis vaatamata arstide poolt määratud ravi rakendamisele kuue kuu jooksul ei parane. Kuigi kaebaja väidab oma kohtukaebuses, et dorsopaatiast tingitud seljavalud ja ärevushäire (mis põhjustab ka unehäireid) esinevad igapäevaselt ja ei allu ravile, siis tervise infosüsteemis olevad andmed seda ei kinnita. Tervise 7(9)
3-22-1186 infosüsteemi andmetel on kaebaja pöördunud neuroloogi vastuvõtule jaanuaris 2022 teist korda elus esinenud seljavalu hoo tõttu, neuroloogi poolt soovitatud taastusravi ja retseptipõhiste valuravimite (NSAIDid) kasutamise kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole. Pärast jaanuari 2022 ei ole kaebaja seljavalu tõttu arstide poole pöördunud. Ärevushäire tõttu on kaebaja pöördunud viimati psühhiaatri vastuvõtule 06.10.2021, psühhiaatri epikriisi kohaselt on ärevus kulgenud lainetavalt ja võimaldanud taotlejal ka ilma ravimiteta toime tulla. Psühhiaatri viimasel külastusel välja kirjutatud ravimeid pregabaliini ja alprasolaami, mis ei ole antidepressandid, on kaebaja välja ostnud kumbagi ainult ühe originaali, kuigi pregabaliini on psühhiaater soovitanud kasutada pikemat aega. Nende ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimete tõttu ei ole kaebaja uuesti psühhiaatri poole pöördunud ning psühhiaatri viimasel külastusel soovitatud teraapiasse, st psühhoteraapiasse ei ole kaebaja soovinud minna (on soovinud just ravimit). Seega ei ole kaebaja oma tegevuspiiranguid põhjustavaid haigusi regulaarselt ravinud, mistõttu ei saa öelda, et piirangud on püsinud kauem kui kuus kuud vaatamata arstide poolt määratud ravi rakendamisele. Pärast kohtus vaidlustatud otsuse tegemist ei ole kaebaja arstide poole pöördunud ja talle ei ole välja kirjutatud ka ühtegi ravimi retsepti.
25.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on Xi töövõime hindamisel arvesse võetud. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaegusi vähendavaid abivahendeid või ravimeid ja kuidas kaebaja on neid kasutanud.
26.Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi suur vaimne pinge, töö suures inimeste hulgas.
27.Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada Töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-is.
28.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
30.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. 8(9)
3-22-1186 (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.