Keskkonnaõigus › Metsandus

3-22-674

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(7)

3-22-674 2) Enne Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetluse algatamist oleks Keskkonnaametil vastavalt seadusele tulnud välja selgitada kõik olulised asjaolud ja puudutatud isikute põhjendatud huvid, mh kaasates isikud haldusmenetlusse ning andes neile võimaluse esitada seisukoht ja võimalikud vastuväited. Keskkonnaamet oleks pidanud enne Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist teostama asjakohased uuringud ja hindamise, kas konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja puhul on tingimata vajalik kaitsekorra muutmine. 3) Kui Keskkonnaamet põhjendab Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt 09.06.2021 Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse algatamisega, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud, st tagama asjakohase hindamise läbiviimise, mitte meelevaldselt asuma muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel ilma mistahes eelneva asjakohase hindamise läbiviimiseta. Keskkonnaameti poolt on meelevaldne, eesmärgipäratu ja õigusvastane peatada metsateatise menetlus kaebajale kuuluval kinnisasjal, kui läbi ei ole viidud asjakohast hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluval kinnisasjal. 4) Asjakohase hindamise läbiviimine on eriti oluline olukorras, kus võib tekkida vajadus kohaldada LKS § 8 lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada nt metsateatise andmise menetlus. Ehkki LKS § 8 lg 6 näeb ühe peatamise alusena ette loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku, on haldusorgani kaalumisruum ning põhjendamiskohustuse ulatus oluliselt erinev kaitse alla võtmise ettepaneku ja algatatud kaitse alla võtmise menetluse puhul. Kaitse alla võtmise ettepanekut tuleks käsitleda mõtte, idee või algatusena, mille põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. Kui on algatatud LKS § 9 lg 1 alusel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus, on antud esmane erialane ja otstarbekuse ning põhjendatuse hinnang lähtudes LKS § 8 lg-st 3 ning need põhjendused on eeldatavalt relevantsed haldusakti andmise menetluse peatamisel. 5) Metsateatise menetluse peatamisega on keelatud kaebajal metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus sisuliselt 28 kuuks, mis tähendab kinnisasja faktilist sundvõõrandamist. Kui vaidlusalust katastriüksust ei ole üldse võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile ehk olukorraga, kus kaebaja on vaatamata kinnisasja omandi formaalsele säilimisele kaotanud riigi tegevuse tõttu omandi majanduslikus mõttes. Ka omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleb riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud mistahes õiglast ja kohest hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest.

Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu, leides järgmist.

1) Praeguses menetlusstaadiumis ei ole teada, kuidas metsateatise menetlus lõppeb, kuid eeldada ei saa õigusvastase haldusakti andmist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab kaebaja ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Kaebus ei ole lubatav, kuna puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist. Igal juhul ei nõustu Keskkonnaamet kaebusega. 2) Kohtuasja peamine küsimus seisneb menetlusõigusnormi õiges kohaldamises ehk selles, kas Keskkonnaametil oli LKS § 8 lg 6 alusel metsateatise menetluse peatamiseks õigus. Vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjas Keskkonnaministeeriumile LKS § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja 3(7)

3-22-674 linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. 07.02.2022 kiri on LKS § 8 tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. Keskkonnaametil on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kaebaja kavandatud raie mõjutab loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Järelikult on täidetud kõik eeldused metsateatise menetluse peatamiseks LKS § 8 lg 6 alusel. 3) Niguse kinnistu eraldisel 1 on elupaik inventeeritud 2017. a (ekspert Renno Nellis). Inventuuri kohaselt on tegemist arvestatava esinduslikkusega (C) loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsa elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*). Seega on meelevaldne ning ebaõige väide, et Keskkonnaamet ei ole läbiviinud asjakohast hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebaja kinnisasjal. Niguse kinnistu eraldisel 1 kavandatav raie on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Eraldis 1 kattub teadaoleva ja 2017. a inventeeritud metsaelupaigaga ning kavandatav raie võib kahjustada elupaika määral, et see peale raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. 4) Keskkonnaameti 21.02.2022 kiri ei ole põhjendamispuudustega. 21.02.2022 kirjast on selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav, miks peab Keskkonnaamet metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamist vajalikuks ning millist tagajärge soovib Keskkonnaamet menetluse peatamisega ära hoida. Seega on 21.02.2022 kiri selgelt motiveeritud ulatuses, mis tagab kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. 5) Kaebaja ei saa kohtult nõuda 07.02.2022 kirjale õigusliku hinnangu andmist. 07.02.2022 kiri ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebeõiguse piiridest on väljaspool kaebaja väited ja järeldused, mille kohaselt on Keskkonnaameti haldustegevus meelevaldne, eesmärgipäratu ja õigusvastane, kuna Keskkonnaamet on ilma asjakohase hindamise läbiviimiseta ning uuringute teostamiseta või eriteadmisteta isiku ekspertiiside koostamiseta asunud muutma 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et teatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides. 6) Võrdlus metsateatise menetluse peatamise ja kinnisasja faktilise sundvõõrandamise osas riigile on ainetu. Võimalik oleks kinnisasja faktilisest sundvõõrandamisest riigile rääkida üksnes olukorras, kus Keskkonnaamet annab haldusakti, millega keeldub metsateatisega 50000629928 kavandatud raie kinnitamisest metsaregistris. Sellist otsust tehtud ei ole. Kaebaja kinnistuga kattuvas osas kinnitati Vormsi maastikukaitseala moodustamine Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2000. a määrusega nr 264 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaebaja omandas kinnistu 1999. a, s.o ajal, mil käis avalik kaitseala moodustamise protsess. Seega pidi juba kinnistu omandamisel kaebajale olema mõistlikult ettenähtav, et lähitulevikus võivad kinnistule seatavad looduskaitselised piirangud tema omandiõigust kitsendada. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada tulevikus kinnistul metsa raiuda, kuid otsustas kinnisasja omandada. See välistab võrdluse sundvõõrandamisega ka olukorras, kus Keskkonnaamet otsustab jätta metsateatise metsaregistris kinnitamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-22-674 Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. LKS § 13 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse seda sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele.

5(7)

3-22-674 ala eriteadmistega isiku. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on niisiis ettepaneku tegemisele järgnev etapp, mille raames selgitatakse välja ettepaneku põhjendatus. Kui ekspertiisiga on selgunud, et loodusobjektil on kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse järgnevalt kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §s 9 sätestatuga. Üksnes asjaolust, et ettepanek on praegusel juhul tehtud suure ala osas, ei järeldu tingimata, et sellises ulatuses sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei pidanud ettepaneku esitamisega olema esitatud põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal.

6(7)

3-22-674 (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.