Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 10. november 2022, Tartu 3-20-223
Haldusasi
Rasten OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. detsembri 2019. a otsuse nr 1330.3/19/1529 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 31. augusti 2021. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Rasten OÜ Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 31. augusti 2021. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata.
3.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. detsember 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 12. detsembri 2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1529 jäeti rahuldamata Rasten OÜ toetusetaotlus roomikekskavaatori Volvo EC160EL ostmiseks.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas Rasten OÜ kaebuse toetusetaotlus rahuldamata jätmise otsuse tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks taotlus uuesti lahendada. Kaebuse kohaselt ei ole roomikekskavaator toetuse saamiseks abikõlbmatu põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) § 6 p 11 mõttes. See säte loetleb abikõlbmatud esemed, kuid roomikekskavaatorit nende seas ei ole.
3.Tartu Halduskohtu 31. augusti 2021. a otsusega rahuldati kaebus, tühistati vaidlustatud otsus ning kohustati PRIA-t taotlust uuesti lahendama järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja taotles roomikekskavaatori ostuks (hind 124 400 eurot) toetust 49 760 eurot. Taotluse kohaselt paigaldatakse investeeringuobjekt kaebaja tegevuskoha põhiaadressile Viljandimaale Paistu külla teenindusega tegelemiseks. Taotlus jäeti rahuldamata viitega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 65 lg-le 1, sest Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (arengukava) kohaselt on rahastamiskõlbulikud hoonetesse ja rajatistesse paigaldatavate statsionaarsete seadmete, masinate ja muu vajaliku sisseseade soetamine ja paigaldamine. Määruse nr 25 § 6 p 11 kohaselt (17. märts 2019 – 21. juuni 2020 kehtinud redaktsioon) ei olnud abikõlblikud sõidu- või veovahendi, liikurmasina, auto alusel valmistatud eritöömasina, tasakaaluliikuri, traktori, niiduki, õhusõiduki, veesõiduki või haagise ostmise kulud, välja arvatud rändkaupluse ostmise kulud.
3.2.Kohus asus seisukohale, et määruse nr 25 norme tuleb tõlgendada kooskõlas arengukavaga, kuna ELÜPS § 65 lg 1 sätestab otsesõnu, et maaelu arengu toetusi antakse arengukava alusel ja korras. Kohus leidis, et olukorras, kus arengukava sisaldab alust kaebaja taotluse rahuldamiseks, on PRIA läinud vastuollu ELÜPS § 65 lg-ga 1. Maaeluministeeriumi kodulehel avaldatud arengukava (versioon 7.1, seisuga 5. oktoober 2020) p 8.2.6.3.3.5 kohaselt on muuhulgas rahastamiskõlblik tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike masinate ja seadmete , v.a sõiduautod, soetamine. Peatükist 8.2.6.3.3.5. (tegevuse liigi 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ rahastamiskõlblike kulude kirjeldus) eemaldatakse tagastamatu abi osas piirang, et masinate ja muu vajaliku sisseseade soetamise ja paigaldamise puhul on abikõlblik üksnes hoonetesse ja rajatistesse paigaldatavate (või nende juurde kuuluvate) statsionaarsete seadmete soetamine. Kuna arengukava sellest peatükist on eemaldatud piirang, et masinate ja muu vajaliku sisseseade soetamise ja paigaldamise puhul on abikõlbulik üksnes hoonetesse ja rajatistesse paigaldatavate (või nende juurde kuuluvate) statsionaarsete seadmete soetamine, siis on muutunud poolte vahelise vaidluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
3.3.Kohus leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele, sest kohtuotsuse tegemise ajaks on asjas tähtsust omavad asjaolud muutunud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 ls 2), mistõttu ei vasta ka vaidlustatud otsus kohtuotsuse tegemise ajal kehtivale õigusele. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus taotluse uueks lahendamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 2 ja 4 alusel, sest käesolevaks ajaks ei sisalda arengukava piirangut ja kaebaja taotlust ei saa seetõttu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustel halduskohtu otsuse tegemise ajal rahuldamata jätta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.PRIA apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Määruse nr 25 § 6 p-i 11 muudeti 2021. a taotlusvooru eel ning liikurmasina ostmine loeti määruse alusel toetatavaks (säte jõustus 30. jaanuaril 2021). Halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 158 lg-t 2, sest ta ei hinnanud haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. PRIA otsus on õiguspärane, sest PRIA lähtus vaidlustatud 12. detsembri 2019. a otsuse tegemisel sel ajal kehtinud määrusest ning 2021. a määruse muudatust abikõlblike kulude osas polnud võimalik kuidagi ette näha.
4.2.Kohtu poolt tsiteeritud arengukava versioon 7.1 (5. oktoobri 2020. a versioon) ei ole 2019. a taotlusvoorus kohaldatav. Arengukava versioon, mis kehtis vaidlustatud haldusakti andmise ajal, nägi rahastamiskõlblikutena ette hoonetesse ja rajatistesse paigaldatavad või nende juurde kuuluvad statsionaarsed seadmed, masinad ja muu vajaliku sisseseade.
4.3.Abikõlblikkuse osas ei ole määrust nr 25 tagasiulatuvalt muudetud. Osad 2019. a taotlusvoorus mittestatsionaarsete seadmete soetamiseks toetust taotlenud isikud esitasid 2021. a taotlusvoorus pärast määruse nr 25 muutmist uued taotlused.
5.Rasten OÜ vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Määruse nr 25 järgi ei ole üheselt tuvastatav roomikekskavaatori mitteabikõlbulikkus. Määruse nr 25 § 6 p 11 annab lõpliku loetelu mitteabikõlbulikest kuludest ning roomikekskavaatorit seal nimetatud pole.
5.2.Õige ei ole seisukoht, et abikõlbulikud on vaid statsionaarsed seadmed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Halduskohus tugines kaebuse rahuldamisel sisuliselt ainult sellele, et arengukava hilisemas versioonis, mis oli avaldatud kohtuotsuse tegemise ajaks, oli loobutud abikõlbliku masina statsionaarsuse nõudest. Ka määruse nr 25 lg 6 p 11 regulatsiooni oli kohtuotsuse tegemise ajaks muudetud. Õige on PRIA tähelepanek, et halduskohus ei arvestanud siin HKMS § 158 lg 2 kogu regulatsiooniga. HKMS § 158 lg 2 sätestab: „Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.“ Käesolevas asjas on oluline neist eelkõige sätte teine lause, mis näeb ette kohustuse hinnata haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Vaidlustatud toetuse rahuldamisest keeldumise otsus oli selle tegemise ajal kooskõlas nii määrusega nr 25 kui sel ajal avaldatud arengukavaga. Seega oli taotluse rahuldamisest keelduv haldusakt selle andmise ajal õiguspärane, sest see oli kooskõlas kehtiva õigusega. See, et hiljem regulatsioon muutus ning kohtuotsuse tegemise ajal sellist keelduvat haldusakti enam anda ei saaks, ei tähenda, et vaidlustatud haldusakt oleks muutunud õigusvastaseks. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei tähenda haldusakti andmise aluseks oleva õiguse muutumine kohtuotsuse ajaks seda, et haldusakti õiguspärasus hindamisel tuleks muutunud õigust arvesse võtta. See läheks vastuollu HKMS § 158 lg 2 ls-s 2 sätestatuga. Samuti oleks see vastuolus haldusmenetluse seaduse §-ga 54, mille järgi on haldusakt õiguspärane siis, kui see on kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Seega ei mõjuta hilisemad muutused asjassepuutuvates õigusaktides üldjuhul haldusakti õiguspärasusele antavat hinnangut, kui see oli haldusakti andmise ajal kehtiva õigusega kooskõlas.
8.Pärast haldusakti andmist toimunud muudatuste (seega ka õiguslike muudatuste) arvessevõtmine on võimalik üksnes siis, kui see on seaduses otsesõnu ette nähtud (nt HKMS § 158 lg 31 sätestab, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust hinnatakse kohtuotsuse aja seisuga) või kui seda õigustavad muud erandlikud asjaolud. Nii on Riigikohus pidanud võimalikuks nt seda, et ka lahkumisettekirjutuse puhul tuleb arvesse võtta asjaolusid, mis ilmnesid pärast lahkumisettekirjutuse tegemist (RKHKo 3-17-1545, p 22). Enne kehtiva HKMS §
158 lg 2 regulatsiooni jõustumist esines samuti juhtumeid, kus Riigikohus võttis tühistamiskaebuse lahendamise käigus haldusakti õiguspärasuse hindamisel arvesse pärast selle andmist tekkinud asjaolusid (vt nt 3-3-1-52-04, p 18; 3-3-1-32-05, p 17; 3-3-1-53-05, p-d 12-13; 3-3-1-41-05, p-d 16-18; 3-3-1-35-03, p 9; 3-3-1-40-04, p 5). Ükski neist eranditest ei ole siiski sarnane käesoleva asjaga. Seetõttu ei pea ringkonnakohus käesolevat asja selliseks erandiks, kus kohus peaks haldusakti õiguspärasuse hindamisel arvesse võtma pärast haldusakti muutmist aset leidnud muudatusi õigusaktides. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei ole käsitatav sellise kestva mõjuga haldusaktiga või täitmata haldusaktiga, mille puhul võiks tõusetuda küsimus hilisemate, isikule kasulike muudatuste arvessevõtmisest. Keelduva haldusakti puhul ei ole selline hiljem muutunud asjaolude arvessevõtmine vajalik, sest taotluse esitanud isik saab esitada pärast õigusnormide muutumist lihtsalt uue taotluse. PRIA kinnitusel on osad isikud, kelle taotlus jäi algselt rahuldamata, nii teinudki (tl 64).
9.Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohus võttis alusetult arvesse hilisemaid muudatusi arengukavas ning rahuldas seega kaebuse põhjendamatult.
10.Ka kaebaja muud, halduskohtu poolt käsitlemata jäänud argumendid ei tingi kaebuse rahuldamist. Kaebaja põhiseisukoht on, et vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud määruse nr 25 § 6 p 11 ei nimetanud abikõlbmatute kuludena roomikekskavaatorit. Määruse nr 25 § 6 lg 11 sätestas vaidlustatud otsuse tegemise ajal, et abikõlblikud ei ole sõidu- või veovahendi, liikurmasina, auto alusel valmistatud eritöömasina, tasakaaluliikuri, traktori, niiduki, õhusõiduki, veesõiduki või haagise ostmise kulud, välja arvatud rändkaupluse ostmise kulud. Kaebaja selgitas, et roomikekskavaator ei ole käsitatav neist ühegi sõidukina, sh ka mitte liikurmasinana, sest liikurmasin on liiklusseaduse § 2 p-s 34 defineeritud läbi valmistajakiiruse (suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis), kuid soetada soovitud roomikekskavaatori kiirus on 3,1-5,6 kilomeetrit tunnis. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. On tõsi, et liikurmasina on liiklusseaduses defineeritud muuhulgas läbi kiirusevahemiku, kuid teisalt tuleb arvestada, et roomikekskavaator sobitub liikurmasina üldisesse definitsiooni, mis on liiklusseaduse § 2 p-s 34 antud – ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk. Kõrvutades seda, et määruse nr 25 lg 6 p 11 järgi ei ole liikurmasin abikõlbulik, sellega, et määruse nr 25 § 3 lg 3 järgi peab maa, hoone või rajatis, kuhu investeeringuobjekt paigutatakse, olema taotleja omandis, kasutusvalduses või rendil, on ilmne, et abikõlbulike seadmetena pidas tolleaegne määrus nr 25 silmas nn statsionaarseid seadmeid või masinaid, mis jäävad püsivalt tegutsema ühte kohta. Ka tollal avaldatud arengukava 2014-2020 p 8.2.6.3.3.5 nägi ette, et rahastamiskõlblikud on hoonetesse ja rajatistesse paigaldatavad statsionaarsed seadmed. Tolleaegse regulatsiooni eesmärk ei olnud toetada selliste masinate soetamist, mida isik saaks kasutada teenuse osutamiseks erinevatel objektidel (v.a rändkauplus). Kuid just teenuse osutamiseks erinevatel objektidel soovis kaebaja roomikekskavaatorit kasutada.
11.Seega ei ole alust kaebuse rahuldamiseks ka kaebuses esitatud põhjendustel. Ringkonnakohus kordab, et kaebajal oli võimalik oma taotluse rahuldamiseks esitada pärast määruse nr 25 muutmist uus taotlus.
12.HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud nii haldus- kui ringkonnakohtus (halduskohtus 691 eurot, ringkonnakohtus 400 eurot) tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.