Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
07.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1745
Haldusasi
XXi kaebus Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 32 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1745 resolutsiooni p 1 peale.
2.Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1745 resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumõenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 18.07.2022 ja 26.07.2022 Tallinna Vanglale võõrkeelsed pöördumised (registreeritud 20.07.2022 nr-ga 5-37/22/109-1 ja 26.07.2022 nr-ga 5-37722/111-1), milles taotles kahju hüvitamist. Pöördumistele ei olnud lisatud taotlust võõrkeelse pöördumise tõlkebüroole tõlkimiseks saatmiseks.
2.Tallinna Vangla selgitas XXile 27.07.2022 kirjas nr 5-37/22/109-2 ja 28.07.2022 kirjas nr 5-37/2/111-2, et vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi, mistõttu tuleb kinnipeetaval esitada vanglale taotlus võõrkeelsete pöördumiste tõlkebüroole tõlkimiseks saatmiseks ja selles mh kinnitada tõlkega kaasnevate kulude katmist, või tõlkida oma pöördumised ise eesti keelde. Tallinna Vangla märkis, et ei pea põhjendatuks tõlkida XXi pöördumisi riigi kulul, kuna isiku keeleoskus on eestikeelsete pöördumiste esitamiseks piisav (kinnipeetav on kahel korral
3-22-1745 läbinud riigikeele B1 õppe ning on pidevalt esitanud pöördumisi eesti keeles). Lisaks toimub XXi isikuarvele regulaarselt rahalisi laekumisi (nt juunis 115,13 eurot, juulis 126,35 eurot), mis võimaldab kinnipeetaval endal ka tõlkimise eest tasuda. Kinnipeetavat hoiatati, et juhul, kui ta ei kõrvalda pöördumistes esinevaid puudusi kirja kättesaamisest 10 päeva jooksul, siis jätab Tallinna Vangla tema võõrkeelsed pöördumised läbi vaatamata.
3.XX vastas Tallinna Vangla 27.07.2022 ja 28.07.2022 kirjadele vene keeles ning teatas, et rahaliste vahendite ja B1 keeletaseme puudumise tõttu tuleb tema võõrkeelsed kahjunõuded tõlkida vangla kulul. Tõlget võõrkeelsetele pöördumistele kinnipeetav ei esitanud ja ei ole seda teinud ka hiljem.
4.Tallinna Vangla 10.08.2022 kirjaga nr 5-37/22/109-4 tagastati XXi 20.07.2022 ja 26.07.2022 kahju hüvitamise taotlused läbivaatamatult justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 alusel. XX esitas võõrkeelsed pöördumised, millele ei olnud lisatud taotlust võõrkeelse pöördumise tõlkebüroole tõlkimiseks saatmiseks. Tallinna Vangla selgitas XXile 27.07.2022 kirjas nr 537/22/109-2 ja 28.07.2022 kirjas nr 5-37/2/111-2, et ei pea põhjendatuks tõlkida XXi pöördumisi riigi kulul, kuna isiku keeleoskus on eestikeelsete pöördumiste esitamiseks piisav (kinnipeetav on kahel korral läbinud riigikeele B1 õppe ning on pidevalt esitanud pöördumisi eesti keeles). Lisaks toimub XXi isikuarvele regulaarselt rahalisi laekumisi (nt juunis 115,13 eurot, juulis 126,35 eurot), mis võimaldab kinnipeetaval endal ka tõlkimise eest tasuda. Kinnipeetavat hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kirja kättesaamisest 10 päeva jooksul jätab vangla tema võõrkeelsed pöördumised läbi vaatamata. Vangiregistris on kinnipeetava eesti keele oskuse tasemeks märgitud B1. Kinnipeetava õppetegevust kajastavatest andmetest nähtub, et XX osales ajavahemikul 02.08‒29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursustel ning sooritas koolieksami tulemusega 54%; ajavahemikul 18.10.2016‒31.01.2017 läbis isik Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursused ning sooritas B1 taseme eesti keele eksami tulemusega 71,42%. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Tallinna Vanglas on registreeritud arvukalt XXi eestikeelseid pöördumisi (sh kahjunõudeid ja vaideid), on kinnipeetava eesti keele oskus kahjunõuete eesti keeles esitamiseks piisav. Lisaks toimub XXi isikuarvele regulaarselt rahalisi laekumisi – kuigi käesoleval ajal isikul rahalised vahendid puuduvad, laekus tema isikuarvele nt mais 50,16 eurot, juunis 115,13 eurot, juulis 126,35 eurot (peale VangS § 44 lg-s 2 tehtud mahaarvamisi oli isikul kasutamiseks mais 64,49 eurot, juunis 35,09 eurot ning juulis 37,19 eurot). Kuna XX võõrkeelseid pöördumisi ise ära ei tõlkinud ja vangla ei pea põhjendatuks neid riigi kulul tõlkida, tuleb kahjunõuded kinnipeetavale läbivaatamatult tagastada.
5.XX esitas 16.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 32 000 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale tagatud inimväärne suhtlemine, kui tal ei võimaldata esitada pöördumisi võõrkeeles.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 03.10.2022 määrusega kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1); jättis muus osas kaebuse käiguta; ning andis kaebajale riigilõivu 960 eurot tasumiseks 10-päevase tähtaja määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 3). Vaidlus puudub, et kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlused, mis registreeriti 20.07.2022 ja 26.07.2022. Samuti ei ole vaidlust, et vangla on taotlused läbivaatamatult kaebajale tagastanud, kuivõrd kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotlused võõrkeeles ega ole vanglalt taotlenud võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist enda kulul. Lisaks on kaebuses 2(4)
3-22-1745 kinnitatud, et vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja oskab eesti keelt B1 tasemel (vt kaebuse p 4.2.). Ühtlasi nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on esitanud eestikeelseid avaldusi vanglale (vt nt haldusasjas nr 3-21-1526 esitatud kaebuse lisadena XXi 29.04.2021 avaldus Tallinna Vangla direktorile ning kinni peetava isiku taotlus), mis ka kinnitab kaebaja eesti keele oskuse taset. Juhindudes HKMS § 178 lg-st 3 koosmõjus § 165 lg-ga 2 nõustub kohus Tallinna Vangla 10.08.2022 kirjas nr 5-37/22/109-4 esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja on õigesti järeldanud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta ning seetõttu jätnud õiguspäraselt kaebaja võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused tõlkijale edastamata (vt VSKE § 491 lg 5). Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, kuivõrd vastustaja on õiguspäraselt kaebaja võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused tagastanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 17.10.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamise nõudele ei laiene VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue ning seetõttu esitas kaebaja Justiitsministeeriumi ja Tallinna Vangla peale kaebuse kahju hüvitamiseks, kuigi kohtueelne menetlus on läbimata. Kahju hüvitamise kaebust ei saa tagastada kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. On arusaamatu, miks vangla jätab kahju hüvitamise taotlused tõlkimiseks edasi andmata, kui puuduvad rahalised vahendid tõlkekulude kandmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et halduskohus tagastas 03.10.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osaliselt, s.o Tallina Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebust ei ole tagastatud Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes summas 32 000. Nimetatud osas jättis halduskohus kaebuse sama määruse p-dega 2 ja 3 käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja.
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 03.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ei ole alust.
11.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 19).
3(4)
3-22-1745
12.Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi. VSKE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata.
13.Praegusel juhul tagastas vangla kaebaja 20.07.2022 ja 26.07.2022 taotlused seetõttu, et need olid võõrkeelsed, kaebaja ei esitanud eesti keelde tõlgitud taotlusi ega taotlenud võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist enda kulul. Vangla on 10.08.2022 kirjas selgitanud, et vangiregistris on kaebaja eesti keele oskuse tasemeks märgitud B1; kinnipeetava õppetegevust kajastavate andmete järgi osales kaebaja 02.08.2013‒29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursusel ning sooritas koolieksami tulemusega 54%; ajavahemikul 18.10.2016‒ 31.01.2017 läbis kaebaja Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursuse ja sooritas B1 taseme eesti keele eksami tulemusega 71,42%. Tallinna Vangla on välja toonud, et vanglas on registreeritud arvukalt kaebaja eestikeelseid pöördumisi, sh kahjunõudeid ja vaideid. Arvukate eestikeelsete taotluste, kahjunõuete ja vaiete vanglale esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist (nt haldusasjad nr 3-22-1217, 3-21-1526, 3-21-2037, 3-21-866, 3-21-405, 3-202576, 3-20-2141, 3-20-1457). Ülaltoodu kinnitab, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldab esitada vanglale pöördumisi eesti keeles. Seega jättis vangla põhjendatult kaebaja võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused tõlkijale edastamata (VSKE § 491 lg 5) ning tagastas kaebaja 20.07.2022 ja 26.07.2022 kahju hüvitamise taotlused õiguspäraselt. Järelikult on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse tagastamine oli õiguspärane.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.