Taotluse esitaja X Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Menetlustoiming
Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest summas 20 eurot.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jäta rahuldamata X taotlus määruse tõlkimiseks vene keelde.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus taotluse esitajale ja vastustajale (esindaja kaudu).
Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.01.2023 Tallinna Vangla kinnipeetava X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks paigutama taotleja ümber avavanglasse. Esialgse õiguskaitse taotluses selgitatakse, et kinnipeetav X esitas 09.01.2023 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 09.01.2023 vastusele nr 5-8/22-25023-2. Avaldaja leiab, et kinnine vangla ei täida karistuse eesmärke kinnipeetava tagasi ühiskonda sotsialiseerumise osas. Avavanglas viibiv isik suudab sulanduda ühiskonda ning muutuda peale vanglast vabanemist seaduskuulekaks. Lisaks on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning määruse venekeelde tõlkimise taotlus.
2.Tallinna Halduskohtu 10.01.2023 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 16.01.2023.
3.Vastustaja palub 16.01.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab vastustaja järgmiselt.
3-23-65 Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. X kannab otsusega nr XXXXXX mõistetud vangistust, mis lõppeb 14.10.2024. Vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 kohaselt kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Õigusaktidest tulenevalt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist avavanglasse. Tõlgendades VangS §-e 14, 16 ja 20 süstemaatiliselt, on leitud, et VangS mõtte kohaselt prevaleerib vangistuse kinnine täideviimine avatud täitmise ees. Justiitsministri 25.03.2009 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 (edaspidi määrus) kohaselt avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetav peab vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist. Avaldaja ei vasta määruse § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldusele. Kinnipeetaval on määratud kolm kehtivat distsiplinaarkaristust seonduvalt töökohustuse täitmisest keeldumisega: 20.10.2022 käskkiri nr 5-2/22/381 (vt vastustaja 16.01.2023 menetlusdokumendi lisa 2), 20.10.2022 käskkiri nr 5-2/22/382 (vt vastustaja 16.01.2023 menetlusdokumendi lisa 3) ja 20.10.2022 käskkiri nr 5-2/22/383 (vt vastustaja 16.01.2023 menetlusdokumendi lisa 4). 20.10.2022 käskkirja nr 5-2/22/381 menetlusmaterjalidest nähtub, et ettekande nr 1-22-8553 kohaselt 20.09.2022 kella 07.00 paiku ÕP 1. korrusel hakkas X seletama valvurile T. Vee, et valvur T. Vee ta üksusesse tagasi saadaks. Saatmiskava järgi peaks kinnipeetav X töötama nõudepesijana kuni kella 13.00-ni. Kinnipeetav X keeldus töötamast praeguse palgaga. Valvur T. Vee teavitas kinnipeetavat X, et ta fikseerib tööst keeldumise ettekandega ja peale loendust saadetakse ta tagasi üksusesse. 20.10.2022 käskkirja nr 5-2/22/382 menetlusmaterjalidest nähtub, et ettekande nr 1-22-8776 kohaselt 28.09.2022 kella 16.00 paiku kinnipeetavale X oli vanemvalvur Rainer Nõlve andnud suulise korralduse asuda tööle O majas koristajana. Kinnipeetav X keeldus töökohustuste täitmisest. 20.10.2022 käskkirja nr 5-22/383 menetlusmaterjalidest nähtub, et ettekande nr 1-22-9182 kohaselt 12.10.2022 kella 14.50 paiku kinnipeetavale X oli vanemvalvur R. Nõlve andnud suulise korralduse asuda tööle O majas koristajana. Kinnipeetav keeldus töökohustuse täitmisest. Kinnipeetaval tuli arvestada, et vabadusekaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja ja avavanglas viibimine on üksnes võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele. Avavanglasse paigutatakse ja soodustusi kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotlus
4.Kinnipeetav X on esitanud 09.01.2023 menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
5.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot.
2(4)
3-23-65
6.Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetlusabi taotlusel esitatud andmete õigsust eeldades ei suuda menetlusabi taotleja oma majandusliku seisundi tõttu esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasuda. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline ning vaidluse all on taotleja jaoks oluline küsimus, peab kohus põhjendatuks rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada kinnipeetav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 20 euro tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotlus
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
8.Käesoleval juhul taotleb Tallinna Vangla kinnipeetav vaidemenetluse kestel esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat paigutama taotleja avavanglasse.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et avaldajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidemenetluse kestel ei kaasne taotlejale pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mistõttu tuleb juba ainuüksi seetõttu jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlus puudub, et kinnipeetav viibib käesoleval ajal kinnises vanglas, mistõttu kuni vaidemenetluse lõpuni avaldaja olukord ei muutu. Ühtlasi ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest ega ka vangla vastusest esialgse õiguskaitse taotlusele, et avaldaja viibimine kinnises vanglas oleks ilmselgelt õigusvastane. Vastupidi, vastustaja on selgitanud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole ka sisuliselt põhjendatud, kuivõrd avaldajal puudub subjektiivne õigus nõuda avavanglasse paigutamist ning avaldaja ei vasta õigusaktides sätestatud eeldustele. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras luua õigusvastast olukorda. Vaidluse ette ära otsustamine esialgse õiguskaitse korras on põhjendatud üksnes esialgse õiguskaitse vajaduse korral ning kaebusel on väga head eduväljavaated. Sellist olukorda praegusel juhul ei eksisteeri.
10.VangS § 20 lg 1 kohaselt kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Juba ainuüksi asjaolu, et taotlejal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust välistab VangS § 20 lg 1 kohaldamise, kuivõrd täitmata on eeldus, et on piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi (vt vastustaja 16.01.2023 menetlusdokumendi lisad 2-4). Veelgi enam, määruse § 17 lg 2 punktis 1 on täpsemalt sätestatud tingimused kinnipeetava avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamiseks. Viidatud sätte kohaselt peab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetav vastama järgmisele tingimusele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane
3(4)
3-23-65 toime uut õigusrikkumist. Nähtuvalt kohtule esitatud 20.10.2022 käskkirjadest on taotlejale määratud distsiplinaarkaristused töökohustuste täitmisest keeldumise eest ning tegemist on kehtivate distsiplinaarkaristustega. Seega on vastustaja õigesti märkinud, et avaldaja ei vasta määruse § 17 lg 2 punktis 1 sätestatud tingimustele, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus ilmselgelt perspektiivitu ning rahuldamisele ei kuulu.
11.Ülaltoodu kokkuvõtteks jätab kohus X 09.01.2023 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse tõlkimise taotlus
12.Avaldaja on taotlenud määruse tõlkimist vene keelde.
13.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Käesoleval juhul on tõendatud, et avaldaja valdab piisaval tasemel eesti keelt, et osaleda menetluses eesti keeles (vt haldusasi nr 3-22-1745). Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesoleva määruse tõlkimist.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.