Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 3. november 2022, Tartu 3-22-1086 X kaebus Haljala Vallavalitsuse 18. aprilli 2022. a ettekirjutuse nr 8-3/96-18 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17. mai 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks Viru Maakohtus asjas nr xxx. Rahvusvahelist lapseröövi reguleerib põhiliselt lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon, mida täiendab Euroopa Liidu siseselt (v.a. Taani) Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003, (nn Brüssel IIa määrus). Rahvusvahelise lapseröövi ja ka ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse üleandmise avalduse puhul on tegemist tsiviilvaidlusega. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on seotud mainitud menetlustega, st tegemist on eraõigusliku probleemiga laste hoolduse küsimustes, siis halduskohus ei ole pädev eraõiguslikku vaidlust lahendama.
korraldamine üks kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannetest, sealhulgas riikliku järelevalve teostamine LasteKS-is sätestatud alustel. Vaidlustatud ettekirjutus ongi koostatud riikliku järelevalvemenetluse raames – sellele vihjab ilmselgelt ka ettekirjutuse üheks aluseks oleva LasteKS § 40 lg 2 paiknemine seaduse ülesehituses – 10. peatükk, millesse § 40 kuulub, on pealkirjastatud „Riiklik ja haldusjärelevalve“. Ülal viidatud regulatsioonist tuleneb, et kohalikul omavalitsusel on õigus ja ka kohustus reageerida olukorras, kus laps võib vajada abi ettekirjutusega situatsiooni parandamiseks ja teatud nõuete seadmiseks last kasvatavale isikule. Taolist ettekirjutust tehes teostab ametnik avalikku võimu ning täidab sealjuures avalikku ülesannet. Asjaolu, et laste vanemate vahel on toimunud vaidlus tsiviilasju arutavas kohtus, ei tähenda, et kõik laste kasvatamist puudutavad vaidlused tuleks lahendada tsiviilasju lahendavas kohtus. Praegusel juhul on õigussuhte osapoolteks ettekirjutuse adressaadina laste ema ja ettekirjutuse teinud kohalik omavalitsus. Seetõttu on halduskohus andnud varasematele eraõiguslikele vaidlustele vale kaalu ning teinud neist vale järelduse halduskohtu pädevust silmas pidades. Nagu märgitud, on vaidlustatud ettekirjutus tehtud riikliku järelevalve raames ning selle vaidlustamiseks on kohane pöörduda kaebusega halduskohtusse. Järelikult on halduskohtu vastupidine järeldus väär ning asi tuleb saata kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.