Ülle Polluks X kaebus Haljala Vallavalitsuse 18.04.2022. a ettekirjutuse nr 8-3/96-18 tühistamiseks
Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kaebaja – X , volitatud esindaja Kaili-Helina Kolts Vastustaja – Haljala vald Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Haljala Vallavalitsuse 18.04.2022. a ettekirjutus nr 83/96-18.
2.Mõista Haljala vallalt välja 680 eurot kaebaja menetluskulude katteks, mis kanda X arveldusarvele nr EE171010010486651011.
3.Kuulutada haldusasja nr 3-22-1086 menetlus kinniseks.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis menetlusosaliste nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.6.2023 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
1.Haljala Vallavalitsus tegi 18.04.2022 ettekirjutuse abivajava lapse kaitseks nr 8-3/96-18, millega kohustati lapsiX, X ja Xkasvatavat vanemat X `d:
1.1.Tegema koostööd Haljala Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Helgi Vassar`iga, arvestama tema poolt tehtud ettekirjutusega ja võtma arvesse tema poolt laste huvides tehtud soovitusi (ettekirjutuse p 4.1.1.).
1.2.Võtma vastutust laste tervisliku seisundi eest. Tervislik seisund hõlmab nii laste füüsilist kui ka vaimset tervist. Lapsevanem ei tohi kuidagi kahjustada laste suhet teise lapsevanemaga, anda oma käitumisega ja verbaalselt lastele mõista, et isa võib olla lastele ohtlik, teha takistusi isale lastega kohtumistes (ettekirjutuse p 4.1.2.).
1.3.Jätkama koos X ja laste isaga terapeudi juures käimist, et tegeleda laste isast võõrandamise probleemidega. X võtab ühendust terapeudiga, kes tegeleb laste võõrandamise küsimustega, hiljemalt 02.05.2022 ja teavitab sellest ka lastekaitsespetsialisti, samuti jagab informatsiooni teraapiaprotsessi kohta (ettekirjutuse p 4.1.3.).
1.4.Suhtluskord lastega isa Eestis viibimise ajaks on kokku lepitud enne isa Eestisse jõudmist kirjalikus vormis. Suhtluskorras tehakse muudatusi vaid erandjuhtudel (laste haiguse korral, mis on arsti poolt tõestatud). Ema valmistab lapsed isaga kohtumisteks ette, neid motiveerides ja julgustades. Ema teavitab lapsi eelnevalt isaga kohtumiste aegadest, et lapsed teaksid kuna, kui pikalt ja kus nad isaga kohtuvad (ettekirjutuse p 4.1.4.).
1.5.Lapsed viibivad isaga koos suurema osa ajast tema Eestis oleku ajal, ööbivad isa juures (ettekirjutuse p 4.1.5.).
1.6.Kui lapsed viibivad koos isaga lühiajaliselt, siis ema ei helista lastele ja ei kontrolli kuidas neil läheb, vaid usaldab lapsed teise vanema hoolde (ettekirjutuse p 4.1.6.).
1.7.Ema ei pane X vastutust vaadata isa juures olles X järgi. Kui X ei ole võimalik isaga kohtuda, siis see ei tähenda, et X isa juurde ei lähe (ettekirjutuse p 4.1.7.).
1.8.Ema ei tee takistusi lastele isapoolsete sugulastega suhtlemisel. Suhtlemised teise vanaemaga ja teiste sugulastega peaksid olema regulaarsed ettekirjutuse (p 4.1.8.).
2.X esitas 13.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Haljala Vallavalitsuse 18.04.2022. a ettekirjutuse nr 8-3/96-18 tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus võttis 23.12.2022. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
4.Vastustaja esitas 18.01.2023 vastuse kaebusele, milles vaidleb esitatud kaebusele vastu.
5.Tartu Halduskohus määras 13.3.2023. a määrusega kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub Haljala Vallavalitsuse 18.04.2022. a ettekirjutuse nr 8-3/96-18 tühistada ning menetluskulud vastustaja kanda jätta. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:
6.1.Kaebaja on täitnud perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 tulenevaid kohustusi igapäevaselt. Kaebaja lapsed elavad temaga, lapsed elavad puhtas, korralikus peres, neil on tagatud piisav söök, võimalused arenguks ning vabaaja veetmiseks.
6.2.Viru Maakohus on 09.03.2021 rahuldanud kaebaja avalduse tsiviilasjas nr 2-21-1372, millega esialgse õiguskaitse kohaldamise korras anti kaebajale üle otsustusõigus laste X ja X viibimiskoha otsustamise üle kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse
3-22-1086 tegemise ajaks ei olnud kolmas laps, X , veel sündinud. Kohus lähtus esialgse õiguskaitse lahendamisel kõigepealt laste huvidest. Lapsed on kogenud teise vanema vägivaldset ja negatiivset käitumist, mis seadis ohtu laste heaolu. Eeltoodut tõendas asjaolu, et lapsed viibisid koos emaga alates 25.01.2021 Iirimaal turvakodus ning laste isale on seatud 09.02.2021 lähenemiskeeld nii lastele kui ka emale. Lastele tuli menetluse ajaks tagada stabiilne ja harjumuspärane elukorraldus, mis on vajalik laste igakülgse ja üldise heaolu kaalutlustel. Laste parimad huvid kujutavad oma tähenduselt määravat kaalutlust ning on antud juhul oma laadilt ja kaalult vanema huvidest igati olulisemad.
6.3.Kaebaja ei ole rikkunud ettekirjutuses toodud PKS § 143 lg-t 1 ja 2. Ettekirjutuses on välja toodud, et laste isa on saanud lastega suhelda, seega pole tõendatud, et kaebaja takistab laste isal lastega suhelda.
6.4.Ettekirjutuses on välja toodud sätted, mille alusel on vastustajal õigus ettekirjutust teha, kuid pole ühtegi viidet, mida pidanuks kaebaja teisiti tegema. Kaebaja on korduvalt saanud psühholoogilist abi ohvriabi kaudu, et mitte taluda ise füüsilist vägivalda ning ei ole pidanud vaatama, kuidas tema lapsed taluvad füüsilist ja vaimset vägivalda laste isa tegude läbi.
6.5.Juhindudes ettekirjutuse punktidest 4.1.1. kuni 4.1.8. ja 4.2. ei ole haldusorgan võimaldatud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti ei ole haldusorgan välja toonud, millist kahju ära on hoitud või avalikke huve kaitstud ettekirjutusega, kui on jäetud kaebaja enne ettekirjutuse tegemist kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis ära kuulamata.
6.6.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 alusel peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusorgan on leidnud, et lastel on abivajadus, esitamata kaebajale ühegi tõendit, millist eesmärki täidab ettekirjutus.
6.7.Haljala Vallavalitsusel puudub seadusest tulenev õigus panna kaebajale peale kohustusi, mis on tasulised (jätkama koos X ja laste isaga terapeudi juures käimist). Kui Haljala Vallavalitsus on kohustanud kaebajat täitma kohustusi, mis on tasulised, siis on vastustaja kohustatud ka näitama, millisel viisil ettekirjutuses toodud kohustused (punkt 4.1.3.) saab täita ilma täiendavate kuludeta kaebaja perekonnale.
6.8.Täiendavalt märgib kaebaja, et perearsti vastuvõtule ei pöördu terved patsiendid, juhindudes ettekirjutuse punktist 4.1.2. ning seega on arusaamatu, millisel viisil on vastustaja arvates jätnud kaebaja lapsed hooletusse ehk ei ole võtnud vastutust laste tervisliku seisundi eest. Tõendamata on asjaolud, et kaebaja ei ole võtnud vastutust laste tervisliku seisundi eest.
6.9.Eelnevat kokku võttes leiab kaebaja, et ettekirjutuses ei ole välja toodud, mille alusel kohustab Haljala Vallavalitsus kaebajat täitma ettekirjutist, puuduvad alusdokumendid, mille alusel on tunnistatud kaebaja lapsed abivajavateks lasteks. Samuti ei selgu, kas üks lastest või kõik lapsed on abivajavad. Ettekirjutusest ei nähtu, millise seaduse alusel ja millal on läbiviidud abivajava lapse hindamine ning kelle poolt, samuti ei nähtu aeg, mis asjast on laps või lapsed abivajavad.
6.10.Kaebaja on 3.4.2023 seisukohas kohtule leidnud: Laste isa X avalduse alusel Justiitsministeeriumis 09.04.2021 algatatud laste tagastamise menetlus on lõppenud ning kohus on tsiviilasjas nr 2-21-8368 31. august 2021. a resolutsiooni punktis 1 leidnud järgmist: „Jätta avaldus rahuldamata ja jätta alaealised lapsed X ja X Iirimaale tagastamata.“. 7. veebruar 2022. a Riigikohtu määrusega maakohtu määrus jõustus. Viru Maakohtus olevas menetluses olevas asjas nr 2-21-1372 on kaebaja poolt algatatud avaldus laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks kaebajale. Tsiviilasjas on kehtiv kohtumäärus, millega on kaebajale antud 09. märts 2021. a esialgse õiguskaitse kohaldamise korras otsustusõigus laste X (IK 5180109XXX) X (IK 5120102XXXX) viibimiskoha otsustamise üle kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (kaebuse lisa 2), seega on ettekirjutus ebaseaduslik. Määruse tegemise ajaks ei olnud kolmas laps, X , veel sündinud.
3-22-1086 Kaebaja ei nõustu ettekirjutusega, sest vastustaja ei ole taganud vahendeid, millega saavad hüvitatud terapeudi konsultatsioonid. Tegemist on kolme lapsega perekonnaga ning Haljala Vallavalitsus on kohustanud kaebajat teraapias käima, milline on tegevus on kulukas, siis kuidas saab kaebajale, kes kasvatab üksinda kolme alaealist last, määrata kohustusi, millised võivad olla äärmiselt kulukad. Kohus ei ole tuvastanud riive ulatust. Varaliselt hinnatava hüve riive on vähese intensiivsusega eelkõige juhul, kui selle väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause, vt ka kolleegiumi 1. novembri 2018. a määrus nr 3-18-763/15, p 9), kuid seejuures tuleb arvestada oludega, kas kaebaja on suuteline kandma kulusid, mis ületavad laste põhivajadusi (toit, kodu, haridus). Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kuigi teraapias käimine on lastele ja vanematele pigem hea, on siiski oluline, et laste põhivajadused (toit, kodu, haridus) on täidetud. Vaidlustatud ettekirjutusega tõenäoliselt kannatavad laste põhivajadused ning tekitab laste emale liigset stressi täiendavate materiaalsete kohustustega. Seega on kohus varasemalt õigesti lähtunud esialgse õiguskaitse lahendamisel kõigepealt laste huvidest. Lapsed on kogenud teise vanema vägivaldset ja negatiivset käitumist, mis seadis ohtu laste heaolu. Laste parimad huvid kujutavad oma tähenduselt määravat kaalutlust ning on antud juhul oma laadilt ja kaalult vanema, antud juhul laste isa, huvidest igati olulisemad. Haljala Vallavalitsusel puudub seadusest tulenev õigus panna kaebajale kohustusi, mis on tasulised (jätkama koos X ja laste isaga terapeudi juures käimist). Kui Haljala Vallavalitsus kohustas kaebajat täitma kohustusi, mis on tasulised, siis on vastustaja kohustatud ka näitama, millisel viisil ettekirjutuses toodud kohustused (punkt 4.1.3.) saab täita ilma täiendavate kuludeta kaebaja perekonnale. Kaebaja on kohtu tähelepanu juhtinud HMS § 40 lg 3 p-le 1, mille kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Käesolevas asjas on Haljala Vallavalitsus rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud ning ettekirjutus kuulub tühistamisele. Vastustaja ei ole käesoleva ajani välja toonud haldusmenetluse erakorralisi asjaolusid, mis sundisid vastustajat läbi viima menetlust ilma kaebaja arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Samuti ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mis tõendavad kaebaja emotsionaalset vägivalda kaebaja enese laste suhtes. Vastustajal on ettekirjutuse tegemisel ajal tõendamata kaebaja poolne laste võõrandamine isast. Kaire Talviste, kliiniline gestaltpsühhoterapeutet kirjutas käesoleval aastal, et ettekirjutuse eelselt „ilmnesid selged märgid selle kohta, et ema võõrandab X isast“. Enne ettekirjutust ilmnesid märgid, mis tähendab, et kahju ei olnud saanud sündida ning vastustaja kohustus oli kaebaja menetlusse kaasata. HMS § 6 alusel haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Käesolevas olukorras on vastustaja kogunud tõendeid tagantjärgi ning esitatud tõendid ei tõenda kahju tekkimist, mis on tinginud ettekirjutuse ehk viivitamatu tegutsemise.
6.11.Kaebaja on kandnud menetluskulusid kokku 680 euro ulatuses. Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu tagasi. Käesolevaga kaebaja kinnitab, et kõik kulud on kantud üksnes käesoleva menetluse tarbeks.
6.12.Kaebaja palub kohtul tühistada Haljala Vallavalitsuse 18.04.2022 ettekirjutus nr 8-3/9618; Jätta kaebaja kõik menetluskulud Haljala Vallavalituse kanda; Välja mõista Haljala Vallavalituselt kaebaja kasuks menetluskulud 680 euro ulatuses; Kohustada Haljala Vallavalitust menetluskulud hüvitama X arveldusarvele nr EE171010010486651011.
3-22-1086
7.Vastustaja ei nõustu vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamisega. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Ettekirjutus puudutab peamiselt laste õigust suhelda lahus elava vanemaga (antud juhtumis isa), laste kohtumisi lahus elava vanemaga ja ning vanemast võõrandamise asjaolusid. Vaidlusaluse ettekirjutuse väljastamisele eelnenust enam kui aasta ning ka ettekirjutusele järgnenud 9 kuu jooksul on kaebaja pidevalt teinud takistusi sellele, et X lapsevanemana oleks võimalik täita kohustusi ja kasutada õigusi, mis on sätestatud PKS § 116 lg-tes 1 ja 2.
7.2.Viru Maakohus nägi oma määruse põhjenduses ette ka selle, et lastele säilib õigus ja võimalus ka lahusoleva vanemaga koos olla ja suhelda ning vanematele kohustus ja õigus ühiselt teostada hooldusõigust. Vaidlusaluse ettekirjutuse välja andmise on tinginud just asjaolu, et X ei ole tegelikkuses kohtu poolt laste heaolu ja huve arvestavaid põhjendusi järginud ja on süstemaatiliselt oma tegevusega seda takistades keeldunud laste isaga ühisest hooldusõiguse teostamisest.
7.3.Ettekirjutuse tegemise tinginud asjaolud olid kirjeldatud ettekirjutuse lõigus „Ettekirjutuse koostamist tingivad asjaolud.“ Konkreetsed punktid, mida kaebaja peab tegema teisiti võrreldes ettekirjutuse tegemise tinginud asjaoludele, on selgelt ja üheselt toodud vaidlusaluses ettekirjutuses ning nendele on viidatud ka käesoleva seisukoha asjaolude ja menetluse käigu kokkuvõttes. Suunata ja kohustada lapsevanemat laste huvidest lähtuvalt tegema muutusi oma käitumises ja tegevuses ongi lastekaitse seaduse (LasteKS) § 40 lg 2 alusel abivajava lapse kaitseks lapsevanemale tehtava ettekirjutuse mõte.
7.4.Väide, et laste isa on vägivaldne, pole Haljala Vallavalitsusele teadaolevatel andmetel kinnitust leidnud.
7.5.Antud juhul arvestades, et pika aja vältel (enam kui aasta) on kaebaja oma tegevusega olulisel määral kahjustanud laste huve ning oma süstemaatilise tegevusega takistanud lastel suhelda lahus elava vanemaga ja teadlikult võõrandanud lapsi teisest vanemast, oli viivitamatu ettekirjutuse tegemine laste huvide ja heaolu kaitseks vajalik.
7.6.Laste võõrandamine isast on leidnud kinnitust eksperdi (gestaltpsühhoterapeudi Kaire Talviste) poolt, mille tõttu on eksperdi poolt teavitatud lastekaitsespetsialisti abivajavast lapsest. Sama eksperdi poolt on kohtumise ajal ka lapsevanemat informeeritud, et ekspert on kohustatud teavitama nõustamise käigus ilmnenud asjaoludest lähtuvalt lastekaitsespetsialisti abivajavast lapsest. Laste abivajadus on tuvastatud ka juhtumiplaani koostamise protsessis teostatud abivajaduse hindamise käigus.
7.7.Kuna laste võõrandamine teisest vanemast on laste psühholoogiline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine, tuli koheselt sekkuda laste väärkohtlemise lõpetamiseks. Seega oli ettekirjutuse kohene tegemine vältimatu, kuna iga viivitus laste õiguste tagamisel süvendab lastele tekitatavat kahju. Sellele vaatamata pakkus lastekaitsespetsialist korduvalt X võimalust peale ettekirjutuse tegemist selle sisu arutada ning teha koostööd laste õiguste tagamiseks.
7.8.Vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole pandud kaebajale ühtegi rahalist kohustust. Mitte üheski ettekirjutuse punktis ei panda kaebajale kohustusi, mis on kaebajale tasulised. Kui kaebajal on aga muudel põhjustel tekkinud majanduslikud raskused ning ta on kehtivate õigusaktide alusel õigustatud saama sotsiaalhoolekandelise abi raames abivajadusest tingitud toetusi, siis on kaebajal õigus esitada Haljala Vallavalitsusele vastav taotlus toetuse saamiseks. Kuid isegi sellisel juhul ei ole kuidagi põhjendatud laste jätmine vajaliku abita ja laste huvide ning õiguste arvestamata jätmine.
7.9.Käesoleval juhul tekkis kahtlus, et X ja X laste puhul esineb väärkohtlemist vanemast võõrandamise näol ning ilmnes laste õigusi rikkuv olukord vanemate laste puhul juba 2021.aasta juunis. Ka X puhul oli juba enne lapse sündi, kui selgus, et kaebaja ei olnud lapse isa rasedusest isegi teavitanud, ilmne alus eeldada, et tema puhul rakenduvad samad väärkohtlemise ja lapse õiguste rikkumise mustrid.
3-22-1086
7.10.Vastustaja on 10.4.2023 seisukohas leidnud, et ei pea võimalikuks tühistada 18.04.2022 X välja antud ettekirjutust. Samuti ei ole Haljala Vallavalitsus nõus katma kaebaja menetluskulusid, kuna lastekaitseseaduse § 40 lg 2 on kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud ametnikul õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks. Kuna vaidlusaluse ettekirjutuse väljastamise ajaks oli rohkem kui aasta vältel püütud tagada laste huvide ja õiguste kaitse erinevate meetodite rakendamisega ning need ei olnud tulemust andnud, oli põhjendatud ja vajalik rakendada järgmist seadusega sätestatud meedet.
7.11.Kohtule teadmiseks: 29.03.2023 välja antud kohtumäärusega on X laste hooldusõiguse küsimus jälle Viru Maakohtu menetluses (tsiviilasi 2-21-1372).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on esitanud halduskohtule nõude tühistada Haljala Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti poolt 18.04.2022 koostatud ettekirjutus nr 8-3/96-18 abivajava lapse kaitseks.
9.HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
10.Vaidlustatud ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on märgitud HMS § 40 lg-d 1 ja 3, mis näevad ette haldusorgani kohustuse menetlusosaline reeglina ära kuulata; LasteKS § 17 lg 1 p 3, mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandena muuhulgas lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hinnata lapse abivajadust ja pakkuda lapse abistamiseks meetmeid. Ühtlasi on ettekirjutuses tuginetud LasteKS § 22 lg-dele 3 ja 4, mille kohaselt on last kasvatav isik ja lapsega töötav isik kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega ning lapse abivajaduse ilmnemisel või selle kohta teate saamisel peab lapsega töötav isik viivitamata teavitama sellest last kasvatavat isikut. Samuti on viidatud LasteKS § 40 lg-le 2, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud ametnikul on õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga. Ettekirjutuses viidatakse ka PKS § 143 lg-le 1 ja 2, mille kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult ning vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
11.Ettekirjutuse kohaselt on kaebajal ja tema abikaasal kolm ühist last. Laste ema aga ei soovi lasta lastel nende isaga kohtuda. Kuna valla hinnangul on laste ema käitumine suunatud sellele, et lapsed võõranduks isast, pandi lapsi kasvatavale emale ettekirjutusega kohustus teha koostööd valla lastekaitsespetsialistiga ning järgida tema soovitusi ja ettepanekuid. Lisaks puudutavad ettekirjutuse mitmed punktid seda, et ema ei tohi takistada isa ja laste vahelist suhtlust ning kui isa viibib Eestis, on lastel õigus suurem osa ajast isa juures viibida, kusjuures ema ei tohi pidevalt helistades kontrollida, kuidas lastel läheb.
12.Taolise ettekirjutuse tegemise eelduseks on abivajava lapse olemasolu. LasteKS § 26 kohaselt abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Vastavalt LasteKS §-le 28 tuleb
3-22-1086 lapse abivajadust eelnevalt hinnata. Sama seaduse ja paragrahvi teise lõike kohaselt peab lastekaitsetöötaja andma lapse abivajaduse korral hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. LasteKS § 28 lg 3 sätestab, et lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik peab kaasama lapse abivajaduse hindamisse lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse kus laps viibib. Vastavalt LasteKS § 29 lg-le 5 peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti.
13.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama sätte lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Seega peab ettekirjutuses olema põhjendatud, miks vastustaja on seisukohal, et kaebaja lapsed on abivajavad ja miks peetakse ettekirjutuses loetletud meetmeid vajalikuks. Vastasel juhul ei saa olla kindel, et vastustajal oli piisav alus kaebajale ettekirjutuse tegemiseks ja meetmed on proportsionaalsed. Kuna LasteKS-s ei ole täpselt reguleeritud, milliseid meetmeid lastekaitsespetsialist riikliku järelevalvemenetluse raames kasutada võib, on oluline ka iga meetme kasutamist põhjendada. Ettekirjutuse adressaadil peab olema veendumus, et temale ei seata kohustusi meelevaldselt.
14.Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt 16.02.2022 helistas lastekaitsespetsialistile psühhoterapeut Kaire Talviste ja andis teada abivajavast lapsest. Tema juures nõustamas käis kaebaja oma pojaX . Varasemalt oli K. Talviste juures käinud koos X isa/lapse suhete parandamise eesmärgil ja ema poolt laste võõrandamise teemaga. K. Talviste pöördus lastekaitse poole, kuna vestlusest X ja tema emaga joonistus selgelt välja ema poolt lapse võõrandamine isast. Kuna lapse võõrandamine teisest vanemast on emotsionaalne vägivald, mis kahjustab last ja tema suhteid teise vanemaga, siis lapsega töötaval isikul on kohustus sellest lastekaitset teavitada. Ettekirjutuses on täiendavalt selgitatud, et kui üks vanem eraldab teise vanema teadlikult lapse elust, ei täida ta enda seaduslikke kohustusi. Ta jätab niimoodi tähelepanuta oma lapse huvid ja õigused. Sest lapsevanema esimene kohustus on tagada lapse heaolu ja turvalisus. See tähendab ka rahulikku elukorraldust, vastastikkust kasvatusreeglite austamist ja lapsele võimalust suhelda süütundeta mõlema vanemaga.
15.Kohtu hinnangul on vaidlusalune ettekirutus põhjendamispuudustega. Kohus ei ole veendunud, et kaebaja kõik lapsed on abivajavad lapsed LasteKS § 26 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt tingis riikliku järelevalve menetluse algatamise praegusel juhul psühhoterapeut K. Talviste 16.02.2022 telefonikõne lastekaitsespetsialistile pärast seda, kui kaebaja käis tema juures oma poja X nõustamisel. Psühhoterapeudi arvates joonistus välja ema poolt lapse võõrandamine isast, mida peetakse emotsionaalseks vägivallaks, mis kahjustab last ja tema suhteid teise vanemaga. Sellest on vastustaja teinud järelduse, et kaebaja kõik lapsed on abivajavad lapsed, kuigi prühhoterapeudi hinnang puudutas üksnes X Kohtu arvates ei ole ettekirjutuses piisavalt põhjendatud, miks vastustaja on kaebaja kõigi laste osas jõudnud järeldusele, et lapsed on abivajavad. On kaheldav, et üksnes ühe lapsega vestlemisest psühhoterapeudiga piisab selle järelduse tegemiseks kaebaja kõikide laste osas. Sellise hinnangu andmiseks ei ole piisav ka see, kui vastustaja viitab 4-aastase lapse poolt isale videokõne ajal öeldule. Seda enam, et haldusaktist ei selgu, kuidas vastustaja laste poolt öeldust üldse teada sai, kas sellest teavitas laste isa või kuulis lastekaitsespetsialist seda ise pealt.
3-22-1086
16.Kohus leiab, et sisuliselt on vastustaja vaidlusaluse ettekirjutusega suures osas asunud reguleerima vanemate ja laste vahelist suhtlemiskorda (ettekirjutuse p-d 4.1.4.-4.1.8.), milleks aga vastustajal puudub pädevus. Vastuses kaebusele on vastustaja ka ise selgitanud, et X laste osas algatati lastekaitsejuhtum seoses hooldus- ja ülalpidamisküsimustega peale vanemate lahku minekut ning juhtumimenetluse sisuks on olnud suhtluskord ja selle toimimine. Ettekirjutus puudutab peamiselt laste õigust suhelda lahus elava vanemaga (antud juhtumis isa), laste kohtumisi lahus elava vanemaga ja vanemast võõrandamise asjaolusid. Kohus märgib, et vanemate lahutuse või lahuselu korral on põhiprintsiibiks perekonnaõiguses vanemate kokkuleppe: Perekonnaseaduse § 143 lg 21 kohaselt vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlemise korraldamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 järgi hagita menetluses maakohtus. Kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad (TsMS § 552 lg 2). Kuivõrd vanemate vaidluse puhul on lapse ja vanema suhtlemise korra kindlaksmääramine maakohtu pädevuses, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohaliku omavalitsuse tegevus asuda seda suhtlemiskorda reguleerima riikliku järelevalve menetluse raames tehtava ettekirjutusega. Kui rikutakse lapsevanema õigust olla koos oma lastega, siis on sel juhul võimalik esitada PKS § 143 lg 21 alusel maakohtule avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Eeltoodud põhjusel ei saa kohtu hinnangul vanemate ja laste suhtlemiskorra reguleerimine olla riikliku järelevalve raames abivajava lapse õiguste kaitseks tehtava ettekirjutuse üheks meetmeks.
17.Ettekirjutuse p-s 4.1.2. on vastustaja kohustanud kaebajat võtma vastutust oma laste tervisliku seisundi eest. Vastustaja on täpsustanud, et tervislik seisund hõlmab nii laste füüsilist kui ka vaimset tervist ning lapsevanem ei tohi kuidagi kahjustada laste suhet teise lapsevanemaga, anda oma käitumisega ja verbaalselt lastele mõista, et isa võib olla lastele ohtlik, teha takistusi isale lastega kohtumistes. Tulenevalt HMS § 55 lg-st 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Nõue, et ettekirjutus peab olema selge ja üheselt mõistetav tähendab muu hulgas, et isikule peab olema arusaadav, kas ja millised kohustused talle ettekirjutusega pannakse. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisel viisil on tema lapsed hooletusse jäetud ehk ta ei ole võtnud vastutust laste tervisliku seisundi eest. Vastustaja on püüdnud sidunud antud ettekirjutuse punktis pandud kohustuse võtta vastutus laste tervisliku seisundi eest laste vaimse tervise ja kaebaja käitumisega laste isa suhtes (hoiakud isa suhtes ja suhtlemise takistamine). Kohus nõustub kaebajaga, et antud ettekirjutuse punktist ei selgu üheselt mõistetavalt, mida täpsemalt vastustaja kaebajale antud punktiga kohustuseks paneb. Nagu kohus seda juba eelnevalt märkis, siis ei ole suhtlemiskorra reguleerimine kohtu arvates riikliku menetluse raames tehtava ettekirjutusega vastustaja pädevuses, isegi kui seda soovitakse teha lapse vaimse tervise huvides.
18.Ettekirjutuse p-s 4.1.3. on kaebajale pandud kohustuseks jätkata koos X ja laste isaga terapeudi juures käimist, et tegeleda laste isast võõrandamise probleemidega. Kaebajal tuli võtta ühendust terapeudiga, kes tegeleb laste võõrandamise küsimustega, hiljemalt 02.05.2022 ja teavitada sellest ka lastekaitsespetsialisti, samuti jagada informatsiooni teraapiaprotsessi kohta. Kaebusest nähtuvalt on kõnealuse teraapia näol tegemist kaebaja jaoks tasulise teenusega, mille jätkamiseks vastustaja kaebajat kohustab. Kohus leiab, et taoline kohustus on ülemäärane meede. Kui vastustaja paneb isikutele kohustuse teraapias käia, siis on mõistlik eeldada, et sellega ei kaasne kaebajale mingeid kulutusi, vaid tegemist on tasuta teenusega või kompenseeritakse kaebajale nõustamisele tehtud kulutused.
3-22-1086
19.Kaebaja on ka välja toonud, et vastustaja rikkus tema õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Vastustaja ei ole võimaldatud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja põhistanud, et praegusel juhul olid täidetud HMS § 40 lg 3 p 1 kohaldamise eeldused. HKMS § 40 lg 3 p 1 alusel saab menetlusosalise ärakuulamise ära jätta, kui tegemist on kiireloomulise asjaga. Kohtu hinnangul on kaheldav, et praegusel juhul oli tegemist niivõrd kiireloomulist tegutsemist nõudva olukorraga, kus enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist kaebaja ära kuulamine oleks oluliselt laste huvisid kahjustanud. Ettekirjutuse tegemise ajendiks oli eelkõige 16.02.2022 psühhoterapeudi telefonikõne lastekaitsespetsialistile ning ettekirjutus tehti 18.04.2022, s.o kaks kuud pärast kõnealust telefonikõne. Kohus ei mõista, miks ei saanud vastustaja selle aja jooksul kaebajalt kavandatava ettekirjutuse osas arvamust küsida. Kohtupraktikas peetakse koormava haldusakti adressaadi ära kuulamata jätmist reeglina oluliseks rikkumiseks. Menetlusosalise ära kuulamata jätmine tähendab, et vaidlustatud ettekirjutus oli formaalselt õigusvastane. Kohtu arvates ei saa praeguse kohtuasja asjaoludel ka öelda, et kaebaja ärakuulamine ei oleks avaldanud mingit mõju asja otsustamisele. Laste õiguste ja heaolu tagamise eesmärgil antavad haldusaktid peavad olema igati kaalutletud ning kohtu hinnangul tulnuks praegusel juhul enne ettekirjutuse tegemist kõikide tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kuulata ära ka kaebaja.
20.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus rahuldada ja tühistada Haljala Vallavalitsuse 18.04.2022. a ettekirjutus nr 8-3/96-18.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskuludena välja mõista koos riigilõivuga 20 eurot kokku 680 eurot. Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Seega mõistab kohus vastustajalt välja menetluskulu 680 eurot kaebaja kasuks, mis kanda X arveldusarvele nr EE171010010486651011.
22.Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja ja alaealiste laste kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem jj (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 2,3,5).
23.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis menetlusosaliste nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.