Global Paros Solutions OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 21.09.2021 tegevusloa andmisest keeldumise otsuse nr 61/190-1 tühistamiseks ja Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks taotlus uuesti läbi vaadata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — Global Paros Solutions OÜ, lepingulised esindajad Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru Vastustaja — Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
3.Kohustada Rahapesu Andmebürood Global Paros Solution OÜ tegevusloa taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Mõista Rahapesu Andmebüroolt Global Paros Solution OÜ kasuks menetluskulud 1935 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.11.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Global Paros Solutions OÜ (registrikood 16222889) esitas 02.06.2021 majandustegevuse registris tegevusloa taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.
3-21-2390
2.Rahapesu andmebüroo (RAB) võttis taotluse menetlusse ning edastas 16.08.2021 Global Paros Solutions OÜ-le korrektse ärialase maine hindamiseks küsimustiku, millele Global Paros Solutions OÜ juhatuse liige Paul Erd edastas vastused 17.08.2021.
3.RAB keeldus 21.09.2021 otsusega nr 6-1/190-1 Global Paros Solutions OÜ-le tegevusloa andmisest, kuna tegevusloa taotluse menetluses on taotleja esitanud tahtlikult valeandmeid ning ei vasta seetõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolule, kuna on selgunud, et ettevõtte juhatuse liikmel puudub korrektne ärialane maine.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 20.10.2021 Global Paros Solutions OÜ kaebus RAB 21.09.2021 otsuse nr 6-1/190-1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks vaadata Global Paros Solutions OÜ taotlus uuesti läbi ja teha asjas uus otsus.
5.Tallinna Halduskohus võttis 22.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Rahapesu Andmebüroo.
6.Vastustaja esitas 22.11.2021 vastuse kaebusele.
7.Kaebaja esitas 22.08.2022 täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja leiab, et kaebajal puudus igasugune mõistlik vajadus, tahtlus või eesmärk liiklusseaduse rikkumise varjamiseks tegevusloa taotluse menetluses. Kirjavahetusest ja kaebaja selgitustest nähtub, et tegemist on inimliku veaga (kahetsusväärse eksitusega) ning mitte tahtliku valeandmete esitamisega. Puudub igasugune alus väita, et kaebaja tahtlik tegevus oli suunatud karistuse fakti varjamisele ja RAB-i eksitusse viimisele.
9.Väär ja asjakohatu on RAB-i viide MSÜS § 25 lg-le 4, mis sätestab, et majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest kui ettevõtja on tegevusloa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas paragrahvis nimetatud alustel. Kaebaja ei ole tegevusloa taotluses valeandmed esitanud. Otsusest nähtub, et RAB-i arvates esitas kaebaja valeandmed RAB-i poolt koostatud küsimustikule vastamisel. Kaebaja on seisukohal, et RAB-i poolt koostatud ja e-kirjaga saadetud küsimustiku puhul ei ole tegemist tegevusloa taotlusega otseses mõttes. RahaPTS § 70 lg-s 3 on sätestatud millised andmed ja dokumendid tuleb tegevusloa taotlusele lisada. RAB poolt koostatud küsimustik ei kuulu seaduses määratud nimekirja. Küsimustikul saab olla üksnes täiendav roll, ehk lisaks tegevusloa taotluses toodule on RAB-il õigus koguda täiendavaid andmeid ja teavet ettevõtja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku kohta. Küsimustiku puhul ei ole tegemist ettevõtjale seadusega määratud kohustusega (nõutud dokumendiga), vaid tegemist on haldusorgani initsiatiiviga. Sellisel juhul on haldusorganil täiendav ja põhjalikum selgitamiskohustus ja selle hindamisel kohaldatakse diskretsiooniõigust. Seega on väär ka RAB-i seisukoht, et antud asjas puudub majandushaldusasutusel diskretsioon.
10.RAB-il puudus alus antud olukorras tugineda MSÜS § 25 lg 1 p-le 4 ka seetõttu, et kaebaja tegevuses puudus tahtlus ning vastupidist ei ole RAB vähemalgi määral tõendanud. Küsimusele nr 2 vastamisel lähtus kaebaja esiteks karistusregistrist, et vastamise hetkel puudusid kehtivad karistused. Teiseks, tekkis kahetsusväärne küsimuse vääritimõistmine. Haldusmenetluses selgitas kaebaja RAB-le, et küsimusele nr 2 eitav vastus oli tingitud eelkõige ebakompetentse juristi ebaõigest tõlkest. 2(8)
3-21-2390
11.Asjakohatu on RAB-i järeldus, et kaebaja eesmärgiks oli luua tahtlikult petlik ettekujutus sellest, et ettevõtja vastab RahaPTS § 72 lg 1 p 11 sätestatud kontrollieseme asjaolule. Tahtlik petlik ettekujutus võis olla nt siis, kui kaebajal oleks 15-20 karistust liiklusseaduse rikkumise eest või maksualased rikkumised või teises riigis süüdi mõistetud RahaPTS rikkumiste eest. Selliste faktide varjamiseks oleks olnud vähemalt selge vajadus/eesmärk, kuna nimetatu tõesti tooks kaasa negatiivse mõju tegevusloa menetluses ning saaks olla aluseks tegevusloa keeldumisele. Aga on selge, et juhatuse liikme poolne 2019.a liiklusseaduse rikkumine ei mõjuta ega saa negatiivselt mõjuda ettevõtja juhatuse liikme korrektse ärialase maine ega kontrollieseme hindamisel.
12.Kuivõrd RahaPTS ega MSÜS ei sisalda tahtluse mõistest, tuleb tahtluse mõistest sisustada läbi kohtupraktika ja teiste seaduste (KarS, VÕS). Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-17-13 selgitanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. Kriminaalasjades nr 3-1-1-20-09 ja 3-1-176-16 on Riigikohus selgitanud, et tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine (vt nt RKKKo 3-1-1-20-09, p 9.2). Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse intellektuaalne element (vt ka RKKKo 3-11-76-16, p 17). KarS § 16 lg 3 sätestab otsese tahtluse puhul järgmise „Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.“ Võlaõiguse ainuke reguleeritud tahtluse vorm on kirjeldatud VÕS-i § 104 lg 5 kui isiku õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, selle täitmisel või lõpetamisel. Vastates RAB küsimustele teadis kaebaja, et RAB-l on õigus esitada päringuid mh karistusregistrile ning need andmed on RAB-le teada, need on kättesaadavad ja kontrollitavad. Seega puudus igasugune mõte nö varjata RAB-i eest midagi, mis on neil võimalik teada saada nagunii. Kaebaja leiab, et asjas esitatud selgitused ja esitatud tõendid (kirjavahetus) tõendavad seda, et tegemist oli kõigest inimliku veaga, mitte tahtliku teoga, nagu RAB püüab seda näidata.
13.Andmed, mida kaebaja nö varjas ei võinud mõjutada taotluse lahendamist ning olukorras, kus kaebaja oleks küsimusele nr 2 vastates maininud väärteomenetluse raames saadud trahvi kiiruse ületamise eest, ei oleks tekkinud olukorda, kus RAB-il tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel MSÜS § 25 nimetatud alustel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liiklusseaduse § 227 rikkumine ja selle alusel määratud karistus, ei saa olla aluseks tegevusloa keeldumiseks ega negatiivselt mõjuda korrektse ärialase maine hindamisel. RAB oma 26.08.2021.a kirjas ise selgitab, et antud juhul ei ole korrektse ärialase maine puudumine seotud kiiruseületamise toimepanemisega.
14.Inimliku vea tõttu RAB-i eest liiklusseaduse rikkumise varjamine ei saa tuua kaasa tegevusloa andmisest keeldumist MSÜS § 25 lg 4 alusel. Kaebaja leiab, et inimliku vea tõttu RAB-i eest liiklusseaduse rikkumise varjamine ei tähenda ka seda, et kaebajal ei ole korrektne ärialane maine. Kui kaebaja oleks seda infot kohe RAB-le avaldanud, siis ei oleks liiklusseaduse rikkumise eest väärteomenetluse raames määratud trahv olnud põhjuseks tegevusloa andmisest keelduda.
15.Kaebaja ärialase maine hindamisel ja MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaldamisel kasutas RAB valesti talle antud diskretsiooni. RAB ei ole oma otsuse langetamisel arvesse võtnud muid tähtsust omavaid asjaolusid: isiku käitumine menetluses, isiku varasem kogemus, isiku teadmised, isiku vastused teistele küsimustele jne. Selle asemel keskendus RAB liialt ebaolulisele inimlikule eksitusele ning nimetas seda lausa “ohuks olulisele avalikule huvile”. RAB-il on tulenevalt HMS § 4 lg-st 1 kaalutlusõigus (diskretsioon), millega on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõigusest tulenevalt on RAB-l kohustus otsuse tegemisel arvestada kõiki asjaolusid ja kaalutlusõiguse kohaldamine ei ole RAB 3(8)
3-21-2390 õigus, vaid kohustus. Asjaolude arvestamine ja mittearvestamine peab olema jälgitav väljaantud haldusaktis.
16.Vaidlusaluses otsuses ei ole RAB selgitanud millistele faktidele või tõenditele tuginedes jõuti järeldusele, et tegemist on tahtliku valeandmete esitamisega. Lisaks ei ole RAB selgitanud miks ei ole kaebaja antud selgitused usaldusväärsed või mis põhjusel ei võta RAB neid arvesse. RAB ei ole selgitanud, kuidas saab olla aegunud liiklusseaduse rikkumine ja sellest tingitud väärteomenetluse osas ekslikult vale andmete esitamine olla aluseks väita, et “... nimetatud ettevõtet konkreetsel tegevusalal oleks võimeline kasutama ettevõttele väljastatud õigusi kuritegelikel eesmärkidel”. Analüüsitud ei ole kaebaja juhatuse liikme isikut täiskogumis. Ei ole selge miks tehtud viga on niivõrd tõsine, mis kaalub üles kaebaja laitmatu maine ja vastavat töökogemust, omandatud haridust ja praktilisi teadmisi virtuaalvääringu valdkonnas. RahaPTS-i ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse 8 SE eelnõus on selgelt kirjutatud, et tegevusloa andmise raames hindab isikute sobivust ka Finantsinspektsioon, kelle praktika põhjal on vastava temaatika mõisteid määratletud sobivuse hindamise juhendis (https://www.fi.ee/sites/default/files/2021-03/151018_sobivusmenetluse_labiviimise_juhend. pdf ). Vastavalt juhendile sobivusmenetluse raames tuleb ametikohale valitava või valitud isiku puhul hinnata vähemalt järgmisi asjaolusid: haridust, teadmisi, oskusi ja kogemusi; laitmatut mainet; usaldusväärsust; huvide konflikti ja sõltumatust puudutavat; ametiülesannete täitmisele pühendatavat aega; kollektiivset sobivust. Antud juhul, jääb selgusetuks miks tegevusloa menetluses ei ole juhatuse liikme isiksus analüüsitud kõikidest eespoolt nimetatud aspektidest, vaid RAB piirdus üksnes viitega küsimusele nr 2 ekslikult antud vastusele, jättes kõik teised asjaolud arvestamata. Vastustaja seisukohad
17.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
18.Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärialase maine hindamisel ja MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaldamisel diskretsiooni. MSÜS § 25 rakendamisel ei ole majandushaldusasutusel diskretsiooni, vaid MSÜS § 25 lg-s 1 toodud aluste esinemisel on RAB kohustatud keelduma tegevusloa andmisest. Vaatamata sellele, et vastustajal puudub MSÜS § 25 lg 1 rakendamisel kaalutlusõigus, tõi vastustaja välja oma 21.09.2021 otsuses ka täiendavad põhjendused. Vastustaja jääb otsuses toodud põhjenduste ja selgituste juurde ning leiab, et isik esitas tegevusloa taotluse menetlemise käigus tahtlikult valeandmeid.
19.RahaPTS ega MSÜS ei defineeri tahtluse mõistet. Tahtluse mõistet defineerib karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 1, mille kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus (lg 2). Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (lg 3). Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (lg 4). Tahtlus on seotud subjektiivsete tunnustega ning tähendab teadlikkust oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimist. Tahtlikult käituv isik peab mõistma, et ta on eiranud seaduses toodud kohustusi.
20.Kuna kaebaja pidi küsimustikku täitma enda kohta ja esitama andmeid, mis on seotud tema isikuga, isegi kui ta tegi seda tõlgi või juristi vahendusel, pidi ta möönma, et vastustaja neid esitatud andmeid ka kontrollib. Seejuures kaebaja ise on väitnud, et ta oli teadlik, et RAB-le on karistusregistri andmed kättesaadavad. Seega pidi kaebaja olema teadlik ka sellest, et ebaõigete andmete esitamisel võivad tema jaoks olla negatiivsed tagajärjed. 4(8)
3-21-2390
21.Ärialase maine hindamise küsimustiku küsimus nr 2 on sõnastatud selgelt ning eluliselt ei ole usutav, et isik ei mõista, et trahvid, mis on määratud liiklusseaduse rikkumise pärast, ei ole karistused, isegi kui isik ei oma õigusalaseid teadmisi. Seejuures on oluline märkida, et isikut on alates 2011–2019 karistatud 8 korral liiklusseaduse rikkumise eest. Kaebaja 25.08.2021. a kirjast nähtub, et kaebaja oli üllatunud, et vaatamata sellele, et ta on trahvi ära tasunud on seda võimalik jätkuvalt karistusregistrist näha. Seega lootis kaebaja, et kuna trahv on tasutud, siis see ei kajastu ka karistusregistris ning RAB-il ei ole võimalik sellest teada saada. 25.08.2021 kirjas ei maini kaebaja kordagi seda, et tekkis arusaamatus vale tõlke tõttu, vaid annab teada, et tal ei ole õigusalaseid teadmisi, tema jaoks on tähtis, et trahvid oleksid õigeaegselt tasutud ning, et tema jaoks on üllatus, et tasutud trahv, ehk täidetud karistus on ikka veel kehtiv. Kaebaja on hakanud valetõlkele tuginema alles pärast seda, kui vastustaja selgitas oma 26.08.2021. a kirjas, et küsimustikus oli selgelt küsitud ja välja toodud ajaperiood, mille osas vastust sooviti.
22.Kaebaja eelkirjeldatud käitumine tegevusloa taotluse menetlemise kestel kogumis viitab sellele, et kaebaja on teadlikult ja tahtlikult püüdnud varjata, et teda on väärteo korras karistatud. Eeltoodu viitab ka sellele, et kaebaja poolt antud ütluseid, mis ajas muutusid, ei saa pidada usaldusväärseks ning valeandmete esitamise põhjused on tagantjärgi otsitud vabandused, selleks, et vältida negatiivse otsuse tegemist. Vastustaja on oma otsuses selgitanud, et vastustaja tugineb tegevusloa taotluse rahuldamata jätmisel just nimelt valeandmete esitamise faktile mitte asjaolule, et isikule määrati üks kord liiklusseaduse rikkumise eest trahv.
23.Kaebaja enda suhtumine oma tegevustesse (järjepidev ehk 8 korral seaduse rikkumine, ei ole juhuslik) ei loo vastustajale usaldust ja veendumust, et isik täidaks oma kohustusi hoolsasti ja oleks seeläbi võimeline järgima seaduse sätestatud tingimusi ja nõudeid viisil, mis hoiab ära võimalikku ebaseaduslikku tegevust. Seega lisaks valeandmete esitamisele käitus kaebaja menetluse kestel vastuoluliselt. Samas valeandmete esitamise fakti tuvastamisel ei ole seadusandja jätnud võimalust kaaluda muid sobivuse eeldusi. RAB-il ei ole sellisel juhul õigust kasutada diskretsiooni, vaid RAB-i kohustuseks on tuvastatud asjaoludele tuginedes tegevusloa väljaandmisest keelduda, mida vastustaja ka tegi.
24.MSÜS § 25 lg 1 p-le 4 tuginemine on asjakohane. MSÜS § 25 lg 1 p 4 sätestab, et majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest kui ettevõtja on tegevusloa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas paragrahvis nimetatud alustel. RahaPTS § 70 lg 3 p 10 sätestab, et tegevusloa taotluses esitatakse lisaks MSÜS-s sätestatule ettevõtja juhtorgani liikme ja prokuristi kohta dokumendid, mis sisaldavad haridustaset, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhtorgani liikme puhul ka vastutusvaldkonda, samuti dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada, et tõendada juhtorgani liikme või prokuristi usaldusväärsust ning asjaolu, et taotlejal on korrektne ärialane maine. Vastustajal on õigus kasutada ärialase maine hindamiseks küsimustikku.
25.Finantssektoris osalemine eeldab mh isiku kõrget usaldusväärsust ja seaduslikku käitumist, et finantssektoris saaksid tegutseda vaid pädevad ja ausad isikud. Isiku taust ning tema varasem tegutsemine peavad andma nii RAB-le tegevusloa väljaandmise otsustamisel, klientidele kui ka laiemalt avalikkusele kindluse, et teenuse pakkumine toimub asjatundlikult, usaldusväärselt ning kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Kõik eeltoodu on vajalik selleks, et vältida riskide realiseerumist, mille tulemusena võivad jääda kaitseta nii kliendi varad kui ka võib võimalikuks saada rahapesu või terrorismi rahastamine. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal kohustus ja ka õigus koguda mistahes viisil isiku sobivuse hindamiseks vajalikke tõendeid. Ärialase maine küsimustik annab vastustajale võimaluse, sh kontrollida isiku usaldusväärsust, tulenevalt sellest, kui ausalt isik vastab esitatud küsimustele.
26.Kaebaja esitas valeandmeid. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tegemist ei olnud tahtliku ja sihiliku valeandmete esitamisega, sest kaebaja teadis, et RAB-l on ligipääs karistusregistrile, 5(8)
3-21-2390 millest tulenevalt on RAB teadlik kõikidest kaebaja karistustest ja rikkumistest. RAB-il võib küll olla ligipääs karistusregistri andmetele, kuid see ei tähenda, et seetõttu ei tuleks korrektse ärialase maine küsimustikus esitatud küsimustele ausalt vastata. Tegemist ongi mh usaldusväärsuse kontrolliga. Teadmine, et haldusorganil on võimalik ligipääs karistusregistrile, ei välista isiku tahtlust ja ka valeandmete esitamist. Eeltoodud käitumine viitab pigem sellele, et isik lootis/eeldas, et kuna vastustaja on esitanud ka küsimuse, mis puudutab isiku eelnevaid karistusi, siis võib olla RAB piirdubki üksnes isiku poolt edastatud vastusega ning täiendavalt andmeid karistusregistrist ei kontrolli.
27.Vastustaja on kaebajale selgitanud oma 21.09.2021 otsuse punktis 3.12, et ettevõtja nimel esitatud andmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ning oma hoolsuskohustuse raames on ettevõtja kohustuseks kontrollida kõigi tema nimel esitatavate andmete õigsust. Kaebaja ja talle teenust pakkuva juristi sisesuhe ei olnud asjakohane tegevusloa menetluses ja ei ole asjakohane ka kohtumenetluses. sellele, et isikut ei saa pidada valeandmete esitamise tõttu usaldusväärseks, tekitab isiku tegutsemine ka tõsiseid kahtlusi, et ta oleks võimeline täitma virtuaalvääringu tegevusvaldkonnas kehtestatud kõrgendatud nõudeid.
28.Kaebaja poolt varjatud andmed mõjutasid taotluse lahendamist. Vastustaja hinnangul viitab isiku poolt süstemaatiliselt õigusnormide rikkumine sellele, et isikul võib puududa soov ja tahe ka RahaPTS-s sätestatud nõudeid ja tingimusi piisava hoolsusega täita. Poolte vahel tõesti puudub vaidlus selles, et üksnes ja ainult ühekordne liiklusseaduse § 227 rikkumine ja selle alusel määratud karistus, ei saa olla aluseks tegevusloa keeldumiseks ega negatiivselt mõjuda korrektse ärialase maine hindamisel. Arvestades, et isik oli viimase rikkumise toime pannud 2019 ja teda on karistatud ka eelnevalt korduvalt sama rikkumise eest, mille kohta vastas isik eitavalt, ei loonud see vastustajale usaldust isiku suhtes, kelle kohustuseks on kontrollida virtuaalvääringu tegevusvaldkonnas tegutseda soovivate ettevõtjate vastavust RahaPTS-s kehtestatud nõuetele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
29.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
30.RahaPTS § 72 lg 1 p 11 sätestab ettevõtjale tegevusloa andmise ühe eeldusena äriühingu juhtorgani liikme korrektse ärialase maine olemasolu. RahaPTS § 72 lg 2 kohaselt (taotluse menetlemise hetkel kehtinud redaktsioonis) hindab korrektse ärialase maine olemasolu tegevusloa andja, võttes arvesse isiku varasemat tegevust ja sellega seotud asjaolusid. Korrektse ärialase maine olemasolu eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud.
31.Seega taotluse menetlemise hetkel kehtinud RahaPTS sätetest tulenevalt tuli RAB-l menetluse käigus sisustada isiku korrektne ärialane maine kui seaduses täpsemalt määratlemata õigusmõiste ja oma hinnangut faktiliselt põhjendada ning kaaluda menetluse käigus tuvastatud asjaolude mõju edasises menetluses. Sellest tulenevalt on ebaõige vastustaja seisukoht, et valeandmete fakti tuvastamisel ei olnud seadusandja jätnud RAB-le diskretsiooni otsustamaks, kas esineb alus tegevusloa andmisest keeldumiseks.
32.Leian, et RAB ei ole kaebaja ärialase maine hindamisel oma seisukohti piisavalt põhjendanud, ning ei ole kohaselt täitnud kaalumiskohustust ja see on päädinud 26.10.2021 otsuses ebaõigete hinnangute andmisega kaebaja ärialase maine osas.
33.RAB tugines oma 21.09.2021 otsuses RahaPTS § 72 lg 1 p-le 11, leides, et kaebajal, kui Global Paros Solution OÜ juhatuse liikmel puudub korrektne ärialane maine, sest kaebaja ei teavitanud RAB küsimustele vastates, et kaebaja juhatuse liiget on 2019.a väärteo korras karistatud liiklusseaduse rikkumise eest (lubatud sõidukiiruse ületamine). RAB on seisukohal, et kaebaja on sellise info märkimata jätmisel tegutsenud tahtlikult, mistõttu puudub kaebajal korrektne ärialane maine. 6(8)
3-21-2390
34.RAB on käesolevas asjas tahtluse mõistet sisustanud, lähtudes KarS §-st 16 lg 1, mille kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Tahtlus on seotud subjektiivsete tunnustega ning tähendab teadlikkust oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimist.
35.Minu hinnangul ei ole RAB käesoleval juhul piisavalt põhjendanud kaebaja tegevuses tahtluse esinemist. RAB leiab, et eluliselt ei ole usutav, et isik ei mõista, et trahvid, mis on määratud liiklusseaduse rikkumise pärast, ei ole karistused, isegi kui isik ei oma õigusalaseid teadmisi. Kaebaja poolt antud ütluseid, mis ajas muutusid, ei saa pidada usaldusväärseks ning valeandmete esitamise põhjused on tagantjärgi otsitud vabandused, selleks, et vältida negatiivse otsuse tegemist.
36.Ma ei nõustu RAB-ga selles, et kaebaja on menetlusega käigus ütluseid muutnud ja see viitab kaebaja tahtlusele valeandmete esitamisel.
36.1.Asja materjalidest nähtuvalt saatis RAB kaebajale 24.08.2021 teavituse (dtl 32), milles märkis, et kaebaja on jätnud küsimustikule vastamisel märkimata andmed väärteo kohta. RAB andis kaebajale võimaluse vastuväidete esitamiseks. Kaebaja vastas sellele kirjale 25.08.2022, selgitades, et lähtus karistusregistri andmetest kehtivate karistuste kohta ning kuna 2019.a. määratud rahatrahv on tasutud, ei osanud ta õigusalase hariduse puudumise tõttu arvata, et juba täidetud karistused on kehtivad aga ei ole samas karistusregistri tõendis kajastatud (dtl 33).
36.2.RAB vastas kaebaja kirjale 26.08.2022 selgitades, et küsimustikus ei olnud viidatud kehtivatele karistustele, vaid viimase kolme aasta jooksul määratud karistustele. RAB andis kaebajale veelkord tähtaja vastuväidete esitamiseks (dtl 34). Kaebaja esitas 30.08.2021 täiendavad selgitused (dtl 35-37), selgitades küsimustiku täitmisel ei soovinud tema mitte mingil juhul esitada valeandmeid ning küsimusele antud eitav vastus oli tingitud vääritimõistmisest, mitte pahatahtlikkusest või olulise informatsiooni varjamise soovist. Eitav vastus oli tingitu mh palgatud jurist ebakorrektsest tõlkest ja selgitusest. Kaebaja edastas juristile karistusregistri väljavõtte ja sai kinnituse et seal märgitud karistused ei saa olla tegevusloa väljastamisel takistuseks. Lisaks oli eitav vastus tingitud juristi ebakorrektsest tõlkest, mida kaebaja üle ei kontrollinud. Kaebaja selgitas, et tegemist ei olnud tahtliku valeandmete esitamisega vaid rumala arusaamatusega, mis tekkis sellest, et kaebaja usaldas teenust osutavat juristi.
36.3.Kaebaja eelpoolnimetatud kahes kirjas toodud põhjendusi ei saa pidada omavahel vastuolus olevaks. Kaebaja rõhutab ka teises kirjas, et lähtus karistusregistri väljavõttest ning on 30.08.2021 vastuses esitanud täiendavaid selgitusi, selle kohta, kuidas täpsemalt toimus RAB poolt esitatud küsimustiku täitmine ja koostöö teenust osutava juristiga. Kaebaja täiendavad selgitused ei ole seega omavahel vastuolus.
37.Märgin siinkohal täiendavalt ka, et kaebaja poolt kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest (dtl 62-64), nähtuvalt, on kaebaja juhatuse liikmele 2019.a määratud väärteokaristus märgitud kui „arhiveeritud“ ja „täidetud“, seega saab usutavaks pidada kaebaja väidet, et õigusalaseid teadmisi omamata, ei pruukinud ta aru saada, et see karistus on tegevusloa taotlemisel oluline siiski ära märkida. Seda enam, kui sama kinnitas ka kaebajat nõustanud jurist.
38.Sellest tulenevalt ei saa minu hinnangul kaebajale ette heita, et vastates küsimusele väärteokaristuse kohta eitavalt, esitas kaebaja tahtlikult valeandmeid, soovides karistuse olemasolu vastustaja eest varjata. RAB sellekohane hinnang põhineb üksnes oletustel, kuid samas on RAB jätnud arvestamata, et kaebajal puudus mistahes motiiv andmete varjamiseks, seda eriti olukorras, kus RAB on ka kinnitanud, et konkreetse rikkumise eest karistuse määramist ei saa iseenesest pidada kaebaja korrektse ärialase maine määratlemisel oluliseks. Kaebaja tegevus viitab pigem hooletusele KarS § 18 lg 3 mõistes (isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema). 7(8)
3-21-2390
39.Seega ei ole vastustaja viide MSÜS § 25 lg 1 p-le 4 kohane, sest käesolevas asjas ei ole RAB veenvalt põhistanud kaebaja tahtlust valeandmete esitamisel. Lisaks tuleb mainida, et viidatud säte annab aluse tegevusloa andmistest keeldumiseks, kui tegemist on olukorraga, kus isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda. Viitan veelkord et RAB on käesolevas asjas märkinud, et konkreetse rikkumise eest karistuse määramist ei saa iseenesest pidada kaebaja korrektse ärialase maine määratlemisel oluliseks.
40.Kaebaja laitmatu ärialase maine tuvastamise kontekstis ei ole asjakohane ka RAB viide 8-le kaebaja juhatuse liikmele määratud väärteokaristusele, kuivõrd RAB küsimustikus oli nõutud andmeid viimase kolme aasta kohta, kuid vaid üks neist karistustes oli kaebaja juhatuse liikmele määratud viimase kolme aasta jooksul. Seega ei saa RAB kaebaja korrektse ärialase maine tuvastamisel eelnevaid karistusi arvesse võtta.
41.Kokkuvõtvalt leian, et RAB ei ole minu hinnangul kaebajal laitmatu ärialase maine puudumise tuvastamisel piisavalt põhjendanud tahtluse olemasolu valeandmete esitamisel, samuti ei ole RAB kohaselt teostanud kaalutlusõigust, jättes hindamata kas kaebaja poolt andmete esitamata jätmine tuleb hinnata sedavõrd oluliseks rikkumiseks, et tuvastada kaebaja ärialase maine puudumine olukorras, kus esiteks ei ole üheselt tuvastav kaebaja tahtlus andmete varjamiseks ning teiseks, olukorras, kus konkreetne väärtegu ei oma olulist mõju kaebaja ärialasele mainele.
42.Eeltoodust tulenevalt rahuldan kaebuse ja tühistan RAB 21.09.2021 otsuse ning kohustan vastustajat vaadata kaebaja tegevusloa taotlus uuesti läbi, lähtudes käesolevas otsuses toodud seisukohadest. Menetluskulud
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6).
44.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.
45.Kaebaja on esitanud menetluskulude dokumendid, millest nähtub, et kaebaja menetluskuluks on õigusabikulu kokku 1920 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot.
46.Asja juurde on esitatud arved, millest nähtub, et õigusabi on kaebajale osutatud 16 töötunni ulatuses sisaldades materjalidega tutvumist ja analüüsi, kaebuse koostamist, vastustaja vastuse analüüsi ning täiendavate seisukohtade koostamist kohtule.
47.Leian, et asja sisu ja mahtu arvestades on kaebaja kulutused õigusabile mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb täies mahus vastustajalt välja mõista. Kaebajale esitatud arved ei sisalda käibemaksu. Kokku on vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks seega 1935 eurot (1920+15). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.