Roman Skorohodovi kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Roman Skorohodov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Roman Skorohodovi kaebus.
2.Jätta Roman Skorohodovi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Roman Skorohodov (kaebaja) esitas 3. juunil 2022 Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/3280-1, milles palus talle tagastada tema kambrist 23. mail 2022 läbiotsimisel ära võetud sandaalide kannaosa rihmad. Kaebaja väitel on need esemed talle tervislikust seisundist tulenevalt sandaalide kandmiseks vajalikud ning nende äravõtmine ei ole põhjendatud. Äravõetud esemeteta ei ole kaebajal võimalik sandaale kanda ja see takistab jalutuskäikudel osalemist.
2.Kaebaja esitas 20. juunil 2022 Tartu Vanglale taotluse täienduse nr 6-24/3280-2, milles palus tagastada sandaalide kannaosa rihmad või kompenseerida uute jalanõude soetamine.
3.Tartu Vangla registreeris eelnimetatud taotlused hiljem ümber kahju hüvitamise taotluseks ja andis uued registreerimisnumbrid (vastavalt nr 1-13/207-1 ja 1-13/207-2).
4.Tartu Vangla otsustas 4. augusti 2022. a otsusega nr 1-13/207-3 rahuldada kahju hüvitamise taotluse ning asendada kaebajalt ära võetud jalanõude kinnitusrihmad (takjaribad) samaväärsetega. Vangla tunnistas, et esemete äravõtmine oli õigusvastane. Kuna sandaalide kannaosa rihmad (takjaribad) on ära visatud, siis neid ei saa tagastada. Küll aga on vanglal
3-22-2268 võimalik kingsepa abil õmmelda uued samaväärsed sandaalide takjaribad. Vangla hinnangul on tagajärgede kõrvaldamise kulud jalanõude rahalise kompenseerimisega võrreldes oluliselt väiksemad. Vangla selgitas, et uute takjaribade saamiseks ja kinnitamiseks tuleb kaebajal pöörduda oma jalanõudega inspektor-kontaktisik poole. Ühtlasi vabandas vangla kaebaja ees.
5.Kaebaja esitas 16. augustil 2022 vanglale kahjunõude nr 1-13/270-1, milles palus hüvitada talle tekitatud varaline kahju 100 eurot ja mittevaraline kahju 200 eurot. Vangla pakutud sandaalide kannaosa rihmade asendamine ei ole samaväärne, kuna originaalrihmade puhul on tegemist tootja aastatepikkuse tootearendusega, mille tulemusel on saavutatud toote kvaliteet ja terviklikkus. Arvestades, et esemed valmistatakse vanglas käepärastest vahenditest ei ole tegemist samaväärse asjaga. Seetõttu tuleks kaebajale hüvitada sandaalide rikkumisega tekitatud kahju. Tervislikust seisundist tulenevalt ei saa kaebaja kannaosa rihmata sandaale kasutada. Kaebaja ei saanud seetõttu ka ajavahemikul 25. mai kuni 25. juuni 2022 värskes õhus jalutamas käia. Sellega tekitas vangla kaebajale mittevaralise kahju. Ühtlasi selgitas kaebaja, et vangla 4. augusti 2022. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamise otsus nr 1-13/207-3 on kaebajale arusaamatu, sest kaebaja ei ole varasemalt mitte ühtegi kahjunõuet esitanud.
6.Tartu Vangla jättis 17. oktoobri 2022. a otsusega nr 1-13/270-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse varalise kahju osas läbi vaatamata ja mittevaralise kahju osas rahuldamata. Vangla viitas 4. augusti 2022. a otsusele ja leidis, et on samale alusele tugineva varalise kahju hüvitamise taotluse juba lahendanud, mistõttu tuleb selles osas jätta taotlus läbi vaatamata. Mittevaralist kahju ei ole vangla kaebajale tekitanud. Kaebajal oli kambris mitu paari erinevaid jalatseid, mida oleks saanud jalutuskäikudel osalemiseks kasutada. Seega ei ole vangla võtnud kaebajalt ära võimalust käia jalutamas.
7.Kaebaja esitas 23. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles palub vanglalt kaebaja kasuks välja mõista varalise kahju 100 eurot ja mittevaralise kahju 200 eurot. Kaebaja kordab kaebuses vanglale 16. augustil 2022 esitatud kahju hüvitamise taotluses märgitud asjaolusid ning on seisukohal, et ta ei ole vanglale esitatud esimestes pöördumistes kahjunõuet esitanud, mistõttu on ebaõige ka vangla seisukoht, et ta on varalise kahju osas juba kahjunõude varasema otsusega lahendanud. Kaebaja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
8.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 25. oktoobril 2022 kohtule kaebaja 3. juuni 2022. a avalduse nr 6-24/3280-1 (nr 1-13/207-1); 20. juuni 2022. a avalduse nr 6-24/3280-2 (nr 1-13/207-2); vangla 4. augusti 2022. a vastuse nr 1-13/207-3, kaebaja 16. augusti 2022. a kahjunõude nr 1-13/270-1, Tartu Vangla 17. oktoobri 2022. a otsuse nr 1-13/270-2.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebuse nõude ja aluse tõlgendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab kohtule esitatud kaebuses HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju tekkis seoses sandaalide rikkumisega ja mittevaraline kahju sellega, et kaebaja ei saanud sandaalide kannaosa rihmade puudumise tõttu ajavahemikul 25. mai kuni 25. juuni 2022 käia jalutamas.
3-22-2268
10.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on vangla jätnud 17. oktoobri 2022. a otsusega nr 1-13/270-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse varalise kahju osas läbi vaatamata ja mittevaralise kahju osas rahuldamata. Juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlus on jäetud kohtueelses menetluses läbi vaatamata, on kaebuse esitamine kohtule lubatav siis, kui taotlus on jäetud ebaõigesti läbi vaatamata. Vangla leidis, et kaebaja on juba varem esitanud samal alusel kahju hüvitamise taotluse, mille vangla vaatas sisuliselt läbi 4. augusti 2022. a otsusega nr 1-13/207-3 ning seetõttu tuleb jätta varalise kahju osas 16. augusti 2022. a kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kohus vanglaga ei nõustu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud esmalt vanglale taotluse sandaalide kannarihmade tagastamiseks ehk kohustamisnõude (algselt registreeritud nr-ga 6-24/3280-1) ning hiljem on ta seda täiendanud (algselt registreeritud numbriga 6-24/3280-2) alternatiivse heastamisnõudega (tagajärgede kõrvaldamise nõue – uute samaväärsete jalatsite soetamine). RVastS § 11 lg 1 sätestatud tagajärgede kõrvaldamise nõue ehk heastamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 5) asendab kahju hüvitamise nõuet, kuid on olemuselt siiski kohustamiskaebuse eriliik (vt Riigikohtu 24. aprilli 2018. a määrus asjas nr 3-17-725, p 12). Kaebaja ei toonud vanglale juunis 2022 esitatud kahes pöördumises välja ka kahjunõude suurust. Kaebaja on samuti 16. augustil 2022 vanglale esitatud kahjunõudes nr 1-13/270-1 selgitanud, et vangla 4. augusti 2022. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamise otsus nr 1-13/207-3 on kaebajale arusaamatu, sest ta ei ole varasemalt kahju hüvitamise taotlust esitada soovinud. Kohtule esitatud kohtueelse menetluse materjalidest ei nähtu, et vangla oleks eelnevalt üritanud kinnipeetava tegelikku tahet välja selgitada, vaid kvalifitseeris omal algatusel kaebaja pöördumised ümber kahju hüvitamise taotluseks. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et vangla käsitles kaebaja 3. ja 20. juuni 2022. a pöördumisi ekslikult varalise kahju hüvitamise taotlusena. Sisuliselt rahuldas vangla 4. augusti 2022. a otsusega heastamisnõude nõustudes asendama äravõetud sandaalide kannaosa rihmad samaväärsetega ja kinnitama need jalatsile. Seetõttu oleks vangla pidanud kaebaja 16. augusti 2022. a kahju hüvitamise taotluse vaatama ka varalise kahju osas sisuliselt läbi. Kuna vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse varalist kahju puudutavas osas ebaõigesti läbi vaatamata, siis loeb kohus selles osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse on vangla lahendanud sisuliselt ja selles osas on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud.
12.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kogusummas 300 eurot. Kohtu hinnangul saab kaitstava õiguse riive intensiivsuse hindamisel lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude
3-22-2268 suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul sandaalide kannaosa rihmade äravõtmist ja sellega seonduvaid võimalikke ebameeldivusi kaebuses väljatoodud asjaoludel pidada intensiivselt kaebaja õigusi riivavaks.
14.Kohtu hinnangul ei ole kaebusel arvestatavaid eduväljavaateid.
15.RVastS § 11 lõige 3 kohaselt võib haldusorgan kõrvaldada tagajärjed sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on tunnistanud sandaalide kannaosade rihmade (takjaribad) äravõtmise õigusvastasust. Kuna kaebajalt äravõetud sandaalide kannaosa rihmad (takjaribad) on hävitatud, ei saa vangla neid enam tagastada. Vangla nõustus need asendama samaväärsetega. Vanglal on võimalik kingsepa abil õmmelda uued samaväärsed takjaribad ning tagajärgede kõrvaldamise kulud on oluliselt väiksemad kui jalanõude rahaline kompenseerimine. Selle tulemusena on sandaalide sihtotstarbeline kasutamine kaebajale tagatud. Arvestades, et kaebajale kuuluvad sandaalid ei olnud uued, vaid kasutatud, siis ei saa sellisel viisil kahjuliku tagajärje kõrvaldamine sandaalide väärtust ja kasututusotstarvet olulise määral vähendada. Kaebaja rõhub kahjunõudes küll sellele, et vanglas kingsepana töötav isik ei saa sama kvaliteediga toodet toota, kuid enne jalatsite parandamist ja asenduseeseme (takjaribade) valmistamist ei ole alust eeldada, et kaebaja sandaalide kasutuskõlblikus oluliselt muutuks või et vangla kingsepa töö kvaliteet ei ole jalatsite parandamiseks piisav. Samuti on oletuslik kaebaja väide, et sandaalide välisilme ja terviklikkus väheneks sellisel määral, et õigustatud oleks vara väärtuse hüvitamine. Lisaks on vangla 17. oktoobri 2022. a otsuses nr 1-13/270-2 põhjendatult viidanud asjaolule, et 14. juuli 2022 turvakaamera salvestisest nähtuvalt on kaebaja ise oma sandaalidele uued rihmad teinud ja on käinud nendega sel päeval jalutamas. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas vangla kingsepa abil õmmeldud uued samaväärsed sandaalide kannaosa takjaribad oleks kaebaja enda poolt käepärastest vahenditest tehtud rihmadest halvemad. Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul käesolevas asjas esitatud kaebuse ja kohtueelses menetluses esitatud materjalide pinnalt kaebaja kasuks varalise kahju hüvitise mõistmine vähetõenäoline.
16.Kaebaja leiab, et seoses sandaalide kannaosa rihmade äravõtmisega ei saanud ta neid sihtotstarbeliselt kasutada ning kaotas seeläbi võimaluse osaleda ajavahemikul 25. mai kuni 25. juuni 2022 jalutuskäikudel. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses täpsustanud, milles tema mittevaraline kahju seisneb. RVastS § 9 lg 1 loetelu arvestades saaks kaebuses esitatud asjaoludel kõne alla tulla üksnes inimväärikuse alandamine. Tartu Vangla 17. oktoobri 2022. a otsusest nr 1-13/270-2 nähtub, et kaebajal oli kambris lisaks sandaalidele veel kaks paari spordijalanõusid, millega kaebajal oli võimalik jalutamas käia. Jalutuskäikudel mitteosalemine ei saanud seetõttu olla tingitud peaasjalikult sellest, et kaebaja ei saanud sandaale kasutada. Miski ei viita sellele, et jalutuskäikudel osalemine oli võimalik ainult juhul, kui kaebaja saanuks kasutada sandaale. Kaebajal oli võimalik kasutada teisi tema kambris olnud jalatseid ja jalutuskäikudel osaleda. Seega ei saanud sandaalide kannaosa rihmade äravõtmine tekitada kaebaja väljendatud tagajärge (jalutuskäikudel osalemise võimatust). Seega ei esine põhjusliku seost vangla õigusvastase tegevuse ja kaebaja väidetud mittevaralise kahju vahel. Kohus möönab, et suvisel ajal võivad sandaalid olla sobivamad kui spordijalatsid, kuid ei saa väita, et seetõttu ei olnud jaluskäikudel osalemine soovi korral võimalik. Kaebaja tegevus viitab sellele, et ta ei soovinud ise jalutusvõimalusi eeltoodud
3-22-2268 ajavahemikul kasutada, mitte et jalutuskäikudel osalemine oli sandaalide kannaosa rihmade äravõtmise tõttu võimatu.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Skorohodovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus jätab seetõttu taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.