Riigihanked › Riigihanked

3-22-1529

Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28. oktoobril 2022. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada sellekohane taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(15)

3-22-1529 Riigihangete seadusest (RHS) ei tulene hankijale õigust piirata hankemenetluses ühe pakkuja poolt mitme pakkumuse esitamist. RHS § 111 lg 2 sätestab, et kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks. Samale seisukohale on asunud vaidlustuskomisjon 15.04.2016 otsuses 6816/171929 (p 9.2.2). RHS kommenteeritud väljaandes on öeldud: „RHS-st ega direktiividest ei tulene keeldu mitme pakkumuse esitamiseks. Isik on pakkuja RHS § 7 lg 1 mõttes, sõltumata sellest, mitu pakkumust ta on esitanud. /.../ Mitme pakkumuse esitamine samas hankemenetluses ei tähenda, et tegemist oleks ilmtingimata alternatiivsete lahendustega. Direktiivi 2014/24/EL art 45 lg 1 seob alternatiivse lahenduse üksnes lepingu esemega, andmata täpsemaid definitsioone või pidepunkte. Alternatiivse lahenduse all peetakse silmas lahendust, mis ei vasta kõigile RHAD-s sätestatud tingimustele, kuid peab siiski vastama RHAD-s ettenähtud miinimumtingimustele.“ Riigihangete registri hanketeate vormist (koos abiinfoga) koosmõjus RHS §-ga 118 nähtub, et „alternatiivsete pakkumustena“ on mõeldud alternatiivsete lahendustega pakkumusi ehk „alternatiivseid lahendusi“, s.o pakkumusi, mis ei vasta täielikult või osaliselt riigihangete alusdokumentides sätestatud tingimustele. Seda kinnitab ka HT osa II p 2.10 sõnastuse võrdlus direktiivi 2014/24/EL V lisa C p-ga 9, sh nende punktide sõnastus teistes EL keeltes. HT osa II p-st 2.10 ei tulenenud keeldu enam kui ühe riigihanke alusdokumendi nõuetele vastava pakkumuse esitamiseks. Seetõttu ei ole kahe pakkumuse esitamine kolmanda isiku poolt vastuolus HT osa II p-ga 2.10. Kui selline keeld ka oleks, siis ei sätesta RHS, et keelu rikkumise tagajärjeks saaks olla kolmanda isiku mõlema pakkumuse tagasilükkamine. Kolmas isik on esitanud koos mõlema pakkumusega ka kohase tõendi RHAD p-s 5.3 kehtestatud tagatise deponeerimise kohta. Ei saa olla kahtlust, et kolmanda isiku tahe pakkumuses nr 371320 oli esitada pakkumuse maksumus (hooldus- ja remonttööde tasu kuus käibemaksuta) 0 eurot ning kolmas isik väljendas oma tahet pakkumuses selgelt ja üheselt mõistetavalt. 19.09.2022 ja 03.05.2022, vastates hankija küsimustele, ei muutnud kolmas isik pakkumuse nr 371320 maksumust ning üksnes kordas üle seda, mis oli pakkumuses niigi üheselt mõistetavalt arusaadav. Lähtudes sellest, et kolmanda isiku pakkumuses nr 371320 on hooldus- ja remonttööde tasu kuus (käibemaksuta) pakutud 0 eurot, on kolmanda isiku pakkumusele nr 371320 maksumuse kriteeriumi alusel omistatud põhjendatult 30 punkti kui madalaima väärtusega pakkumusele. Kolmanda isiku pakkumusele nr 362342 on väärtuspunktide andmine vastuolus RHAD p-s 7.1.1 ja kriteeriumite hindamismetoodika kirjelduse p-s 1 toodud metoodikaga. See pakkumine oleks pidanud saama 0, mitte 30 punkti. Kui suurendada kaebajate pakutud ootekoja Disain 2 lahendusele antud punktisummat 1 või 2 punkti võrra, jääks kaebajate pakkumusele disainilahenduste kriteeriumi alusel antud punktisumma ikkagi mitme punkti võrra madalamaks kui kolmanda isiku pakkumusele sama kriteeriumi alusel antud punktide hulk ning edukaks osutuks igal juhul kolmanda isiku pakkumus nr 371320 kui kõige rohkem punkte saanud pakkumus. Hankija moodustatud komisjon on ootekodade disainilahenduste hindamisel disainilahenduste kriteeriumi alusel lähtunud RHAD-s kehtestatud hindamismetoodikast ning hindamisel arvestatud asjaolud on üldiselt asjakohased. Isegi kui komisjoni hinnangud konkreetsetele lahendustele on vaieldavad, on tegemist komisjoni subjektiivsete seisukohtadega, mida disainilahenduse kui loovlahenduse puhul tuleb aktsepteerida. Kaebajate ja kolmanda isiku pakkumuse hindamine

3(15)

3-22-1529 disainilahenduste kriteeriumi alusel on kontrollitav, hindamine on toimunud kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ning on järelikult kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1. Kolmanda isiku pakkumuse nr 371320 hindamine vaidlustuses välja toodud maksumuse kriteeriumi ja disainilahenduste kriteeriumi alusel on toimunud õiguspäraselt ning kolmanda isiku pakkumus nr 371320, mis sai pakkumuste hindamisel 97,50 punkti, tunnistati põhjendatult edukaks. Kaebajate pakkumus sai 92,16 punkti. 19.05.2022 pakkumuste hindamise protokoll ja 01.06.2022 pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll, mille osaliselt kehtetuks tunnistamist kaebajad taotlevad, ei ole riigihankes hankija otsusteks.

3-22-1529 Kaebajate pakkumus tuli tunnistada edukaks. 01.06.2022 protokollist nähtub, et 0-eurose hooldusmaksumusega on esitatud üksnes viimasena esitatud pakkumus, st pakkumus nr 371320, mis esitati ilma kahtlusteta hanketeate punkti II.2.10 rikkudes. Kolmanda isiku poolt vastustajale esimesena esitatud pakkumuse nr 362342 maksumus oli 0,0001 eurot. Ka riigihangete vaidlustuskomisjon kinnitas, et kolmanda isiku pakkumus nr 362342 oleks pidanud saama maksumuse kriteeriumi osas 0 punkti, jäädes seega punktisumma osas kaebaja pakkumusele alla. Vastustaja rikkus pakkumustele hindepunktide andmisel RHAD p 7 nõudeid ega hinnanud pakkumusi sisuliselt. Hankija andis 19.05.2022 protokollis kaebajate disainilahendustele väärtuspunkte vastuolus hindamiskriteeriumitega. Kaebajad esitasid pakkumuse hanke hindamiskriteeriumite aspekte silmas pidades, kuid nende disainilahendus sai vähem punkte, sest üllatuslikult keskendus vastustaja hindepunktide andmisel sootuks muule kui hindamiskriteeriumites toodule, omistades lisapunkte kolmanda isiku disainile aspektides, mis olid vastuolus RHAD-s toodud nõuetega. Vastustaja jättis õigusvastaselt andmata lisapunktid kaebajate disainile seoses ootekojal olemas oleva istepingiga ega märganud isegi pingi seljatuge, vähendades seepärast kaebajate disainile antud punkte.

Hankija palus jätta kaebuse rahuldamata.

Mitme pakkumuse esitamist ei keelatud. Sõnastus „alternatiivne lahendus“ tuleneb hanketeate standardvormist ja sellise pealkirjaga on ka riigihangete registris täidetav hanketeate väli. Vastustaja ei saa seda sõnastust muuta. Terminid alternatiivne lahendus ja alternatiivne pakkumus on samatähenduslikud. Seda kinnitab lisaks riigihangete vaidlustuskomisjonile ka Rahandusministeerium. Kaebajad on Eesti pakkujad, kes ei saa seada end välismaise pakkuja olukorda. Kui kaebajad pidasid kõnealust punkti ebaselgeks ja mitmeti mõistetavaks, siis oleksid nad saanud vastustajalt selle kohta RHS § 46 lg 1 alusel selgitusi küsida. Seda kaebajad ei teinud. Kolmas isik ei esitanud alternatiivseid lahendusi. Vaidlus haldusasjas nr 3-10-3332 ei ole praegusega sarnane. Kolmanda isiku eduka pakkumuse tagasilükkamisega ei kaasneks kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamist. Kolmanda isiku edukaks mitteosutunud pakkumus ja kaebaja pakkumus on sama maksumusega. Kui kohus leiab, et hankija hindas disainilahendusi õigesti, siis saaksid kaebajad jätkuvalt 92,16 punkti ja kolmanda isiku pakkumus nr 362342 97,50 punkti. Pakkumusi hinnati disainilahenduste osas kooskõlas RHAD-ga. Hankija protokollid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad esitasid riigihangete registri töölehel pakkumuse maksumusega 0,0001 eurot, kuid hankija kohtles kaebajat soodsamalt, lugedes kaebaja pakkumuse hinnaks 0 eurot.

JCDecaux Eesti OÜ vaidles kaebusele vastu.

Kolmas isik ei esitanud alternatiivseid pakkumusi. Mitme pakkumuse esitamine sama pakkuja poolt on riigihangetes lubatud ja erandid peavad olema selgelt sätestatud. RHS lubab esitada mitu pakkumust ning HT ega RHAD seda ei keela.

5(15)

3-22-1529 RHS, direktiiv 2014/24/EL ning hanketeate standardvorm eri keeltes kinnitab, et HT p II 2.10 termin „alternatiivsed pakkumused“ on sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“. Hanketeate standardvormid eri keeltes kasutavad HT p-s II.2.10 sama terminit, mis on toodud direktiivi 2014/24/EL art-s 45. Omakorda direktiivi 2014/24/EL eestikeelne versioon kasutab artiklis 45 toodud terminit „alternatiivsed lahendused“. Ka hanketeate standardvormi p II.2.10 saksakeelne versioon toetab tõlgendust, et „alternatiivsed pakkumused“ on sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“. Ka RHS eelnõu (450 SE) seletuskirjas kasutatakse „alternatiivseid pakkumusi“ üksnes sünonüümina „alternatiivsetele lahendustele“. Kohtuotsusest asjas nr 3-10-3332 ei nähtu, et kahe eri hinnaga pakkumuse esitamine on alternatiivne pakkumus HT standardvormi p II 2.10 tähenduses. Mitme pakkumuse esitamine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Abiinfo on kõigile pakkujatele võrdselt kättesaadav. Isegi kui kolmanda isiku teine pakkumus nr 371320 tuleks tagasi lükata, ei annaks see alust kaebust rahuldada. Kolmanda isiku esitatud disainilahendustele omistati RHAD p-de 7.1.2– 7.1.4 alusel rohkem väärtuspunkte kui kaebajate pakkumuse disainilahendusele. Pakkumuste hindamine toimus õiguspäraselt. RHAD p 7.1.2 sõnastusest ilmneb, et kasutatakse absoluutset, mitte suhtelist hindamismetoodikat. Hankija 19.05.2022 protokollis on omakorda esitatud RHAD p 7.1.2 sätestatud alamkriteeriumitele vastavad osahinded ja põhjendused. Isegi kui hankija eksis kaebajate ootekoja disaini 2 puhul seljatoe puudumise faktiga, siis ka hankija võimalikest hindamisvigadest hoolimata ei muutuks pakkumuste pingerivi ja edukaks tunnistamise otsust ei saa tühistada.

3-22-1529 RHAD p 2.5 sõnastus kinnitab tõlgendust, mille kohaselt on keelatud just nimelt alternatiivsete lahenduste esitamine. RHAD p 2.5 sätestab otseselt, et alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. RHAD sõnastuse määras hankija. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei leidnud, et RHAD p 2.5 on ülimuslik HT p II 2.10 suhtes. RHS § 77 lg 9 ei oma asjas tähtsust. Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-3332 ei kinnita, et kahe erineva hinnaga pakkumuse esitamine on „alternatiivne pakkumus“ HT p II 2.10 tähenduses. Viidatud asjas ei olnud tegemist riigihankega, vaid eri- ja ainuõiguse andmisega. Lisaks pärineb RHS norm hilisemast ajast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-13-12 (p 27) selgitanud, et alternatiivsete lahenduste lubamine tähendab pakkuja jaoks võimalust pakkumuses hankedokumentidest kõrvale kalduda. Praegusel juhul ei ole kolmas isik esitanud alternatiivseid lahendusi. Ühe pakkumuse võis kolmas isik igal juhul esitada, mis tähendab, et tagasi ei saaks lükata mõlemat kolmanda isiku pakkumust. Kolmanda isiku pakkumuse nr 362342 ja kaebajate pakkumuse maksumused on 01.06.2022 vastavusotsusest nähtuvalt hooldus- ja remonttööde tasu osas võrdsed (0,0001 eurot) ja saaksid seega võrdselt 30 punkti. Seega sõltuks pakkumuse edukus disainilahenduste eest omistatud hindepunktidest. Hanke hindamiskriteeriumite ja RHAD p 7.1.2 kohaselt on ootekodade disainilahenduste kriteeriumi alusel võimalik pakkumusele omistada 40 punkti. Kehtestatud hindamismetoodika kohaselt hindab ootekodade disainilahendust hankija komisjon. Hindamiskriteeriumite p 2 sätestab, et Mõlemat disainilahendust hinnatakse eraldi, punktid summeeritakse ja koondhinne leitakse aritmeetilise keskmise tulemusena. Punktide andmisel hinnatakse järgmisi kriteeriume: 1 Disain sobitub igasse erinevasse linnaehituslikku keskkonda, kuna Tallinna linnaruumiline keskkond on linnaosade lõikes eriilmeline – kuni 10 väärtuspunkti; 2 Disain on tagasihoidlik, elegantne ja aegumatu, terviklahendusena veenev ning detailide tasandil läbimõeldud – kuni 15 väärtuspunkti; 3 Disain ja ehitise konstruktsioon arvestab praktilisi eesmärke ja ohutust (materjalide, viimistluste valik, vandalismikindlus, vundamendi lahendus koos kinnitustega) – kuni 15 väärtuspunkti. Disainilahenduste kriteeriumi alusel said kolmanda isiku pakkumused võrdselt 38,5 punkti ning kaebajate pakkumus 34,5 punkti. Halduskohtu hinnangul hindas hankija pakkujate disainilahendusi sisuliselt ja RHAD-ga kooskõlas. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused on selles osas õiged ja halduskohus neid ei korranud. Hankija poolt hindamisel teiste terminite kasutamine võrreldes hindamiskriteeriumitega ei osuta rikkumisele. Isegi kui hankija eksis kaebajate ootekoja Disain 2 puhul hindepunktide andmisel (seljatoe puudumine), siis ei muudaks see lõpptulemust ning edukaks osutuks ikkagi kolmanda isiku pakkumus nr 371320. 19.05.2022 pakkumuste hindamise protokoll ja 01.06.2022 pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise protokoll ei ole hankija otsused RHS § 185 lg 2 mõttes. Need ei riku kaebajate õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(15)

3-22-1529 Euroopa Kohtult tuleb küsida eelotsus järgmistes küsimustes: a) Kas direktiivi nr 2014/24/EL artiklis 49 märgitud hanketeate kohta direktiivi V lisa C osa punktis 9 („Märkida, kas alternatiivsed lahendused on või ei ole lubatud“) sätestatud nõue hõlmab üksnes alternatiivseid lahendusi või ka alternatiivseid pakkumusi? b) Kui Euroopa Liidu Väljaannete Talituse lehel avaldatud hanketeade kasutab mõnes keeleversioonis mõiste „alternatiivsed lahendused“ asemel mõistet „alternatiivsed pakkumused“, siis kas hanketeadet tuleb mõista nii, et keelatud on nii alternatiivsed lahendused kui ka alternatiivsed pakkumused? Halduskohtu tõlgendus, nagu võiks alternatiivseid lahendusi ja alternatiivseid pakkumusi pidada sünonüümideks, on vastuolus RHS § 110 lõikes 1 viidatud pakkumuse definitsiooniga. Halduskohtu seisukoht seonduvalt direktiiviga 2014/24/EL ning selle V lisa C osa p-ga 9 on ebaõige, sest liikmesriikidel ei ole kohustust hanketeate vormi riigisiseselt järgida. Hankija saanuks riigihangete registris märkida osa VI.3 alla selge tahteavalduse alternatiivsete lahenduste lubatavuse või mittelubatavuse kohta. Olukord, kus riigisiseselt avaldatud hanketeade sisaldab võrreldes Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele esitatuga erinevat või lisanduvat informatsiooni, on vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Lisainfo (sh abiinfo) arvestamine on direktiivi nr 2014/24/EL art 52 lg 2 ning Euroopa Kohtu praktika alusel lubamatu. Halduskohus lähtus lubamatult abiinfos toodust ning leidis selle abil õigustamatult, et hanketeate p II.2.10 piirab üksnes alternatiivsete lahenduste esitamist. Kolmas isik esitas alternatiivsed pakkumused ja vastustaja pidi mõlemad tagasi lükkama. HT p II 2.10 keelab alternatiivsete pakkumuste esitamise. Kolmanda isiku kaks pakkumust tuleb lugeda teineteise suhtes alternatiivseteks ja mõlemad RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Isegi kui tagasi lükata ainult kolmanda isiku teisena esitatud pakkumus, tuleb pakkumuse maksumuse erinevuse tõttu (0 eurot ja 0,0001 eurot) lugeda edukaks kaebajate pakkumus. Euroopa Kohtu kohtujurist asus 27.11.2017 seisukohas asjas nr C-531/16 seisukohale, et alternatiivsed pakkumused või variandid on üldjuhul välistatud, kui hankija mõnes lepingus neid ei luba. Seisukohast nähtub, et direktiivi 2004/18 art 24 reguleeris alternatiivsete pakkumuste esitamist. See ei ole samatähenduslik alternatiivse lahendusega. Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-13-12 on varasem ja tuleb jätta tähelepanuta. Baieri liidumaa kõrgema üldkohtu 24.06.2021 eelotsuse taotluses kinnitati, et HT p II.2.10 reguleerib alternatiivseid pakkumusi. Sama seisukohta kinnitab Euroopa Kohtu 17.05.2018 otsus asjas nr C-531/16 (p 23), mis nõuab pakkujate võrdset kohtlemist. Olukorras, kus pakkujad ei saa hanketingimusest ühte moodi aru ja hankija sisustab tingimusi tavatähendusest oluliselt erinevalt, toob kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Pakkujatelt ei saanud eeldada, et nad asuksid hanketeate punkti II.2.10 tõlgendama erinevalt selle ilmsest grammatilisest tähendusest. Pole võimalik tõsimeelselt järeldada, et pakkujatel tulnuks hanketeate punkti II.2.10 käsitada alternatiivseid lahendusi keelavana olukorras, kus punkti enda sõnastus ei viita lahendustele, vaid pakkumustele. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2011 otsuse nr 3-10-3332 seisukoht (p 15), et sama teenuse kohta kahe erineva hinnaga teenuse pakkumine on olemuselt alternatiivne, sest lepingut ei ole võimalik üheaegselt kahe erineva hinnaga sõlmida, on asjakohane ka praegusel juhul. Seetõttu tuli tagasi lükata kolmanda isiku mõlemad pakkumused. RHS § 114 lg 2 järgi lükkab hankija pakkumuse tagasi muu hulgas siis, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele. Kui pakkuja esitab keeldu rikkudes alternatiivsed pakkumused, siis ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele kumbki pakkumus. RHS-s ei ole defineeritud alternatiivseid lahendusi ega alternatiivseid pakkumusi ja direktiivi otsekohaldamine üksikisiku õiguste piiramiseks ei ole lubatav. Euroopa 8(15)

3-22-1529 Kohtu 18.10.2001 otsuse asjas C-19/00 (p 42) järgi peab hanketeate punkt olema sõnastatud viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel sellest ühte moodi aru saada. RHS § 77 lg 4 p 3 järgi tuleb hanketeates alternatiivsete lahenduste kohta märkida info vaid juhul, kui hankija lubab alternatiivsete lahenduste esitamise. Seda praegusel juhul ei tehtud. Euroopa Kohtu 02.06.2016 otsuses asjas nr C-27/15 märgiti, et menetluse põhitingimused, mis puudutavad hankes osalemist, peavad olema enne selgelt määratletud ja avalikustatud, et pakkujatele oleksid menetluse nõuded täpselt teada ning nad oleksid kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta. Halduskohtu seisukoht on vastuolus RHS § 77 lg-ga 9, mille järgi erinevuste korral hanketeates ja teistes RHAD-s esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. RHAD-le viitamine ei ole seega HT tingimuste mõistmisel oluline. Vastustaja rikkus pakkumustele hindepunktide andmisel RHAD p 7 nõudeid ega hinnanud pakkumusi sisuliselt. Vastustaja hindas õigustamatult pakkujate esitatud disainilahenduste puhul hoopis muid kriteeriume kui neid, mille ta oli ise sätestanud RHAD p-s 7. Hindepunktide andmine on paljuski läbipaistmatu. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebajad esitasid pakkumuse hinnaga 0,0001 eurot, mitte 0 eurot. Riigihangete registri tööleht ei võimalda pakkumuse maksumusele märkusi lisada. Seetõttu ei saanud kaebajad esitada riigihangete registri töölehel õiget pakkumuse maksumust 0 eurot. Kaebajad kirjutasid pakkumuses üheselt mõistetavalt: „Teatame, et soovime hooldus- ja remonditööde tasu kuus (käibemaksuta) pakkuda 0 eurot. Riigihangete register ei luba esitada pakkumust maksumusega 0 eurot. Vähim hind, st pakkumuse maksumus, mis me saame riigihangete registri kohaselt esitada, on 0,0001 eurot. Esitamegi pakkumuse, milles hooldus- ja remonditööde tasu kuus (käibemaksuta) maksumuseks on 0,0001 eurot. Selgitame, et tegelikult soovime nimetatud tasu maksumuseks pakkuda 0 eurot.“ Vastustajal tulnuks kaebajate ja kolmanda isiku disaine hinnata rangelt lähtuvalt hindamiskriteeriumites sätestatud tingimustest. Samas nähtub 19.05.2022 protokollist, et vastustaja lähtus hindepunktide andmisel hoopis teistest kriteeriumitest. Näiteks hindas vastustaja disaini puhul rahulikkust, väljapeetust, värskust ja variatiivsust, kuigi RHAD hindamiskriteeriumite järgi tulnuks hinnata hoopis disaini sobivust linnaehituslikku keskkonda või selle tagasihoidlikkust, elegantsust ja aegumatust. Halduskohus ei põhjendanud, mil moel kannavad samasugust mõtet edasi RHAD-s sisalduvad mõisted „sobivus linnaehituslikku keskkonda“, „elegantsus“ ja „aegumatus“ ning 19.05.2022 protokollis sisalduvad mõisted „rahulikkus“, „väljapeetus“, „värskus“ ja „variatiivsus“. Hanketingimused ei tohi anda hankijale piiramatut valikuvabadust pakkumuste hindamisel. Vastustajal tuli põhjendada, milliste kriteeriumite alusel on kolmanda isiku disainilahendus kaebajate pakutust parem. Euroopa Kohtu 18.10.2001 otsuse asjas nr C-19/00 (p 44) järgi tuleb hindamiskriteeriume kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. RHS § 47 lg 4 punkti 3 järgi peab hankija pakkujale esitama kõik pakkumust iseloomustavad andmed, mille alusel eelistas hankija teise pakkuja pakkumust. Olenemata sellest, kas hindamismetoodika on sätestatud absoluutskaalal või suhtelisel võrdlusel, tuleb hankijal selgitada sarnaste pakkumuste erinevat hindamist. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 20 ja 21). Põhjendused on samasugused erinevate disainilahenduste kohta. Kehtetuks tuleb tunnistada ka vastustaja 19.05.2022 protokoll pakkumustele antud väärtuspunktide ning 01.06.2022 protokoll kolmanda isiku pakkumuste vastavaks tunnistamise ja kolmanda isiku pakkumuse nr 371320 edukaks tunnistamise kohta. Mõlemas protokollis 9(15)

3-22-1529 sisalduvad otsustused mõjutavad kaebajate õigusi ja kohustusi ning on järelikult vaidlustatud käskkirja lahutamatuks osaks.

10(15)

3-22-1529 Kolmanda isiku mõlemad pakkumused vastavad RHAD tingimustele, mistõttu ei ole tegemist alternatiivsete pakkumustega (alternatiivsete lahendustega) HT p II.2.10 tähenduses. Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamus asjas nr C-531/16, Euroopa Kohtu 17.05.2018 otsus asjas nr C-531/16 ega Baieri kohtu eelotsusetaotlus ei kinnita, et mitme pakkumuse esitamine on keelatud. Sellist keeldu ei tulene ka direktiividest 2004/18/EÜ ega 2014/24/EL. Viidatud vaidlused puudutasid olukordi, kus seotud äriühingud esitasid erinevaid pakkumusi tingimustes, kus alternatiivsete lahenduste pakkumine oli keelatud, ja need äriühingud võisid seetõttu esitada pakkumusi, mis ei ole autonoomsed ega sõltumatud. Praegusel juhul on kolmas isik esitanud ise erineva hinnaga pakkumused, kus põhjendamatu eelise saamisega ei saa olla tegemist. Apellantide etteheited ootekodade disainilahenduste hindamise õigusvastasuse kohta põhinevad vääratel eeldustel. Kolmanda isiku pakkumused said ootekodade disainilahenduste eest õigesti rohkem väärtuspunkte kui apellantide disainilahendused. Halduskohus selgitas õigesti, et hankija pidigi disainilahenduste tugevad ja nõrgad kohad välja tooma ega väljunud kordagi hindamiskriteeriumite piirest. Analoogsete põhjenduste kasutamine eri disainilahenduste sarnaste aspektide puhul ei ole õigusvastane. Tervikuna on iga ootekoja disainilahenduse hindepunkte iseseisvalt põhjendatud. 19.05.2022 protokollis on hindepunktide andmist põhjalikult selgitatud. Kui seljatoe olemasolu disainilahenduses oleks õigesti tuvastatud ja selle eest hindepunkte lisatud, ei saavutaks kaebajad kaebuse eesmärki, sest hindepunktide kogusumma ei ületaks kolmanda isiku pakkumusele antud hindepunktide arvu. Apellantide pakkumuse maksumus ei olnud 0 eurot. Pakkumuse hind ei saanud nähtuda finantsplaani joonealusest märkusest, vaid tuli näidata riigihangete registri töölehel. Selles ei olnud apellandid pakkumuse maksumuseks märkinud 0 eurot, vaid 0,0001 eurot. Seega, isegi kui kolmanda isiku pakkumus nr 371320 tulnuks tagasi lükata, peaksid kolmanda isiku pakkumus nr 362342 ja apellantide pakkumus nr 358949 saama RHAD p 7.1.1 kohaselt võrdselt 30 väärtuspunkti. Eelotsuse küsimine on põhjendamatu ja tooks kaasa lubamatu viivituse asja lahendamisel. Kaebajate eesmärk on riigihange nurjata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1529 olemuselt alternatiivne, sest lepingut pole võimalik üheaegselt kahe erineva hinnaga sõlmida, ei saa sellest järeldada, et alternatiivse pakkumuse mõiste on jäänud samaks: RHS normid ja hanketeate standardvorm on õiguskorda muutnud.

3-22-1529 lubab või nõuab alternatiivsete lahenduste esitamist üksnes lisaks kõigile hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele või eraldi (RHS § 77 lg 4). Vaidlustuskomisjon järeldas sellest põhjendatult, et see abiinfo on seotud RHS §-ga 118, mis sätestab alternatiivsete lahenduste hindamise korra. Hanketeate vormis ei ole teist kohta, kus saaks lubada alternatiivsete lahendustega pakkumusi esitada. Alternatiivsete lahenduste lubatavuse või mittelubatavuse reguleerimine on otsesõnu seatud kohustuslikuks direktiivi 2014/24/EL V lisa osa C p-s 9. Direktiivi 2014/24/EL V lisa osa C p 30 ei võimalda alternatiivsete lahenduste lubatavust määrata kindlaks „muu asjakohase teabena“, nagu on võimaldatud ka hanketeate standardvormi p-s VI.3 (lisateave). Isegi kui nõustuda kaebajaga, et seda võiks hankija teha muu asjakohase teabe lahtris, pole põhjust arvata, et sedavõrd olulises küsimuses ei oleks hanketeate standardvormis ette nähtud eraldi küsimust ja küsimus p-s II.2.10 puudutaks mitte alternatiivseid lahendusi, vaid mitme pakkumuse esitamise võimalust.

3-22-1529 ringkonnakohtu hinnangul õigem lähtuda siiski direktiivist 2014/24/EL kui kehtivast, mis ühtlasi selgitab ka alternatiivsete lahenduste mõistet ja kasutab pakkumuste variantide mõistet teistes keeltes samas tähenduses.

14(15)

3-22-1529

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.