Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-22-1529/10
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 24.08.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7397

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.08.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1529

Haldusasi

Ühispakkujate OÜ Megameedia Grupp, OÜ San-Met Grupp ja OÜ SMG Tootmine kaebus Tallinna Transpordiameti 03.06.2022 käskkirja nr 1.-16/22/6 tühistamiseks osas, milles Transpordiamet tunnistas vastavaks JCDecaux Eesti OÜ pakkumused nr 362342 ja 371320 ning edukaks JCDecaux Eesti OÜ pakkumuse nr 371320, 19.05.2022 pakkumuste hindamise protokolli otsuste tühistamiseks osas, milles pakkumustele anti väärtuspunkte, ning 01.06.2022 pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli otsuste tühistamiseks osas, milles JCDecaux Eesti OÜ pakkumused nr 362342 ja nr 371320 tunnistati vastavaks ja JCDecaux Eesti OÜ pakkumus nr 37320 tunnistati edukaks pakkumuseks ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 06.07.2022 otsuse nr 82-22/243491 tühistamiseks tervikuna

Menetlusosalised

Kaebajad – ühispakkujad OÜ Megameedia Grupp, OÜ SanMet Grupp ja OÜ SMG Tootmine, volitatud esindaja Kerli Saar Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet, volitatud esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaadid Mario Sõrm ja Kaialiisa Koolberg Kolmas isik – JCDecaux Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Mõista kaebajatelt Tallinna Transpordiameti kasuks välja menetluskulud summas 3486 eurot koos käibemaksuga.

3.

Sarnased lahendid

Riigihanked

5.VAKO 06.07.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 82-22/243491 jäeti kaebajate poolt esitatud vaidlustus rahuldamata ning mõisteti kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 3669 eurot (käibemaksuga). VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist: a) riigihangete registri hanketeate vormist (koos abiinfoga) koosmõjus riigihangete seaduse (RHS) § -ga 118 nähtub, et „alternatiivsete pakkumustena“ on mõeldud alternatiivsete lahendustega pakkumusi, e „alternatiivseid lahendusi“, s.o pakkumusi, mis ei vasta täielikult või osaliselt riigihangete alusdokumentides sätestatud tingimustele. Seda kinnitab ka HT osa II p-s 2.10 sõnastuse võrdlus direktiivi 2014/24/EL V lisa C p-ga 9, sealhulgas nende punktide sõnastus teistes EL-i keeltes; b) HT osa II p-st 2.10 ei tulenenud keeldu enam kui ühe riigihanke alusdokumendi nõuetele vastava pakkumuse esitamiseks, mistõttu kahe pakkumuse esitamine kolmanda isiku poolt ei ole vastuolus HT osa II p-ga 2.10. Kui selline keeld ka oleks, siis ei sätesta RHS, et selle keelu rikkumise tagajärjeks saaks olla kolmanda isiku mõlema pakkumuse tagasilükkamine; c) kolmas isik on esitanud koos mõlema pakkumusega ka kohase tõendi RHAD p-s 5.3 kehtestatud tagatise deponeerimise kohta; d) ei saa olla kahtlust, et kolmanda isiku tahe pakkumuses nr 371320 oli esitada pakkumuse maksumus (hooldus- ja remonttööde tasu kuus käibemaksuta) 0 eurot ning kolmas isik väljendas oma tahet pakkumuses selgelt ja üheselt mõistetavalt. 19.09.2022 ja 03.05.2022, vastates hankija küsimustele ei muutnud kolmas isik pakkumuse nr 371320 maksumust ning üksnes kordas üle seda, mis pakkumuses niigi oli üheselt mõistetavalt arusaadav; e) lähtudes sellest, et kolmanda isiku pakkumuses nr 371320 on hooldus- ja remonttööde tasu kuus (käibemaksuta) pakutud 0 eurot, on kolmanda isiku pakkumusele nr 371320 maksumuse kriteeriumi alusel omistatud põhjendatult 30 punkti, kui madalaima väärtusega pakkumusele. Kolmanda isiku pakkumusele nr 362342 on väärtuspunktide andmine vastuolus RHAD p-s 7.1.1 ja kriteeriumite hindamismetoodika kirjelduse p-s 1 toodud metoodikaga ning oleks tegelikult pidanud sama 0, mitte 30 punkti; f) juhul, kui suurendada kaebajate pakutud ootekoja Disain 2 lahendusele antud punktisummat 1 või 2 punkti võrra, jääks kaebajate pakkumusele disainilahenduste kriteeriumi alusel antud punktisumma ikkagi mitme punkti võrra madalamaks, kui kolmanda isiku pakkumusele sama kriteeriumi alusel antud punktide hulk ning edukaks osutuks igal juhul kolmanda isiku pakkumus nr 371320, kui kõige rohkem punkte saanud 2(15)

hanketeates sätestatuga ning tõlgendus on vastuolus RHS § 77 lg-ga 9. Erinevuste korral hanketeates ja RHAD-is toodu vahel tuleb lähtuda hanketeates toodust. Ka riigihangete registri keskkonnas toodul puudub õiguslik tähendus, kuna see abiinfo ei ole hanketeate osaks. Euroopa Liidu teise liikmesriigi ettevõtjal, kes tundis huvi hankes pakkumuse esitamise vastu, puudus igasugune põhjus tutvuda riigihangete registri lisaselgitustega hanketeate punkti II 2.10 kohta. Riigihangete registri veebikeskkond on üksnes tehniline abivahend, mis aitab hankijatel hankemenetlusi läbi viia. Seega on ebaõige VAKO järeldus, mille kohaselt on riigihangete registril õiguslik tähendus. 7.4 Euroopa Kohtu otsusest nr C-423/07 tulenevalt on lubamatu, et siseriiklikul tasandil (st riigihangete registris) avaldatakse vastuolulist teavet, mida Euroopa Liidu Väljaannete Talituse lehel pole. Seega pole VAKO otsuse punktis 10 toodud argument õige. Hanketeade, sh selle punkt II 2.10 on kehtiv eelhaldusakt ja sellisena täitmiseks kohustuslik. 7.5 Kolmas isik esitas hankes keelust hoolimata alternatiivsed pakkumused nr 362342 ja 371320. Pakkumused on erinevad, st need tuleb lugeda alternatiivseteks sest sama teenuse kohta kahe erineva hinna pakkumine on oma olemuselt alternatiivne. Vastustajal pole võimalik lepingut üheaegselt kahe erineva hinnaga sõlmida. Seda leidis ka Tallinna Ringkonnakohus analoogses haldusasjas nr 3-10-3332. VAKO otsuse punktis 14 esitatud seisukoht, nagu ei oleks see seisukoht praeguses asjas kohaldatav, ei ole õige. Hanketeate punkti II.2.10 tuleb tõlgendada nii, et vastustaja ei keelanud mitte alternatiivsete lahenduste, vaid justnimelt alternatiivsete pakkumuste esitamise ja see vastab RHS § 110 lõikes 1 sätestatud legaaldefinitsioonile. 7.6 Vastustaja pidi kolmanda isiku mõlemad pakkumused hanketeate punkti II.2.10 ja RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama, kuna alternatiivsete pakkumuste esitamine ei olnud lubatud. Vastustaja keelas hanketeate punkti II.2.10 kohaselt pakkujatel esitada alternatiivseid pakkumusi, mis tähendab, et mõlemad pakkumused rikuvad samaaegselt hanketeate tingimusi, olles seega RHS § 114 lõike 1 tähenduses mittevastavad ja need tuleb RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Isegi kui lugeda hanketingimustele vastavaks üksnes teisena laekunud kolmanda isiku pakkumus (pakkumus nr 371320), siis tuleks ka sellisel juhul kaebus rahuldada ning vastustaja peaks edukaks tunnistama kaebajate esitatud pakkumuse. 01.06.2022 protokollist nähtub, et 0-eurose hooldusmaksumusega on esitatud üksnes viimasena esitatud pakkumus, st pakkumus nr 371320, mis esitati ilma kahtlusteta hanketeate punkti II.2.10 rikkudes. Kolmanda isiku poolt vastustajale esimesena esitatud pakkumuse nr 362342 maksumus oli 0,0001 eurot. Ka VAKO kinnitas otsuse punktis 22, et kolmanda isiku pakkumus nr 362342 oleks pidanud saama maksumuse kriteeriumi osas 0 punkti, jäädes seega punktisumma osas kaebaja pakkumusele tugevalt alla. Järelikult, kuna kolmanda isiku pakkumus nr 371320 tuleb igal juhul tagasi lükata ning kuna pakkumus nr 362342 oleks pidanud saama maksumuse osas hindeks 0 punkti, tulnuks vastustajal tunnistada edukaks pakkumuseks kaebajate esitatud pakkumus. 7.7 Vastustaja rikkus pakkumustele hindepunktide andmisel RHAD punkti 7 nõudeid ega hinnanud pakkumusi sisuliselt. Kaebajad leiavad, et hankija andis 19.05.2022 protokollis kaebajate disainilahendustele väärtuspunkte vastuolus hindamiskriteeriumitega. Kaebajad esitasid pakkumuse hanke hindamiskriteeriumite aspekte silmas pidades, kuid nende disainilahendus sai vähem punkte, sest üllatuslikult keskendus vastustaja hindepunktide andmisel sootuks muule, kui hindamiskriteeriumites toodule, omistades lisapunkte kolmanda isiku disainile aspektides, mis olid vastuolus RHAD-s toodud nõuetega. Vastustaja jättis õigusvastaselt andmata lisapunktid kaebajate disainile seoses ootekojal olemas oleva istepingiga ega märganud isegi pingi seljatuge, vähendades seepärast kaebajate disainile antud punkte. Seega, isegi kui kohus peaks leidma, et kolmanda isiku pakkumusi ei tule tagasi lükata, siis tuleb sellest hoolimata järeldada, et vastustaja andis kaebajate disainile õigustamatult vähe punkte ning kolmanda isikud disainile liiga palju punkte, tehes seda vastustaja enda poolt sätestatud hindamiskriteeriume rikkudes. 7.8 Vastustaja seisukohtadest ei selgu, miks peaks Rahandusministeeriumi tõlgendus HT punktis II.2.10 sisalduva kohta olema autoriteetne. Autoriteetsed saavad olla vaid RHS §-des 110 ja 118 4(15)

8.Vastustaja ei nõustu kaebajate poolt esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 8.1 Vastustaja pole mitme pakkumuse esitamist keelanud. Mõiste „alternatiivne lahendus“ näol on tegemist pakkuja esitatud lahendusega, mis ei vasta kõigile RHAD-is sätestatud (tehnilistele) tingimustele. Sellise lahenduse esitamise võimaluse korral lubab hankija esitada pakkumusi, mis kalduvad kõrvale RHAD-is sätestatud tingimustest ja selle võimaldamise eesmärk on lubada hankijal võimalusel ja vajadusel arvesse võtta näiteks innovaatilisi lahendusi. Selleks, et riigihanke menetluses saaks esitada alternatiivseid lahendusi on nii Euroopa Liidu seadusandja kui ka Eesti seadusandja ette näinud, et hankija peab RHAD- s sätestama, kas alternatiivsete lahenduste esitamine on riigihanke menetluses lubatud (RHS § 77 lg 3 p 4, direktiiv 2015/24/EL art 45 (1)). Euroopa Komisjon on talle riigihanke direktiividega antud pädevuste piires kehtestanud hanketeate standardvormid, mis on omakorda inkorporeeritud riigihangete registrisse ja nendele baseerudes toimub hanketeate esitamine riigihangete registrile ning Euroopa Liidu väljaannete talitusele (TED). Euroopa Komisjoni tahteks on olnud, et hankija teavitaks juba hanketeates, kas ta lubab alternatiivseid lahendusi. Kuna hanketeate standardvorm kasutab sõnapaari „alternatiivsed pakkumused“, siis kasutab sama sõnastust ka riigihangete registris täidetav hanketeate väli. Vastustaja võimuses ei ole muuta Euroopa Komisjoni standardvormi sõnastust ega riigihangete registri hanke lisaandmete välja kategooriate nimesid. 8.2 Alternatiivne lahendus ja alternatiivne pakkumus on samatähenduslikud mõisted. Vastustaja nõustub täielikult VAKO otsuse p-des 9-16 esitatud põhjendustega, mille kohaselt RHS -is ja direktiivis kasutatud sõnastust „alternatiivne lahendus“ tuleb mõista samatähenduslikuna hanketeate sõnastusele „alternatiivne pakkumus“. See nähtub samamoodi ka hanketeate vormide erinevatest keeleversioonidest ja kontekstist. Ka Rahandusministeerium vastas vastustaja poolt tõstatatud küsimusele, kas hanke lisaandmete lehel ja hanketeate vormis nimetatud „alternatiivsete pakkumuste“ puhul on silmas peetud RHS-s ja direktiivi 2014/24 mõttes „alternatiivseid lahendusi“ ühemõtteliselt jaatavalt. Seega oli vastustaja keelanud üksnes alternatiivsete lahenduste pakkumise. Kuna vastustaja polnud RHAD-s seadnud keeldu mitme pakkumuse esitamiseks, siis ei saanud vastustaja ka kolmanda isiku pakkumusi seetõttu tagasi lükata. 8.3 Mitme pakkumuse esitamine oli hankemenetluses lubatud. VAKO on õigesti märkinud, et RHS § 111 lg-st 2 ja 114 lg-st 10 tuleneb, et pakkujal on õigus hankemenetluses esitada mitu pakkumust. Tallinna linnaasutused, sh vastustaja on kogenud hankijad. Kui vastustaja tõeseks tahteks oleks olnud keelata ühel pakkujal mitme pakkumuse esitamine, siis oleks kogenud hankija sellise 5(15)

keelu üheselt mõistetavalt ja sõnaselgelt ka RHAD-s ette näinud. Mitme pakkumuse esitamise õiguse näol on tegemist pikaaegse seadusest tuleneva pakkuja õigusega, mida hankija ei ole RHAD-s keelanud ning mille olemasolust pidi kaebaja olema teadlik. 8.4 Riigihanke alusdokumendid on üheselt mõistetavad, kaebajad said neist aru ja neid ei ole ebavõrdselt koheldud. Kaebajad püüavad kunstlikult end seada välismaise pakkuja positsioonile ja tekitada sellega kunstlikult vaidluse ebavõrdsest kohtlemisest. Kaebajate näol on aga tegemist Eesti ettevõtjatega, kes on riigihangete registris pakkujana registreeritud. Kaebajad on esitanud vastustajale küsimusi ning vaidlustanud hanke alusdokumente. Ka pakkumus on esitatud riigihangete registri kaudu. Käesoleva õigusvaidluse olemasolu ei näita, et hanketeate punkt II.2.10 oleks ebaselge või rikuks RHAD §-s 3 sätestatud põhimõtteid, vaid üksnes seda, et kaebajad soovivad kunstlikult tekitatud argumentide najal õigusvaidlust pidada. Kui kaebajad pidasid kõnealust punkti ebaselgeks ja mitmeti mõistetavaks, siis oleksid nad saanud vastustajalt selle kohta RHS § 46 lg 1 alusel selgitusi küsida. Seda kaebajad aga ei teinud. Samuti oleksid nad saanud kõnealuse RHAD sätte vaidlustada. Küsimusi ei esitanud kaebajad ka hankes viitenumbriga 237153, kus säte oli sõnastatud analoogselt. Samuti ei mõjutaks see, kuidas välisriigi ettevõtja võis Euroopa Liidu Teatajas avaldatud hanke sõnastust mõista kaebajate subjektiivseid õigusi. Tegemist on populaarkaebusele omaste argumentidega. Kaebajate väited pole ka sisuliselt korrektsed. 8.5 Kolmas isik pole esitanud alternatiivseid lahendusi. Kuna vastustaja pole RHAD-s sätestanud, et mitme pakkumuse esitamine on keelatud ja kaebajad pole kaebuses ka väitnud, et kolmas isik oleks esitanud alternatiivseid lahendusi, siis ei ole kolmas isik eksinud ühegi RHAD sätte vastu. Vaidlus haldusasjas nr 3-10-332 ei ole käesoleva asjaga sarnane. 8.6 Kolmanda isiku eduka pakkumuse tagasilükkamisega ei kaasneks kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamist. Kui kolmanda isiku pakkumust nr 371320 hankemenetluses poleks, siis hindaks hankija kolmanda isiku pakkumust nr 362342 ja kaebajate pakkumust, mille maksumused on võrdsed ja saaksid võrdselt 30 hindepunkti. Sellisel juhul sõltuks pakkumuse edukus disainilahenduse eest omistatud hindepunktidest. Kui kohus leiab, et hankija hindas disainilahendusi õigesti, siis saaksid kaebajad jätkuvalt 92,16 punkti ja kolmanda isiku pakkumus nr 362342 97,50 punkti. Seega ei kaasneks kolmanda isiku pakkumuse nr 371320 tagasilükkamisega kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamist. 8.7 Pakkumusi on õigesti hinnatud. Vastustaja hindas disainilahendusi detailselt ja sisuliselt. Disainilahenduste hindamisel oli vaidlustatud käskkirja aluseks hankekomisjoni 19.05.2022 protokoll, milles on 16-l leheküljel esitatud üksikasjalikud põhjendused disainilahendiste hindamisest ja neile punktide andmisest. 8.8 Vastustaja hindas kaebaja ja kolmanda isiku disainilahendust kooskõlas RHAD-ga. VAKO on kaebajate väiteid otsuse punktis 29 analüüsinud ning jõudnud õigele järeldusele, et hankija antud hinnangud on seotud RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumitega, asjakohased ja iseloomustavad komisjoni järeldusi adekvaatselt. Disaini kriteeriumeid ei ole võimalik formuleerida ülitäpses sõnastuses. Disaini küsimuse puhul sisustatakse hindamiskriteeriume esteetiliste ja praktiliste omaduste kirjelduste kaudu, kasutades selleks erialaspetsialistide poolt kasutatavat sõnavara. Erialaspetsialistide sõnastatud väljendite ja kirjelduste abil hindas komisjon disaine iga hindamiskriteeriumi raames. 8.9 Vaidlustuskomisjoni otsus on enam kui piisavalt põhjendatud. 8.10 Hankija protokollid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. VAKO on õigesti tuvastanud, et vastustaja 19.05.2022 ega 01.06.2022 protokollid ei ole hankija otsusteks RHS § 185 lg 2 mõttes. Hankija otsuseks RHS § 185 lg 2 mõttes on üksnes Tallinna Transpordiameti juhataja käskkirjad. 8.11 Vaidlust ei ole, et kaebajad esitasid riigihangete registri töölehel pakkumuse maksumusega 0,0001 eurot. Kaebajad ei esitanud seal ainsatki märkust, et tegelikult oli nende soov esitada mingi 6(15)

9.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 9.1 Kahe pakkumuse esitamine oli õiguspärane. HT p II.2.10 keelas „alternatiivsete pakkumuste“ esitamise, mis on aga sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“, mitte ei tähenda mitme pakkumuse esitamise keeldu. Kolmas isik ei ole alternatiivseid pakkumusi (ehk alternatiivseid lahendusi) esitanud. 9.2 Mitme pakkumuse esitamine sama pakkuja poolt on riigihangetes lubatud ja erandid peavad olema selgelt sätestatud. Seega on HT p II 2.10 tõlgendamisel oluline, et RHS lubab mitme pakkumuse esitamist. Kui RHAD sätestanuks selgelt, et sama pakkuja poolt enam kui ühe pakkumuse esitamine on keelatud, siis kehtiks vastav keeld olenemata oma õigusvastasusest. Kõnealust mitme pakkumuse esitamise keeldu aga RHAD ega HT ei sisalda. 9.3 RHS, direktiiv 2014/24/EL ning hanketeate standardvorm eri keeltes kinnitab, et HT p II 2.10 termin „alternatiivsed pakkumused“ on sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“. Hanketeate standardvormid eri keeltes kasutavad läbivalt HT p-s II.2.10 sama terminit, mis direktiivi 2014/24/EL artiklis 45. Omakorda direktiivi 2014/24/EL eestikeelne versioon kasutab artiklis 45 toodud terminit „alternatiivsed lahendused“. Ka hanketeate standardvormi p II.2.10 saksakeelne versioon toetab tõlgendust, et „alternatiivsed pakkumused“ on sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“. Ka RHS eelnõu 450 SE seletuskirja materjalides kasutatakse „alternatiivseid pakkumusi“ üksnes sünonüümina „alternatiivsetele lahendustele“. 9.4 RHAD p 2.5 kinnitab tõlgendust, et keelatud oli just nimelt alternatiivsete lahenduste esitamine. Juhul, kui hankija tahe olnuks mitme pakkumuse esitamist keelata, oleks ta RHAD-s selle sõnaselgelt sätestanud. Ka kaebajate viidatud ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-332 ei kinnita kuidagi, et kahe erineva hinnaga pakkumuste esitamine on „alternatiivne pakkumus“ hanketeate standardvormi p II 2.10 tähenduses. 9.5 Mitme pakkumuse esitamine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Abiinfo on kõigile pakkujatele võrdselt kättesaadav. Mitme pakkumuse esitamine ongi reeglina lubatud ning abiinfo ei ole ainus, millele tuginedes HT p II 2.10 teksti tõlgendada. Alternatiivseid pakkumusi ei ole RHS-is defineeritud. Kolmandalt isikult ei saa võtta õigust esitada kaht pakkumust ainuüksi seetõttu, et kaebajad väidavad, et ei osanud selle kohta infot leida. 9.6 Kolmas isik ei ole kahe erineva hinnaga pakkumuse näol esitanud alternatiivseid lahendusi. Arvestades, et kolmanda isiku mõlemad pakkumused vastasid RHAD tingimustele, ei ole tegemist „alternatiivsete pakkumuste“ esitamisega HT p II 2.10 tähenduses. Seega leidis VAKO otsuse p-s 16 õigesti, et erinevalt kaebajate seisukohast puudus hankijal alus kolmanda isiku pakkumuste tagasilükkamiseks, sest kahe pakkumuse esitamine oli lubatud. 9.7 Isegi kui kahe pakkumuse esitamist käsitleda „alternatiivsete pakkumuste“ esitamise keelu rikkumisena, ei oleks alust kolmanda isiku mõlema pakkumuse tagasilükkamiseks, vaid see saaks olla aluseks vaid konkreetse pakkumuse tagasilükkamiseks. Mõlemad pakkumused korraga mitme pakkumuse esitamise keeldu ei riku, st ühe pakkumuse võis kolmas isik igal juhul esitada. Riigi7(15)

ja „alternatiivsed pakkumused“ oleksid erinevad mõisted, siis eristaksid neid termineid nii RHS kui ka direktiiv 2014/24/EL. Nii see aga ei ole, mis viitab asjaolule, et mõisted „alternatiivne pakkumus“ ja „alternatiivne lahendus“ on pigem sünonüümid. 13.2 Direktiivi 2014/24/EL art 45 p-st 1 ning V lisa C p-st 9 tuleneb, et teave alternatiivsete lahenduste lubatavuse või mittelubatavuse kohta peab olema märgitud hanketeates. Sama tuleneb RHS § 118 lg-st 1. Riigihangete registri hanketeade luuakse standardvormile (RHS § 45 lg 3 p 3) ning konkreetne hankija seda sõnastust hanketeate vormi täitmisel muuta ei saa. HT standardvormi punktis II 2.10 on võimalik lubada üksnes alternatiivsete lahenduste lubamine või keelamine. Samas mitme pakkumuse esitamise keeldu RHS ette ei näe, mistõttu on mõistetav, miks ei ole hanketeate standardvormil mitme pakkumuse esitamise lubamise või keelamise kohta vastavat lahtrit. VAKO on oma otsuse punktis 11 õigesti järeldanud, et on ebamõistlik eeldada, et olukorras, kus RHS-st tuleneb pakkuja õigus riigihankes mitme pakkumuse esitamiseks, oleks pelgalt riigihangete registri hanketeate vormiga antud hankijale võimalus see õigus pakkujalt ära võtta. Järelikult kinnitab RHS-is sätestatud õigus riigihankes mitme pakkumuse esitamiseks seda, et HT osa II p-s 2.10 on „alternatiivsete pakkumustena“ mõeldud alternatiivsete lahendustega pakkumusi, ehk „alternatiivseid lahendusi“. 13.3 Ka riigihangere registris HT p II 2.10 juures olev selgitus/abiinfo kinnitab, et „alternatiivsete pakkumuste“ all on peetud silmas „alternatiivseid lahendusi“. Kuivõrd mõiste „alternatiivne pakkumus“ tuleneb hanketeate vormist, siis on nimetatud abiinfo asjakohane. Abiinfona on märgitud: Kui jah, peavad hanke alusdokumendid sisaldama alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõudeid, sealhulgas teave selle kohta, kas hankija lubab või nõuab alternatiivsete lahenduste esitamist üksnes lisaks kõigile hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele või eraldi (RHS § 77 lg 4). Nimetatud abiinfo seondub oma olemuselt RHS §-ga 118, mis sätestab alternatiivsete lahenduste hindamise korra. Kuna hanketeate standardvormis ei ole teist kohta, kus saaks lubada alternatiivsete lahendustega pakkumuste esitamist, siis näitab RHS § 118 lg 1, et hanketeate vormi osa II p-s 2.10 tuleb esitada teave alternatiivsete lahendustega pakkumuste lubamise või keelamise kohta. Seega järeldub riigihangete registri hanketeate vormist koos abiinfoga, et „alternatiivsete pakkumustena“ on mõeldud alternatiivsete lahendustega pakkumusi, ehk „alternatiivseid lahendusi“, nagu on õigesti leidnud ka VAKO oma otsuse p-s 10. Riigihangete registris avaldatud abiinfo näol HT p II juures ei olnud ka tegu mingi muu teabega võrreldes Euroopa Liidu Teatajaga direktiivi 2014/24/EL artikli 52 lg 2 mõttes, nagu ekslikult leiavad kaebajad. Tegemist on üksnes selgitava infoga. Teave on suunatud hankijale, esitades selgitusi, mida alternatiivsete lahenduste lubatavuse korral riigihanke alusdokumentides veel kindlasti märkida tuleb. Tegemist ei ole pakkujale suunatud teabega, mis annaks talle õigusi või paneks kohustusi. Seejuures ei ole hankija vastavat abiinfot registrisse ise lisanud. Vaidlusaluse teabe avaldamine riigihangete registris ei mõjuta ka pakkuja, sh kaebajate subjektiivseid õigusi. Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse peaasjalikult hanketeated ning teisi riigihanke alusdokumente Euroopa Liidu Teatajas ei avaldata. Need on kättesaadavad liikmesriikide riigihangete registrist. Juhul, kui nõustuda kaebajate väitega, mille kohaselt tuleks Euroopa Liidu Teatajas avaldada kõik siseriiklikult hanke kohta kätte saadav info, siis tähendaks see seda, et kõik riigihanked oleksid Eesti korraldatud vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd Euroopa Liidu Teatajas ei avaldata mh hanke alusdokumente. Sellesisulist etteheidet Eestile tehtud ei ole. Abiinfo Euroopa Liidu Teatajas avaldamine või avaldamata jätmine ei riku kuidagi ka kaebajate subjektiivseid õigusi, kuivõrd kaebajate puhul on tegemist Eesti pakkujatega, kellele abiinfo oli kättesaadav. Teiste liikmesriikide pakkujate subjektiivseid õigusi kaebajad kaitsta ei saa. Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse hanketeated teiste liikmesriikide pakkujate ja huvide kaitseks. Puudub põhjus arvata, et Eesti pakkuja (sh kaebajad) peaksid tutvuma hanketeatega esmakordselt Euroopa Liidu Teatajas ning seal info avaldamine ei puuduta kuidagi siseriikliku pakkuja (sh kaebaja) õigusi. Samuti ei ole kohtu jaoks usutav, et kaebajad tutvusid üksnes Euroopa Liidu Teatajas hanketeate eestikeelse versiooniga. Kaebajad on juba enne pakkumuste esitamise tähtpäeva esitanud vaidlustuse VAKO-le ja hiljem kaebuse kohtule seoses RHAD-i 9(15)

tingimustega (VAKO otsus 24-22/243491 ja haldusasi nr 3-22-619). Nimetatud õigusvaidluse pidamine ei olnud võimalik üksnes Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teabele tuginedes. 13.4 VAKO on otsuse punktis 12 õigesti leidnud, et asjaolu, et HT osa II p-s 2.10 on „alternatiivsete pakkumustena“ silmas peetud „alternatiivseid lahendusi“, kinnitab ka HT osa II p-i 2.10 sõnastuse võrdlus direktiivi 2014/24/EV V lisa C p-ga 9, sealhulgas nende punktide sõnastus teistes EL keeltes. VAKO analüüsis hanketeate standardvormi osa II p-i 2.10 sõnastusi eesti, inglise ja prantsuse keeles direktiivi 2014/24/EL V lisa C osa p-i 9 sõnastustega samades keeltes ning leidis, et võrdluse tulemusena ilmneb, et inglise ja prantsuse keeles on mõlemas õigusaktis kasutatud sama sõna (variants ja variantes), eesti keeles aga kahte erinevat sõnaühendit – „alternatiivsed pakkumused“ ja „alternatiivsed lahendused“. Ilmselge on, et käsitletavas kontekstis peaksid eesti keelsed sõnaühendid olema sünonüümid, või ei ole ükski neist tõlkena õige. Kohus nõustub VAKO põhjaliku analüüsi ning järeldustega ega korda seda üle (HKMS § 165 lg 2). VAKO ei ole otsuses tõepoolest toonud välja võrdlust hanketeate saksakeelse versiooniga, kuid nimetatud võrdlus ei tekita kahtlust VAKO eelpool toodud seisukoha õigsuses. Euroopa Komisjoni hanketeate standardvormi p II.2.10 kasutab saksakeelses versioonis termineid „Varianten“ ja „Alternativangebote“. Direktiivi 2014/24/EL art 45 kasutab saksakeelses tõlkes samuti terminit „Varianten“. Termin „Alternativangebote“ tähendab tõlkes „alternatiivseid pakkumusi“. Terminit „Altenativangebote“ direktiivi 2014/24/EL saksakeelne versioon ei sisaldagi, mis tähendab, et tegu ongi sünonüümiga sõnale „Varianten“. Seega toetab ka hanketeate standardvormi p II.2.10 saksakeelne versioon tõlgendust, et „alternatiivsed pakkumused“ on sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“. 13.5 Ka RHAD p 2.5 sõnastus kinnitab tõlgendust, mille kohaselt on keelatud just nimelt alternatiivsete lahenduste esitamine. RHAD p 2.5 sätestab otseselt, et alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. Erinevalt HT osa II p 2.10 sõnastusest, mis on hankijale standardvormil ette antud, on RHAD puhul tegemist hankija enda poolt koostatud dokumendiga, ehk hankija enda tahte väljendusega. Nimetatud sätet ei ole hankija menetluses muutnud, mis tähendab, et hankija tahe on olnud muutumatu ning hankija ei ole hakanud vaidlustus- ja kohtumenetluses oma tegelikku tahet, milleks oli kaebajate hinnangul mitme pakkumuse esitamise keelamine, varjama. VAKO ei ole otsuse p-s 13 leidnud, et RHAD p 2.5 on ülimuslik HT p II 2.10 suhtes. Seega ei ole asjakohane ka kaebajate arutluskäik seonduvalt RHS § 77 lg 9 tähendusega käesolevas vaidluses. VAKO otsusest järeldub üksnes, et RHAD p 2.5 kinnitab täiendavalt, et hankija tahe oli keelata just alternatiivsete lahenduste, mitte mitme pakkumuse esitamine. Tegemist ei ole erinevusega hanketeate ja RHAD vahel, nagu ekslikult leiavad kaebajad. Juhul, kui hankija tahe oleks olnud mitme pakkumuse esitamist keelata, oleks ta RHAD-i sellise sõnastusega sätestanud. 13.6 Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-3332 ei kinnita mingil viisil, et kahe erineva hinnaga pakkumuse esitamine on „alternatiivne pakkumus“ HT p II 2.10 tähenduses. Nimetatud otsuses käsitletud vaidluse puhul ei olnud tegemist riigihankega, vaid erija ainuõiguse andmisega Vabariigi Valitsuse 25.09.2001. a määruse nr 305 alusel. Nii õiguslik kui ka faktiline olukord olid kohtuasjas nr 3-10-3332 teistsugused, kui käesolevas kohtuasjas. Viidatud kaasuses oli ainuõiguse andja keelanud ühel pakkujal esitada mitu pakkumust ja alternatiivseid pakkumusi. Praeguses vaidluses sätestab RHS aga õiguse mitme pakkumuse esitamiseks ning hankija ei ole nimetatud õigust RHAD-is piiranud. Keelatud on üksnes alternatiivsete lahenduste esitamine. Samuti mindi RHS-i järgsele regulatsioonile üle alles 01.01.2011, ehk pärast haldusasjas nr 3-10-3332 vaidluse all olnud konkurssi. See tähendab, et nimetatud konkurssi ei korraldatud riigihankena ning puudub igasugune alus väiteks, et lahendis toodu kinnitab kaebajate väidet, et ka RHS tähenduses on „alternatiivsete pakkumuste“ esitamise keelul sama sisu nagu nimetatud kaasuses. Kohus ei lahendanud vaidlust riigihankeõiguse alusel, nagu märkis õigesti ka VAKO oma otsuse p-s 14. Tallinna Ringkonnakohus ei saanud 2011 aastal isegi teoreetiliselt ette määratleda, mida peab Euroopa Komisjon direktiivi 2014/24/EL alusel loodud hanketeate standardvormi koostamisel silmas termini „alternatiivsed lahendused“ all. 10(15)

punktis 22 kirjeldatust, kus kolmanda isiku pakkumus nr 371320 osales jätkuvalt menetluses. Vastavusprotokollist tulenevalt on ebaõige kaebajate 08.08.2022 menetlusdokumendis toodud käsitlus, mille kohaselt on ka kaebajate pakkumuse maksumus Hooldus- ja remonttööde tasu osas 0 eurot, mis tähendab, et pakkumus oleks pidanud RHAD p 7.1 kohaselt saama 30 punkti ning kolmanda isiku pakkumus nr 362342 oleks pidanud saama 0 punkti. Kaebajad on varasemas menetluses väitnud, et nimetatud maksumus väljendus üksnes ühispakkumuse lisaks oleva finantsplaani joonealuses märkuses. Riigihangete registri töölehel esitasid kaebajad aga pakkumuse maksumusega 0,0001 eurot. Kaebajad ei esitanud seal ühtegi märkust, et tegelikult oli nende soov esitada mingi muu maksumus. Seevastu esitas kolmas isik teabe, et tema pakkumuse nr 371320 maksumus on 0 eurot korrektselt riigihangete registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, nagu nõudis RHAD p 5.4. 01.06.2022 vastavusotsusest nähtub nii kolmanda isiku pakkumuse nr 362342 kui ka pakkumuse nr 371320 põhjenduste osast, et: „Pakkuja esitas 01.04.2020 pakkumuses 371320 „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ osas märkusena ja lisaks eraldi dokumendina kinnituse, et tema tegelik tahe on esitada 0-euroga hinnapakkumus. Pakkuja esitas riigihangete registris 19.04.2022 selgituse, et JCDecaux Eesti OÜ pakkumuse nr 371320 maksumus (hooldus- ja remonditööde tasu kuus käibemaksuta“ on tegelikult täpselt 0 (null) eurot. Pakkuja selgitas, et registrisse on sisestatud suurem väärtus (0,0001 eurot) põhjusel, et register tehniliselt ei võimalda väiksemat väärtust (0 eurot) pakkuda. Pakkuja tegelik tahe oli selles pakkumuses pakkuda 0-eurost maksumust. Lisaks kinnitas pakkuja riigihangete registris 03.05.2022, et kuna pakkumuse nr 371320 maksumus on täpselt 0 eurot, siis hooldus-ja remonttöid kogu lepingu perioodi vältel tasuta. Hankija aktsepteerib pakkuja sellekohast selgelt väljendatud tahet pakkumuses nr 371320. Riigihanke alusdokumendi p 5.4. kohaselt tuleb pakkumuse maksumus esitada eRHRi töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt. See tähendab, et hankija ei piiranud maksumuse esitamist komakohtade arvuga ning välistatud ei olnud ka 0-hinnaga pakkumus. Muus osas olid JCDecaux Eesti OÜ kaks pakkumust identsed“. Seega on kolmas isik erinevalt kaebajatest korrektselt väljendanud tahet pakkumuses nr 371320 esitada pakkumuse maksumus (hooldus- ja remonttööde tasu kuus käibemaksuta) 0 eurot. Samas, vaatamata eeltoodule omistas hankija ka kaebajate pakkumusele maksumuse kriteeriumi alusel 30 punkti, st kohtles kaebajaid hoopis soodsamalt, kuna hindamiskriteeriumi kohaselt oleks kaebajate pakkumus pidanud selles kategoorias saama 0 punkti. Seega, isegi kui kolmanda isiku pakkumus nr 371320 tuleks tagasi lükata, saaks kolmanda isiku pakkumus nr 362342 pakkumuse maksumuse eest kaebaja pakkumusega nr 358949 võrdsed punktid. Seega sõltuks pakkumuse edukus disainilahenduste eest omistatud hindepunktidest. Kui leiab tuvastamist, et vastustaja hindas disainilahendusi õigesti, siis saaks kaebajate pakkumus jätkuvalt 92,16 punkti ja kolmanda isiku pakkumus nr 362342 97,50 punkti.

pakkujate suhtes objektiivselt ja ühetaoliselt ning ei põhjendanud nõutaval määral oma otsustusi. Kohus nõustub VAKO, vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et vastustaja hindas pakkujate disainilahendusi sisuliselt ja RHAD-ga kooskõlas. VAKO on oma otsuses kaebajate etteheiteid (otsuse p-d 24-31) äärmiselt põhjalikult käsitlenud ning kohus ei pea vajalikuks VAKO otsuses toodut üle korrata, kuivõrd nõustub VAKO käsitlusega (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebajateväidetele selgitab kohus täiendavalt üksnes järgmist. 17.1 Vastustaja ei ole hindamise põhjendamisel väljunud RHAD punktides 7.1.2.1-7.1.2.3 sätestatud piiridest. 19.05.2022 hindamisprotokollis3 on vastustaja tõepoolest kasutanud väljendeid, mida ei ole otseselt nimetatud RHAD eelpool viidatud punktides. Samas ei tähenda nimetatud väljendite kasutamine seda, et hinnatud oleks mingeid teisi kriteeriume võrrelduna RHAD-is tooduga. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 29.1.1 tooduga, et disainilahenduste kriteeriumi alusel võis hankija poolt moodustatud komisjon põhjendada hindamist konkreetse alamkriteeriumi alusel ka komisjoni arvates disainilahendust iseloomustavate väljendustega. Kohus lisab, et disainilahenduse, kui loovtöö hindamisel oleks põhjendamatu nõuda hankijalt täpselt samade väljendite kasutamist, nagu on toodud RHAD-is. Oluline on, et hankija argumendid oleksid arusaadavad ning nende mõte oleks sama, nagu seda on väljendatud RHAD vastavates sätetes. Praegusel juhul nimetatud reegli vastu eksitud ei ole ning komisjon ei ole disainilahenduste hindamise põhjendamisel väljunud RHAD punktide 7.1.2.1-7.1.2.3 piiridest. 17.2 VAKO on oma otsuse punktis 29.2 ka õigesti tuvastanud, et kuna kolmanda isiku ootekoja „Hello“ katuse esiserv ei ole metallist ning RHAD lisa 1.3 ka ei kohusta, et see peaks olema metallist, siis ei ole ootekoja katuse valge esiserv RHAD lisa 1.3 tingimustele mittevastav. RHAD lisa 1.3 p 5.6 sätestab üksnes, et ootekoja metalldetailide (v.a roostevabast metallist detailid) värvitoon peab olema tumehall-RAL7016 (antrasiithall). 17.3 Kaebajad leiavad, et 19.05.2022 protokolli punktis 7.1.2.2 esitatud soovitud ootekoja Disain 2 pingile seljatoe lisamiseks on eksitav, kuna Disain 2 lahenduse puhul on pingil seljatugi. Ka VAKO on kaebajate sellekohast väidet analüüsinud otsuse punktis 29.5.1 ning leidnud, et väide vastab küll tõele, kuid ilmselt ei ole punktisummat nimetatud põhjusel vähendatud enam, kui ühe punkti võrra, ilmselt isegi vähem, kuna Disain 1 puhul on samadel asjaoludel vähendatud punktisummat 2 punkti võrra. Samas tõi komisjon Disain 1 puhul välja ka teisi puudusi. VAKO tõi põhjendatult välja, et kui ka arvestada nimetatud eksimust punktide andmisel, siis jääks kaebajate pakkumusele disainilahenduste kriteeriumi alusel antav punktide arv madalamaks, kui kolmanda isiku pakkumusele sama hindamiskriteeriumi alusel antud punktide hulk ning edukaks osutuks igal juhul kolmanda isiku pakkumus nr 371320. 17.4 Kohus ei nõustu kaebajatega, et justkui ei oleks vastustaja disainilahendusi sisuliselt analüüsinud. Hankija on oma kaalutlused ja põhjendused toonud välja 19.05.2022 protokollis ning hindepunktide andmise metoodika on piisavalt kontrollitav. Muu hulgas on protokollis põhjalikult selgitatud, miks sai kaebajate ootekoja Disain 2 lahendus kolmanda isiku disainlahendusega võrreldes vähem punkte. Alusetu on ka kaebajate etteheide, mille kohaselt on copy paste meetodi kasutamine 19.05.2022 protokollis disainilahenduste hindamise põhjendamisel on läbiv ning viitab, et sisulist kaalumist ei teostatud. Ehkki kolmanda isiku ootekodade disain „Hello“ ja Disain „Tallinn Väike“ hindamisel on kohati kasutatud sarnast sõnastust, ei ole tervikuna siiski tegemist kattuvate põhjendustega. Kui mingites aspektides on ootekodade disainilahendused samaväärsed või sarnased, siis on kohtu hinnangul mõistetav, miks on otsuse põhjendamisel kasutatud sama sõnastust. Nimetatu ei tähenda aga et hindamisel on tehtud sisuline kaalutlusviga. Kuivõrd hankija ei pidanud hindepunktide andmisel disainilahendusi omavahel võrdlema, siis ei pidanud hankija ka põhjendama, miks ta andis kolmanda isiku disainilahendustele enam hindepunkte võrrelduna kaebajate poolt pakutud disainilahendusega.