Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-3005 17. oktoober 2022 Kadri Palm X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni määramise õigust andva staaži tuvastamiseks Kaebaja – X, lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt ning tuvastada, et X, töötades ajavahemikul 29. juulist 1998 kuni 27. novembrini 2003 AS-is EVR Koehne masinistina, töötas ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud "Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2" osa XVIII „Transport ja side“, koodidele 14241, 16878 (diiselveduri juht, tema abi).
2.Rahuldamata jääb kaebaja kaebus tuvastada tema töötamisel soodustingimustel vanaduspensioni õigust andev tööstaaž perioodidel 1) 10. juulist 1985 kuni
14.jaanuarini 1990 teemasina VPR 1200 juhi abina, juhina; 2) 15. aprillist 1990 kuni 20. novembrini 1990 teemasina VPR 1200 juhina ja 3) 30. jaanuarist 1995 kuni 28. juulini 1998 teemontöörina.
4.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. novembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-21-3005 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 24. mail 2021 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-i 2 alusel (dtl 57-59).
2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas 26. oktoobri 2021. a otsusega nr E10611-1 kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest (dtl 8-11). SKA leidis, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse töötamise perioodid: 1) alates 8. veebruarist 1982 kuni 2. maini 1983 laasija silmustaja Kurbinski Lespromhoz; 2) alates 15. jaanuarist 1990 kuni 14. aprillini 1990 lukksepp Eesti Raudtee Tartu Teejaoskonnas; 3) alates 1. aprillist 2011 kuni 29. juulini 2011 diiselveduri juhi õpilane ja diiselveduri juhi abi; 4) alates 16. märtsist 2012 kuni 27. juunini 2014 diiselveduri juhi abi. SKA leidis, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata töötamise perioode: 5) alates 10. juulist 1985 kuni 14. jaanuarini 1990 teemasina VPR 1200 juhi abi, juht; 6) alates 15. aprillist 1990 kuni 20. novembrini 1990 teemasina VPR 1200 juht; 7) alates 30. jaanuarist 1995 kuni 28. juulini 1998 teemontöör; 8) alates 29. juulist 1998 kuni 27. novembrini 2003 masinist.
3.Kaebaja esitas 28. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks (dtl 2-7).
4.Tartu Halduskohus võttis 3. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ning kohustas SKA-d kaebusele vastama (dtl 21-23).
5.SKA esitas 31. jaanuaril 2022 vastuse kaebusele (dtl 27-31).
6.Kaebaja esitas 22. märtsil 2022 arvamuse SKA vastuse kohta (dtl 84-85).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
3-21-3005 1) Kaebaja ei nõustu tuvastatud soodustingimusel vanaduspensionile õigust andva staažiga, mis on ainult 4 aastat ja 18 päeva. SKA asus ekslikult seisukohale, et diiselveduri juht, teemasina juht või masinist on erinevad ametikohad. 2) Kaebaja soovib kohtus tõendada, et töötamisel teemasinate juhina alates 10. juulist 1985 kuni 14. jaanuarini 1990, alates 15. aprillist 1990 kuni 20. novembrini 1990 ja alates
29.juulist 1998 kuni 27. novembrini 2003 töötas ta tegelikult diiselveduri juhina. 3) SKA otsuse kohaselt teatas kaebaja tööandja LEONHARD WEISS OÜ 27. mai 2021. a kirjas nr 2021-20042(2), et masinistina töötamine vastab loetelus nr 2 nimetatud erialakoodile 16878 diiselveduri juht, tema abi. Selle teatisega on tõendatud asjaolu, et ametikoht nimetusega masinist või teemasina juht on tegelikult diiselveduri juhi ametikoht. 4) LEONHARD WEISS OÜ järeldus on kooskõlas uue raudteeseaduse (RdtS) § 2 p-dega 35 ja 36 ja eelmiste raudteeseaduste redaktsioonidega. Staaži tuvastamiseks tuleb lähtuda ka eelmistest raudteeseaduste redaktsioonidest ja võrrelda kehtiva redaktsiooniga. 5) Uue RdtS § 2 p 35 sätestab, et vedur on vähemalt ühe jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse vagunite ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud raudteeveeremi vedamiseks ning manööverdamiseks. Kehtiva RdtS § 2 p 36 kohaselt on vedurijuht isik, kes oskab ja kellel on õigus juhtida iseseisvalt ning vastutustundlikul ja ohutul viisil vedureid, manöövervedureid, tööronge, raudtee eriveeremeid või reisi- või kaubaronge. 6) RdtS § 2 p 35 tõlgendamisel ja kaebaja suhtes kohaldamisel tuleks mõista, mis on raudteeveerem uue seaduse tähenduses ja kehtetu seaduse tähenduses. Kehtiva RdtS § 2 p 26 järgi on raudteeveerem veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk. Kehtetu RdtS § 5 lg 2 selgitab, et raudteeveerem on raudteeveoks vajalikud vedurid, vagunid, samuti dresiinid, teeremondimasinad ja muud raudteel liiklemiseks vajalikud masinad ja mehhanismid. 7) Vana raudteeseaduse redaktsiooni kohaselt oli raudteeveeremiks teiste hulgas ka teeremondimasin ja muud raudteel liiklemiseks vajalikud masinad. Uue redaktsiooni mõiste raudteeveerem, võrreldes vana redaktsiooniga on kaasaegsem ja laiem, kuid tähendus ja sisu on sama ja teemasin on endiselt raudteeveerem. Uue seaduse tähenduses teeremondimasin või teemasin on eriveerem. 8) RdtS § 2 p-dest 35 ja 36, vana RdtS § 5 lg-st 2 ning LEONHARD WEISS OÜ teatisest tulenevalt loetelu XVIII osas puudub ametinimetus teemasinate masinist või masinist, sest nad on sõna diiselveduri juht sünonüümid. Järelikult töötas kaebaja alates 10. juulist 1985 kuni 14. jaanuarini 1990, alates 15. aprillist 1990 kuni 20. novembrini 1990 ja alates
29.juulist 1998 kuni 27. novembrini 2003 diiselveduri juhina. Nimetatud ametikohtadel töötatud aastad kuuluvad soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
8.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. SKA põhjendused, miks vaidlustatud perioodi ei saa dokumentide alusel soodusstaaži hulka arvata, on toodud ka SKA
26.oktoobri 2021. a otsuses nr E10611-1. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) 31. märtsil 2004 jõustunud RdtS § 3 p 10 kohaselt oli vedur jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks. Sama paragrahvi p 9 kohaselt oli rong kokkuhaagitud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Rongina käsitati ka jaamavahele saadetavat üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja teeremondimasinat. 2) AS Eesti Raudtee on järelepärimisele vastanud (dtl 70-71), et BПР-1200 (VPR-1200) ja ВПРС-500 (VPRS-500) näol on tegemist otseselt rööbastee ehk raudtee geomeetria
3-21-3005 korrastamise teemasinatega VPR (ainult teele) ja VPRS (lisaks teele on see masin täiendavalt spetsialiseeritud pöörmete geomeetria parandamisele). Otsustades eeltoodu alusel ei ole vedur samastatav teemasinaga. 3) Ka ei viita töölepingu nr 835 töösisu veduri juhtimisele. Töösisuna oli muuhulgas välja toodud töö dresiinil ja muudel mehhanismidel, mehhanismide ja agregaatide töö kontrollimine ning masina ja instrumentide hoidmine puhtuses ja korras jne.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
10.SVPS § 1 p-i 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
11.Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi määrus nr 206).
12.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
13.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja soodusstaaži hulka saab arvata töötamise 1) alates 8. veebruarist 1982 kuni
2.maini 1983 laasijana silmustajana Kurbinski Lespromhozis; 2) alates 15. jaanuarist 1990 kuni 14. aprillini 1990 lukksepana Eesti Raudtee Tartu Teejaoskonnas; 3) alates 1. aprillist 2011 kuni 29. juulini 2011 diiselveduri juhi õpilasena ja diiselveduri juhi abina; 4) alates 16. märtsist 2012 kuni 27. juunini 2014 diiselveduri juhi abina, kokku 4 aastat ja 18 päeva.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tuvastamiskaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata töötamise aega 1) alates 10. juulist 1985 kuni
14.jaanuarini 1990 teemasina VPR 1200 juhi abina, juhina; 2) alates 15. aprillist 1990 kuni
20.novembrini 1990 teemasina VPR 1200 juhina; 3) alates 30. jaanuarist 1995 kuni 28. juulini 1998 teemontöörina; 4) alates 29. juulist 1998 kuni 27. novembrini 2003 masinistina.
15.Kaebusest nähtub, et kaebaja tööalane tegevus vastab tema hinnangul määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa XVIII "Transport ja side" erialakoodidele 14241, 16878 „Diiselveduri juht, tema abi“. Kaebaja on seisukohal, et töötades teemasina juhina, töötas ta tegelikult diiselveduri juhina ning ametinimetused „teemasinate masinist“ või „masinist“ on „diiselveduri juhi“ sünonüümid.
3-21-3005
16.Loetelu nr 2 peatükk XVIII „Transport ja side“ ptk 1 „Raudteetransport“ koodide 14241 ja 16878 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud diiselveduri juhina, tema abina.
17.Kaebusest ja kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja töötas alates 10. juulist 1985 kuni
15.septembri 2021. a arhiiviteatise nr 7-3/21/3473 kohaselt töötas kaebaja alates 15. aprillist 1990 kuni 20. novembrini 1990 teemasina VPR 1200 juhina (dtl 74-75). Töötamine teemasina juhi abina või juhina ei anna SVPS §-i 1 ja määruse nr 206 kohaselt õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Vastav õigus tekiks, kui muude tõendite pinnalt saab tuvastada, et hoolimata ametinimetusest tegi töötaja tegelikult mõnd täistööaja ulatuses nimetatud tööd. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud loetelus toodud tööde loetelu puhul ei ole oluline töökoha või ametinimetus, vaid tööde sisu. Seetõttu ei ole määrav, et kaebaja töötas tööraamatu järgi teemasina VPR 1200 juhi abina ja juhina. Kohtu hinnangul ei ole aga asjas esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks järeldada, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil siiski diiselveduri juhi ja tema abina.
18.Eesti Raudtee on 15. juuli 2021. a vastuses SKA järelepärimisele selgitanud, et BПР -1200, ВПРС-500 puhul on tegemist otseselt rööbastee ehk raudtee geomeetria korrastamise teemasinatega VPR (ainult teele) ja VPRS (lisaks teele on see masin täiendavalt spetsialiseeritud pöörmete geomeetria parandamisele) (dtl 70-71). Eesti Raudtee ei osanud oma 15. juuli 2021. a vastuses järelepärimisele anda hinnangut, millisele määruse nr 206 nimekirja punktile kaebaja töötamine vastab.
19.Kaebaja on kaebuses selgitanud, et vana raudteeseaduse redaktsiooni kohaselt oli raudteeveeremiks ka teeremondimasin ja muu raudteel liiklemiseks vajalik masin. Uue raudteeseaduse tähenduses on teeremondimasin või teemasin eriveerem. Tõepoolest kaebaja poolt viidatud 1999. a vastu võetud RdtS § 5 lg 2 sätestas, et raudteeveerem on raudteeveoks vajalikud vedurid, vagunid, samuti dresiinid, teeremondimasinad ja muud raudteel liiklemiseks vajalikud masinad ja mehhanismid. Vastustaja poolt viidatud 1994. a vastu võetud RdtS § 2 lg 3 sätestas, et raudteeveerem on vedurid, vaguni, mootorrongid, dresiinid, teeremondimasinad, kraanad ja muud raudteel liiklemiseks ehitatud veovahendid, masinad ja mehhanismid. Kohtu hinnangul nähtub ka vanadest raudteeseaduste redaktsioonidest, et eristatud on vedureid, teeremondimasinaid ja muid masinaid. Ka määruse nr 206 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus vaid teatud raudteetranspordiga töötanud isikul – nt kaubarongisaatja (erialakood 12907), mootorvagunijuht (erialakood 13529), diiselrongi vedurijuht, tema abi (erialakood 13696, 16856), mootorveduri juht (erialakood 13895), auruveduri ja raudtee aurukraana juht, nende abid (erialakoodid 13965, 16863), elektriveduri juht, tema abi (erialakoodid 14399, 16885). Erinevaid raudteeveeremeid on ka varasemates raudteeseaduste redaktsioonides eristatud ja kohus ei nõustu kaebajaga, et nimetatud raudteetranspordi liigid on sünonüümid. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et teemasin VPR 1200 on diiselvedur määruse nr 206 tähenduses. Sellist järeldust ei saa teha ka kaebaja poolt viidatud raudteeseaduste erinevaid redaktsioone võrreldes.
20.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et LEONHARD WEISS OÜ teatisest tulenevalt on teemasina VPR 1200 juht diiselveduri juht – teatises on võetud seisukoht vaid töölepingu nr 835 kohta, kui kaebaja töötas masinistina. LEONHARD WEISS OÜ ei ole andnud hinnangut kaebaja töötamise perioodide 10. juuli 1985 kuni 14. jaanuar 1990 ning 15. aprill 1990 kuni 20. november 1990 kohta.
3-21-3005
21.Kaebaja tööraamatust, 27. jaanuari 1995. a töölepingust nr 5 ja Eesti Raudtee 19. aprilli 2021. a arhiivitõendist nähtub, et kaebaja töötas alates 30. jaanuarist 1995 kuni 28. juulini 1998 Eesti Raudtee Tartu Teejaoskonnas esmalt 2. järgu teemontöörina ja siis alates 1. juunist 1997 teejärelvaatajana (dtl 38, 46-47, 48-54).
22.AS Eesti Raudtee on 28. aprilli 2021. a tõendis nr 7-1/1460-1 kinnitanud, et kaebaja asus
27.jaanuaril 1995 Eesti Raudteele tööle 2. järgu teemontöörina. Tööleping lõpetati 28. juulil 1998. SKA on 26. oktoobri 2021. a otsuses viidanud AS-i Eesti Raudtee 26. mai 2021. a tõendile (dtl 61-63), mille kohaselt oli ajavahemikul 30. jaanuar 1995 kuni 31. mai 1997 rongiliikluses keskmiselt ööpäevas Tapa-Jõgeva-Tartu liinil 15,1 rongipaari, Tartu-Orava riigipiir liinil 10,1 rongipaari, Tartu-Elva-Valga riigipiir liinil 11,8 rongipaari. Lähtuvalt esitatud andmetest ei olnud rongiliiklus nimetatud teelõikudel sel perioodil intensiivne. Vastavalt teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirjale, oli intensiivne rongiliiklus reisi- ja kaubarongi liikluses raudteeliinil ööpäevas üle 50 rongipaari kaherajalises piirkonnas ja üle 24 rongipaari üherajalises piirkonnas.
23.Määruse nr 206 loetelu nr 2 peatükk XVIII „Transport ja side“ erialakoodide 14668, 23263 ja 23278 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on raudteemontöör, tee- ja sillameister magistraalraudtee teede ning rajatiste korrashoiul ja remondil intensiivse liiklusega teelõigul. Seega on soodustingimustel pensioni saamiseks oluline, et isik oleks töötanud intensiivse liiklusega teelõigul. Asjas esitatud AS-i Eesti Raudtee 26. mai 2021. a tõendist nähtub, et rongiliiklus vaidlusalusel perioodil intensiivne ei olnud. Ka nähtub Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 17. detsembri 1992. a ringkirjast nr 23-II, et Eesti Vabariigi territooriumil intensiivse liiklusega teelõike ei ole (dtl 91). Kaebaja väide, et rongiliiklus oli intensiivne (dtl 69, 72), ei tugine ühelgi tõendil ja on paljasõnaline. Seega ei ole kaebaja perioodil 30. jaanuar 1995 kuni 28. juuli 1998 töötanud ametikohal, mis annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
24.Töölepingu nr 835 alusel töötas kaebaja alates 29. juulist 1998 kuni 27. novembrini 2003 AS-is EVR Koehne masinistina (dtl 66-67, 68). Töölepingust nähtub, et kaebaja töösisuks oli töö dresiinil ja muudel mehhanismidel; mehhanismide ja agregaatide töö kontrollimine peatuste ajal ning tootmistöö teostamise käigus; masina ja instrumentide hoidmine puhtuses ja korras; liiklus- ja manöövritöö juhendite, ohutustehnika ja tuleohutuse alaste reeglite ning sisekorraeeskirjade teadmine ja täitmine; objektil masinatöö teostamine, masinatöö puudumisel muude raudtee-ehitus- ja hooldustööde teostamine, õigusega hooldada masinat ja teostada pisiremonti pool tundi tööajast igal tööpäeval. LEONHARD WEISS OÜ on SKA-le 27. mail 2021. a vastuses nr 2021-20042(2) selgitanud, et masinistina töötamine vastab erialakoodile 16878 „diiselveduri juht, tema abi“ (dtl 64-65). Ka kaebaja on seisukohal, et SKA on ekslikult leidnud, et diiselveduri juht ja masinist on erinevad ametikohad.
25.Vastustaja ei ole LEONHARD WEISS OÜ vastusele hinnangut andnud ega selgitanud, miks LEONHARD WEISS OÜ järeldusega ei saa nõustuda. Vastustaja on vaid märkinud, et töölepingu nr 835 töösisu ei viita veduri juhtimisele. Kohtu hinnangul on LEONHARD WEISS OÜ tõend määrava tähtsusega, kuna tegemist on sisuliselt tööandja kinnitusega, et kaebaja tööülesanded olid sellised, mis vastavad diiselveduri juhi erialakoodile. LEONHARD WEISS OÜ 9. märtsi 2021. a tõendist nr 2021-20042 (dtl 44-45) nähtub, et ettevõtte eelnevad ärinimed on EVR Koehne AS, AS Rööbasteede Ehitus, AS VolkerRail RTE, LEONHARD WEISS RTE AS. Seega oli just LEONHARD WEISS OÜ see, kes kaebaja töölepingu sõlmis ja teab täpselt, milline on kaebaja töö sisu.
3-21-3005
26.Eelnevast tulenevalt saab kaebuse rahuldada osaliselt ja tuvastada kaebajal soodusstaaž töötamisel masinistina alates 29. juulist 1998 kuni 27. novembrini 2003 AS-is EVR Koehne. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ega vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Asjas pole tekkinud menetluskulusid ka riigilõivu näol, kuna kaebaja oli riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le
8.Seetõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
28.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.