X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2021 otsuse nr 4.21/7038-1 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindaja adv. Hannes Toodu; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.10.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 23.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka - PPA) Pärnu politseijaoskonna lubadetalituse 24.08.2021 otsus, millega peatati X relvaloa kehtivus kuueks kuuks ning jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RelvS § 43 lõike 1 punkt 1 ja lõige 11 osas, milles see ei võimalda jätta relvaloa kehtivust peatamata ja arvestada väärteomenetluse korras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu. Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2021 otsusest nr 4.2-1/7038-1 nähtuvalt oli X 26.07.2021 karistatud väärteokorras alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 320 eurot, mis oli 26.07.2021 täidetud. Nimetatud väärteoasjas tehtud otsus oli jõustunud 19.08.2021. Vaidlustatud haldusaktiga peatas Politsei- ja Piirivalveamet lähtuvalt relvaseaduse (edaspidi ka – RelvS) § 43 lg 1 p 1 ja lg 5 kaebaja relvaloa RL 792862 kehtivuse 6 (kuueks) kuuks.
2.Tallinna Halduskohtu 11.10.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet esitas oma seisukoha 15.11.2021.
3.Tallinna Halduskohtu 28.07.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
4.Kaebaja on seisukohal, et relvaseaduse § 43 lõige 1 punkt 1 ja lõige 11 on vastusolus põhiseadusega osas, milles see ei võimalda jätta relvaloa kehtivust peatamata ja arvestada väärteomenetluse korras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu. Relvaloa peatamine riivab kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud vaba eneseteostuse õigust. Kaalutlusõiguse absoluutne välistamine relvaloa kehtivuse peatamise otsustamisel ei ole õiguspärane. Kaebaja relvaloa kehtivuse peatamine on tema vaba eneseteostuse õiguse ebaproportsionaalne riive. Riigikohus on lahendis 3-4-1-10-10 asunud seisukohale, et kuriteo eest karistamise fakt ei ole iseenesest kaalukas põhjus kaalutlusõiguse absoluutseks välistamiseks. Kuriteo eest süüdimõistmine ei tähenda seda, et isik oleks seetõttu relva kasutades edaspidi alati ohtlik. Vaidlustatud haldusaktis endas on samuti toodud põhjendusena välja vaid seadusandja tahe, et relvaomanik käituks õiguskuulekalt. Samas kehtiv karistus kuriteo toimepanemise eest kehtiva seaduse järgi vältimatuks takistuseks ei ole, kuid väärtegu on. Kuriteo toimepanemine samas peaks isikut iseloomustama halvemini kui väärteo toimepannud isikut.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb täies ulatuses sellele vastu. Asjas puudub vaidlus selles, et 24.08.2021 otsuse aluseks on asjaolu, et selle koostamise ajal oli kaebajal kehtiv karistus (karistusregistri andmetel jõustus väärteootsus 19.08.2021) ning kaebaja relvaloa kehtivus on peatatud kuueks kuuks tulenevalt RelvS § 43 lg 1 p-st 1 ning lg- st 11.
5.1.RelvS § 43 lg 1 p 1 on kooskõlas põhiseadusega. Tegemist on imperatiivse normiga, mis kohustab PPA-d relvaloa kehtivuse peatama ega võimalda tal kaaluda väärteo raskust, teo toimepanija isikut ega muid asjaolusid. Kuid vastustaja arvates on seadusandja hinnanud justnimelt toime pandud tegu, leides, et mootorsõiduki joobes juhtimine, mitte lihtsalt suvaline väärteo korras karistatus, on niivõrd ohtlik, et teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on sobiv ja mõõdukas piirang relvaloa kehtivuse peatamine. Meede ei ole intensiivne ega absoluutne, sest relvaloa kehtivuse peatamine on ajutine s.o kuuest kuust kuni aastani. Seega on seadusandja kaalumise teinud. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et tema seisukohtadest ei saa järeldada, et seadusandja ei võiks kehtestada selliseid regulatsioone, kus relvaloa andjal ei ole kaalutlusõigust. Ka õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib olla põhiseadusega kooskõlas. Seadusandja võib ise jõuda kaalumise tulemusel põhjendatud järelduseni, et isikute põhiõigused ja vabadused on tagatud ka menetleja kaalutlusõiguse olemasoluta. Riigivõimu sekkumine kaebuse esitaja PS §-s 19 lg 1 sätestatud vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda iseenesest, et õiguse piiramine nimetatud põhiõigust rikub. Kaebaja on viidanud enda kaitseks argumente leida üritades kohtulahenditele, milles ei ole tehiolud tema olukorraga võrreldes isegi mitte sarnased.
5.2.Seadusandja on näinud ette nö kergema rikkumise korral rakendada relvaloa kehtivuse peatamist teatud ajaks, kuid samalaadse teo raskemal kujul toimepanemise või selle korduvuse (KarS § 424) korral, mis näitab, et isik ei ole võimeline end parandama, tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada. Seadusandja on piirangu kehtestamisel järginud legitiimset eesmärki ennetada ohte nii kaebaja enda kui ka teiste isikute elule ja tervisele ning avalikkusele, kuna relv on suurema ohu allikas. Relvaloa saamiseks tuleb taotlejal teha teooriaeksam, mis eeldab relvaseaduse tundmist.
Seega peab kaebaja relvaomanikuna olema väga hästi kursis nõuetega, mis on relvaloa omanikule seatud.
6.Olukorras, kus relvaloa omajat on liiklusseaduse § 224 alusel karistatud, peab PPA relvaloa kehtivuse peatama vähemalt kuueks kuuks. RelvS ei anna PPA-le kaalutlusõigust otsustamaks, kas relvaloa kehtivus peatada või mitte, kaalutlusruum on ette nähtud üksnes kehtivuse peatamise tähtaja määramise osas. RelvS § 43 lg 11 rakendamisel on kaalutlusõigust teostatud. Vastustaja leidis, et kuna kaebajal ei esine samaväärseid rikkumisi, siis peatatakse tema relvaloa kehtivus kuueks kuuks ehk miinimumtähtajaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2021 otsust nr 4.21/7038-1 ja taotletud selle tühistamist.
8.Vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja lähtunud relvaseaduse § 43 lg 1 p-st 1 ja sama paragrahvi lõikest 11, mille kohaselt peatatakse relvaloa kehtivus kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes, kusjuures vastava karistatuse korral peatatakse relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani. Antud juhul oligi kaebajat 26.07.2021 väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis ning selles ei ole ka vaidlust, kuid X on seisukohal, et relvaseaduse § 43 lõike 1 punkt 1 ja lõige 11 on vastusolus põhiseadusega osas, milles see ei võimalda jätta relvaloa kehtivust peatamata ja arvestada väärteomenetluse korras karistatud isikut ning tema toimepandud tegu. Kaebaja arvates ei ole kaalutlusõiguse absoluutne välistamine relvaloa kehtivuse peatamisel õiguspärane ning riivab põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud vaba eneseteostuse realiseerimise põhimõtet. Vastustaja kaebaja eelnimetatud seisukohaga ei nõustu.
9.Vastustaja arvates ei ole relvaseaduse § 43 lg 1 p 1 ja sama paragrahvi lõige 11 põhiseadusega vastuolus, sest teatud juhtudel võib ka seadusandja jõuda kaalumise tulemusena järeldusele, et isikute põhiõigused ja -vabadused ei jää tagamata kui relvaloa üle otsustajal ei ole (mõningatel juhtudel) kaalutlusõigust. Politsei- ja Piirivalveameti sellekohase arvamusega võib nõustuda. Seadusandja ongi küsimust kaalunud ning piiritlenud relvaloa kehtivuse peatamise kohustuse üksnes teatavat kindlat liiki väärtegude toimepanemisega. Antud juhul seostub kaalutlusruumi puudumine (RelvS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuste täidetavusel, milles ei ole vaidlust) üksnes relvaloa kehtivuse ajutise peatamise vajadusega, mille seadusandja on fikseerinud, mitte aga selle kestusega. Mis puutub kestusesse, siis on relvaloa kehtivuse peatamise ajavahemik kuuest kuust kuni ühe aastani ning selles osas olid vastustajal kaalumisvõimalused olemas. Politsei- ja Piirivalveamet on kohaldanud kaalumise tulemusena kaebajale soodsat ehk ajaliselt minimaalset piirangut. Vaba eneseteostuse põhimõttega see vastuolus ei ole, kusjuures vaba eneseteostuse realiseerimine ei saakski olla piiramatu. Samas ei või riive olla ebaproportsionaalne. Relvaloa kehtivuse peatamine tulenevalt seadusest ja minimaalses ulatuses ebaproportsionaalse meetmena siiski käsitatav ei ole.
10.Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et relvaseaduse § 43 lg 1 p 1 ja sama paragrahvi lõige 11 oleksid põhiseadusega vastuolus, mis tähendab seda, et kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Ühe suhteliselt sarnase või vähemalt võrreldava kaasuse puhul haldusasjas 3-19-1311 on ka Tallinna Ringkonnakohus hinnanud oma 14.05.2020 lahendi punktides
9-13 relvaseaduse § 43 lg 1 p 1 (koostoimes sama paragrahvi lõikega 11) võimalikku vastuolu põhiseadusega ning asunud seisukohale, et vastuolu puudub. Arvestades asjaolu, et relvaseaduse § 43 lg 1 p 1 ja sama paragrahvi lõike 11 puhul vastuolu põhiseadusega ei ilmnenud, et vastustaja järgis relvaloa kehtivuse ajutisel peatamisel seaduse nõudeid ja et relvaloa kehtivus peatati seadusega võimaldatud minimaalseks tähtajaks, on tegemist õiguspärase haldusaktiga ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.