X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2021 relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.2-1/6985-2 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindaja I. S.; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.10.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2021 otsusega nr 4.2-1/6985-2 tunnistati Xi nimele väljastatud relvaluba DL10012539 kehtetuks, kohustati relvi ja laskemoona ning tulirelvapassi politseile üle andma ja ka relvi ning laskemoona kolme kuu jooksul võõrandama või alustama võõrandamisega.
2.X esitas 03.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2021 relvaloa kehtetuks tunnistamise otsusega nr 4.2-1/6985-2.
Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg seadusega ettenähtud riigilõivu tasumiseks. Kaebaja teatas 22.11.2021 riigilõivu tasumisest.
4.Tallinna Halduskohtu 25.11.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka – PPA) esitas oma seisukoha kaebuse osas 27.12.2021.
5.Tallinna Halduskohtu 25.07.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kohus muutis 30.08.2022 ja 08.09.2022 määrustega kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja leiab, et 24.08.2021 otsus on tehtud relvaseaduse ja haldusmenetluse seaduse nõuete rikkumistega, sh kaalutusõiguse osas, mistõttu otsus on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Otsuses toodud põhjendused ega PPA etteheited ei saa olla aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamiseks.
6.1.PPA on jätnud tähelepanuta, et otsuses nimetatud rikkumiste olemasolu ei välistanud relvaloa väljastamist. Toona relvaloa väljastamisel arvestati kaebaja eelnevat eluviisi ning loa väljastamisel leiti, et kaebuse esitaja eelnev eluviis ei saa olla aluseks relvaloa väljastamata jätmiseks.
6.2.Kriminaalasjas nr XXXXXX mõisteti kaebaja küll süüdi, kuid see ei olnud isikuvastane kuritegu ning selle teo toimepanemisel ei kasutanud kaebuse esitaja relva. Seega, ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajat süüdistati kriminaalkorras, ei saa olla aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamiseks ilma kriminaalasjas asjaolude uurimiseta. Arvestades ülejäänud otsuses toodud kaebuse esitaja rikkumisi (kiiruse ületamisega seonduvad rikkumised) ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine ka põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja palub jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Xi nimel 03.11.2021 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse allkirjastajaks ja kaebaja esindajaks on märgitud I. S. Volituste tõendamiseks on kaebusele lisatud 04.01.2018 koostatud volikiri. Antud volikiri oli kehtiv kolm aastat ja on välja antud edasivolitamise õiguseta. Seega lõppes nimetatud dokumendi alusel antud volitus 04.01.2021. Seega oli kaebuse menetlusse võtmine vastuolus HKMS § 35 lõikes 1 sätestatuga kaebuse allkirjastaja esindusõiguse puudumise tõttu.
7.1.Kaebuse sisu osas on PPA seisukohal, et Xi nimel I. S. esitatud kaebus on põhjendamatu ja alus selle rahuldamiseks puudub. Haldusorgani otsus on ammendavalt põhjendatud ning otsuse tegemisel on arvesse võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Lisaks toetab PPA otsust relvaluba kehtetuks tunnistada ka fakt, et kaebaja on jätkanud süütegude toimepanemist ka pärast tema relvaloa kehtetuks tunnistamist, demonstreerides sellega oma käitumise ohtlikkust kaaskodanike suhtes.
7.2.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kriminaalkorras karisatud ja et varasemalt on isikule relvaluba välja antud vaatamata sellele, et juba relvaloa esmasel taotlemisel aastal 2013 oli Xi taust alarmeeriv, teda iseloomustasid mitmed röövimisepisoodid varasemast ajast ja liiklusalased rikkumised. X on ajavahemikul 2004 – 2019 rikkunud vähemalt 27-l korral liiklusseaduse nõudeid, millest valdav osa on lubatud suurima sõidukiiruse ületamised.
7.3.Isiku varasem käitumine annab tunnistust sellest, et käesoleval juhul ei ole tegemist juhusliku eksimusega (juhuslike eksimustega), vaid isiku süsteemse käitumisega. Väide, et haldusorgan on jätnud vaidlustaud haldusakti põhjendamata, on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. Menetleja on uurinud kõiki tõendeid põhjalikult ja igakülgselt, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning esitanud
oma vastuses detailsed põhjendused muuhulgas ka selle kohta, miks avaldaja vastuväited haldusorgani senist seisukohta ei mõjuta.
7.4.Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks peamiseks eelduseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu ja eeskätt ühiskonna silmis. Vastustaja leiab, et on kaalutlusõiguse teostamisel piisavalt arvesse võtnud kaebajat iseloomustavaid asjaolusid ning nende hindamisel andnud õiglase kaalu relvaloa kehtetuks tunnistamise tagajärgedele vaba eneseteostuse õiguse seisukohast.
7.5.Vastustaja on otsuse tegemisel kaalutlusõigust teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, olles arvestanud olulisi asjaolusid ning kaalunud nii kaebaja kui ka tema kaaskodanike, s.o avalikkuse põhjendatud huve. Isik, kes on süüdi mõistetud raskete kuritegude toimepanemises, kes on rikkunud korduvalt liiklusseaduse nõudeid ja seda isegi pärast relvaloa kehtetuks tunnistamist ning kes ei ole üleüldiselt seaduskuulekas, ei ole relvaomanikuna usaldusväärne ja tema puhul esineb suur oht relva väärkasutamiseks. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2021 relvaloa kehtetuks tunnistamise otsust nr 4.2-1/6985-2 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud otsusega tunnistati kaebaja nimele väljastatud relvaluba nr DL10012539 kehtetuks, kohustati relvi, laskemoona ja tulirelvapassi otsuse teatavakstegemise päevale järgneval tööpäeval politseile üle andma ning relvi ja laskemoona kolme kuu jooksul ka võõrandama või alustama võõrandamist.
9.Politsei- ja Piirivalveamet on tuginenud relvalubade kehtetuks tunnistamisel relvaseaduse (RelvS) paragrahvi 43 lõikele 31, paragrahvi 44 lõigetele 1 ja 6 ning paragrahvi 624 lõikele 6.
10.Relvaseaduse § 43 lg 31 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada relvaloa kehtetuks kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Vastavalt RelvS § 44 lg 1 on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba, relv ja selle laskemoon, kohustatud need pärast relvaloa kehtetuks tunnistamist hiljemalt loa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval politseile üle andma. Relvaseaduse § 44 lg 6 reguleerib relvade ja laskemoona võõrandamisega seonduvat peale relvaloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist ning vastavalt eelnimetatud regulatsioonile peaks isik alustama võõrandamist ja võõrandama relva ning laskemoona 3 kuu jooksul, millele on vastustaja haldusaktis ka õigesti osundanud. Viitega relvaseaduse paragrahvi 624 lõikele 6 on selgitatud, et tulirelvapass kehtib kuni 5 aastat ja et tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtivusega ja et see kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtetuks tunnistamise korral.
11.Viited relvaseaduse paragrahvi 44 lõigetele 1 ja 6 seonduvad sellega, et vastustaja otsustas kaebaja relvaloa RelvS § 43 lg 31 alusel kehtetuks tunnistada, mis tähendab seda, et esmajärjekorras on küsimus relvaloa kehtetuks tunnistamise kui sellise õiguspärasuses. Sisuliselt asus Politsei- ja Piirivalveamet, tuginedes relvaseaduse § 43 lõikele 31, seisukohale, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes tema enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu ei või vastavat liiki relvi soetada või omada. Relvaseaduse § 43 lõikes 3 on toodud välja need alused, mille
esinemise korral peab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa kehtetuks tunnistama, kuid relvaloa kehtetuks tunnistamisel lähtuvalt RelvS § 43 lg 31 vastustajal sellist otsest kohustust ei ole. Relvaloa kehtetuks tunnistamist eelnimetatud alusel on vaja põhjalikult kaaluda. Kaebaja peab vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ning seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kontrollida kas haldusmenetluse seaduse paragrahvis 54 nimetatud haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ja seda elkõige kaalutlusvigade olemasolu või puudumise kontekstis. Olulisi kaalutlusvigu ei või haldusaktis sisalduda.
12.Relvalubade väljastamist või kehtetuks tunnistamist puudutavate otsustuste puhul on Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslik kaalutlusruum.
13.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda seisukohale, et olulisi kaalutlusvigu vaidlustatud haldusakatis ei sisaldu, mistõttu ei ole ka kaebuse rahuldamiseks alust. Haldusmenetluse seaduse paragrahvis 54 nimetatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused on täidetud. Haldusakti on piisavalt põhjendatud. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 ei pea kohus vajalikuks haldusaktis sisalduvaid põhjendusi üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Pealegi ei nähtu haldusasja materjalist, et menetlusosaliste vahel võiks olla vaidlust nõndanimetatud faktilistes asjaoludes. Kaebaja põhiseisukoht väljendub selles, et taoliste ehk vaidlustatud haldusaktis ära nimetatud varasemate rikkumiste pinnalt ei peaks relvaloa kehtetuks tunnistamine siiski põhjendatud olema ja et vastavat küsimust ei ole õigesti kaalutud. Eelnimetatuga ei saa nõustuda. Vastustaja on kaebaja arvamuse ja vastuväited vaidlustatud haldusakti teisel leheküljel välja toonud ning seejärel põhjendanud miks nendega ei saa nõustuda. Seonduvalt eelnimetatuga peab kohus vajalikuks veel selgitada, et ulatusliku kaalutlusõiguse pinnalt tehtud haldusakti ei saa tühistada kui mõnda üksikut kaalutlust võiks hinnata mingil määral vaieldavana, sest taoliste vaidluste puhul on oluline tervikpilt.
14.Vastustaja on tõstatanud ka kaebaja esindaja volitustega ehk 04.01.2018 väljastatud volikirja aegumisega seonduva- ja kaebuse (võimaliku) läbi vaatamata jätmise küsimuse, kuid haldusasja materjali juures on ka 01.09.2021 volikiri. Seega kaebuse läbi vaatamata jätmiseks põhjust ei olnud, kuid arvestades asjaolu, et vastustaja oli esitanud selle nii-öelda alternatiivse taotlusena, siis kohus selle rahuldamata jätmist käesoleva lahendi resolutsioonis enam eraldi ei kajasta.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.