Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1489
Haldusasi
AS-i Tuleleek kaebus riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna Prantsuse Lütseumile“ (viitenumber 248413) Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori 30.05.2022 käskkirja nr 1-2/11 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.07.2022 otsuse nr 78-22/248413 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Tuleleek, esindaja v.adv Jaana Nõgisto Vastustaja – Tallinna Prantsuse Lütseum, esindaja KM Kolmas isik I – Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja v.adv Sandor Elias Kolmas isik II – P. Dussmann Eesti OÜ, esindaja v.adv Ott Saame
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.08.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS-i Tuleleek apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i Tuleleek apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 15.08.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1489.
2.Teha haldusasjas nr 3-22-1489 uus otsus, millega rahuldada AS-i Tuleleek kaebus ja tühistada Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori 30.05.2022 käskkiri nr 1-2/11 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.07.2022 otsus nr 78-22/248413.
Mõista Tallinna Prantsuse Lütseumilt välja AS-i Tuleleek vaidlustusmenetluse ning esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 8360 (kaheksa tuhat kolmsada kuuskümmend) eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-22-1489 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2022 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Prantsuse Lütseum (hankija; vastustaja) avaldas 01.04.2022 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna Prantsuse Lütseumile“ (viitenumber 248413) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 10.05.2022 esitasid pakkumuse 6 pakkujat, sh AS Tuleleek (kaebaja), Baltic Restaurants Estonia AS ja P. Dussmann Eesti OÜ (kolmandad isikud).
3.Vastustaja tunnistas 16.05.2022 käskkirjaga nr 10 (käskkiri nr 10) kõik esitatud pakkumused vastavaks (p 1), liisuheitmise võitnud kaebaja pakkumus tunnistati edukaks (p 2) ja kaebaja tunnistati kvalifitseerimistingimustele vastavaks (p 3).
4.Baltic Restaurants Estonia AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 16.05.2022 käskkirja nr 10 peale.
5.Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor tunnistas 30.05.2022 käskkirjaga nr 1-2/11 16.05.2022 käskkirja p-d 2 ja 3 kehtetuks.
6.Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse vastustaja 30.05.2022 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mille VAKO jättis 01.07.2022 otsusega nr 78-22/248413 rahuldamata. Kuna vaidlusalust riigihanget alustati 01.04.2022, kuulub kohaldamisele enne 01.06.2022 kehtinud riigihangete seaduse (RHS) redaktsioon (RHS § 219 lg-d 1 ja 4, § 2192). Olukorras, kus ühe pakkumuse edukaks tunnistamine samaväärsete pakkumuse hulgas sõltub üksnes juhusel põhinevast liisuheitmise tulemusest, on hankija poolt eriti oluline kõigi menetlusreeglite täpne järgimine. RHAD p 8 järgi tulnuks hankijal hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi. RHAD p 8.5.1 kohaselt pidi liisuheitmine toimuma pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Järelikult pidi pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus olema tehtud enne pakkumuste hindamist (ning vajadusel liisuheitmist). Protokollist nähtuvalt leidis vastustaja moodustatud hankekomisjon 11.05.2022, et kõik pakkumused on vastavad, 3 pakkumust said võrdselt maksimaalsed 100 punkti ja need pakkujad otsustati kutsuda 16.05.2022 liisuheitmisele. Samas ei olnud vastustaja enne pakkumuste hindamist ja liisuheitmist teinud otsust pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Riigihangete registris koostatud vastavusotsus avaldati vastustaja poolt registris liisuheitmise päeval, kuid hiljem (kell 15.36). 16.05.2022 käskkiri, milles on otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta, on vastustaja direktori poolt allkirjastatud 16.05.2022 kell 15.49. Protokolli ei ole võimalik käsitada vastustaja otsusena pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta, kuna komisjonil puudus pädevus sellist otsust teha. Vastustaja 14.03.2022 käskkirja nr 08 järgi oli komisjoni pädevuses teha direktorile ettepanekud pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks ning pakkumuste edukaks tunnistamiseks või 2(13)
3-22-1489 vajadusel erimenetluse lõpetamiseks. Seega ei saanud komisjon ise teha otsust tunnistada pakkumused vastavaks. Ka 16.05.2022 käskkirjas on toodud, et see on tehtud komisjoni ettepanekute alusel. Järelikult ei ole protokoll hankija otsus RHS mõttes. Seda, et protokoll ei ole hankija otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta, kinnitab ka asjaolu, et vastustaja pidas vajalikuks koostada 16.05.2022 riigihangete registris vastavusotsuse ja teha samal päeval käskkirja pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Protokolli saab käsitada RHAD p-s 8.4 nimetatud korraldusliku otsusena, milles nimetati hindamise tulemusel võrdselt hindepunkte saanud ja seega liisuheitmisele pääsevad pakkujad. Samas nähtub RHAD p-dest 8, 8.4 ja 8.5.1, et korraldusliku otsuse liisuheitmisele pääsevate pakkujate kohta sai teha alles pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist. Hankija otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta protokolli koostamise ajal puudus ja protokoll ise selleks otsuseks ei ole. Järelikult ei saanud komisjon teha ka õiguspärast korralduslikku otsust liisuheitmisele pääsevate pakkumuste kohta. Kaebaja viidatud kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu 16.05.2018 otsus nr 3-18-652, p 15; Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 26) ei ole praeguses asjas kohalduv, kuna käsitleb hankija otsuste võimalikku kehtetuks tunnistamist kohtu või VAKO poolt. Praegusel juhul on vaidluse all hankija otsus, millega hankija tunnistas kehtetuks oma varasemad otsused, kuna pidas neid ise õigusvastasteks. Vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjendused vastustaja minetuste kohta eduka pakkumuse väljaselgitamisel on põhimõtteliselt õiged ja seega on põhjendatud ka vastustaja otsus tunnistada kehtetuks 16.05.2022 otsus kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Vaidlusaluses käskkirjas ei ole põhjendatud kaebaja kvalifitseerimisotsuse kehtetuks tunnistamist. Samas nähtub, et vastustaja kasutas riigihankes RHS § 52 lg-s 3 ja RHAD p-s 2.3 sätestatud pöördmenetlust, st kontrollis üksnes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifikatsiooni. Edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuli hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtuvalt tunnistada kehtetuks ka kvalifitseerimise otsus, kuna langes ära kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimise alus.
7.Kaebaja esitas 11.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 30.05.2022 käskkirja ja VAKO 01.07.2022 otsuse tühistamiseks. VAKO jättis kohaldamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 3 ja § 67 lg 1 ega kontrollinud kaalutlusotsuse õiguspärasust kaalutlusreeglitest lähtuvalt. VAKO leidis ebaõigesti, et kaebaja viidatud kohtupraktika ei kohaldu. Põhimõte, et menetlus- ja vorminõuete rikkumised ei peaks kaasa tooma kehtetuks tunnistamist, kui need ei mõjutanud asja otsustamist sisuliselt, rakendub haldusmenetluse üldpõhimõtete kaudu ka riigihankemenetlusele. Käskkiri on antud HMS-i alusel ja HMS § 64 lg 3 kohustab vastustajat sisuliseks kaalumiseks. Ebaõige on kolmandate isikute seisukoht, et kuna vastustaja tunnistas 16.05.2022 käskkirja kehtetuks vaidlustamise tähtaja jooksul, ei pidanud kaebaja usaldusega arvestama. HMS § 67 lg 1 ei sätesta usaldusega arvestamise kohustust tingimuslikuna, vaid haldusorgan peab sellega alati arvestama. HMS § 67 lg 4 on käsitletav HMS § 67 lg 3 loogilise jätkuna. HMS § 67 lg 4 eesmärk on piirata isikule kahju hüvitamist juhul, kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine otsustatud, kuid isik on nt ära kasutanud temale haldusaktiga antud õiguse. Kindlasti ei piira HMS § 67 lg 4 haldusorgani kohustust arvestada isiku usaldusega, kui ta kaalub haldusakti kehtetuks tunnistamist. Käskkirja ei antud RHS-i alusel ja RHS ei reguleeri hankija otsuse kehtetuks tunnistamist omal algatusel. Käskkirja sai anda vaid HMS-i alusel. Riigihankemenetlusele kohalduvad 3(13)
3-22-1489 haldusmenetluse üldpõhimõtted. HMS § 64 on olemuslikult selline säte, mis laiendab kaalutlusõiguse teostamise reeglistikku (HMS § 4). Ainuke VAKO ja vastustaja põhjendus oli, et formaalselt pole vastavaks tunnistamise otsust enne liisuheitmist tehtud. Protokollis oli tehtud korralduslik otsus liisuheitmise kohta. Liisuheitmise otsust ei pidanud tegema tingimata vastustaja haldusaktiga, vaid selle võis teha ka komisjon. Protokollist nähtuvalt on pakkumuste hindamine, neile hindepunktide omistamine ja kõrgeimate punktidega pakkumuste väljaselgitamine enne liisuheitmist toimunud ja dokumenteeritud. Liisuheitmisel osalesid vaid 3 kõrgeimad punktid saanud pakkujat. Protokollis on komisjon 11.05.2022 seisuga kõikide pakkumuste vastavuse sisuliselt kindlaks teinud ja vastustaja direktor ei asunud 16.05.2022 vastavusotsuses erinevale järeldusele. Liisuheitmisel ei osalenud mitte ühtegi mittevastavat pakkumust. Vastavusotsuse vormistamine direktori käskkirjaga pärast liisuheitmise toimumist ei omanud mistahes mõju asja sisulisele lahendusele. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja huvide ja usaldusega. Vaidlusalune käskkiri on ebaproportsionaalne ja rikub kaebaja õigusi. Tallinna Haridusamet ja Tallinna koolid ei ole koolide toitlustushangetel juba aastaid suutnud välja töötada konkurentsi asjakohaselt ära kasutavat hankekorda, mistõttu taanduvad kõik koolitoitlustuse hanked õnneloosile. Kaebaja on antud perioodi hangetel võitnud üksnes kahe kooli liisuheitmised. Riigihanke tulemuse kehtetuks tunnistamine tähendab, et kaebajale jääb antud perioodi hangetest toitlustada ainult üks kool, mis kahjustab olulisel kaebaja majandustegevust. Vaidlustus- ja kohtumenetluses ning riigihankemenetluses peavad kehtima samad põhimõtted. Kolmanda isiku vaidlustus oli perspektiivitu. Perspektiivitule vaidlustusele tuginedes käskkirja kehtetuks tunnistamine võimaldas konkurendil saavutada oma eesmärgi. See tekitab ohu hankijaga kokkumängus, mis kahjustab hankemenetluse läbipaistvust ja kontrollitavust. Seejuures on vastustaja kopeerinud vaidlusaluse käskkirja põhjendused kolmanda isiku vaidlustusest ega ole ise sisulist kaalumist teostanud. Käskkirja tegelik motiiv on soodustada vastustajale kehtiva hankelepingu alusel teenust osutavat ettevõtjat. Vaatamata sellele, et kaebaja vaidlustas Haabersti Vene Gümnaasiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Gümnaasiumi hanketulemused samadel alustel, on tegemist eraldiseisvate riigihangetega. Kohus lahendab konkreetset vaidlust lähtuvalt selle vaidluse asjaoludest ja sõltumata kaebaja vaidlustustegevusest teistes riigihangetes.
8.Tallinna Prantsuse Lütseum palus jätta kaebuse rahuldamata. VAKO otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja viib riigihanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena (RHS § 126) ning on RHS § 126 lg-te 2 ja 7 alusel kohustatud järgima enda poolt RHAD-s määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Olukorras, kus ühe pakkumuse edukaks tunnistamine samaväärsete pakkumuste hulgast sõltub tegelikult üksnes juhusel põhinevast liisuheitmise tulemusest, on hankija poolt kõigi menetlusreeglite täpne järgimine eriti oluline. RHAD p 8.5.1 sätestab, et liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Vastustaja ei olnud enne pakkumuste hindamist (protokollis) ja liisuheitmist teinud otsust pakkumuste vastavaks tunnistamiseks. Vastavusotsus avaldati riigihangete registris liisuheitmisega samal päeval, kuid hiljem. Protokolli ei ole võimalik käsitada hankija otsusena pakkumuste vastavaks tunnistamiseks, kuna komisjonil puudus pädevus sellist otsust teha. Komisjoni pädevuses oli teha direktorile ettepanek pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks. Järelikult ei ole protokoll hankija otsus RHS mõttes. Vaidlusalune käskkiri on kooskõlas RHAD-ga (p-d 2.3, 8, 8.4 ja 8.5.1) ning selle kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust. 4(13)
3-22-1489
9.Baltic Restaurants Estonia AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Olenemata sellest, kas pakkumusi oli hinnatud ja liisuheitmise korralduslik otsus tehtud, toimus liisuheitmine õigusvastaselt. Seega olid vastustaja 16.05.2022 käskkirja p-d 2 ja 3 õigusvastased. 11.05.2022 protokollis tehtud ettepanekud ei ole käsitatavad riigihankes tehtud otsustena, kuna komisjon saab teha üksnes ettepanekuid. Samuti ei saa väita, et komisjon oleks pakkumusi hinnanud, sest pakkumustele omistati hindepunktid alles riigihangete registris 16.05.2022 kell 15.37 koostatud edukaks tunnistamise otsuses. Liiatigi ei saa hinnata pakkumusi, mida ei ole vastavaks tunnistatud. Kuna liisuheitmine toimus õigusvastaselt, oli kaebaja edukaks tunnistamine samuti õigusvastane. Kuigi kolmas isik märkis liisuheitmise protokolli, et tal puuduvad märkused või pretensioonid liisuheitmise toimingu läbiviimise osas, ei teadnud ta sel hetkel, et liisuheitmisele eelnevaid kohustuslikke otsuseid ei ole tehtud. Kuna vastustaja kasutas pöördmenetlust ja kaebaja edukaks tunnistamine oli õigusvastane, oli õigusvastane ka tema kui eduka pakkuja kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine. HMS ei kohaldu riigihangetele (HMS § 2 lg 2, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 25). Asjaolu, et vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas viidanud HMS-le, ei oma määravat tähtsust. Mõningaid haldusmenetluse üldpõhimõtteid on võimalik analoogia korras kohaldada, kuid HMS 4. ptk 4. jao detailset regulatsiooni ei saa tervikuna käsitada haldusmenetluse „üldpõhimõtetena“. RHS ei piira hankija õigusvastaste otsuste kehtetuks tunnistamist. Isegi kui HMS §-i 67 kohaldada analoogia korras, on usalduse kaitse haldusakti kehtetuks tunnistamise vastu välistatud selle vaidlustamise perioodil (HMS § 67 lg 4 p 1). Vastustaja tunnistas oma 16.05.2022 käskkirja kehtetuks ajal, mil kolmas isik oli selle vaidlustanud. Seega ei saanud kaebajal olla mingit kaitstavat usaldust. Tõlgendust, et HMS § 67 lg 4 alused ei välista ainult HMS § 67 lg-s 3 sätestatud usalduskahju, vaid isiku kaitstava usalduse tervikuna, kinnitab ka Riigikohtu praktika (määrus nr 3-19-2448, p 13; otsus nr 3-1452793, p 45; otsus nr 3-3-1-8-16, p 32; otsus nr 3-3-1-16-13, p 27; otsus nr 3-3-1-74-11, p-d 14 ja 17; otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 25‒27). Kaebaja viidatud ja Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-24-13 toodud põhimõte tuleneb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p-st 1 ning kohaldub vaidlustus- ja kohtumenetluses, mitte otsuse kehtetuks tunnistamisel hankija enda poolt. Olukorras, kus ühe pakkumuse edukaks tunnistamine samaväärsete pakkumuste hulgast sõltub üksnes juhusel põhinevast liisuheitmise tulemustest, on hankija poolt eriti oluline kõigi menetlusreeglite täpne järgimine. Eriti sotsiaalja eriteenuste erimenetluses on hankija enda loodud menetlusreeglite järgimisel eriline tähendus pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse/kontrollitavuse mõttes. Kaebajal on võimalik osaleda ka uuel õiguspärasel liisuheitmisel ning seda võrdselt ja läbipaistvatel alustel kolmandate isikutega. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, nagu ta oleks hankelepingu kaotanud. Kaebaja süüdistab alusetult kolmandat isikut ja vastustajat kokkumängus. Vaatamata asjaolule, et 30.05.2022 käskkiri põhines samadel argumentidel, millel kolmanda isiku vaidlustus, on tegemist tavapärase praktikaga – kui hankija nõustub vaidlustuse argumentidega, tunnistab ta oma otsused ise samadel põhjustel kehtetuks. Kolmanda isiku vaidlustus ei olnud perspektiivitu. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja lähenemine, justkui otsuste vale järjekord ei saa kaasa tuua hankija otsuste kehtetuks tunnistamist. Kaebaja on täpselt samal argumendil vaidlustanud täpselt sama liisuheitmise regulatsiooniga Haabersti Vene Gümnaasiumi (viitenumber 248525) ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (viitenumber 248482) riigihangete otsused. Kaebaja selline käitumine viitab pahatahtlikkusele.
10.P. Dussmann Eesti OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustajal oli pärast kolmanda isiku esitatud vaidlustust vaja kaaluda, kas tunnistada õigusvastane haldusakt ise kehtetuks või mitte. RVastS § 3 lg 3 annab haldusorganile õiguse jätta õigusvastane haldusakt kehtetuks tunnistamata, kuid ei kohusta haldusorganit selleks. Ka HMS §-st 58 ei saa tuletada 5(13)
3-22-1489 haldusorgani kohustust jätta õigusvastane haldusakt kehtetuks tunnistamata. Isegi kui vastustaja tegi vaidlusaluse käskkirja vastuvõtmisel mingeid kaalutlusvigu või põhjendas seda ebapiisavalt, ei ole tegemist selliste vigadega, mis on viinud sisuliselt vale otsuseni (ka vaidlusaluse käskkirja puhul kuulub kohaldamisele HMS § 58). Kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele, sest haldusakt tunnistati kehtetuks vaidlustusmenetluse kestel. RHAD p 8 sätted olid kõigile pakkujatele teada, mistõttu oli ka kaebajale teada, et pakkumuste hindamise läbiviimine ja liisuheitmine enne vastavaks tunnistamise otsuse tegemist on vastuolus RHADga ja seetõttu õigusvastane. Tagantjärele ei ole võimalik enam öelda, kas vastavusotsuse õigeaegsel vastuvõtmisel oleks keegi pakkujatest selle vaidlustanud. Kui oleks vaidlustanud, siis ei saa välistada, et sellel oleks olnud mõju ka hilisemale pakkumuste hindamisele ja võimalikule liisuheitmisele. Asjaolu, et hilisemat vastavaks tunnistamise otsust ei ole keegi vaidlustanud, ei oma tähtsust, sest asjaolud olid selleks hetkeks juba oluliselt muutunud (sisuline hindamine ja liisuheitmine olid läbi viidud). Seega ei ole võimalik väita, et vastavusotsuse vormistamisel enne pakkumuste hindamist ja liisuheitmist puudus mistahes mõju asja sisulisele lahendusele. Kaebaja majanduslikud huvid ei oma vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse hindamisel tähendust. Käskkiri on kaebaja suhtes proportsionaalne. Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et tal osutub võimalikuks sõlmida hankeleping õigusvastase haldusakti alusel. Hankemenetluse õiguspärasus on omaette väärtus ja õigushüve, mis väärib riigi kaitset.
11.Tallinna Halduskohus jättis 15.08.2022 otsusega kaebuse rahuldamata, tühistas 12.07.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, mõistis kaebajalt välja menetluskulu P. Dussmann Eesti OÜ kasuks summas 637,50 eurot ja Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks 1085 eurot ning jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja 14.03.2022 käskkirja p-st 5 nähtuvalt oli pakkumuste hindamise pädevus antud komisjonile, kes oli teinud selle kohta protokollilise otsuse. Kuna hindamise tulemusel ei olnud võimalik edukat pakkujat välja selgitada (maksimaalsed hindepunktid sai enam kui üks pakkumus), siis ei tulnud vastustajal teha hindamise kohta otsust. RHAD p 8.4 sätestab, et juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse arvu hindepunkte ning sellest sõltub pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai koolilõuna valikute eest suurima arvu väärtuspunkte. Kui seegi on võrdne, siis korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmise kõigi pakkujate vahel, kelle pakkumused said võrdselt enim hindepunkte. Hankija teeb võrdsete hindepunktide saamise korral korraldusliku otsuse, milles nimetab hindamise tulemusel võrdselt hindepunkte saanud ja seega liisuheitmisele pääsevad pakkujad. Viidatud sättest ei saa järeldada, et korraldusliku otsuse liisuheitmise kohta ja sellele pakkujate kutsumise kohta pidanuks tegema kindlasti direktor ja komisjoni tehtud protokollilist otsust selliseks korralduslikuks otsuseks pidada ei saa. Seega tuleb komisjoni 11.05.2022 protokolliline otsus lugeda viidatud korralduslikuks otsuseks ja vastustaja oli enne liisuheitmist hinnanud pakkumusi ja teinud nõutava korraldusliku otsuse. Vastustaja tunnistas pakkumused vastavaks alles 16.05.2022 käskkirjaga, s.o pärast pakkumuste hindamist ja liisuheitmise toimumist. RHAD p 8 järgi tuli vastustajal hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi. Ka liisuheitmine pidanuks toimuma pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist (RHAD p 8.5.1). Sarnaselt näevad RHS § 52 lg-d 2 ja 3 ette, et pakkumuste hindamine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist. Seega hindas vastustaja pakkumusi, mida ei olnud veel vastavaks tunnistatud, ja viis liisuheitmise läbi pakkujate osas, kelle pakkumusi ei olnud veel vastavaks tunnistatud. Vastustaja tegi otsused vales järjekorras, rikkudes sellega enda poolt RHAD-s kehtestatud hankemenetluse korda, mille järgimiseks ta oli RHS § 126 lg 2 järgi kohustatud. Seega olid vastustaja toimingud (pakkumuste 6(13)
3-22-1489 hindamine enne nende vastavaks tunnistamist ja eduka pakkumuse väljaselgitamine) ja 16.05.2022 käskkiri õigusvastased. Tegemist ei olnud formaalse, vaid sisulise puudusega. Pakkumuste hindamise ja liisuheitmise ajal puudus vastustaja otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta, mitte ei olnud tegemist vormistamispuudustega otsusega. 14.03.2022 käskkirja p-st 6 nähtub, et pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse tegemise pädevus oli vastustaja direktoril, mitte komisjonil. Komisjonil oli sama käskkirja p 5 järgi pädevus kontrollida pakkumuste vastavust ja teha direktorile ettepanek pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Seega ei saa 11.05.2022 protokollis olevat lauset „Pakkumustes ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ja nende lisades esitatud tingimustest“ käsitada vastustaja otsusena pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Kuigi komisjoni protokolli allkirjastas mh komisjoni esimehena PP, kes on samas ka vastustaja direktor, kelle pädevusse kuulus pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse vastuvõtmine, ei ole tegemist pelgalt vormistusliku veaga ja see ei anna alust väita, et vastustaja direktori sisuline otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta oli juba 11.05.2022 olemas. Komisjoni esimehena olid PP-l komisjonile ettenähtud pädevused, mis ei kattunud direktori pädevusega. 11.05.2022 protokoll vormistati selgelt komisjoni protokollina, mitte direktori otsusena või muu hulgas direktori otsusena. Hankemenetluses 16.05.2022 vastu võetud otsustest järeldub, et ka vastustaja ise eristas ühelt poolt komisjoni otsuseid ja teiselt poolt direktori otsuseid ning andis 16.05.2022 välja direktori otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Samuti järeldub vastustaja 30.05.2022 käskkirjast, et vastustaja tunnistas oma vigu otsuste tegemise järjekorra osas ega lugenud seega 11.05.2022 protokollis toodud otsust direktori otsuseks pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuste tegemine pärast pakkumiste hindamist ja eduka pakkumuse väljaselgitamist ei ole ebaoluline rikkumine, mis ei saanud kuidagi asja tulemust mõjutada. Riigihankemenetluses on menetlusnõuetest kinnipidamine oluline. Hankija on kohustatud RHS § 3 p-st 1 tulenevalt tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Vaidlustamisele kuuluvate otsuste tegemine ebapädevate organite poolt või sellisena, et ei ole üheselt aru saada, kas tegemist on vaidlustamisele kuuluva otsusega või tehakse selles küsimuses mingi aeg hiljem hoopis mõni teine otsus, mida tuleks vaidlustada, kahjustab vaieldamatult riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust, mh takistab pakkujatel oma õigusi efektiivselt kaitsta. Vaatamata sellele, et praeguseks ei ole keegi pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust vaidlustanud, ei saa välistada, et kui vastustaja oleks teinud pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse enne pakkumuste hindamist ja eduka pakkumuse väljaselgitamist, oleks keegi võinud vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustada. Kaebaja viited HMS-i sätetele ei ole asjakohased. HMS § 2 lg 2 järgi ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine RHS-i tähenduses haldusmenetlus HMS-i tähenduses ja riigihangetele ei kohaldu HMS-i normid. Riigihangete läbiviimist reguleerib RHS, mis ei näe ette, et mingites küsimustes, sh RHS-s reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda HMS-st. HMS ei muutu hankemenetluses kohaldatavaks seaduseks vaatamata sellele, et vastustaja on sellele oma käskkirjas ebaõigesti viidanud. RHS ei keela hankijal oma õigusvastaseid otsuseid kehtetuks tunnistada. Selleks, et tagada hankemenetluse õiguspärasus ja muude RHS §-s 3 sätestatud põhimõtete järgimine, on vastustaja enda poolt oma ilmselgete vigade tunnistamine ja korrigeerimine nõutav. Kellelgi ei saa olla õigust nõuda, et hankija viiks hankemenetluse läbi õigusvastaselt. Ka seadusandja on pidanud vastustaja poolt oma otsuste kehtetuks tunnistamist aktsepteeritavaks, sätestades selliseks olukorraks vaidlustusmenetluse lõpetamise aluse (RHS § 192 lg 3 p 5).
7(13)
3-22-1489 Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja 30.05.2022 käskkiri kordab kolmanda isiku vaidlustuse põhjendusi. Kuna vastustaja nõustus kolmanda isiku vaidlustuse põhjendustega ja pidas neid õigeteks, võis ta samu põhjendusi kasutada ka 16.05.2022 käskkirja kehtetuks tunnistamise põhjendamisel. See ei näita vastustaja erapoolikust või kolmanda isiku soosimist. Samas nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja põhjendused on ebaõiged osas, milles vastustaja leidis, et pakkumuste hindamine toimus samuti pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist. Vastustaja 30.05.2022 käskkiri on õiguspärane osas, milles leiti, et liisuheitmine oli toimunud õigusvastaselt enne pakkumuste vastavaks tunnistamist. Ainuüksi sellest asjaolust piisas, et 16.05.2022 käskkiri kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus seadus näeb otsuse vaidlustamiseks ette tähtaja, ei saa kellelgi selle tähtaja jooksul tekkida kaitstavat õiguspärast ootust otsuse kehtima jäämise suhtes. Kaebaja sai ja pidi arvestama võimalusega, et tema edukaks tunnistamise otsust võidakse vaidlustada ja see võidakse tühistada. VAKO ja kohtud ei ole tähtaegselt esitatud vaidlustuse või kaebuse rahuldamise üle otsustamisel seotud usaldusega haldusakti kehtima jäämise suhtes. Kui haldusakt on õigusvastane, siis see tuleb tühistada. Usalduse kaitse omab rolli alles pärast vaidlustamise tähtaja möödumist. Kui VAKO-l või kohtul on õigus tähtaegselt esitatud vaidlustuse või kaebuse alusel vaidlustatud otsus tühistada, ei ole ühtegi loogilist põhjust piirata hankija võimalust vaidlustus või kaebus õigeks võtta ja ise vaidlustatud otsus samal põhjusel kehtetuks tunnistada. Kaebaja viited oma majanduslikele huvidele on asjakohatud. Ühelgi pakkujal ei saa olla õiguspärast ootust, et just tema võidab hankemenetluse ja saab asuda hankelepingu täitmisest tulu teenima. Samuti on põhjendamatu kaebaja nõue, et talle tuleb tagada hankeleping vaatamata asjaolule, et ta osutus edukaks õigusvastase hankemenetluse tulemusel. Kaebaja pidi tutvuma enne pakkumuse esitamist RHAD-ga, seega pidi ta hoolsa pakkujana olema kursis vaidlusaluses hankes kehtivate reeglitega ja teadma, et vastustaja tegevus ei ole õiguspärane. Järelikult ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust, et õigusvastaselt tema kasuks tehtud otsust ei tühistata ja talle säilitatakse võimalus sõlmida hankijaga hankeleping. Õigusvastase hankemenetluse tulemusel hankelepingu sõlmimine riivab teiste pakkujate õiguspärast ootust, et hankemenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ja edukas pakkuja valitakse välja ausalt, erapooletult ja kõiki reegleid järgides. Kaebaja võimalus hanget võita ei ole välistatud. Kaebaja võib ka uuel liisuheitmisel osutuda edukaks. Kaebaja viited hankija ja kolmanda isiku kokkumängule ei ole tõsiseltvõetavad. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi konkreetsele tõendile ega väitele, st vastustaja poolsele arusaamatule ja süstemaatilisele hankereeglite rikkumisele või ühe konkreetse pakkuja eelistamisele. Kõigil kolmel võrdselt hindepunkte saanud pakkujal on võrdsed võimalused uuel liisuheitmisel võita. Kuna vastustaja kasutas RHS § 52 lg-s 3 sätestatud pöördmenetlust (RHAD p 2.3), tuli lisaks kaebaja edukaks tunnistamise otsusele tunnistada kehtetuks ka kaebaja kvalifitseerimise otsus. Kui kaebaja ei osutu uuel liisuheitmisel edukaks, ei ole tema kvalifitseerimisel või kvalifitseerimata jätmisel tema õigustele mingit mõju. Kui kaebaja osutub ka uuel liisuheitmisel võitjaks, siis teeb vastustaja kaebaja osas uue kvalifitseerimisotsuse. Eeltoodud põhjendustel oli vastustaja 16.05.2022 käskkiri õigusvastane ja vastustaja tunnistas selle 30.05.2022 käskkirjaga õiguspäraselt kehtetuks. Järelikult on õiguspärane ka VAKO otsus, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8(13)
3-22-1489
12.AS Tuleleek palub 25.08.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 15.08.2022 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt ning jätta vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et eksimus liisuheitmise ja vastavaks tunnistamise otsuse tegemise ajalises järjestuses on sisuline ja mitte formaalne rikkumine. Kohus ei viita ühelegi materiaalõiguse normile, mida oleks rikutud. Menetluse ajaline järjestus on formaalse õiguspärasuse küsimus, sest menetluse ajalist järjestust reguleerivad RHS-i ja RHAD-i menetlusnormid. Ka vastavusotsuse tegemise pädevuse küsimus on otsuse õiguspärasuse formaalne aspekt. Kohtuotsus on ka vastuoluline, sest otsuse p-s 19 põhjendab kohus, et tegemist oli olulise rikkumisega, sest riigihankemenetluses on menetlusnõuetest kinnipidamine oluline. Seega kohus möönab, et rikutud on ikkagi menetlusnormi. Kuna kohus on eksinud vaidlusaluse rikkumise iseloomu kindlakstegemisel, on kohus jätnud otsuse olulises osas põhjendamata. Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja viidatud kohtupraktika ega ole põhjendanud, miks ta peab seda asjakohatuks. Põhjendamiskohustuse rikkumine on viinud sisuliselt ebaõige lahendini. Apellatsiooniastmes vajab seega lahendamist küsimus, kas hankija peab oma otsuse kehtetuks tunnistamist kaaludes arvestama Tallinna Halduskohtu 16.05.2018 otsuse nr 3-18-652 p-s 15 ja Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-s 26 nimetatud põhimõtet või mitte. Kaebaja nõustub, et hankija tegevusele ei kohaldu otsesõnu HMS-i sätted (nt § 64 lg 3), kuid HMS-i sätetes võivad avalduda õiguse üldpõhimõtted ja nende sisu olla hankijale seekaudu järgimiseks kohustuslik. Viidatud halduskohtu ja Riigikohtu otsustes on avaldatud, et „Hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt.“ Selle põhimõtte näol on tegemist õiguse üldpõhimõttega, millest haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb mh hankeasjades lähtuda. Seetõttu ei saa nõustuda VAKO-ga, et vaidlustus- ja kohtumenetluses kohaldub haldusakti kehtetuks tunnistamisele või tühistamisele halduskohtu ja Riigikohtu otsustes nimetatud põhimõte, kuid hankijalt ei saa selle põhimõtte arvestamist nõuda. See põhimõte on olemuselt hõlmatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest haldusakti kehtetuks tunnistamine tähtsusetul alusel võib olla adressaadi suhtes ebaproportsionaalne (analoogia korras HMS § 64 lg 3). Ainuüksi rikkumise olemasolu, sõltumata selle mõjust, ei anna hankijale piiramatu voli oma otsus kehtetuks tunnistada. Hankija ega kolmandad isikud ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et vastavaks tunnistamise otsuse tegemise aeg ei mõjutanud asja sisulist lahendamist – kui vastavusotsus oleks vormistatud enne liisuheitmise toimumist, ei oleks see midagi muutnud. Ühtegi sisulist asjaolu, mida vastavusotsuse vormistamise aeg oleks mõjutanud või saanud mõjutada, ei ole menetlusosalised esile toonud. Halduskohus on otsuse p-s 20 esile toonud vaidluse asjaolusid arvestades hüpoteetilise ja ebaveenva põhjenduse, miks vastavaks tunnistamise otsuse vormistamise aeg võis omada sisulist mõju asja lahendamisele. Antud asjas ei ole keegi väitnud, et ühegi pakkumuse suhtes esineks kahtlusi selle vastavuse kohta. Keegi pole kõikide pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust vaidlustanud ja miski ei viita võimalusele, et kui vastavaks tunnistamise otsus oleks tehtud varem, oleks see vaidlustatud ja asja tulemus oleks teine. Küll aga on kaebaja õiguste riive märkimisväärne. Tallinna koolide toitlustushangetel on hankelepingute saamine taandunud sisuliselt õnneloosile ja kaebaja on ainult ühe sellise õnneloosi võitnud. Kui vaidlustatud käskkiri jääb jõusse, siis on 2/3-line tõenäosus, et kaebaja jääb ka sellest hankelepingust ilma olulise põhjuseta.
9(13)
3-22-1489 Kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega otsuse p-des 24‒27, et kaebaja huvi käskkirja nr 10 kehtima jäämise ja hankelepingu saamise vastu ei ole asjas kaitstav. Sõltumata sellest, kas kaebaja saab tugineda spetsiifiliselt usalduse kaitsele, on kaebaja saanud käskkirjaga nr 10 subjektiivse õiguse sõlmida hankijaga hankeleping ja see õigus on temalt vaidlustatud käskkirjaga ära võetud. Kaebaja saab nõuda, et temale subjektiivse õiguse andev haldusakt jääb kehtima vaatamata sellele, et selles menetluses on tehtud asja sisulisele lahendusele olematu mõjuga formaalne viga.
13.Tallinna Prantsuse Lütseum palub 05.09.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varem avaldatud seisukohtade juurde neid kordamata. Praeguses asjas ei ole vaidluse all käskkirja nr 10 õiguspärasus, vaid vaidlus on selles, kas viidatud käskkirja kehtetuks tunnistamine kaebaja kahjuks hankija enda poolt on õiguspärane. Apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, miks vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. VAKO ja kohus võivad hankeasjas vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, et tegemist ei ole üksnes formaalse, vaid ka sisulise veaga. Liisuheitmine viidi läbi olukorras, kus pakkumusi ei olnud vastavaks tunnistatud, seega sisuliselt õigusvastaselt. Kaebaja viidatud Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-13 ei ole asjakohane. Selle kohaselt on hankijal võimalus, kuid mitte kohustus, menetluses tehtud viga parandada, kui hankijal on igal juhul võimalik tõendada, et see ei mõjutanud asja sisuliselt. Otsusest ei tulene, et õigusvastase otsuse kehtetuks tunnistamine hankija poolt on õigusvastane ja menetluses tehtud vea parandamine oleks välistatud. Sellist põhimõtet ei sea ka RVastS § 3 lg 3 p 1, sest tegu on lubava, mitte kohustava normiga. Seega on tegemist otstarbekuse küsimusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga ja on kooskõlas riigihangete põhimõtetega (RHS § 3). Olukorras, kus esineb põhimõtete kollisioon, tuleb püüda iga põhimõtet järgida niivõrd, kuivõrd see on konkreetse juhtumi asjaolude puhul võimalik. Praegusel juhul kehtib läbipaistvuse printsiibi ülimuslikkus proportsionaalsuse ees (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.10.2013 otsus nr 3-13-1773, p 10). Menetlusreeglid seab hankija RHAD-s ning nende täpne järgimine on võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse tagamiseks hädavajalik. Kaebajal on jätkuvalt teiste pakkujatega võrdne võimalus jõuda lepingu sõlmimiseni.
14.Baltic Restaurants Estonia AS palub 05.09.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja. Olenemata küsimusest, kas pakkumusi oli hinnatud ning liisuheitmise korralduslik otsus oli tehtud, toimus liisuheitmine õigusvastaselt. Seega olid hankija 16.05.2022 käskkirja p-d 2 ja 3 õigusvastased. RHAD tingimuste eiramine muutis viidatud käskkirja punktid materiaalselt, mitte formaalselt õigusvastaseks. Kaebaja viidatud põhimõte, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- ja vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-13 p 26), tuleneb RVastS § 3 lg 3 p-st 1. Vastav printsiip kohaldub vaidlustus- ja kohtumenetluses, kui kehtetuks tunnistamist nõuab keegi kolmas isik, mitte otsuse kehtetuks tunnistamisele hankija enda poolt oma initsiatiivil. Lisaks on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses hankija enda loodud menetlusreeglite järgimisel eriline tähendus pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse ning kontrollitavuse mõttes. HMS ei kohaldu riigihangetele (HMS § 2 lg 2) ning RHS ei piira hankija õigusvastaste otsuste kehtetuks tunnistamist. Isegi kui HMS § 67 analoogia korras kohaldada, on usalduse kaitse haldusakti kehtetuks tunnistamise vastu välistatud selle vaidlustamise perioodil (HMS § 67 lg 4 p 1). Hankija tunnistas oma 16.05.2022 otsused kehtetuks ajal, mil kolmas isik oli nende suhtes esitanud VAKO-le vaidlustuse. Kaebaja lähenemine, justkui ei saa otsuste vale järjekord tuua kaasa hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, ei ole tõsiseltvõetav juba seetõttu, et kaebaja on täpselt samal argumendil (liisuheitmine enne pakkumuste vastavaks 10(13)
3-22-1489 tunnistamist ja täpselt samal ajal (mai lõpus või juuni alguses 2022)) vaidlustanud täpselt sama liisuheitmise regulatsiooniga Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi riigihangete otsused. Arusaamatuks jääb, kuidas kaebaja peab vastavat viga kahes riigihankes enda kui pakkuja õiguste rikkumiseks ning praeguses riigihankes tähtsusetuks minetuseks.
15.P. Dussmann Eesti OÜ palub 08.09.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja. Kolmas isik jääb halduskohtus esitatud seisukoha juurde ning nõustub vastustaja ja Baltic Restaurants Estonia AS ringkonnakohtule esitatud seisukohtadega. Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai käskkirjaga nr 10 subjektiivse õiguse sõlmida hankijaga hankeleping. Kaebajal ei ole tänaseni tekkinud õigust nõuda hankijalt hankelepingu sõlmimist.
16.AS Tuleleek esitas 29.09.2022 vastuse vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadele. Käskkirja nr 10 kehtetuks tunnistamisel tehtud kaalutlusviga ei saa taandada otstarbekuse küsimusele. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-24-13 andnud sõnaselge juhise, et ka hankeasjades peab arvestama põhimõttega, et menetluses tehtud viga ei too kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui see otsuse sisu ei mõjutanud. Kui Riigikohus on juhendanud, et viidatud põhimõttega tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada, on sellega arvestamata jätmine kaalutlusviga, st õiguslik küsimus (HMS § 4 lg 2), mitte otstarbekuse asi. Asjas on vaidlus menetlusnõude üle. Ühtegi tõsiseltvõetavat kahtlust, et vaidlusalune menetluslik minetus võis asja sisuliselt mõjutada, ei ole esitatud ning oletustest ei ole lubatud lähtuda. Kaebaja ei tugine ainult usalduse kaitsele. Kaebajal on õigus nõuda, et temale subjektiivseid õigusi andev haldusakt jääks kehtima, kui huvi see kehtetuks tunnistada ei ole ülekaalukas. Antud juhul selline ülekaalukas huvi puudub, sest formaalne minetus ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. Sõltumata haldusakti kehtima jäämise usalduse arvestamisest on hankija HMS § 64 lg-st 3 tulenevalt kohustatud arvestama vaidlustatud käskkirja tagajärgedega kaebajale ja kaaluma neid võrdluses asjakohaste formaalsete minetustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et hankija 16.05.2022 käskkirja p-d 2 ja 3 olid vastuolus RHAD p-dega 8 ja 8.5.1 ning RHS § 52 lg-tega 2 ja 3, kuna pakkumusi tuli hinnata alles pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ning liisuheitmise sai korraldada alles pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et hankija tunnistas liisuheitmisel osalenud pakkumused vastavaks alles pärast pakkumuste hindamist ja liisuheitmist, s.o 16.05.2022 käskkirja p-ga 1. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse p-s 16 toodud põhjendustega.
19.Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtuga selles, et viidatud vastuolu pidi praegusel juhul kaasa tooma kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise ja kaebaja kvalifitseerimise otsuste tühistamise. Vaidlust ei ole selles, et hankija 16.05.2022 käskkirja p 1 (pakkumuste vastavaks tunnistamine) on kehtiv ning seda ei vaidlustatud. Hankija 30.05.2022 käskkirja tegemise ajaks oli möödunud selle otsuse peale VAKO-sse pöördumise 10-päevane tähtaeg ning hankija teadis, et pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus jääb jõusse. Niisiis oli selleks hetkeks välistatud, et keegi pakkujatest kavatseb seda punkti vaidlustama hakata ning halduskohtu otsuse p-s 20 esitatud arutlus on üksnes teoreetiline – hankija teadis 30.05.2022 käskkirja andes, et eksimus pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel ei saa sisuliselt mõjutada hanke tulemust. 11(13)
3-22-1489
20.Õige on ka see halduskohtu seisukoht, et riigihanke menetlus ei ole haldusmenetlus ning sellele ei kohaldu HMS (halduskohtu otsuse p 21 ja HMS § 2 lg 2). See ei tähenda aga, et hankija tegutseks oma otsuste tühistamisel õiguslikus vaakumis. Hankija peab riigihanke korraldamisel järgima õiguse üldpõhimõtteid ja kaalutlusreegleid (vrd Riigikohtu 15.03.2006 otsus nr 3-3-15-06, p 15) ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), millest üks on ka proportsionaalsuse põhimõte (RHS § 3 p 1). Olukorras, kus riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ei ole ohus, kuna viga menetluse läbiviimisel ei saanud mõjutada menetluse kulgu, pidi hankija kaaluma, kas sellise vea tõttu eduka pakkumise ja pakkuja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne hanke eesmärgi ja kaebaja õiguste suhtes. Tegemist ei ole otstarbekuse küsimusega, vaid õigusliku hinnanguga.
21.Ehkki vaidluse asjaolud olid teistsugused ning Riigikohtu seisukohad on seotud uurimispõhimõttega vaidlustus- ja kohtumenetluses, on ringkonnakohtu hinnangul siiski asjakohane kaebaja viide Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-le 26, milles Riigikohus selgitas, et hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (RVastS § 3 lg 3 p 1). Viidatud selgitusega on Riigikohus sidunud riigihankemenetluse RVastS § 3 lg 3 p-st 1 tuleneva põhimõttega, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Järelikult on see põhimõte kohaldatav ka juhul, kui hankija tunnistab ise oma otsuse kehtetuks.
22.Kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks on praeguses vaidluses kaitstav läbi RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija 30.05.2022 käskkirjas kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema kvalifitseerimise otsuseid kehtetuks tunnistades kaalunud otsuse mõju kaebaja õigustele ega hankemenetluse eesmärgile. Kaebaja on õigesti märkinud, et käskkirja tulemusel ei muutunud vastavaks tunnistatud pakkumustes, pakkumuste hindamises ega liisuheitemisel osalevate pakkujate ringis midagi, kuid kaebaja kaotas selle tulemusel võimaluse sõlmida hankeleping ning hankemenetlus venis ja leping on siiani sõlmimata. Hankija ei ole esitanud 30.05.2022 käskkirjas põhjendusi, miks tuleks otsust, kus kaebaja kaotab võimaluse sõlmida hankeleping sõltumata sellest, et faktiliselt oli liisuheitmine toimunud õigesti ja õigesti kindlaks määratud pakkujate ringis, ja hankemenetlus suunatakse uuesti tagasi liisuheitmise etappi, pidada proportsionaalseks. Seetõttu on hankija 30.05.2022 käskkiri õigusvastane ja tuleb tühistada. Tühistada tuleb ka VAKO 01.07.2022 otsus.
23.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus AS-i Tuleleek apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse (HKMS § 200 p 3).
24.Kuna AS-i Tuleleek vaidlustus oli põhjendatud, jäävad nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluse kulud hankija kanda (HKMS § 108 lg 1). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Et otsus tehakse hankija kahjuks, kannab AS-i Tuleleek (vaidlustaja VAKO-s ja kaebaja halduskohtus) menetluskulud hankija Tallinna Prantsuse Lütseum. Baltic Restaurants Estonia AS ja P. Dussmann Eesti OÜ menetluskulud jäävad nende endi kanda HKMS § 108 lg 8 alusel. AS Tuleleek taotles vaidlustusmenetluses hankijalt esindajakulu 975 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 1280 eurot väljamõistmist. Vaidlustusmenetluse kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud ja põhjendatud. Seega kuulub hankijalt välja mõistmisele menetluskuluna VAKO-s 975 + 1280 = 2255 eurot (RHS § 198 lg 1).
12(13)
3-22-1489 Halduskohtus taotles AS Tuleleek menetluskulude hüvitamist kokku 2950 eurot (riigilõiv 1300 eurot ja esindajakulu 1650 eurot (käibemaksuta)). Apellatsiooniastmes on AS Tuleleek tasunud riigilõivu 1280 eurot ning taotleb esindajakulu hüvitamist 1875 eurot (käibemaksuta), kokku 3155 eurot. Menetluskulude kandmine mõlemas kohtuastmes on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kokku on kaebaja VAKO-s ja kahes kohtuastmes kandnud menetluskulusid 8360 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6), mis tuleb hankijalt AS Tuleleek kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.