Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 09. oktoober 2022, Tallinn 3-22-2131 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ja Y kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Rika Laarits Puudutatud isik: X Puudutatud isik: Y
Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema suhtes tehtud sisenemiskeelu otsuse täitmiseni, ent mitte kauemaks kui 22. oktoobrini 2022. Anda luba Y paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema suhtes tehtud sisenemiskeelu otsuse täitmiseni, ent mitte kauemaks kui 22. oktoobrini 2022. Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).
lennukiga. Riigipiiri seaduse § 91 lg 2 kohaselt korraldab piirilt tagasisaatmise ning kannab sellega seotud kulud isiku Eestisse vedanud lennuettevõtja. Antud juhul nähtub taotlusest, et esimene lend, millega puudutatud isikud on võimalik tagasi Gruusiasse saata, väljub 14.10.2022. Seega ei ole sisenemiskeelu otsuse täitmine 48 tunni jooksul võimalik. VSS § 281 lõikest 2 ei tulene, et sellisel juhul peaks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinema mingisugune isikust lähtuv eriline oht. Samuti ei pea PPA tõendama isiku põgenemisohtu. Puudutatud isikute Eestis vabadusse lubamine on võimatu pelgalt põhjusel, et seeläbi muutuks piiril tehtud sisenemiskeelu otsus sisutuks ning neil tekiks reaalselt võimalus Eestisse siseneda, hoolimata sisenemiskeelust. VSS § 282 lõikes 8 on küll sätestatud, et haavatava isiku erivajadusi silmas pidades võib PPA sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, ent käesoleval juhul ei ole puudutatud isikute näol tegemist erivajadustega haavatavate isikutega. Seega on seaduses sellisteks juhtudeks, nagu käesolev, üldreeglina ette nähtud sisenemiskeelu saanud välismaalase kinni pidamine kuni tema esimese tagasi- või väljasaatmise võimaluse tekkimiseni. Igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalaste riiki lubamine või selle mitte lubamine, mis tähendab seda, et piirile saabuv isik (eelkõige juhul, kui talle ei ole antud eelnevalt viisat (sh. juhul kui viisat ei ole vaja)), peab arvestama võimalusega, et kui ta kõigile riiki lubamise tingimustele ei vasta, ei lubata teda riiki ning sel juhul võidakse teda kuni esimese tagasisaatmise võimaluse tekkimiseni kinni pidada. Tegemist on vabaduse võtmisega, mis on paratamatu, tingituna sellest, et isiku lubamine Eestisse ei ole sisenemiskeelu tõttu võimalik, samas ei ole teda võimalik jätta ootama piiripunkti, kus puuduvad vajalikud olmetingimused. Kinnipidamiskeskuses on piiratud küll liikumisvabadus, ent seal on tagatud puudutatud isikute turvalisus, neile tagatakse toitlustamine, vajadusel arstiabi jms. Antud juhul nähtub, et puudutatud isikud on tõenäoliselt võimalik tagasi kodumaale saata 14.10.2022 väljuva lennuga, mida teenindab neid Eestisse toonud lennuettevõtja. Juhuks kui kõnealune lend peaks mingil põhjusel ära jääma, on siiski otstarbekas anda luba puudutatud isikute kinni pidamiseks kaheks nädalaks, mille jooksul on usutav, et leitakse alternatiivne lahendus nende tagasi kodumaale saatmiseks. Kuigi puudutatud isikute tagasiveo peab korraldama ja sellega setud kulud kandma konkreetne lennuettevõtja, ei saa isikute kinnipidamise kestus sõltuda üksnes vastava lennuettevõtja lennuplaanist. Juhul kui vastaval lennuettevõtjal on vähe lendusid või ta muul põhjusel oma kohustust täita ei suuda, peab PPA leidma muu lahenduse isikute tagasi saatmiseks ning klaarima hiljem kuludega seotud küsimusi kohustatud lennuettevõtjaga. Üldjuhul peaks isiku piirile saabumisele järgneva kahe nädala jooksul PPA leidma võimaluse isiku tagasi saatmiseks. Isikute pikem kinnipidamine on võimalik erandjuhul, kui varem ei ole objektiivselt ühtki mõistlikku tagasisaatmise võimalust. Avalikult kättesaadavatest allikatest nähtub, et otselendusid Eesti ja Gruusia vahel tõesti rohkem pole, kui taotluses viidatud Wizz Air’i teenindatavad lennud, ent ühe ümberistumisega lendusid toimub siiski sagedamini. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.