Xi kaebus Eesti Töötukassa 28.09.2021 otsuse nr TVH/21/038814 ja 01.12.2021 vaideotsuse nr 3150 tühistamiseks ning Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustajad – Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.11.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale esimene järgnev tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 30.06.2021 Eesti Töötukassale (Töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
2.Töötukassa tuvastas 28.09.2021 otsusega nr TVH/21/038814 (dtl 62-64) Xil osalise töövõime kestusega üks aasta.
3-21-3022
3.X esitas 23.10.2021 (registreeritud 26.10.2021) Töötukassa otsusele vaide, kuna leidis, et tema töövõime on puuduv. Töötukassa jättis 01.12.2021 otsusega nr 3150 (dtl 16-28) vaide rahuldamata.
4.SKA ei tuvastanud 29.09.2021 otsusega nr P26O-2021-75484 Xil puude raskusastet ega määranud talle puudega tööealise inimese toetust.
5.X esitas 23.10.2021 (registreeritud 26.10.2021) SKA otsuse peale vaide.
6.Vaide alusel uuendas SKA peale Töötukassa 01.12.2021 vaideotsuse tegemist ekspertiisimenetluse ning tunnistas selle tulemusena 29.09.2021 otsuse nr P26O-2021-75484 kehtetuks. SKA tuvastas 29.12.2021 otsusega nr P26O-2021-100902 Xil raske puude raskusastme kestusega 30.06.2021 kuni 29.06.2026 ning määras talle puudega tööealise inimese toetuse samaks perioodiks summas 49,09 eurot kuus.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 30.12.2021 Xi 28.12.2021 kuupäeva kandev venekeelne kaebus Eesti Töötukassa 01.12.2021 vaideotsusele nr 3150 ja Sotsiaalkindlustusameti tegevusetusele 29.09.2021 otsuse nr P26O-2021-75484 osas. Kaebaja palus kohustada SKA-d ja Töötukassat tema taotlused seoses töövõimetusega ning puude tuvastamisega ümber vaadata ja rahuldada. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning lisaks eraldi venekeelne taotlus, milles kaebaja palus end vabastada nõudest esitada kaebus kohtule eesti keeles.
8.Kohus jättis 19.01.2021 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kaebuse ja sellega koos esitatud menetlusabi taotluse puuduste kõrvaldamiseks esitada oma pangakonto väljavõte taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Lisaks tuli kaebajal SKA otsuse vaidlustamiseks esitada SKA vaideotsus.
9.Kohus palus 17.02.2021 kohtunõudega esitada SKA-l Xi vaide osas tehtud vaideotsus. SKA teatas 21.02.2022 vastuses, et on teinud kaebaja vaide osas otsuse 29.12.2021 ning on kaebaja vaide rahuldanud ja teinud uue otsuse, millega tuvastati kaebajal raske puue. Sotsiaaltoetus 30.06-31.12.2021 perioodi eest maksti kaebajale välja 30.12.2021.
10.Arvestades eelnevat võttis Tallinna Halduskohus 03.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse Töötukassa 28.09.2021 otsuse ja 01.12.2021 vaideotsuse tühistamise nõudes ning Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus andis kaebajale menetlusabi ja vabastas kaebaja tema enda poolt kohtule esitatavate venekeelsete avalduste tõlkimisega seotud kulude kandmisest.
11.Töötukassa esitas vastuse kaebusele 31.03.2022.
12.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 16.05.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja soovib Töötukassa otsuse tühistamist ja talle otsusega määratud osalise töövõime muutmist puuduvaks töövõimeks.
14.Kaebaja tervis hakkas halvenema alates 2018. aasta lõpust ning kaebaja töövõime langes oluliselt. Tekkisid sellised haigused nagu kõrgvererõhktõbi, psühhoosne depressioon, neuroos, podagra. Seoses sellega pöördus kaebaja 2019. aasta alguses Töötukassasse, kuna oli sellel ajal Töötukassas töötuna arvel. Töötukassa tuvastas 27.06.2019 otsusega kaebajal osalise töövõime. Edaspidi, vaatamata arstide võitlusele ja kaebaja jõupingutustele, kaebaja tervis ei taastunud. Seetõttu esitas kaebaja uue taotluse töövõime hindamiseks, ning Töötukassa tuvastas kaebajal 26.05.2020 otsusega osalise töövõime kuni 12.06.2022. 2(9)
3-21-3022
15.Aasta möödudes tekkis kaebajal lisaks ravimatu haigus – artroos. See haigus arenes podagra ja liigeste koormamise tõttu ning muutis kaebaja peaaegu liikumisvõimetuks. Varem sai kaebaja kasutada karkusid, praegu on kargud mõningatel juhtudel muutunud väheefektiivseks. Kaebaja on sunnitus abi saamiseks pöörduma oma tuttavate poole. Kirurg S. sõnul, kelle juures kaebaja on end ravinud, on podagra ja artroos ravimatud haigused ja muudavad ajapikku inimese täiesti liikumisvõimetuks, mis kaebajaga ka peaaegu juhtuski. Kaotades mitmed füüsilised funktsioonid ei saanud ja ei saa kaebaja ka praegu töötada. Sellest tulenevalt esitas kaebaja taotluse töövõime puudumise tunnistamiseks. Töötukassa aga tuvastas kaebajal jätkuvalt osalise töövõime.
16.Kaebaja leiab, et tema taotluse läbivaatamisel on rikutud haldusõiguse norme, selliseid nagu uurimispõhimõte ja muud. Näiteks on kaebaja viidanud, et kasutab karkusid ja muid abivahendeid. Ent Töötukassa väidab paljasõnaliselt, et kaebaja ei kasuta mingeid muid abivahendeid peale prillide. See mitteobjektiivne informatsioon ongi põhjustanud moonutatud ja õigusvastase otsuse.
17.Kaebaja ei ole võimeline tööd tegema kvaliteetselt ja tähtaegselt. Töökohani jõudmiseks kulub kaebajal vähemalt viis tundi. Arsti poolt väljakirjutatud valuvaigistid mõjuvad vaid mõned tunnid, ülejäänud aja on kaebaja valudes. Töövõime on selline organismi seisund, mille juures inimese füüsiliste ja vaimsete võimete kooslus võimaldab inimesel teha teatud mahu ja kvaliteediga erialast tööd tavalistes tootmistingimustes. Seejuures ei tohi töö tegemine tervist kahjustada. Kaebajal puudub töövõime täielikult, kuna ta ei saa valuvabalt ja tekitamata oma tervisele kahju teha mistahes tööd. Töötukassa ei ole kaebaja töövõime puudumist nõuetekohaselt uurinud. Kaebaja tervise ekspertiisi viisid läbi inimesed, kellel puudus kvalifikatsioon. Ekspertide järeldused on absurdsed.
18.Töötukassa leiab, et kaebaja peaks osalise töötamisega samal ajal osalema rehabilitatsiooni teenusel. Kaebajal pole võimalik rehabilitatsiooniteenustel osaleda, sest tal on järgmised haigused: covid, artriit, podagra, psühhoos ja muud haigused. Vastustaja seisukohad
19.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus, arvesse võttes taotlusel olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes; tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmeid ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ja tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
21.Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine)
3(9)
3-21-3022 võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga.
22.Töötukassa hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervise kohta ning tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamustele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutuse Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst), kes hindas täiendavalt kaebaja töövõime ulatust ka vaidemenetluses, mille käigus muutis TTO ekspertarst ühe võtmetegevuse piirangu arvväärtust. Sellest tulenevalt muutus valdkonna piirang ning muudeti töövõime vähenemise perioodi ning kaebajal on osaline töövõime kestvusega 5 aastat.
23.Samuti analüüsis Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst nii vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.
24.Kaebajal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, sest tal esinevad valud alaseljas, labajalgades ja varbaliigestes, mille põhjuseks on artroos ja dorsopaatia, kõrgvererõhktõbi. Mõõdukas tegutsemispiirang on teabe vastuvõtmise valdkonnas, sest tal on diagnoositud kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus, nägemine on prillidega kompenseeritud. Kerge piirang on õppimiste ja tegevuste sooritamise valdkonnas seoses depressiooni, ärevuse ja tähelepanu alanemisega, ravimi kasutamisel on vaevused vähenenud. Samal põhjusel on kerge tegevuspiirang suhtlemise valdkonnas. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja ei kirjeldanud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas.
25.TVTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kui isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Eeltoodut aluseks võttes on kaebajal õigesti hinnatud osaline töövõime, sest kuigi kaebajal esinevad piirangud viies tegevusvaldkonnas, on raske piirang ainult liikumise valdkonnas, mistõttu kaebajale ei sobi töö, mille puhul esineb füüsiline ülekoormus, raskuste teisaldamine käsitsi, sundasendis püsimine, ekstreemsed tingimused, vahetustega ja öötöö, stressi ja pingetaluvust sisaldav töö. Istuvas asendis tehtavat kerget käelist tööd (mis ei nõua head kuulmist ega suurt pingetaluvust), peaks kaebaja vähemalt osalise koormusega teha suutma ning taoline töö tema tervist ei kahjusta. Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust taotlejale sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema erialane töö.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Leian, et vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
27.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
4(9)
3-21-3022
28.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
29.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud.
30.Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
31.Selgitan, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
32.Kaebaja on taotluses (dtl 141-150) piirangute esinemise valdkonna „liikumine“ osas märkinud, et ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia, ilma vaevusteta suudab läbida vaid kuni 50 meetrit. Liikumist takistavad valud mõlemas jalalabas. Vasakus jalas valude tekkimisel tekkivad pakitsevad ja nurjuvad valud ka seljas. Perioodiliselt tekib hingeldus ja peavalu. Ühel kohal seista või istuda suudab vaid 5-10 minutit, seejärel tekivad vaevused. Samuti on 5(9)
3-21-3022 raskendatud esemete võtmine põrandalt või madalamatest riiulitest. Suured raskused on riietumisega, eriti jalatsite jalgadesse panemisega. Kaebaja liigub karguga.
32.1.TTO ekspertarst on 28.09.2021 (dtl 168-183) ja 23.11.2021 (dtl 184-201) eksperdiarvamustes (edaspidi TTO ekspertarsti hinnang) hinnanud kaebaja terviseandmetele tuginedes liikumise valdkonna piirangud raskeks. Kokkuvõtvalt on TTO ekspertarst leidnud, et valud alaseljas, labajala ja varbaliigestes takistavad pikkade vahemaade läbimist, liikumist erinevatel pindadel ja treppidel. Kaebaja liigub aeglaselt puhkepausidega, ringiliikumine ei ole ohutu. Haiguse ägenemisel kasutab abivahendina küünarkarku. Seljavalud takistavad pikemat seismist ja istumist, asendivahetus ja kummardumine on seljavalu tõttu piiratud, samuti esemete maast tõstmine ja kandmine. Ohjamata vererõhu tõttu võib olla koormustaluvus langenud. Põhjuseks on muutused lülisamba struktuuris, hüppeliigese traumajärgsed muutused ja kõrgvererõhuhaigus. Soovitus on pöörduda neuroloogile, kuhu kaebaja ei ole jõudnud ja näidustatud on ka taastusravi.
32.2.Vaide- ja kohtumenetluse käigus on asja materjale analüüsinud ka Töötukassa ekspertarst, kes nõustub oma hinnangus (dtl 202-206, edaspidi Töötukassa ekspertarsti hinnang) eeltooduga ning märgib, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangut raskeks, sest kaebajal esinevad seljavalud, valud labajalgades ja vasakus hüppeliigeses. Terviseandmetes ei ole kirjeldatud liikumise abivahendi (käimiskepi ega kargu) kasutamist, kuid oma sõnade järgi X seda kasutab. Kaebaja on käinud neuroloogi ja üldkirurgi vastuvõttudel (vt neuroloogi L. 20.10.2021 saatekiri, üldkirurgi S. 27.08.2021 ja 25.09.2020 epikriisid). Üldkirurg on suunanud Xi neuroloogi vastuvõtule, kuid neuroloog ei ole pidanud vajalikuks suunamist neurokirurgile, sest kõndimine varvastel ja kandadel on normis, Lasegue sümptom on mõlemapoolselt 90* (st negatiivne). MRT uuringu kohaselt olulist neuroforamenite (st närvijuurte kanalite) ahenemist ei ole, kuid esineb ühe lülivaheketta väljasopistus ja surve S1 närvijuurele, mis on ka seljavalude põhjuseks. Neuroloog on suunanud kaebaja ravivõimlemisele ja valuravi arstile ning ordineerinud valuvaigistid. Taastusravi (st ravivõimlemise) saamise kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole, kuid valuvaigistid on välja ostetud. Ohutut ringiliikumist raskendab ka mõõdukas kuulmislangus (vt kõrva-nina-kurguarsti C. 16.08.2021 epikriis). Teadvuse, tasakaalu ega nägemise häireid, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, tervise infosüsteemi andmetel kaebajal ei esine. Võtmetegevuses - seismine ja istumine - tuleb arvestada asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk istumise vahel võib mõneks minutiks seista ja ka vastupidi.
33.Valdkonna „käeline tegevus“ osas kirjeldab kaebaja taotluses, et ta ei suuda raskusteta käsi ülesse tõsta, parema käe tõstmiselt tekivad valud seljas ja küljes. Esemete tõstmisel tekivad valud seljas.
33.1.TTO ekspertarst on 28.09.2021 ja 23.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud piirangud käelise tegevuse valdkonnas puuduvateks (skoor „0“), sest TIS terviseandmed ei kinnita valude esinemist ülajäsemetes, lülisamba kaelaosas, paremas küljes. Seljavalude mõju esemete tõstmisele ja liigutamisele on hinnatud liikumise valdkonnas. Käelises tegevuses piiranguid ei esine.
33.2.Töötukassa ekspertarst märgib, et on põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas piiranguid mitte hinnata, sest tervise infosüsteemi andmetel Xil käelises tegevuses piiranguid ei esine. Ekspertiisitaotluses nimetatud seljavalu on hinnatud liikumise valdkonnas.
34.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kaebaja märkinud, et tal on raskusi öeldut kuulda, ta kuuleb halvasti, tihti tuleb küsida üle. Lugemine on mõõdukate raskustega, kaebaja kannab prille (-2).
6(9)
3-21-3022
34.1.TTO ekspertarst on 28.09.2021 eksperdiarvamuses hinnanud, et kaebajal on kerge piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. 23.11.2021 eksperthinnangus on piirang hinnatud mõõdukaks, sest kaebajal on raskusi suuliste sõnumite vastuvõtmisel ja mitme inimesega vestlemisel, kuna kuulmisteravus on langenud. Piirang on enamväljendunud mürarikkas keskkonnas. Piirangu põhjuseks on muutused keskkõrva struktuuris (diagnoos: kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus). Nägemine on prillidega kompenseeritud.
34.2.Töötukassa ekspertarst nõustub, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang, sest kõrva-nina-kurguarsti C. 16.08.2021 epikriisi kohaselt on Xi parema (st paremini kuulva kõrva) kuulmislangus kõnetsoonis kuni 55 dB, mis töövõime hindamise metoodika kohaselt vastab mõõdukale piirangule. Nägemisraskusi, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, tervise infosüsteemi andmetel Xil ei esine. Ekspertiisitaotluses nimetatud prillide kasutamine piiranguid ei põhjusta, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse tegevuspiiranguid koos prillidega (kui taotleja neid kasutab).
35.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid ning neid ei ole terviseandmete alusel tuvastanud ka TTO ekspertarst.
36.Vaimse võimekuse valdkonnas on kaebaja märkinud, et ei saa igapäevaelus ilma raskusteta hakkama. Võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik, see sõltub ravimite võtmisest.
36.1.TTO ekspertarst on hinnanud piiranguid õppimine ja tegevuste sooritamise valdkonnas kergeks. Emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, ärevuse, tähelepanu alanemise, unehäirete ja tahteaktiivsuse muutlikkuse tõttu on häiritud probleemide lahendamine ja igapäevatoimingute tegemine. Ravimi kasutamisel on piirang väheväljendunud. Põhjuseks on psüühikahäire.
36.2.Töötukassa ekspertarst on samuti leidnud, et selles valdkonnas esineb kaebajal kerge piirang (arvväärtus 1). Piirang on hinnatud kergeks, sest psühhiaatri V.15.05.2020 epikriisi kohaselt esinevad Xil põhimeeleolu alanemine, ärevus ja unehäired, mis pärast ravi alustamist on vähenenud ning hiljem ei ole kaebaja psühhiaatri vastuvõtule pöördunud. Ekspertiisitaotluses nimetatud ravimite võtmise vajadus piirangut ei suurenda, sest kõiki piiranguid hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga.
37.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas märgib kaebaja, et ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Tekib paanika, et ei leia teed koju. Ilma ravimi võtmiseta paanika suureneb. Vajadus kõrvalabi järele on muutlik. Kui tekivad probleemid ravimite võtmisega, siis on kaebajal raskusi oma käitumise kontrolliga, kiiresti võib tekkida konflikt teiste inimestega, kaklus, kaebaja kardab, et võib tappa. Seisundi stabiliseerimiseks on vaja 34-7 päeva. Sel perioodil võib ta olla ohtlik nii enda kui ka teiste jaoks. Mõnikord tekivad ka enesetapu mõtted. Muutustega igapäevelus tuleb toime väikeste raskustega, vajab rohkem aega mõtlemiseks ja otsuse vastuvõtmiseks. Viimasel ajal ei ole soovi suhelda inimestega, häirib, et teised inimesed sunnivad peale oma veendumusi, see kutsub välja närvilisust ja käitumise kontrolli kaotamist.
37.1.TTO ekspertarst on hinnanud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas kergeks. Olemasolevad terviseandmed ei kinnita piirangute esinemist riski või ohu tajumisel. Taotleja on emotsionaalselt ärev, pinges, põhimeeleolu alanenud, esineb kerge piirang muutustega toimetulekul. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muid piiranguid ja energiapuudust on arvestatud hinnates õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.
38.Töötukassa ekspertarsti hinnangul vastab TTO ekspertarsti hinnang kokkuvõttes kergele piirangule. Võtmetegevuses: väljaskäimine on piirang mõõdukas, sest psühhiaatri V. 15.05.2020 epikriisi kohaselt oli kaebaja vastuvõtul ärev ja pinges, kuid pärast ravi alustamist 7(9)
3-21-3022 on ärevus vähenenud. Ekspertiisitaotluses nimetatud ravimite võtmise vajadus piirangut ei suurenda, sest kõiki piiranguid hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga. Võtmetegevuses riski või ohu tajumine piirang puudub, sest kaebaja tervisedokumentides ei ole ohtlikku käitumist kirjeldatud. Psühhiaatri V. 15.05.2020 epikriisi kohaselt oli kaebaja vastuvõtul selge teadvusega, igakülgselt õigesti orienteeritud, psühhoosi tunnuseid ei esinenud, kognitiivsed funktsioonid olid häireteta. Kerge piirang on toimetulekul muutustega.
39.Suhtlemise valdkonnas on kaebaja taotluses märkinud, et ei saa suhtlemisel hakkama tundmata liigset ärevust või hirmu. Võimekus kohtuda tuttavate või võõraste inimestega on muutlik ja sõltub ravimite võtmisest. Kui ravi kohe ei mõju või kaebaja unustab võtta tabletti, siis tekib psühhoos, ärevus, kaebaja püüab vältida suhtlemist, kuna võib tekkida konflikt, skandaal, kaklus. Ülejäänud selle valdkonna võtmetegevuse all on kaebaja kirjeldatud piirangud sarnased muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnaga.
39.1.TTO ekspertarst on hinnanud piirangud selles valdkonnas kergeks. Ärevuse ja emotsioonide juhtimise raskuse tõttu võib olla häiritud suhtlemine. Terviseandmetes ei ole kirjeldatud kohatut käitumist.
39.2.Töötukassa ekspertarst on oma hinnangus selgitanud, et selles valdkonnas nähtub psühhiaatri V. 15.05.2020 epikriisist, et kaebajal esineb emotsionaalset ärevust, mis on pärast ravi alustamist vähenenud, kuid psühhoosi tunnuseid tal ei esine. Xi tervisedokumentides ei ole kirjeldatud ebakohast käitumist. Kaebaja kirjeldatud soovimatust inimestega suhelda on arvestatud suhtlemise valdkonna võtmetegevuse „suhtlemisega hakkamasaamine“ hindamisel.
40.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas kirjeldab kaebaja, et tal on tegutsemisraskusi alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu. Kui ta ei võta tabletti, siis valude leevendamiseks tarvitab väikeses koguses alkoholi, ravimite võtmisel tekib nõrkus.
40.1.TTO ekspertarst märgib, et tervise infosüsteemis olevad andmed ei kinnita alkoholi kasutamisest põhjustatud püsivate piirangute ega ravimite kõrvaltoimete esinemist. Sama on kinnitanud ka Töötukassa ekspertarst.
41.Töötukassa ekspertarst märgib oma hinnangus täiendavalt, et kaebaja tervislikule seisule antud hinnangu kohaselt on kaebaja võtmetegevuste piirangute koguskoor 11 ning vastavalt töövõime hindamise metoodikale võib sellise skooriga inimese töövõime olla kas osaline või puuduv. Ekspertarsti otsuse alusel on kaebaja töövõime hinnatud osaliseks, sest kuigi tal esinevad piirangud viies tegevusvaldkonnas, on raske piirang ainult liikumise valdkonnas, mistõttu istuvas asendis tehtavat kerget käelist tööd (mis ei nõua head kuulmist ega suurt pingetaluvust), peaks X vähemalt osalise koormusega teha suutma ning taoline töö tema tervist ei kahjusta. Kaebuses märgitud neuroosi ja artriiti ei ole vaidlustatud otsuste tegemisel arvesse võetud, sest tervise infosüsteemi andmetel ei ole Xil neid haigusi diagnoositud. Kaebuses nimetatud artroos ja podagra on tõesti progresseeruva kuluga haigused, mida ei ole võimalik täielikult välja ravida, kuid millest põhjustatud tegevuspiiranguid on võimalik vähendada ravimite ja taastusravi kasutamisega. Kuigi kaebaja on talle välja kirjutatud ravimid välja ostnud, siis taastusravi saamise kohta (mis on väga oluline just artroosi puhul) tervise infosüsteemis andmeid ei ole. Seega ei ole kaebaja ka kõiki ravivõimalusi ära kasutatud. Tervise infosüsteemi andmed ei kinnita kaebaja väidet, et ta ei saa üldse liikuda ja ei ole võimeline osalema rehabilitatsiooniteenusel. Neuroloogi L. 20.10.2021 saatekirja kohaselt suudab X normaalselt kõndida nii kandadel kui varvastel.
42.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. 8(9)
3-21-3022 Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on Xi töövõime hindamisel arvesse võetud. Seejuures on arvestatud ka seda, kuidas kaebaja vaegusi kompenseerivad väljakirjutatud ravimid ja abivahendid (nt prillid).
43.Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi töö, mille puhul esineb füüsiline ülekoormus, raskuste teisaldamine käsitsi, sundasendis püsimine, ekstreemsed tingimused, vahetustega ja öötöö, stressi ja pingetaluvust sisaldav töö. Istuvas asendis tehtavat kerget käelist tööd (mis ei nõua head kuulmist ega suurt pingetaluvust), peaks kaebaja vähemalt osalise koormusega teha suutma ning taoline töö tema tervist ei kahjusta.
44.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa haldusaktide tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
46.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.