Roby Koik Osaühing Tammevald kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 7. detsembri 2020 otsuse nr 126/20/1083 ja 7. detsembri 2020 otsuse nr 12-6/20/1092 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja – Osaühing Tammevald, esindaja Vello Luik Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kärt Aavel
Kohtuasi
Menetlusosalised
Resolutsioon
Jätta Osaühingu Tammevald kaebus haldusasjas nr 3-211147 rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. oktoober 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Tammevald esitas 21.05.2020. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201110464 kokku 26,61 hektarile ühtse pindalatoetuse ja 23,85 hektarile puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks.
2.PRIA viis 07.08. ja 03.09.2020. a läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused fikseeris kontrollaruandes nr 200062-057.
PRIA 07.12.2020. a otsusega nr 12-6/20/1083 jäeti rahuldamata osaühingu Tammevald 2020. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotlus. Otsuse põhjenduste kohaselt vähendati toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, sest taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on rohkem kui 2 ha või see moodustab pindalast üle 3%; pindala erinevusest tuleneva toetuse vähendamise tulemusena ei ole tekkinud väljamakstavat toetussummat; taotlejale määrati halduskaristus summa ulatuses, mida ei ole võimalik tasaarvestada pärast toetuse 1,5 kordses ulatuses vähendamist; toetust ei arvestatud põldude nr 7 ja 22 kohta, mis ei olnud 2020. aastal põllumajanduslikus kasutuses või millel ei olnud põllumajanduslik tootmine võimalik; toetust ei arvestatud rohumaa põllu nr 8-3 kohta, mis
ei olnud 20. augustiks niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse; taotlus jäeti rahuldamata, kuna toetusnõuetele vastav pindala on alla 1 ha.
4.PRIA 07.12.2020. a otsusega nr 12-6/20/1092 jäeti rahuldamata osaühingu Tammevald 2020. aastal taotletud puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlus. Otsuse põhjenduste kohaselt vähendati toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, sest taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast; taotlejale määrati halduskaristus sellise summa ulatuses, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele; toetust ei arvestatud põldude nr 7 ja 22 kohta, mis ei olnud 2020. aastal põllumajanduslikus kasutuses või millel ei olnud põllumajanduslik tootmine võimalik; taotlus jäeti rahuldamata, kuna toetusnõuetele vastav pindala on alla 1 ha.
5.Osaühing Tammevald esitas 07.01.2021. a vaide PRIA 07.12.2020. a otsustele, mille PRIA jättis 27.04.2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/102-4 rahuldamata.
6.Osaühing Tammevald esitas 27.05.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 07.12.2020. a otsuste nr 12- 6/20/1083 ja nr 12-6/20/1092 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks kaebaja taotlusi rahuldavate uute otsuste tegemiseks. Kaebaja nõue
7.Kaebaja taotles PRIA-lt muuhulgas toetust põllule nr 7, (põllumassiivi nr 58945844065, taotletud pindala 10,57 ha, põllul asub õunaaed), põllule nr 22 (põllumassiivi nr 58945860895, taotletud pindala 12,97 ha, põllul asub õunaaed) ja põllule nr 8-3 (põllumassiivi nr 58945862357, taotletud pindala 2,08 ha, põllul asub püsirohumaa). Samuti taotles kaebaja puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust põldudele nr 7, 22 ja 21, kokku 23,85 ha-le.
8.Otsus nr 12-6/20/1083 ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, ei ole selge ja üheselt mõistetav ja ei ole proportsionaalne, PRIA on rikkunud põhjendamiskohustust, puudub otsuse tegemise faktiline alus ja kaalutlused, millest on otsuse tegemisel lähtutud ja mis võimaldaks kaebajal mõista otsuse sisu. Ebaselged on menetluse käigus tuvastatud faktilised asjaolud ja otsuse õiguslik põhjendus.
9.Otsusest nr 12-6/20/1083 ei selgu, kas 2020. aasta toetust ei arvestatud ja kohaldati halduskaristust seetõttu, et põllud 7 ja 22 ei olnud 2020. aastal põllumajanduslikus kasutuses või neil ei ole põllumajanduslik tootmine võimalik. Ilmselgelt on tegemist täiesti erinevate faktiliste ja õiguslike asjaoludega, mille olemasolu või puudumist tuleb hinnata, et otsustada, kas PRIA on teinud õiguspärase otsuse. Olukorras, kus ei ole üheselt selge, millist rikkumist PRIA kaebajale ette heidab, ei saa kaebaja oma õigusi ka kaitsta. Tegemist niivõrd olulise menetlusliku rikkumisega, mis on aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
10.Kaebaja jätab tähelepanuta PRIA poolt vaideotsuses toodud selgitused, kuna need on esitatud pärast 07.12.2021. a otsuse tegemist ja seega ei saa neid käsitleda otsuse põhjendusena.
11.Otsuse nr 12-6/20/1083 selgituse kohaselt on PRIA arvestanud kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega. Kontrollaruande nr 200062-057 kontroll-lehe p 4 kohaselt kontrolliti nõuet – rohi võib põllumajandusmaal, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid, sealhulgas teenindusalal, olla kuni 30 cm kõrgune. Kontroll-lehel on tehtud märge: „Tuvastatud eiramine – ei“. Samas on märgitud: „ Põllud 7 ja 22 ei ole toetusõiguslikud“. Kontrollaruande kontroll-lehe p 5 kohaselt kontrolliti nõuet – viljapuude ja marjapõõsaste võrasid hooldatakse lõikamise teel. Kontroll-lehel on tehtud märge „Tuvastatud eiramine – ei“. Samas on
märgitud: „ Põllud 7 ja 22 ei ole toetusõiguslikud“.
12.Kaebajale ei ole selge ega ei ole ka üheselt arusaadav, milline on PRIA seisukoht nõuete rikkumise osas. Kaebaja saab kontroll-lehel kirjeldatust aru, et PRIA kohapealse kontrolli käigus kaebaja poolset nõuete eiramist ei tuvastanud, samas PRIA arvates põllud siiski toetusõiguslikud ei ole. Tegemist on ebaselgusega, mis on käsitletav olulise menetlusliku rikkumisena.
13.Kontrollaruande lisa – põldude kontroll-lehe kohaselt tuvastas PRIA, et põldudel 7 ja 22 ei ole õunaaed heas põllumajanduslikus korras, õunapuude read on võsastunud ja võrad hooldamata; 07.08.2020. a kohapealses kontrollise tuvastatud rohu kõrgus üle 30 cm (hooldamata). Põllu nr 83 osas on PRIA märkusena avaldanud: „Rohumaa hooldamata“. Kontrollaruande kohaselt teostas PRIA põldude 8-3, 7 ja 22 hooldamise osas täiendava kontrolli 03.09.2020. a. Mida täiendava kontrolli käigus tuvastati, kontrollaruandest ei nähtu.
14.Otsuses ja kontrollaruandes ei ole PRIA peale asjaolude üldsõnalise kirjelduse täpsemalt kirjeldanud, milles seisneb kaebaja poolne kohustuste rikkumine. Ka siinjuures jätab kaebaja tähelepanuta PRIA poolt vaideotsuses toodud faktiväited ja selgitused, sest need ei olnud kaebajale teada otsuse tegemise hetkel. Kaebaja leiab, et neid faktiväiteid ja selgitusi ei saa kasutada otsuse õiguspärasuse hindamisel.
15.Kaebaja kinnitab, et ta tegeleb põldudel 7 ja 22 määrusega nr 32 ja seal viidatud EL määrusega nr 1307/2013 kehtestatud korras põllumajandusliku tegevusega, s t põllud olid põllumajanduslikus kasutuses, põldudel oli ja on põllumajanduslik tootmine võimalik, kaebaja kasutab seejuures kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, on välistanud ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning põlde on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil ilma lisakulutusteta.
16.Kuna otsus on tehtud 2020. aasta kohta, siis on järgmise kasvuperioodina käsitletav 2021. aasta ja kaebaja kaebuse esitamise, s o 2021. aastal õunaaias, s.o põldudel 7 ja 22 põllumajandusliku tegevusega ka tegeleb. Kaebaja kinnitab, et põldude 7 ja 22 õunapuid hooldatakse, lõigatakse regulaarselt. Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist on vanade puudega, seega on vaja puid noorendada, mis on aastatepikkune protsess, s.t lõikamine tuleb jaotada mitme aasta peale, et saavutada soovitud tulemus.
17.Määrus nr 32 ei sätesta õunapuude võra hooldamise täpsemat metoodikat, samuti ei ole PRIA poolt esitatud põllumajandustootjatele mingeid konkreetseid juhiseid, kuidas teostada õunapuude lõikust. Kuna õunapuude lõikamise eesmärk on nii puude noorendamine kui ka haiguste vältimine ja puude saagikuse suurendamine, siis kaebaja kinnitab, et põldude 7 ja 22 õunapuud annavad head saaki ja haigusi on vähe, seega on lõikamine olnud kaebaja arvates piisav ja asjakohane. Kuna kaebaja on õunapuid regulaarselt hooldanud, PRIA poolt pole esitatud ka metoodikat, mille kohaselt toimub ja toimus konkreetsel juhul õunapuude võrade lõikuse kontroll, s.t missuguseid kriteeriume kontrollimisel arvestatakse ja arvestati (vastav info puudub PRIA kodulehel, kaebaja suhtes koostatud kontrollaruandes ja otsuses), siis ei saa kaebaja ka hinnata, kas PRIA poolt on väidetav rikkumine objektiivselt tuvastatud.
18.Kaebaja kinnitab, et on igal aastal niitnud õunapuude alust maad. Ka 2020. aastal teostati põldude 7 ja 22 niitmine augustikuus. PRIA teostas kaebaja suhtes kontrolli 07.08. 2020. a. Kaebaja möönab, et nimetatud kuupaevaks oli põldude 7 ja 22 õunapuuaias rohi niitmata. Kaebaja oli teadlik, et pidi rohu niitma 20. augustiks, seega ei olnud kaebaja 07.08.2020. a seisuga rohu niitmise kohustust rikkunud. Hiljemalt 01.09.2020. a seisuga (määruse nr 32 seletuskirjast tulenev järelkontrolli eeldatav varaseim tähtaeg) oli põldudel 7 ja 22 rohi niidetud. Kaebaja selgitab, et tema arusaamise kohaselt on õunaaiale parem võimalikult harv ja hiline niitmine. Harv niitmine
muudab rohurinde mitmekesisemaks ning parandab putukate ja lindude toitumisvõimalusi. Hilisem niitmine võimaldab puudealustel rohttaimedel õitseda ja viljadel küpseda ning annab seeläbi paremaid toitumistingimusi putukatele ja lindudele. Seega tagab harv ja hilisem niitmine suurema bioloogiline mitmekesisus. Samuti tuvastas kaebaja toomise algaastatel, et niitmisel varasemal ajal (varasuvel) kadusid õitsvad rohttaimed ja seoses bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega suurenes õunapuude kahjurite hulk ja seetõttu vähenes õunasaak. Seega lähtus kaebaja mõistlikust kaalutlusest niita üks kord aastas ja võimalikult kaua edasi lükata niitmist, teostades see hiljemalt kehtestatud lõpptähtajaks, s.o 20 augustiks. Kuna PRIA poolt teostatud järelkontrolli ajaks oli põldudel 7 ja 22 rohi niidetud, siis oli kaebaja oma kohustuse täitnud.
19.PRIA poolt koostatud põldude kontroll-lehe kohaselt olid põldudel 7 ja 22 õunapuude read võsastunud. Kaebaja selgitab, et teostab iga-aastaselt ka võsalõikust. Põldudel 7 ja 22 on tegemist vanade ja kõrgete õunapuudega, seega ei kujuta vähene võsa endast probleemi õunapuude saagikusele. Kuna võsa takistab niitmist, siis kasutab kaebaja niitmisel tehnikat, mis võimaldab samaaegselt niita ja ka purustada kuni 5 cm jämedusi oksi ja võsa. Seega ei ole vähemalt osaliselt vajalik eraldi võsalõikus, vaid seda saab ühitada niitmisega. Samuti ei ole kaebajale teada metoodika, millest nähtuvalt PRIA tuvastas, kas ja kuidas suurte õunapuude all kasvav võsa on takistuseks põllumajanduslikule tootmisele.
20.Hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumide puudumine on käsitletav olulise menetlusliku rikkumisena, kuna muudab võimatuks nii kaebajal kui ka kohtul hinnata, kas PRIA on õigustatult tuvastanud põllumajandusliku tegevuse puudumise kontrollitud põldudel. Kaebaja on seisukohal, et otsus ei vasta vorminõuetele, kuna PRIA on rikkunud põhjendamiskohustust, sest puuduvad toetuse maksmisest keeldumise ja halduskaristuse suuruse otsustuse kaalutlused. Tegemist niivõrd olulise rikkumisega, et otsus tuleb tunnistada kehtetuks.
21.Kuigi kaebaja kinnitab, et ei ole oma kohustusi rikkunud (oli õunapuude võrasid piisavalt hooldanud ja niitis ka õunapuude aluse maa PRIA poolt antud tähtajaks) siis ei ole ka juhul, kui rikkumine leiab tõendamist, võimalikul rikkumisel kahjulikku mõju vastava nõude eesmärgile. Juhul kui PRIA loeb kaebaja poolt teostatud õunapuude lõikamise ja õunapuude aluse võsa lõikamise ebapiisavaks, siis peaks PRIA ka põhjendama, kuidas mõjutab nimetatud asjaolu põllumajanduslikku tootmist.
22.Samuti ei nähtu otsusest, kas ja kuidas on PRIA arvestanud väidetavate rikkumiste raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist, et keeldus 2020. aasta toetuse maksmisest, samuti trahvis kaebajat maksimummääras. Juhul, kui kontrollija kasutas kohapeal kaalutlusõigust, siis ei ole ka see asjaolu kaebajale teada. Ilmselgelt ei saa rikkumine, PRIA arvates mitte piisav õunapuude võrade hooldamine ja õunapuu ridade võsastumine, olla niivõrd ränk rikkumine, mis mõjutaks oluliselt põllumajanduslikku tootmist kaebaja põldudel ja tooks kaasa toetuse maksmisest keeldumise täies ulatuses ja samuti trahvi määramise maksimummääras.
23.Kaebaja on seisukohal, et ka otsus nr 12-6/20/1092 ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, ei ole selge ja üheselt mõistetav, ei ole proportsionaalne ja PRIA on rikkunud põhjendamiskohustust, sest puudub otsuse tegemise faktiline alus ja kaalutlused, millest PRIA on otsuse tegemisel lähtunud ja mis võimaldaks kaebajal mõista otsuse sisu. Kaebaja tugineb samadele asjaoludele, mis on esitanud otsuse nr 12-6/20/1083 kohta, sest PRIA on mõlemas otsuses tuginenud samadele faktiväidetele ja õiguslikele väidetele. Vastustaja vastuväited
24.PRIA ei nõustu esitatud kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
25.Vastustaja hinnangul on õigustamatu lugeda kaebaja põlde nr 7 ja nr 22 toetusõiguslikeks ning määrata neile ühtset pindalatoetust ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust samamoodi nagu taotlejatele, kes on võtnud tarvitusele kõik kohalikele normidele vastavad agrotehnilised võtted, tehes selleks vajalikke kulutusi.
26.Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole lükanud ümber kohapealses kontrollis tuvastatud asjaolusid. Kõige usaldusväärsemaid andmed saab tuvastada kohapealse kontrolli käigus, mille eesmärk on tegeliku olukorra kindlakstegemine. Lisaks osundab vastustaja, et kohapealse kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad ka kohapealse kontrolli käigus põldude erinevatest kohtadest tehtud fotod, mis on esitatud käesoleva vastuse lisades 2-9 (põllu nr 7 osas) ning lisades 13-19 (põllu nr 22 osas). Fotodelt nähtub, et põldudel nr 7 ja nr 22 kasvas õunapuu ridades ja võraalustes kõrge, mitmeaastane taimestik (mh õunapuudega sama kõrgeid muid liiki puittaimi), kohati olid õunapuud üldse hävinenud, esines kuivanud õunapuid ning olemasolevate õunapuude võrad olid lõikamata ning sisaldasid ka kuivanud ja sammaldunud oksi.
27.Põllud nr 7 ja 22 ei vastanud 2020. aastal määruse nr 32 § 3 lõigetes 1 ja 2 ning § 4 lõikes 1 sätestatud toetuste saamiseks esitatavatele nõuetele. Sellest lähtuvalt ei ole oluline see, kui pikk oli õunapuude reavahedes kasvanud taimestik ning kas ja millal reavahesid niideti. Asjaolu, et kaebaja oli täiendava kontrolli toimumise hetkeks põldudel nr 7 ja nr 22 õunapuude reavahedest rohu valdavalt hekseldanud, ei muuda nimetatud põlde toetusõiguslikeks. Kuivõrd põldude nr 7 ja nr 22 osas ei olnud toetusõiguslikkuse tingimused täidetud, on nimetatud põldude pindala õiguspäraselt arvatud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka.
28.Et kohapealses kontrollis tuvastati, et põllul nr 8-3 (2,08 ha) olnud rohumaa oli ka täiendava kontrolli toimumise hetkel, s.o 03.09.2020. a hooldamata, ei vastanud põld nr 8-3 määruse nr 32 § 4 lõigetes 2 ja 4 toodud põllumajanduslike tegevuste nõuetele, ega olnud seega ühtse pindalatoetuse saamiseks toetusõiguslik. Põllu nr 8-3 hooldamata jätmine nähtub ka 03.09.2020. a põllust nr 8-3 tehtud fotodelt (lisad 11 ja 12).
29.Võttes arvesse, et antud juhul oli nii ühtse pindalatoetuse kui ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse osas taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevused väga suured, oli ka rikkumise raskusaste väga suur, mis tingiski kõige karmimate üledeklareerimisega kaasnevate halduskaristuste rakendamise.
30.Vastustaja selgitab, et kaebuses toodud viited määruse (EL) nr 640/2014 artiklitele 35 ja 38 ei ole asjakohased, kuivõrd artikkel 35 kuulub määruse III jaotisesse („Maaelu arengu toetuse meetmeid käsitlevad erisätted“), mis kohaldub vaid maaelu arengu toetuse meetmetele, mitte otsetoetustele; ning artikkel 38 kuulub määruse IV jaotisesse („Nõuetele vastavuse kontrolli süsteem ja sellega seotud halduskaristused“), mis kohaldub vaid nõuetele vastavuse süsteemi rikkumistele (kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete rikkumistele (ELÜPS § 32 lg 1)). Täiendavalt osundab vastustaja, et artikkel 35 ei kohaldu ka maaelu arengu meetmete puhul pindala suurusega soetud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele. Ka kaebuse punktis 30 toodud viide kohaldub selle sõnastusest nähtuvalt nõuetele vastavuse nõuete rikkumistele.
31.Lähtudes määruse (EL) nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 punktist 23 (a) ning artiklitest 19 ja 19a ei saanud ega pidanud vastustaja seega taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tuvastamisel hindama ega arvestama „rikkumiste raskusastet, ulatust, kestust ja korduvust“, samuti
ei pidanud vastustaja hindama „rikkumise kahjulikku mõju vastava nõude eesmärgile.“ Seega, kuna määruse (EL) nr 640/2014 artiklid 19 ega 19a ei jäta PRIA-le võimalust erinevate õiguslike tagajärgede vahel valida, ei olnud vastutajal võimalik antud juhul taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tuvastamisel kaalutlusõigust rakendada.
32.PRIA selgitusel on ilmne, et antud juhul võeti otsuse tegemisel arvesse 22.10.2020. a kaebajale kätte toimetatud kontrollaruanne nr 200062-057 ning selles esitatud faktilised asjaolud.
33.Kaevatavate otsuste nr 12-6/20/1083 ja nr 12-6/20/1092 lisades on tabeli kujul välja toodud selgitused tuvastatud eeskirjade eiramistega ja arvud, mis väljendavad taotletud pindala, kindlaksmääratud pindala, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevust ning viiteid õigusaktidele, millest tulenevad toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning halduskaristused üledeklareerimisjuhtude korral. Seega nähtub otsustest toetuste vähendamise faktiline alus koos viidetega asjakohastele õigusaktide sätetele. Vastustaja on seisukohal, et kontrollaruanne koostoimes kaevatavate otsustega tagavad otsuste motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse olemasolu ning seeläbi ka kontrollitavuse nõude järgimise. Vastustaja selgitab täiendavalt, et PRIA otsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, sest taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks. Haldusakti põhjendused ei pea seetõttu sisalduma täies mahus toetuse määramise või sellest keeldumise otsuses, vaid võivad olla kajastatud ka otsuses viidatud kontrollimiste raames tehtud kontrollaktides, samuti vaideotsuses. Vaidemenetluse raames põhjendas vastustaja detailsemalt otsuseid ning vastas kaebaja esitatud vastuväidetele. Vaidemenetluse üheks funktsiooniks on ka halduse enesekontroll, mis võimaldab parandada haldusmenetluses tehtud vigu, sh kõrvaldada haldusakti põhjendamispuudusi.
34.Eelnevat arvestades leiab vastustaja, et on haldusaktide motiveerimiskohustuse täitnud. Kohtu seisukoht
35.Kohtule on poolte väidete tõendamiseks esitatud järgmised tõendid. Kaebaja on esitanud tõenditena vaidlustatud otsused, kontrollaruande nr 200062-057 koos lisadega, kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud vaide ja vaideotsuse. Vastustaja on esitanud tõenditena kaebaja 21.05.2020. a esitatud pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse ning kohapealses kontrollis tehtud 18 fotot põldudest, millele taotles kaebaja PRIAlt toetusi.
36.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
37.Seadus võib näha mõnda liiki vaidluste lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1).
38.Käesoleva kaasuse puhul on vastavaks seaduseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS), mille § 110 lg 1 kohaselt, enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
39.Kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses vaidlustas kaebaja vaidlustatud otsuste asjaolud vaides (tl 24-25) järgmistel asjaoludel: Covid-19 tingitud Soome Vabariigi kehtestatud reisipiirangute tõttu oli kaebajal tellitud tööde täitmine raskendatud ja viibis; seadusekohaseks tähtajaks 20. augustil oli suurem osa 23 hektarilisest aiast niidetud, kogu aed oli niidetud 24. augustiks; väike osa tähtajaks niitmata aiast ei tohiks kogu maheaeda toetusest ilma jätta; 30 cm nõuet ületav heina kõrgus ei ole õunaaeda kahjustav ega mahetootmist mõjutav, kusjuures üks põld vastas nõudele; mullaproovide võtmise viibimise tingisid mh kontrolli läbiviija eksitavad selgitused; taotleja järgis meetme määruse nõudeid; õunaaiale ettenähtud toetuse täies ulatuses äravõtmine on ebaõige ja -proportsionaalne.
40.Kuna nii konstitutsiooniline seadus halduskohtumenetluse seadustik kui Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus näevad ette käesolevas asjas kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, siis märgib kohus esimese vahemärkusena vastuseks kaebuse väidetele vaidlustatud otsusete motiveerimatusest, et halduskohus peab erinevalt kaebajast vaideotsuse kaalutlustega (tl 26–28) vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestama. Vaidlust ei ole selles, et seadusandja on tunnustatud PRIA õigust vaide alusel toimetatavas haldusmenetluses isikut koormava haldusakti andmise asjaolusid täiendavalt hinnata ja põhjendada {vt Seletuskiri Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu juurde (745 SE), lk 74 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/29367c3d-bdb346b1-bc08-52f1f00bd106, 14.09.2022}. Arvestades vaideotsuse põhjendustega ei saa kohus nõustuda kaebajaga, et vaidlustatud otsused ei vasta haldusaktidele esitatud põhjendamiskohustusele. Vastupidine seaduste tõlgendamine oleks vastuolus seadusandja tahtega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses kohustusliku vaidemenetluse kehtestamisest.
41.Kaebaja on põllumajanduses tegutsev ettevõte, kes on PRIA-lt õunaaedade majandamise toetusi taotlenud ka varasematel aastatel ja peab seetõttu tundma puu- ja köögivilja kasvatamise toetuste saamiseks esitatud nõudeid, mistõttu on kohtu hinnangul ka vaidlustatud otsuste tabeli vormis esitatud põhjendused seoses taotletud pindala ja toetusõigusliku pindala erinevuse ja kohaldatud halduskaristustega jälgitavad ja keskmisele haldusakti adressaadile arusaadavad, mida muuhulgas tõendab kaebaja poolt kohustuslikus vaidemenetluses esitatud vaide põhiliste asjaolude kogum, mille tõttu ta pidas ja peab vaidlustatud otsuseid oma õigusi rikkuvaks (vaie, tl 24).
42.Kontrollaruande (tl 15) kohaselt on kaebaja seaduslikku esindajat teavitatud PRIA kohapealsest kontrollist. Kontrollaruandega loeb kohus samuti tõendatuks, et kaebaja on volitanud kontrollis ennast esindama temaga töösuhtes oleva töötaja, kelle nimi on kontrollaruandes fikseeritud. Neil asjaoludel arvestab kohus vaidlustatud otsuste põhjendustena ka kontrollaruandes esitatuga (tl 15–23).
43.Seega on vaidlustatud haldusaktid kontrollitavad nii kaebaja kui kohtu poolt ja haldusaktide põhjendamine on taganud kaebajale põhiseaduslikku järku õiguse haldusaktide vaidlustamiseks.
44.Kaebaja esitatud pindalatoetuste taotlusega (tl 43–54) ja vaidlustatud otsustega (tl 11p–14) on tõendatud, et kaebaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud nn õunaaia ja püsirohumaale toetuste andmisest keeldumise. Kusjuures kaebaja on taotlenud puu- ja köögivilja kasvatamise toetust
(PKV) kolmele põllule, mille põhikultuuriks on õunapuuaed. Kaebaja on õunapuuaiale ja veel kahele põllule taotlenud ka ühtset pindalatoetust (ÜPT).
45.Otsuste kohaselt on ÜPT hektari ühikumääraks 2020. a 114,95 eurot ja PKV hektari ühikumääraks 2020. a 276,98 eurot. Erinevatest ühikumääradest tuleneb mh käesoleval juhul, et põllud, millel kasvasid õunapuud, pidid vastama nii ÜPT kui PKV meetmemäärustes sätestatud nõuetele, mistõttu nn õunapuu aia puhul pole relevantsed arutlused, kas ja mis kuupäevaks kaebaja õunapuude vahed niitis ja/või hekseldas. Neil asjaoludel märgib kohus vahemärkusena vastuseks kaebaja arutlusele, mille kohaselt tema rakendatud meetmed olid sobivad mahepõldudele, et kohtu hinnangul on kaebajal õigus toetuste taotlemiseks, kuid tal puudub subjektiivne õigus toetuste saamiseks kehtestatud nõuete vähemalt osaliselt eiramisel. PRIA on haldusmenetluses kogutud tõenditega tuvastanud nõuete eiramise. Toetuste saamine pole käsitatav isiku põhiõigusena. Toetuste saamiseks peab põllumajandusettevõtte tegevus vastama meetmemäärustes kehtestatud nõuetele, teisisõnu peavad toetusalused põllud olema siseriiklikult tunnustatavas heas põllumajanduslikus korras, aga ka üldse põllumajanduslikus kasutuses. Seda nii toetuse taotlemise aastal kui sellele aastale eelnenud aastal.
46.Kohus nõustub menetlusdokumentides ja vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgitusega, et toetuste saamisele ei kvalifitseeru õunaaed, millel pole peale saagikorje muid põllumajanduslikke tegevusi varasematel aastatel ja taotluse esitamise aastal PRIA kontrolli läbiviimise ajaks tehtud. Pelgalt saagi korje ei vaja kaebaja PRIA-lt taotletud toetustega toetamist. Kohtu hinnangul ei muuda vaidlustatud otsuseid kaebaja õigusi rikkuvaks kaebaja argument, et tegemist on nn vana õunaaiaga, mille puid tuleb hooldada üldiselt aktsepteeritavaks ja tavapäraseks mitme aasta jooksul. Kohtu hinnangul on õige vastustaja argument, et kehtiva õiguse kohaselt peavad põllud, millele toetust taotletakse olema nõuetekohased kevad-suvel, s.o käesoleval juhul 2020. aasta 15. juuni seisuga. Samuti jooksva aasta tähtaja lõpus, s.o 20.08.2020.
47.PRIA kohapealse kontrollaruande ja selle lisade (tl 15–23) kohaselt ei olnud kaebaja taotletud 26,61 ha ÜPT põldudest ja 23,85 ha PKV põldudest 10,57 ha ja 12,97 ha suurused põllud 2020. aastal põllumajanduslikuks kasutuses ega heas põllumajanduslikus korras seoses õunapuude võsastumise ja hooldamatusega. Samuti oli 2,08 ha suurune püsirohumaa põld hooldamata, s.o tähtajaks niitmata, hekseldamata või karjatamata.
48.Kohtu hinnangul on PRIA vaidlustatud otsustes õigustatult asunud seisukohale, et kehtiva õiguse kohaselt võib otsetoetusi (sh ÜPT ja PKV) taotleda põllumajandusmaale, milles tegeletakse taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga põllumajandusliku tegevusega ja mis on harimiseks sobilikus seisukorras, vastavaks õiguslikuks aluseks on ELÜPS § 13 lg 1. Samasisuline nõue on sätestatud maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 3 lg-s 1, mille kohaselt võib otsetoetust taotleda põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Seda viitega maaeluministri 20.04.2015. a määruse nr 33 „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsusetoetus“ (määrus nr 33) § 3 lg-le 1, mis sätestab puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, mis vastab määruse nr 32 §-s 3 sätestatud nõuetele ja kus täidetakse sama määruse § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõudeid. Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohaselt vastab põllumajandusmaa § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 punkti c alapunktis i nimetatud põllumajandusliku
tegevusega, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.
49.Kohapealse kontrolli kontrollaruande käigus kogutud fotodega (tl 55-72) on tõendatud, et õunaaia põldudel kasvas õunapuude ridades hulgaliselt võsa ja umbrohtu. Samuti on tõendatud, et põldudelt ei ole eemaldatud täiesti kuivanud õunapuid ning et ei ole hooldatud õunapuude võrasid (võrad lõikamata, kuivanud ja sammaldunud oksad võradest eemaldamata). Ka on tõendatud muude puuliikide ulatuslik kasvamine. Kohus loeb vastustaja tõenditega neil asjaoludel usaldusväärselt tõendatuks, et õunapuuaedade põllud ei saanud neil asjaoludel toetuskõlbulikud olla taotluse esitamise ajal 15. juuni seisuga. Seega ei oma õiguslikku tähendust vaides esitatud väide õunapuude vahede niitmisest 2020. aasta augusti lõpuks, mis on PRIA fotodelt ka osaliselt tuvastatav. Fotod on neil olevate kirjete kohaselt tehtud nii 03.09.2020. a kui 07.08.2020. a, mistõttu loeb kohus PRIA poolt tõendamiskoormise täidetuks. Kaebaja ei ole kaebusele lisanud tõendeid, mis kummutaksid PRIA poolt tõendatu seoses kaebaja paljasõnaliste väidetega vaidlusaluste põldude nõuetekohasest hooldamisest 20. augustiks.
50.Neil faktilistel asjaoludel loeb kohus tõendatuks PRIA vaidlustatud otsustes tuvastatu, et õunaaia põldudel 2020. a ei toimunud põllumajanduslikku tegevust õunte kasvatamise näol kohalikus tavapärases mõistes, mistõttu on vaidlustatud otsuste järeldused, et need põllud ei vasta ELÜPS § 13 lg-1 ning määruse nr 32 § 3 lg-s 1 toodud nõuetele koos sellest asjaolust tulenevate õiguslike järelmitega.
51.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega tuleb välistada ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
52.Kohtu hinnangul on PRIA poolt kaebaja taotluse alusel toimetatud haldusmenetluses kogutud tõenditega tõendatud, et kaebaja viljeletud põllumajanduslik tegevus ei olnud välistanud ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut 2020. a kasvuperioodi algul ega ole viljeletud ka selliselt, et maad, millele toetust taotleti oleks võimalik 2021. a kasvuperioodil kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks lisakulusid tegemata.
53.Poolte vahel ei ole vaidlust, et PRIA poolt täiendava kontrolli läbiviimise ajaks 03.09.2020. a olid PRIA tõendite kohaselt õunapuuaia reavahet määravas osas hekseldatud. Kaebaja on aga ka vaides ja sisuliselt ka kohtumenetluses esitatud selgitustes omaks võtnud, et õunaaia puude võrade alune maa oli hooldamata, millise asjaolu kohus loeb samuti PRIA esitatud tõenditega tõendatuks. Neil asjaoludel loeb kohus kontrolliaruande ja fotodega tõendatuks, et kaebaja õunapuuaia põldudel ei ole 2020. a kasutatud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, sest tõendamist on leidnud üksnes kaebaja tegevus reavahede heintaimede hekseldamisel.
54.Kohtu hinnangul ei tõenda kontrollaruande kontroll-leht õunapuuaia põldude nõuetele vastavust, nagu väidab alusetult kaebaja. Kontroll-lehega on tõendatud, et teisel lehel on rohu kõrguse puude võrade osas tõendatud vahetegu kaebaja taotluse põllu nr 21 ja põldude nr 22 ja 7 osas, millest esimese puhul on tuvastatud nendes positsioonides nõuetele vastavus ja viimati nimetatud kahe põllu osas, et põllud ei ole samade näitajate alusel toetusõiguslikud. Kohus jagab mittetoetusõiguslike põldude osas kehtivast õigusest PRIA tõlgendust, mille kohaselt ei ole vajalik ega võimalik sellises olukorras õigusaktides sätestatud muude täiendavate nõuete täitmise
kontrollimine, sest ainuüksi nende tunnuste alusel on tuvastatav põllumajanduslikku tegevuse, mis seisneb õunatootmises selle tavapärases mõistes, puudumine.
55.Neil asjaoludel toetab kohus PRIA seisukohta, et tõendamist ei ole leidnud kaebaja põldude nr 7 ja nr 22 toetusõiguslikkus. Üldise võrdsusõiguse põhimõttega oleks taoliste asjaolude tõendatusel taotlejale ühtse pindalatoetuse ja puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse määramine sarnaselt taotlejatega, kes on võtnud tarvitusele kõik kohalikele normidele vastavad agrotehnilised võtted ja teinud selleks vajalikke kulutusi. Kaebaja ei väida vaides ja kaebuses lisaks hekseldamise kuludele, kuna niitmisteenus osteti sisse, mingite muude kulutuste kandmist.
56.Nagu eelnevalt märgitud ei ole kaebaja kohtu hinnangul omapoolsete tõenditega kummutanud kohapealse kontrolli aja kohta PRIA poolt kogutud tõenditega tuvastatud asjaolusid. Kohtul puudub alus lugeda ebausaldusväärseks kohapealse kontrolli käigus kogutud tõendeid ja nende tõenditega tõendatut. Kohus nõustub PRIA järeldusega, et fotod tõendavad mh, et põldudel nr 7 ja 22 kasvas fotode tegemise ajal õunapuu ridades ja võraalustes mitmeaastane taimestik, sh õunapuudega sama kõrged puittaimed. Samuti on tõendatud hävinenud õunapuude esinemine, kuivanud puud ning puude täiesti hooldamata võrad ja kuivanud ning sammaldunud oksad.
57.Neil faktilistel asjaoludel on kohus vastustaja hinnangul kaebajat koormavate haldusaktide andmisel õigesti tuginenud põldude nr 7 ja 22 osas määruse nr 32 § 3 lg-tele 1 ja 2 ning § 4 lg-le 1 ja põldude pindala õiguspäraselt arvanud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka.
58.Seoses ÜPT-ga rohttaimede püsirohumaa põllu nr 8-3 osas jagab kohus PRIA tõlgendust, mille kohaselt on ühtse pindalatoetuse saamiseks kehtestatud rohumaa hooldamise tähtpäev 20. august, mitte aga kaebuses välja pakutud võimalikud muud tähtajad. PRIA on täiendava kontrolli menetlusdokumentidega ja fotodega püsirohumaast tõendanud, et kaebaja ei olnud tähtpäevaks rohumaad niitnud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Neil asjaoludel on vaidlustatud haldusaktides õigustatult järeldatud, et tähtaegselt hooldamata rohumaa ei vasta otsetoetuste saamise nõuetele ning et sellise rohumaa pindala arvestatakse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka (määruse nr 32 § 4 lg 2 selles sisalduva viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktile ii, määruse nr 32 § 3 lg 2, § 4 lg 4). PRIA on kohapealse kontrolli kohta 2,08 ha suuruse põllu nr 8-3 osas kogutud tõenditega tõendanud, et põld oli 03.09.2020. a seisuga hooldamata, mistõttu on õigesti järeldatud põllu nr 8-3 mittevastavust määruse nr 32 § 4 lg-tes 2 ja 4 sätestatud põllumajanduslike tegevuste nõuetele. Seega on ka õigesti tuvastatud, et põld ei olnud ÜPT saamiseks toetusõiguslik.
59.Eelpool käsitletud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on PRIA õigesti kindlaks teinud kaebaja poolt ÜPT saamise jaoks deklareeritud pindala ja kindaksmääratud pindala erinevuse (25,63 ha) ning et see ületas kahte hektarit ja moodustas 2615 % kindlaksmääratud pindalast ja arvutanud ÜPT kindlaksmääratud pindala (0,98 ha) alusel toetussummana 112,65 eurot. Samuti on PRIA õigesti rakendanud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lõike 1 teise lõigu alusel halduskaristust summas, mis vastas deklareeritud pindalale, s.o 26,61 ha-le vastavat halduskaristust summas 3 058,82 eurot. Määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lõike 4 kohaselt on õigesti otsustanud tasaarvestada sellest 2 946,17 eurot mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajal tekib õigus rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul.
60.Eelpool käsitletud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on PRIA õigesti kindlaksteinud, et kaebaja poolt puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse jaoks deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, s.o 23,55 ha, mis ületas 50% kindlaksmääratud pindalast (0,30 ha), mistõttu on
kaebaja puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlus jäetud õiguspäraselt rahuldamata (määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19 lg 2).
61.Kohtu hinnangul on PRIA õigesti hinnanud kaasuse asjaolusid selles, et nii ühtse pindalatoetuse kui ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse osas taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevused on väga suured, oli ka rikkumise raskusaste väga suur, mistõttu oli õigustatud kõige karmimate üledeklareerimisega kaasnevate halduskaristuste rakendamine PRIA kohaldatud õiguslikul alusel.
62.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja osundanud taolistele menetlusõiguslikele minetustele PRIA toimetatud haldusmenetluses, mis annaksid iseseisva aluse kaebuse rahuldamiseks.
63.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
64.Menetluskulude jagamise taotlust ei ole kumbki pooltest esitanud, mistõttu ei ole kohtul alust ja ka vajadust menetluskulude jagamiseks poolte vahel (HKMS § 109 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.