1.X (edaspidi taotleja) esitas 18.09.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõuab kohtult viivitamatult Viru Vangla kohustamist ravima tema kahte haiget hammast ning väljastama talle nahaarsti poolt 15.10.2021 välja kirjutatud puhastustoonik ja -geel. Taotleja väitel esitas ta 12.09.2022 Viru Vanglale kohustava nõude teha tema kahele haigele hambale ravi enne 16.09.2022, kuid vangla ignoreeris tema nõuet. Taotleja märgib, et ta esitas kohtule seoses hammastega ka 17.08.2022 esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-221781), kuid olukord on muutunud ning tal valutab teine hammas, mis murdus pärast nimetatud taotluse esitamist. Lisaks valutab taotlejal teine hammas alumise lõualuu vasakul pool ja viimane hammas. Seoses hambapõletikuga valutab taotlejal ka vasak kõrv ning alumise lõualuu vasak lümfisõlm on tugevasti paistes. Paratsetamool taotlejat ei aita ning arstid ignoreerivad lümfisõlmede põletikku. Taotleja sõnul on ta alates septembri algusest kirjutanud palju avaldusi ja kaebusi pereõe nimele, kuid praeguseni ei ole mitte keegi talle abi osutanud ega kahte hammast terveks ravinud. Seoses nahaprobleemidega märgib taotleja, et ta on korduvalt palunud vanglal väljastada talle nahaarst N. Šanina poolt juba 15.10.2021 välja kirjutatud preparaadid (Eucerin Dermopure puhastustoonik ja -geel). Tooteid vajab taotleja komplektis koos teiste talle määratud ravimite, kreemide ja salvidega. Taotleja arvates sekkub vangla arst H. Silvet spetsialisti määratud ravisse ega võimalda kõike nahaarsti määratut. Taotlejal on
3-22-1992 põletikuline nahk õlgadel, näol ja kaelal juba üle aasta ning ta vajab nõutud tooteid naha puhastamiseks. Taotleja esitas ühes esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusabi taotluse, milles palub vabastust riigilõivu tasumisest. Taotleja väitel ei ole tema arvel 20 eurot riigilõivu tasumiseks. Samuti palub taotleja tagada talle dokumentide tõlge vene keelde.
2.Tartu Halduskohus kohustas 21.09.2022. a määrusega Viru Vanglat esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eelduste täitmise osas ning võimaliku vaidemenetluse korral seisukoha ka taotluse põhjendatusele koos asjakohaste tõenditega.
3.Viru Vangla palub 26.09.2022 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Vangla märgib, et käesolevas asjas esitas vahistatust taotleja järjekordse esialgse õiguskaitse taotluse seoses talle 15.10.2021 nahaarsti vastuvõtul soovitatud vahenditega. Antud küsimuses on esialgse õiguskaitse menetlus toimunud kohtuasjas nr 3-22-522, kus tema taotlus jäi rahuldamata. Vangla on seisukohal, et sama küsimuse uuesti avamiseks puudub vajadus. Seda enam, et lisatud tervisekaardist nähtub patsiendi viimane visiit nahaarsti juurde 20.09.2022, kus talle on määratud raviskeem (haigusjuht A19766 2022). Seoses taotleja väidetava hammaste probleemiga märgib vangla, et vanglale ei ole teada, et taotleja oleks pärast kohtuasjas nr 3-22-1781 käsitletud hambaravi küsimust uue probleemiga vangla tervishoiutöötajate poole pöördunud. Ka tervisekaardi kannetest ei saa teha järeldust, et mingigi kaebus viitaks erakorralisele hambaravi vajadusele. Kuna ei ole taotlust, siis ei ole vanglale teada ka samasisulist vaiet.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse funktsioon tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.
5.Kohus leiab, et kuna taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu praegusel hetkel vaidemenetlust ega ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata.
6.Seoses hambaraviga on taotleja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule ka 17.08.2022 ning see taotlus registreeriti haldusasjana nr 3-22-1781. Taotleja küll väidab praeguses esialgse õiguskaitse taotluses, et võrreldes asjas nr 3-22-1781 esitatud taotlusega on asjaolud muutunud ning ta on pöördunud seoses nende muutunud asjaoludega ka vangla poole, kuid Viru Vangla 26.09.2022. a vastuse kohaselt ei ole vangla pöördumis(t)est teadlik. Kohtule esitatud taotleja haigusjuhtude väljavõttest ei nähtu samuti taotleja pöördumisi seoses erakorralise hambaravi vajadusega. Taotleja ei ole ka ise selle kohta kohtule mingeid tõendeid esitanud. Kuna vanglale ei ole taotlejalt laekunud hambaravi osas uusi taotlusi, võrreldes asjas nr 3-22-1781 esitatuga, siis ei saa olla sellega seonduvalt käimas ka vaidemenetlust, mille raames saaks kohus praegust esialgse õiguskaitse taotlust lahendada. Taotlus tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.
7.Kohus selgitab täiendavalt, et asjas nr 3-22-1781 jättis kohus taotleja riigilõivust vabastamise taotluse 25.08.2022. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata ning kohustas teda tasuma esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot kolme päeva jooksul määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Taotleja vaidlustas nimetatud määruse, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas 27.09.2022. a määrusega taotleja määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel. Seega on taotlejal võimalik hiljemalt 3 päeva jooksul Tartu
3-22-1992 Ringkonnakohtu määruse kättesaamisest arvates tasuda asjas nr 3-22-1781 esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv, misjärel saab kohus asuda seda taotlust sisuliselt menetlema.
8.Seonduvalt esialgse õiguskaitse korras puhastustooniku ja -geeli väljastamise nõudega leiab kohus, et kuna ka selles osas ei nähtu kohtule esitatud materjalidest hetkel käimasolevat vaidemenetlust, siis ei saa seda taotlust samuti sisuliselt menetleda ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Nagu Viru Vangla oma vastuses viitas, siis on taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotluses nõudnud kõnealuste puhastustooniku ja -geeli väljastamist ka haldusasjas nr 3-22-522. Tartu Halduskohus jättis selles asjas 14.03.2022. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Nimetatud määruse tegemise ajal oli täidetud eeldus, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist. Kohus selgitab, et kui vaidemenetlus on läbitud, siis on võimalik pöörduda põhikaebusega kohtusse. Praegusel juhul aga ei pea kohus vajalikuks suunata taotlejat esitama puhastustooniku ja -geeli osas põhikaebust kohtusse. Nimelt nähtub Viru Vangla poolt kohtule esitatud taotleja haigusjuhtude väljavõttest, et taotleja on pärast praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esitamist käinud 20.09.2022 nahaarsti vastuvõtul, kus talle määrati raviskeem. Nahaarsti poolt määratud ravimid on taotlejale väljastatud 21.09.2022. Nahaarsti sissekandest ei nähtu, et taotlejale oleks määratud raviskeemi osana praeguses taotluses nõutud puhastustoonikut ja -geeli. Kuivõrd nahaarst ei pea neid preparaate taotleja raviks vajalikuks, siis ei ole tõenäoline, et taotleja üldse vajaks seoses nahaprobleemidega õiguskaitset.
9.Eelnevast tulenevalt jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna läbi vaatamata.
10.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis ei ole vajalik võtta seisukohta riigilõivust vabastamise osas ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kuna määrus sisaldab taotleja terviseandmeid, siis asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.