Kaebaja – OÜ Kuldkäpp, seaduslik esindaja Andres Viira
OÜ Kuldkäpp kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. detsembri 2020. a otsuse nr 13-37/20/73 ja 18. veebruari 2021. a vaideotsuse nr 13-37/20/87-2 tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann Kaasatud isik – Maaeluministeerium, volitatud esindajad Jaana Lepik, Margit Rumi ja Kristel Maidre
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 31. oktoober 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Jätta OÜ Kuldkäpp kaebus haldusasjas nr 3-21-492 rahuldamata.
OÜ Kuldkäpp esitas 02.11.2020. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetustaotluse maaeluministri 7. oktoobri 2020. a määruse nr 63 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus“ (määrus nr 63) alusel COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse summas 10 000 eurot saamiseks (tl 5–10).
2.PRIA jättis 08.12.2020. a otsusega nr 13-37/20/73 toetustaotluse rahuldamata (tl 11p–13). Otsuse kohaselt ei ole OÜ Kuldkäpp 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käive võrreldes 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käibega langenud, vaid on hoopis 8,47% tõusnud. Kuna OÜ Kuldkäpp käive on määruses sätestatud vaadeldavatel perioodidel
tõusnud, mitte langenud, sai taotlus null hindepunkti, mis ei võimalda taotlusele teha rahuldamise otsust, kuna ei ole saavutatud määruses sätestatud hindepunktide lävendit (üks hindepunkt).
3.OÜ Kuldkäpp esitas 09.03.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 08.12.2020. a otsuse nr 13-37/20/73 ja 18.02.2021. a vaideotsuse nr 13-37/20/87-2 tühistamist ning PRIA kohustamist OÜ Kuldkäpp 02.11.2020. a esitatud taotluse uuesti hindamiseks.
5.Kaebaja selgitab kaebuses, et OÜ Kuldkäpp on väikeettevõtjast äriühing, mille põhitegevuseks on kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine (EMTAK kood 10821). Kaebaja toodab martsipanist tordikaunistusi ja figuure.
6.PRIA on ebaõigesti tuvastanud toetustaotluse hindamisel asjakohased faktilised asjaolud ning kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, lugedes käibeks ka sellise vara müügi, mis ei ole käibemaksuseaduse (KMS) mõttes käibeks.
7.Kaebaja 2019. a II kvartali käive oli 88 822 eurot ning 2019. a III kvartali käive 74 819 eurot. 2019. a II ja III kvartali summeeritud käive oli seega 163 641 eurot. Kaebaja 2020. a II kvartali käive oli 40 274 eurot ning 2020. a III kvartali käive oli 95 388 eurot. 2020. a II ja III kvartali summeeritud käive oli seega 135 662 eurot.
8.PRIA on aga kaebaja 2020. a II ja III kvartali summeeritud käibeks lugenud 177 494,99 eurot. PRIA on 2020. a III kvartali käibe hulka lugenud ka kaebaja poolt sel perioodil toimunud põhivara müügi. Kaebaja 2020. a juuli vorm KMD sisaldab põhivara müüki summas 32 667 eurot ja augusti vorm KMD põhivara müüki summas 9167 eurot.
9.Kuna kaebaja 2020. a II kvartali käive langes võrreldes 2019 . a II kvartaliga 54,66%; 2019. a oli II kvartali käive 88 822 eurot ning 2020. a II kvartalis langes käive 40 273 euro tasemele ehk 54,66%, siis oli kaebajal ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks ja kohustuste täitmiseks vajalik võtta kiiresti kasutusele täiendavad meetmed. Käibevahendite saamiseks tuli kaebajal müüa põhivara (kaks sõiduautot, millest ühe liisis kaebaja pangalt uuesti endale tagasi). Kaebaja selgitab, et tegemist oli kiireima võimaliku viisiga käibevahendite saamiseks. Nimetatud toimingute alusel tekkinud rahaliste vahendite liikumist ei saa aga lugeda käibeks, nagu seda on ekslikult teinud PRIA.
10.PRIA-l tuli käibe mõiste sisustamisel lähtuda KMS-s sätestatud käibe mõistest. Põhivara müük ei ole käsitletav kauba võõrandamisena ettevõtluse käigus, kuna tegemist ei ole ettevõtte põhitegevusest tekkinud sissetulekuga. Käive on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist saadav sissetulek. Ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust selle üle, et sõiduautode müük ei ole kaebaja põhitegevuseks ega üleüldse tegevuseks. Kaebaja ettevõtluseks ehk majandustegevuseks on martsipanist tordikaunistuste ja figuuride tootmine. Kaebaja käibe arvutamisel tuleb aluseks võtta kaupade müügist saadav sissetulek, mitte aga põhivara müük. Kaebaja põhivara ei ole käsitletav kaebaja poolt müüdava kaubana. Seega on PRIA ebaõigesti sisustanud käibe mõistet ja võtnud käibe suuruse arvutamisel asjakohatult ja õigusvastaselt arvesse põhivara müügi.
11.Ka KMS § 19 lõike 1 kohaselt ei arvestata põhivara võõrandamist (müüki) tehinguna, mis võiks kaasa tuua käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse. Samuti ei võeta KMS § 32 lg 2 järgi põhivara võõrandamist (müüki) arvesse maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise arvutamisel.
12.Põhivara müüki tuleb raamatupidamislikult kajastada kasumiaruandes „Muud äritulud“ all. Seda kinnitab ka Eesti finantsaruandluse standardi (RTJ) lisa 2. Eesti finantsaruandluse standardis ega ka rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) ei käsitleta põhivara müüki käibena. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistele õigusaktidele ja/või finantsaruandluse standarditele tuginedes on PRIA käibeks lugenud põhivara võõrandamist (müüki).
13.PRIA-st oluliselt erinevalt ning kooskõlas õigusaktide ja finantsaruandluse standarditega on käibe mõistet sisustanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) analoogse toetusmeetme rakendamisel. Vastustajaga analoogne ametiasutus (EAS) on sisustanud käibe mõiste oluliselt erinevalt, kui seda on teinud PRIA. Samuti oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega olukord, kus ühe ministeeriumi valitsusalasse jääv asutus tõlgendab käivet teise ministeeriumi valitsusalasse jäävast asutusest sedavõrd erinevalt, kuna käibe mõiste erinev sisustamine toob kaasa erinevas valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise, mis on vastuolus isikute põhiseadusliku õigusega võrdsele kohtlemisele.
14.Kaebaja rõhutab, et ettevõtte käivet on kõige lihtsamalt võimalik kindlaks teha ettevõtte kasumiaruande järgi. Kaebaja esitab 2019. a II ja III kvartali ning 2020. a II ja III kvartali kasumiaruanded. Kasumiaruannete esimestelt ridadelt nähtub selgelt, et kaebaja 2019. a II ja III kvartali käive oli 163 642,22 eurot ning 2020. a II ja III kvartali käive 135 661,65 eurot. Seega on kaebaja II ja III kvartali summeeritud käibe langus olnud 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga olnud kokku 17,1%. Eeltoodut arvestades vastab kaebaja määruse nr 63 § 3 lõikes 3 esitatud tingimusele, kuna kaebaja summeeritud käive langes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga.
15.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vastab ka ülejäänud määruse nr 63 §-s 3 toodud tingimustele. Samuti vastab kaebaja ka kõikidele määruse nr 63 §-s 4 toodud tingimustele. Seega on kaebaja näol tegemist õigustatud isikuga toetuse saamiseks. PRIA on toetustaotluse hindamisel ebaõigesti kohaldanud õigusaktides ja finantsaruandluse standardites sätestatud käibe definitsiooni ning on jätnud arvestamata kaebaja poolsed täiendavad selgitused, sealhulgas kaebaja poolt esitatud vaides kajastatud täiendavad selgitused käibe mõiste sisustamisel.
16.PRIA otsus ja vaideotsus rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna toetuse määramata jätmine kaebajale toob kaasa kaebaja ebavõrdse kohtlemise ning kaebaja jääb ilma toetusest, mille saamiseks oleks ta õigusaktidest, sh määrusest nr 63 tulenevalt õigus.
17.Vastustaja on seisukohal, et PRIA on käibe arvutamisel järginud meetme määruses ning selle seletuskirjas toodud nõuetest ning Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud käibedeklaratsiooni (KMD) andmetest mis on kaebaja enda poolt esitatud.
18.Käesolevas meetmes võetakse käibelanguse arvutamisel aluseks andmed KMD-delt, siis KMD-delt tuleb võtta need andmed, mis vastavad KMS § 4 toodud käibe mõistele ja annavad kokku sellele vastava käibe suuruse. Ühtlasi tuleb vaadata KMS § 4 ja § 3 lg 4 koosmõju. KMS § 4 kohaselt on käive müük ja omatarve, ent käibemaksu tuleb maksta ka kauba soetamiselt.
Seetõttu on KMD-del kajastatud maksustatavate toimingute ja tehingute all ka kauba ühendusesisene soetamine, mis ei ole aga käive KMS § 4 mõistes. Käibe arvutamisel KMD-de alusel tuleb kauba ühendusesisene soetamine maksustavate toimingute ja tehingute ja muu käibe (sh maksuvaba käive) summast maha arvata, et määratleda käive KMS § 4 tähenduses. Kuna antud juhul toimus Kuldkäpp OÜ puhul vara (põhivara) müük, siis on täidetud KMS mõistes käibe definitsioon.
19.Maaeluministeeriumilt saadud info kohaselt võtsid nad ühendust ka EAS-iga ja said teada, et EAS lahendas probleemi selliselt, et käibedeklaratsioonide andmete ridadega tehti järgmine arvestus: r1+r2+r3+r8+r9-r6-r7. Täpselt samast valemist on lähtutud ka OÜ Kuldkäpp käibe arvestamisel PRIA ning arvestamise alusandmed saadi Maksu- ja Tolliametist (vastuse lisa 2 tabel).
20.Seega lähtus PRIA haldusakti koostamisel sellest, mis on „käive“ KMS § 4 tähenduses. PRIA on käibelanguse arvutamisel aluseks võtnud OÜ Kuldkäpp enda poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni andmed, mille kohaselt 2019 aasta II ja III kvartali summeeritud käive on 163 641,22 eurot ja 2020 aasta II ja III kvartali summeeritud käive on 177 494,99 eurot. Nimetatud summad on arvestatud Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud andmetest. Seega on käive tõusnud 8,47 %.
21.Lähtudes eeltoodust on OÜ Kuldkäpp kaebus põhjendamatu ning alusetu.
22.Kaasatud haldusorgan selgitas määruse nr 63 põhimõtteid, millest lähtuvalt kõnealust toetust anti.
23.COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust antakse Euroopa Komisjoni poolt 28. septembril 2020. a heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ muudatuse kohaselt COVID-19 kriisi mõjul kannatada saanud ettevõtjatele, et säilitada nende müügivõimekus nii teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kui ka Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides ja lahendada kriisi mõjul tekkinud likviidsusprobleeme ning seeläbi tagada ettevõtete jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime. Seda toetust antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning kaasrahastatakse riigieelarvest. Sellistele toetustele on iseloomulik, et toetustest osa saamise soov on tavapäraselt võimalustest suurem, kuna nii fondi kui ka riigieelarvelised vahendid on piiratud ressurss. Mis tähendab, et meetme kavandamisel tuleb teha valikuid, kuidas selekteerida enim abi vajavad ettevõtjad. Erakorralist ajutist toetust võib anda ettevõtjatele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud ja kellel napib vahendeid, et võimaldada praegusest olukorrast taastuda.
24.Meetme rakendamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu õigusaktides COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust põhjustatud kriisi leevendamiseks ettenähtud tingimustest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklist 39b ja Euroopa Komisjoni teatisest „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis”.
25.Olulise tingimusena nägid viidatud Euroopa Liidu õiguse tingimused meetme ettevalmistamise ajal ette, et erakorralist ajutist toetust COVID-19 kriisist mõjutatud ettevõtjatele on lubatud anda üksnes siis, kui pädev asutus kiidab esitatud toetustaotluse heaks hiljemalt 31. detsembril 2020. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 muudatused COVID-19 kriisi toetuse andmise rakendamiseks võeti vastu 24. juunil 2020. Seega pidi meetme kavandamine, õigusakti ettevalmistamine, taotluste vastuvõtmine,
kontrollimine ning taotluse rahuldamise otsuste tegemine mahtuma kuue kuu pikkuse ajavahemiku sisse.
26.Selleks, et leida need ettevõtjad, keda COVID-19 kriis on enim mõjutanud ning püsida etteantud ajaraamis, tuli Maaeluministeeriumil toetusskeemi koostades ette näha optimaalseim lahendus, kuidas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet saaks taotluste menetlemiseks ettenähtud ajal kättesaadavate andmete põhjal sellised ettevõtjad tuvastada ning teha toetuse määramise otsused võimalikult kiiresti. Oluline oli ka see, et meetme tingimused oleks kujundatud selliselt, et puuduks praktiliselt taotlejatelt lisaandmete nõudmise vajadus, mis võiks taotluse menetlemist pikendada. Majandustegevuse olukorda on võimalik hõlpsasti tuvastada ettevõtja käibe suuruse kaudu, hinnates käibelangust COVID-19 kriisieelse ajaga võrreldes. Kõrvale jäeti võimalus hinnata kriisi mõju ettevõtjate majandustegevusele majandusaasta aruannete kaudu, kuna 2020. aasta kohta esitatakse majandusaasta aruanded üldjuhul alles 2021. aasta I poolaasta lõpuks.
27.Ülaltoodut arvesse võttes kehtestati määruse nr 63 § 3 lõikes 3 toetuse saamise eeldusena, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on avaldanud taotleja majandustegevusele olulist negatiivset mõju, kui taotleja 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käive on võrreldes 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käibega langenud. Käibelangust vaadatakse 2020. a teises ja kolmandas kvartalis võrrelduna eelnenud aasta sama perioodiga, kuna eriolukord kuulutati Eestis välja 12. märtsil 2020. a ning mõju ettevõtjate tegevusele ei avaldunud paljudel juhtudel kohe pärast eriolukorra kehtestamist, vaid pikema aja vältel.
28.Määruses nr 63 ei ole sätestatud täiendavaid kriteeriume käibe tuvastamise kohta ega terminit „käive“ sisustatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusega nr 180 kehtestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 17 lõike 1 ja § 51 kohaselt kasutatakse seaduseelnõus ja ministri määruse eelnõus kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid. Termini tähendus määratletakse õigusselguse eesmärgil, kui terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või ka kui terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust (HÕNTE § 18 lg 1 p 2 ja 3).
29.Kuna COVID-19 toetuses ei ole terminit „käive“ sisustatud, tuleb seda mõista nii nagu käivet finantsalastes õigusaktides sisustatud on. Termini „käive“ avab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4. KMS § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt on käive muuhulgas kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus.
30.Kaup KMS § 2 lõike 3 mõistes on mistahes asi. Puuduvad täpsustused selle kohta, et kaubana KMS mõistes tuleks piirduda vaid isiku põhitegevuse käigus tekkivate asjadega. Ettevõtlus KMS-s tähenduses on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 2 lg 2). KMS-s ei leidu viiteid selle kohta, et ettevõtluseks loetakse üksnes isiku põhitegevusala käigus loodud või tekkinud kauba võõrandamist. Põhitegevusalal tegutsemiseks vajaliku inventari ja muu vara võõrandamine, asendamine jms on osa majandustegevusest.
31.KMS § 4 lõige 2 loetleb tehingud ja toimingud, mille puhul käivet ei teki. Põhivara võõrandamist nende hulgas ei ole. Ka KMS teistest sätetest ei ilme, et põhivara võõrandamise puhul käivet ei teki. Seega ettevõtluse käigus võõrandatavaks kaubaks võib olla ka äriühingu põhivara, mis on kinnitamist leidnud korduvates kohtuasjades (RKHKo 3-17-933, p 12.4; RKHKo 3-3-1-19-16).
32.Põhivara müük ei ole KMS § 4 mõistes mingil viisil muude kaupade müügist eristatav ehk tegemist on samamoodi maksustatava käibega nagu ka tavaliste kaupade ja teenuste müük. Asjaolu, et KMS § 19 kohaselt ei võeta põhivara võõrandamisest tekkinud käivet maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimiseks arvesse, ei muuda kuidagi olukorda, et põhivara võõrandamine iseenesest ettevõtja käibe hulka kuulub. Seega on ka põhivara müügi käive deklareeritav ja maksustatav tavalise kauba müügikäibena.
33.Määruse nr 63 § 10 lõike 2 ja määruse seletuskirja kohaselt võtab PRIA käibelanguse arvutamisel aluseks asjakohased majandusaasta aruanded ja taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni andmed, mis on kiire, usaldusväärne ja automaatne viis meetme sihtgrupi tuvastamiseks vajalike andmete saamiseks. Kuna käibedeklaratsioonil kajastatakse käibena nii tavapärane kaupade ja teenuste müügikäive kui ka põhivara müügikäive, siis ei ole käibedeklaratsioonide andmeid taotluste menetlemisel arvesse võttes võimalik eristada, kas käibedeklaratsioonil on muuhulgas kajastatud ka põhivara müügikäive ning eristada seda kaupade ja teenuste müügikäibest.
34.Avaliku ressursi, antud juhul COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetusraha jagamisel peavad tingimused olema kõigi taotlejate jaoks ühetaolised, arusaadavad ja läbipaistvad. Kuigi kaebaja olukord võib olla eluliselt arusaadav ja mõistetav, tõusetuks teravalt taotlejate võrduspõhiõiguse tagamise küsimus, kui toetuse saamiseks esitatud taotluste lahendamisel rakendataks mõne taotleja suhtes erisusi, mida õigusaktiga ette ei ole nähtud. Kõikidele õigusaktiga kehtestatud tingimustele vastavatel ettevõtjatel peab olema võrdne ligipääs avalikele vahenditele. Kuivõrd põhivara müügi välja jätmine käibelanguse hindamisel ei ole toetuse andmise tingimustes sätestatud, võib teistsugune halduspraktika tuua kaasa olukorra, kus paljud taotlejad on alusetult jäänud ilma toetuse taotlemise võimalusest.
35.Eeltoodud põhjusetel leiab Maaeluministeerium, et OÜ Kuldkäpp esitatud kaebus PRIA 08.12.2020.a otsuse nr 13-37/20/73 ning 18.02.2021.a vaideotsuse nr 13-37/20/87-2 tühistamiseks ei ole põhjendatud. Kohtu seisukoht
36.Kaebaja taotluse kohaselt (tl 5–10) taotles kaebaja vastustajalt COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust.
37.Määrus nr 63 on kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 66 lõike 1 ja § 67 lõike 2 alusel ning arvestades 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 8 põllumajanduse, toidu ja maaelu kuludeks määratud rahalisi vahendeid. ELÜPS § 66 lg 1 kohaselt, nende arengukava meetmete, alameetmete ja tegevuse liikide loetelu, mille raames on eelarveaastal võimalik maaelu arengu toetust taotleda, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega, märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad maaelu arengu toetused, mida on võimalik taotleda ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 62 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud igaaastase maksetaotluse alusel või artikli 76 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. ELÜPS § 67 lg 2 kohaselt, maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra (edaspidi toetuse andmise tingimused) kehtestab kooskõlas arengukavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Määruse nr 63 § 1 kohaselt, määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 21 „Erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud” raames antava toetuse „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus” (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Kusjuures määruse preambuli kohaselt tuleb toetuse andmisel arvestada 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 8 põllumajanduse, toidu ja maaelu kuludeks määratud rahalisi vahendeid. Määruse nr 63 § 2 lg 1 kohaselt, toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9) osa 3.1 tähenduses.
38.Riigiabi andmine on avaliku võimu teostamine tulenevalt abi spetsiifilisest mõjust turgudele ning abi andja erikohustustest. Abi andmisel kehtivatest põhimõtetest ja reeglitest kinnipidamine on oluline taotlejate ja nende konkurentide ettevõtlusvabaduse ning võrdse kohtlemise tagamiseks (RKHKo 3-20-1548, p 12).
39.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
40.Vaidlustatud otsuse põhikaalutluse kohaselt (tl 11p) ei ole kaebaja 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käive võrreldes 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käibega langenud, vaid on tõusnud 8,47%, mis välistab taotluse rahuldamise.
41.PRIA poolt vaidlustatud otsuses kohaldatud määrus nr 63 § 3 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle majandustegevusele on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang avaldanud olulist negatiivset mõju ja kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusele.
42.PRIA on vaidlustatud otsuse põhikaalutluses jätnud kaebaja toetustaotluse rahuldamata, tuginedes määrus nr 63 § 3 lg-le 3, milles on sätestatud: „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on avaldanud taotleja majandustegevusele olulist negatiivset mõju, kui taotleja 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käive on võrreldes 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käibega langenud.“
43.Poolte vahel on seega vaidlus, kuidas sisustada määrus nr 63 § 3 lg-s 3 sätestatud mõistet „käive“.
44.Kaebaja põhiväite kohaselt, põhivara müük ei ole käsitletav kauba võõrandamisena ettevõtluse käigus, kuna tegemist ei ole ettevõtte põhitegevusest tekkinud sissetulekuga ning PRIA on ebaõigesti sisustanud käibe mõistet ja võtnud käibe suuruse arvutamisel õigusvastaselt arvesse põhivara müügi.
45.Õigusnormide tõlgendamise maksiimi kohaselt tõlgendavad õigusnorme lisaks õigusnormi andjale ja kohtule õigusnormi vahetule elusündmusele rakendajad. PRIA poolt haldusmenetluses Maaeluministeeriumile tehtud päringule saadud 30.11.2020. a vastuses nr 13-37/20/69 (tl 33) on määrusandja selgitanud, et toetuse andmisel tuleb lähtuda sellest, mis on „käive“ KMS § 4 tähenduses. Kokkuvõtvalt sama seisukohta avaldas Maaeluministeerium ka haldusasjas kaebuse kohta arvamust esitades vastuseks kohtu nõudele.
46.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eksinud „käibe“ mõiste sisustamisel. Raamatupidamisarvestuses ei nimetata põhivara müüki tõepoolest käibeks, kuid käibemaksuseaduse tähenduses on põhivara müügi korral käibemaksukohustuslase poolt tekib maksustatav käive KMS mõttes.
47.Käive käibemaksuseaduse tähenduses ei kattu realiseerimise käibe (müügikäibe) mõistega raamatupidamises (L. Lehis, K. Lind „Käibemaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne.“ Tartu, 2003, § 3, lk 48.). Kauba mõiste (KMS § 2 lg 3 p 1) on väga laia tähendusega, hõlmates ka selliseid esemeid, mida ärialases suhtlemises või raamatupidamisarvestuses tavaliselt kaubaks ei nimetata (nt kinnisasjad või põhivara) (vt L. Lehis „Eesti maksuseaduste kommentaarid.“ Tartu, 2016, Käibemaksuseadus, lk 273). Seega loetakse käibemaksuseaduse tähenduses käibeks ka põhivara müüki ja sellel majandustehingul on õiguslikud järelmid.
48.Kaebaja on soovinud, et toetuse määramisel võtaks vastustaja arvesse kasumiaruanded.
49.Määrus nr 63 ei näe aga käibemaksukohustuslastest toetuse taotlejate puhul ette võimalust teha otsus toetuse andmise kohta, tuginedes kasumiaruannetel. Põhivara müük ei ole kasumiaruande mõttes käive, vaid muu äritulu, kuid KMS tähenduses tekib põhivara müümisel käibemaksu objekt ehk maksustatav käive, arvestades, et kaebaja on registreeritud käibemaksukohustuslasena (reg nr EE100949427). Käibemaksukohustuslastena registreeritud ettevõtjate puhul, pidi PRIA pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitama Maksu- ja Tolliametile toetust taotlenud ettevõtjate nimekirja, et saada käibedeklaratsiooni andmed vastavalt määrus nr 63 § 10 lg 2 p-le 1. Määrus nr 63 seletuskirjas on selgitatud, et mõiste „käive“ osas peetakse silmas kogukäivet ja käibelanguse arvutamisel võetakse aluseks taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni (KMD) andmed. Seega võeti määruse nr 63 § 10 lg 2 p 1 kohaselt käibelanguse arvutamisel aluseks andmed KMD-delt. KMD-delt sai võtta need andmed, mis vastavad KMS § 4 toodud käibe mõistele ja annavad kokku sellele vastava käibe suuruse.
50.PRIA on käibelanguse arvutamisel seega kohtu hinnangul õiguspäraselt aluseks võtnud OÜ Kuldkäpp poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni andmed: 1) 2019. a II ja III kvartali summeeritud käive: 163 641,22 eurot; 2) 2020. a II ja III kvartali summeeritud käive: 177 494,99 eurot. Käive tõusis vaadeldud ajaperioodidel 8,47%.
51.Määruse nr 63 § 11 lg 1 sätestab, et PRIA hindab taotlusi, lähtudes taotleja 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käibe langusest võrreldes 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käibega, järgmiselt: 1) käibelangus kuni 20 protsenti – üks hindepunkt; 2) käibelangus 21–50 protsenti – kaks hindepunkti; 3) käibelangus 51–100 protsenti – kolm hindepunkti. Samuti sätestab määruse nr 63 § 11 lg 2, et minimaalne hindepunktide arv taotluse rahuldamiseks on üks hindepunkt. PRIA on vaidlustatud otsuses õiguspäraselt leidnud, et kuna OÜ Kuldkäpp käive on määruses sätestatud vaadeldavatel perioodidel tõusnud, mitte langenud, sai taotlus 0 (null) hindepunkti, mis ei võimalda taotlusele teha rahuldamise otsust, kuna ei ole saavutatud määruses sätestatud hindepunktide lävendit (üks hindepunkt).
52.Vaidlustatud PRIA 08.12.2020. a otsus on eeltoodust tulenevalt kooskõlas määruses nr 63 sätestatud nõuetega. Kaebaja 2020. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käive ei langenud võrreldes 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali summeeritud käibega. Vastustaja on
otsuse tegemisel järginud kehtivat regulatsiooni. Kaebaja tegevusalal ei kohaldu käibemaksuga maksustamisel erikord.
53.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
54.HKMS § 108 lg 1 esimese lause alusel peab seoses kaebuse rahuldamata jätmisega menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109 lg 1 ls 4 ja lg 2), seega puudub kohtul alus vastustaja võimalike menetluskulude jagamiseks. Kaebaja võimalikud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv jääb tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.