Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-726 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet määras 16.02.2022 otsusega nr 7002110147-1 X jaoks turvaliseks päritoluriigiks Moldova (p 1), luges taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas taotluse tagasi (p 2), luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 1, 6 ja 7 alusel (p 3), tegi taotlejale ettekirjutuse lahkumiseks Moldovasse vabatahtliku täitmistähtajaga 15 päeva (p 4) ning kohaldas taotleja suhtes sissesõidukeeldu 1,5 aastaks (p 5). X esitas 22.12.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse, millest nähtuvalt lahkus ta 29.09.2021 Moldovast läbi erinevate riikide Poola, kuhu ta jäi kuni 30.11.2021. Seejärel saabus ta Eestisse. Taotluse kohaselt elas taotleja Moldovas tunnustamata riigis Transnistria, kus on diktatuur ja kus teda kiusati taga põhjusel, et ta ei toeta valitsust ning kirjutas sotsiaalmeedias olukorrast Transnistrias. Ta põgenes valitsuse eest ja soovis Euroopas tööle asuda. 04.01.2022 toimunud vestlusel väitis ta, et Moldovas ei karda ta kedagi, kuid on olnud selliseid juhtumeid, kus inimesi röövitakse Moldovast ja viiakse tagasi Transnistria alale. Taotleja on ennekõike Moldova kodanik ja Moldova ametivõimud on seda fakti passi väljastamisega tunnustanud. Seega on taotleja oma kodakondsusjärgse riigi ehk Moldova kaitse all. Transnistria on ennast tunnistanud iseseisvaks, kuid ametlikult pole teda riigina tunnustatud. Kuna taotleja on Moldova kodanik ja Moldova ametivõimude ees ei ole ta hirmu väljendanud, ei saa Moldova riiki pidada tema tagakiusajaks. Seega ei vasta taotleja VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase mõistele. Taotleja tõi vestlusel välja, et laadis 2021. a juunis Youtube’ist Odnoklassnikisse Venemaa ajakirjaniku dokumentaalfilmi Transnistriast. Samuti kuulus ta gruppi, kus räägiti anonüümselt opositsioonilistest teemadest, sh sellest, et Venemaa väed tuleb Transnistriast välja viia. Taotleja vastu tundis huvi Transnistria KGB ning kahel korral käidi töökohas tema kappi läbi otsimas. Taotleja otsustas ise töölt lahkuda ning minna tööle Poola. Pärast viimast vahetust töölt lahkudes ootas taotlejat KGB ning ütles, et taotleja peaks sotsiaalmeedias vähem kirjutama. Pärast seda ähvardust lahkus taotleja opositsioonilisest grupist. Taotleja ütlustes on mõned ebausutavused. Nt tõi ta välja, et kohe pärast video üleslaadimist tundis KGB tema vastu huvi, ta hakkas kartma ja kustutas kõik oma kirjutised ära. Seega oleks pidanud eelduslikult kaduma ära vajadus otsida kahel korral läbi tema töökapp. Ei saa välistada, et KGB huvi või probleemid töökohal olid seotud mingi muu põhjusega kui taotleja kirjutised sotsiaalmeedias. Võimudekriitilised kirjutised võivad Transnistrias tuua kaasa kinnipidamise ja vangistuse, kuid taotleja ei väida kordagi, et teda oleks kinni peetud. Taotleja tõi vestlusel veel välja, et kui ta ei saa Eestis varjupaika, toob ta avalikkuse ette seadusetuse Transnistrias ja ohverdab teiste nimel oma elu. Selline väide on ülepaisutatud. Taotleja selline väide oleks mõistetav, kui ta oleks tõesti pühendunud Transnistria poliitikas või võimusuhetes muutuste toomisele, kuid taotleja on kinnitanud, et soovib eelkõige tööd teha. Parimal juhul piirdus taotleja võimudekriitiline meelsus anonüümsete postitustega opositsioonilises grupis, ta ei olnud Transnistrias elades ei poliitik ega muud moodi avaliku elu tegelane. Kui isikul tekib Transnistria ametivõimudega probleem, on mõistlikuks lahenduseks Moldovasse elama asumine. Kaebaja puhul pole tõenäoline, et ta võidakse Moldovast röövida.
2(6)
3-22-726 VRKS § 9 lg 6 kohaselt määrab turvalise päritoluriigi PPA. EUAA viimase statistika järgi kuulub Moldova nende riikide hulka, kust pärit taotlejate kaitse saamise protsent on null. Moldova on kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks kuues Euroopa riigis. Moldova vastab turvalise päritoluriigi kriteeriumitele. Seega ei ähvarda taotlejat selles riigis VRKS § 4 lg-s 3 nimetatud tõsine oht. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest sõltumata on taotlejale põhjendatud teha vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus. Isikul ei esine selliseid majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada lahkumisettekirjutuse tegemist. Isiku väljasaatmine Moldovasse ei ole vastuolus VSS §-ga 171. Taotlejal on võimalik lahkumiskohustus täita 15päevase lahkumistähtaja jooksul. Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks, kuid seda tähtaega võib vastavalt VSS § 74 lg-le 3 lühendada. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe, vaid alles siis, kui ta ei saanud Eestis tööd. Tema sõnul ei olnud tal plaanis rahvusvahelise kaitse taotlust esitada ei Poolas ega Eestis. Seega taotles ta rahvusvahelist kaitset, kui sai selgeks, et muul alusel ei ole võimalik Eestisse jääda. Sissesõidukeeldu tuleb kohaldada 18 kuuks. Isik ei ole pannud toime õigusrikkumisi, ta ei ole esitanud valeandmeid ega võltsinud dokumente. Seega poleks 3-aastane sissesõidukeeld proportsionaalne.
2.X palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses PPA 16.02.2022 otsus tühistada ning kohustada PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Transnistrias on tagakiusukartus põhjendatud ning Moldova ei suuda selle ala elanikele turvalisust tagada. 50-st riigist peavad vaid 4 Moldovat turvaliseks. Euroopa Nõukogu on tunnustanud Transnistria okupeeritust. PPA jättis tähelepanuta kaebaja väite, et inimesi röövitakse Moldovast ning viiakse tagasi Transnistria alale. Kaebaja küll ei karda tagakiusamist Moldova riigivõimu poolt, kuid Moldova ei suuda kaebajat kaitsta Transnistria tagakiusamise eest. Iga kord, kui kaebaja teeb mõne postituse sotsiaalmeedias, saab ta oma Viberi kontole sõnumeid, mis on KGB agentide saadetud. Kaebaja on saanud teada salajase info, et ta on kuulutatud Transnistrias tagaotsitavaks. Kaebajaga toimunud intervjuude kvaliteet on kehv, kaebaja ütlusi on moonutatud. Haldusmenetlus tuleb uuesti läbi viia. Sisenemiskeeld ei ole põhjendatud. VSS § 29 lg 1 nimetab sissesõidukeelu seadmise alused, mis ei ole praegusel juhul täidetud. Kui kaebaja saadetakse tagasi Moldovasse, ähvardab teda tõsine tagakiusamise oht.
3.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes PPA 16.02.2022 otsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3).
3(6)
3-22-726 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Moldova kodanik ja ta elas Transnistrias. Kaebaja ei ole olnud poliitiliselt aktiivne ning on alates 17-aastasest peale töötanud XXX. Transnistria aladel piiratakse väljendusvabadust ning avalikult ei tohi olla lugupidamatu Venemaa rahuvalvemissiooni suhtes. 2020. a-st on teada, et Transnistria piirkonnas on kaduma läinud nii tavalised Moldova kodanikud kui ka Transnistria elanikud. Transnistria ei ole iseseisva riigina rahvusvaheliselt tunnustatud. Vastustaja määras õigesti turvaliseks päritoluriigiks Moldova ning leidis põhjendatult, et puuduvad takistused selleks, et kaebaja naaseks oma kodakondsusjärgsesse riiki vabalt valitud elukohta. Elukoha ja sissekirjutuse puudumine ei ole selliseks takistuseks. Moldova on kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks kuues Euroopa riigis ning EUAA statistika järgi ei anta Moldovast pärit inimestele rahvusvahelist kaitset. Seetõttu ei ähvarda kaebajat Moldovas tagakiusamine ning kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset. Kaebaja väidab, et on Transnistrias tagaotsitav seoses sellega, et on sotsiaalmeedias jaganud filmi Transnistriast. Kaebaja esitas kohtule venekeelse tagaotsimiskuulutuse ja foto venekeelsest dokumendist, millest nähtub kaebaja tagaotsimine. Lisaks on kaebaja esitanud kuvatõmmised väidetavalt tema ja anonüümse KGB agendi vahelisest vestlusest sotsiaalmeedias. Nimetatud dokumentide autentsuses ei saa olla kindel, kuid samas ei saa välistada kaebaja tagaotsimist Transnistrias. Puuduvad tõendid selle kohta, mille eest on kaebaja Transnistria võimude huviorbiidis. Samas ei ole kaebaja tagakiusamisel Transnistria isehakanud võimude poolt asjas määravat tähtsust. Isegi juhul, kui kaebajat Transnistrias taga otsitakse, on tal Moldovas ohutu. Kaebaja väitis 04.01.2021 vestlusel, et Moldova poliitik Igor Dodon teeb Venemaa võimudega koostööd. Viimastel presidendivalimistel võitis I. Dodonit endine peaminister Maia Sandu, kes on selgelt Moldova-meelne ja nõuab Venemaa vägede väljaviimist Transnistriast. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et Venemaa võimud teevad Moldova võimudega koostööd ning röövivad Moldovast inimesi. Kaebaja kinnitas 04.01.2022 vestlusel, et Moldovast lahkudes polnud tal kavas taotleda põgeniku staatust, vaid ta soovis Poolas töötada. Transnistriast lahkudes oli tal juba leping Poolas töötamiseks sõlmitud. Samas takerdus Poolas töötamine kaebaja sõnul kohapealsesse asjaajamisse, mis võttis aega kaks kuud, ning tööandja soovitas tal tulla Eestisse. Kaebaja tuli 30.11.2021 Eestisse, kuid tööd ei leidnud ja pöördus 22.12.2021 PPA poole sooviga saada tööluba. Kui kaebaja sai teada, et tööloa saaks ta vaid lühiajaliselt, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast Eestis töötamist soovis kaebaja minna Prantsuse Võõrleegioni. Eelnev näitab, et kaebaja tegelik soov oli leida Euroopas tööd ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta vaid põhjusel, et tal polnud võimalik saada muud viibimisalust. PPA tugines õigesti VRKS § 201 p-le 7. Kuna Moldova on turvaline päritoluriik, ei vaja kaebaja täiendavat kaitset. Kohtuistungil tõi kaebaja välja, et vajab täiendavat kaitset seoses Ukraina sõjaga ja Venemaa võimaliku agressiooniga Transnistrias või Moldovas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole täheldada Ukraina sõja eskaleerumist Lääne-Ukraina suunal. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Moldovasse vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Kaebaja on viibinud Eestis lühikest aega, tal ei ole siin sotsiaalseid ega isiklikke sidemeid, elu- ega töökohta ega vara. Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt humaansed kaalutlused), mille tõttu oleks tulnud sissesõidukeeld jätta kohaldamata või selle kestvust veelgi lühendada. Vastavalt VSS § 28 lg-le 4 ei võta sissesõidukeeld välismaalaselt õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Kui olukord Moldovas peaks muutuma kaebajale ohtlikuks, on tal sissesõidukeelust olenemata võimalik taotleda esimese turvalise Schengeni ala riigi piirile jõudes rahvusvahelist või ajutist kaitset. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4(6)
3-22-726
5.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 27.05.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Nii vastustaja kui kohus jätsid arvesse võtmata, et Moldova ei suuda tagada Transnistria elanikele turvalisust ega suuda seda teha ka mujal Moldovas. Ligipääsu puudumine õiguskaitsele on tagakiusamine VRKS § 19 lg 2 p 7 mõttes. 50-st riigist vaid 4 peavad Moldovat turvaliseks. Vastustaja ja kohus on jõudnud meelevaldsele järeldusele, et see tõendab Moldova turvalisust, jättes tähelepanuta asjaolu, et 92% Euroopa riikidest pole Moldovat turvaliseks pidanud. Kohus märkis, et Moldova on ühinenud peamiste inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktidega ja üldjuhul järgib neid. Riiki ei saa kaebaja jaoks turvaliseks pidada üldiste näitajate alusel, vaid see peab olema turvaline konkreetselt talle. Kuna kohus möönis, et esineb olukordi, kus inimõigusi ei järgita, pole tõendatud päritoluriigi turvalisus kaebaja jaoks. Kohus möönis ka, et demokraatlikke valimisi segab Moldovas nii korruptsioon valitsussektoris kui ka poliitikute ja majandushuvide vahelised seosed ning kriitilised puudused õigussüsteemis ja õigusriigi toimimises. Sellised süsteemsed puudused ei muutu vaid presidendi vahetumisega. Asjakohane pole lähtuda EUAA statistikast, sest statistika kajastab juba möödunud aega, mitte tänast päeva. VRKS § 201 p 7 kohaldamine ei olnud põhjendatud, sest vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitanud. Vastustaja ei ole täiendava kaitse andmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Vastustaja ei saa rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisega samadel põhjustel nentida täiendava kaitse puudumise vajadust. Kaebaja on esitanud tõendid, mille järgi satub tema elu Transnistriasse ja Moldovasse naastes ohtu ning teda ähvardab karistamine tegude eest, mis ei ole demokraatlikes riikides karistatavad.
6.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes Tallinna Halduskohtu 27.05.2022 kohtuotsusega ning jäädes 16.02.2022 haldusaktis toodud põhjenduste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Apellatsioonkaebuse põhilised seisukohad keskenduvad väitele, et Moldova ei ole turvaline päritoluriik. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, vaid leiab, et nii vastustaja kui ka halduskohus on vastupidist igakülgselt põhjendanud. Vastustaja tõi vaidlustatud haldusaktis välja, et Moldova on kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks kuues Euroopa riigis – Küprosel, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Islandil ja Šveitsis. Kaebaja on eeltoodust teinud ennatliku järelduse, et kõigi teiste Euroopa riikide jaoks on Moldova ebaturvaline päritoluriik. Vastustaja pidas silmas turvaliste päritoluriikide nimekirja VRKS § 91 lg 6 tähenduses, kus mingite üldiste näitajate alusel otsustab riik ennetavalt, milliseid riike võib üldjuhul pidada turvalisteks. Asjaolu, et mingid riigid ei ole Moldovat sinna nimekirja lisanud, ei tähenda, et Moldova on automaatselt nende riikide jaoks ebaturvaline. Nii ei ole näiteks Saksamaa kandnud Moldovat turvaliste päritoluriikide nimekirja, kuid vastustaja poolt esile toodud statistika järgi ei ole ta teinud ühtegi positiivset otsust moldovlaste rahvusvahelise kaitse taotluste osas. Õige pole kaebaja väide, et EUAA statistika pole asjakohane. Kaebaja pole esitanud mistahes põhjendusi selle kohta, miks on olukord Moldovas sedavõrd muutunud, et varasem statistika ei ole enam kasutatav. 5(6)
3-22-726
9.Vaidlustatud haldusaktis viidatud rahvusvaheliste vaatlejate raportite järgi esineb Moldova õigussüsteemis probleeme, kuid ühestki raportist ei nähtu, et need tooksid kaasa oma kodanikkonna kohtlemise viisil, mis kvalifitseeruks VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 toodud tagakiusamiseks või tõsiseks ohuks. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et temal endal puuduvad Moldova riigivõimudega mistahes negatiivsed kokkupuuted ning ta ei karda tagakiusamist Moldova võimuorganite poolt.
10.Paljasõnaline on kaebaja väide, et tagakiusamine seisneb ligipääsu puudumises õiguskaitsele (VRKS § 19 lg 2 p 7), sest Moldova ei suuda teda kaitsta Transnistria omavoli eest. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid vastustaja ja halduskohtu seisukohale, et kuigi välistada ei saa, et teatud juhtudel võidakse inimesi Moldovast röövida, puudub kaebaja tegevusel selline mõõde, mis õigustaks taolist kartust ka kaebaja puhul. Kaebaja ei ole olnud poliitiliselt aktiivne, ta ei ole avaliku elu tegelane. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja puhul ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et Transnistria ametivõimudel võib olla huvi kaebaja Moldova territooriumilt röövida.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli selgelt põhjendamatu (VRKS § 201).
12.Vastustaja on täiendava kaitse andmata jätmist piisavalt põhjendanud. Kuna vastustaja määratles juba pagulasseisundi tuvastamise menetluses Moldova turvalise päritoluriigina, ei pidanud ta hakkama täiendava kaitse andmise üle otsustades kõike üle kordama. Kaebaja on esitanud tõendid üksnes selle kohta, et tema elu või tervis võivad olla ohus Transnistias. Moldova osas sellised tõendid puuduvad.
13.Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas pole apellatsioonkaebuses halduskohtu otsusele vastuväiteid esitatud, mistõttu ei peatu ringkonnakohus nendel küsimustel lähemalt.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajale osutatud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.