Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.02.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002110147-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Evelin Tuur
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 10.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.06.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3.PPA on otsuse tegemisel rikkunud nii põhjendamiskohustust, uurimiskohustust ning menetlusosalise ärakuulamiskohustust. Kuigi PPA andis kaebajale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, siis ei ole PPA kaebaja vastuväidetega arvestanud.
4.VRKS § 19 lg 2 sätestab avatud loetelu olukordadest, mida saab pidada tagakiusamiseks VRKS § 4 lg 1 mõttes ning ei kitsenda tagakiusamist riigipoolse tegevusega nagu kirjeldab PPA vaidlustatud otsuses. PPA on jätnud tähelepanuta enda poolt otsuse p-s 5.4. välja toodud andmed, et Xs on tagakiusukartus põhjendatud ning X ei suuda selle ala elanikele turvalisust tagada. Kokku 50-st riigist vaid 4 peavad Xt turvaliseks. Euroopa Nõukogu on tunnistanud X okupeeritust.
5.PPA on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et inimesi röövitakse Xst ja viiakse tagasi X alale. Kaebaja on küll väitnud, et tal pole konkreetsete X võimu esindajate osas hirmu, kuid seda ei saa laiendada PPA kirjeldatud viisil. Kaebajal esineb põhjendatud hirm Xsse (sh X alade väliselt) naasmise ees. X võimud teda küll taga ei kiusa, kuid ei suuda kaitsta X tagakiusamise eest. PPA on otsuse p-s 5.3. samuti toonud välja kõrge korruptsiooni taseme ning võimude suutmatuse austada õigussüsteemi sõltumatust.
6.PPA annab hinnangu kaebaja isiklikele asjaoludele (otsuse p 5.3.), kuid teeb seal meelevaldseid järeldusi ning jätab kaebajale mitmetes asjades andmata info PPA-le nähtuvate vastuolude osas, mistõttu ei saa kaebaja anda omapoolseid selgitusi, või jätab PPA kaebaja selgitused arvesse võtmata.
7.Kaebaja ei ole oma postitusi kustutanud nagu väidab PPA (otsuse p 5.3.). PPA on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole kaebaja kirjeldatud portaalidest postitusi otsinud. Lisaks on postitustega mittetutvumine viinud mitmetele valedele järeldustele.
8.Kaebajat jälgitakse siiani. Iga kord, kui ta mõne postituse sotsiaalmeedias teeb, saab ta oma Viberi kontole sõnumeid (nt päringutega, kaua kavatseb X olla ja et ei tohi oma arvamust avaldada kui tahab kodumaale naasta). Sellised sõnumid on kaebaja hinnangul KGB agentide saadetud, kuna kaebaja andmed Viberist pole avalikult kättesaadavad, ta on muutnud oma numbrit WhatsAppis vms, kuid sõnumite saatja teab, kellele infot edastab. Seega ei ole PPA järeldus asjakohane, et olukord Xs ei tingi kaebaja tagakiusu.
9.PPA ei nimeta, milliseid tõendeid peab kaebaja esitama, et tõendada asjaolu tema Xs tagaotsitavaks kuulutamise kohta (tegemist on kaebaja sõnul salajasest suletud baasist pärit infoga). Kaebaja teab salajast infot oma riigi ametnikult, keda ei õnnestu enam tabada.
10.Kaebaja tahtis koduriigist lahkudes olla välisriikides iseseisev ning algselt polnud eesmärgiks taotleda rahvusvahelist kaitset. Isikul puudub kohustus rahvusvahelist kaitset taotleda ning selle võimaluse algselt kasutamata jätmist ei saa automaatselt pidada vajaduse puudumiseks. Ajaloost on teada tagakiusamist ka ilma igasuguse teota, vaid lihtsalt kahtluse alusel. Kaebaja möönab oma emotsionaalsust ja dilemmasid, kuid need ei mõjuta tegelikku olukorda, mida PPA on kaardistanud. Tagasi pöördudes on võimu kritiseerijatel oht sattuda tagakiusu ohvriks.
11.PPA hinnangul on ebausutav, et kohe peale video üleslaadimist tundis KGB tema vastu huvi. Tegelikkuses oli video postitamise ja KGB-ga kohtumise vahel 1-2 kuud. On mõistetav, et isik ei jää oma kinnipidamist ootama ning minevikus aset mitteleidnud sündmused ei vähenda kuidagi reaalset ohtu, et kaebajat taga kiusatakse. Pigem näitab PPA läbiviidud analüüs seda, et tagakiusamine on reaalne.
12.PPA poolt kaebajaga läbi viidud küsitluste kvaliteet on kehv, kaebaja ütlusi on hiljem üleskirjutades moonutatud (võimalik, et tõlke tulemusel). Kaebuse rahuldamisel peab PPA haldusmenetluse uuesti läbi viima ning selle raames viima kaebajaga läbi täiendavad vestlused, et selgitada kaebajale tekkinud ebausutavusi, millele kaebaja saab esitada selgitusi ja tõendeid. PPA peab kõik enda küsimused ja kahtlused vestluse käigus välja tooma, et haldusmenetluses osaleval isikul oleks võimalik anda
2 (8)
täiendavaid selgitusi või esitada täiendavaid tõendeid. PPA ignoreerib asjaolu, et kaebaja on saanud tõsise emotsionaalse trauma ning tagakiusul polegi alati loogilisi seletusi.
13.Sisenemiskeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. Sissesõidukeelu kehtestamiseks kohustus puudub. VSS § 29 lg 1 nimetab sissesõidukeelu seadmise alused, mis käesoleval juhul pole ükski täidetud. Kui kaebaja saadetakse tagasi Xsse, siis ähvardab kaebajat tõsine oht sattuda vangi, tagakiusamise ohvriks või isegi oht elule.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA ei ole menetluse läbiviimisel rikkunud HMS § 56 lg 1, HMS § 6 ega ka HMS § 40 sätestatud nõudeid. PPA on vastavalt VRKS § 18 lg 2 sätestatule hinnanud rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollinud esitatud tõendite ja andmete õigsust ning taotleja väidete usutavust. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud ning vastab HMS § 56 lg 1, HMS § 6 ning HMS § 40 sätestatud nõuetele.
15.Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et PPA on jätnud tähelepanuta otsuse p-s 5.4. välja toodud andmed, et Xs on tagakiusukartus põhjendatud ning X ei suuda selle ala elanikele turvalisust tagada. PPA kogutud päritolumaainfo lubab järeldada, et X võimude kritiseerimine võib kaasa tuua vahistamise ja karistamise. PPA on oma otsuses aga leidnud, et kaebaja on ennekõike isik, kes on alates 17-ndast eluaastast töötanud metallitootmise tehases ning ta ei ole isik, kelle vastu võiks olla ametivõimudel kõrgendatud huvi. Kaebaja ei ole X avalikkusele tuntud ega oma muudmoodi poliitilist mõju. PPA kogutud info lubab järeldada, et kui isikul tekib X ametivõimudega konflikte, on mõistlikuks lahenduseks Xsse elama asumine. Kaebaja tõi küll vestlusel välja, et Venemaa võimud teevad X ametivõimudega koostööd ja Xst röövitakse inimesi, kuid PPA hinnangul ei ole selline asi taotleja puhul tõenäoline. Seda põhjusel, et kaebaja ei ole avaliku elu tegelane ega ka julgeolekutaustaga Xst pärit inimene. Seega ei ole tõenäoline, et X ametivõimudel oleks huvi röövida X kodanik X territooriumilt.
16.Kaebaja sõnade kohaselt ei karda ta Xs kedagi. Sellest lähtuvalt puudus PPA-l põhjus kaebaja võimaliku hirmu küsimust selles osas kuidagi ka laiendada. Päritoluriigi informatsioon viitab sellele, et inimröövid, mis Xs on toimunud, on seotud isikutega, kes omavad kokkupuudet julgeolekuasutustega ja kelle vastu on X ametivõimudel kõrgendatud huvi. Kaebaja ei ole julgeolekutaustaga ega ka muul moel ametivõimudele kõrgendatud huvi pakkuv isik.
17.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja avaldas videod sotsiaalmeedias. PPA ei ole antud vastuväiteid ka tähelepanuta jätnud, vaid on oma otsuse p-s 6.2 selgitanud, et videod on üldised ega sisalda neid argumente ega seoseid, mis paneks PPA-d oma esialgset hinnangut ümber kujundama.
18.Kaebaja esitatud tõendid vestluste kohta väidetava KGB agendi V. on alanud alles käesoleva aasta veebruaris (s.o peale PPA tehtud otsuse kuupäeva) ning vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja neid vestlusi jätkas, kui tal oli alust arvata, et tegemist on KGB agendiga. Vastustaja seab kahtluse alla eelnimetatud tõendite autentsuse. Väidetav KGB agent suudab väidetavalt leida üles iga uue telefoninumbri, mida kaebaja kasutab, kuid samas ei oma infot selle kohta, millises riigis kaebaja viibib. Vastustaja ei pea tõenäoliseks ega eluliselt usutavaks, et tegemist on KGB agendiga.
19.Kaebaja esitatud väidet salajasest andmebaasist pärineva info kohta ei ole PPA poolt võimalik kontrollida, kuivõrd varjupaigamenetlus ei ole avalik ning seetõttu lasub selle väite tõendamiskohustus kaebajal.
20.Vastavalt VRKS § 201 p 7 loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks kui taotleja ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-20-1029, p. 9).
3 (8)
21.Kaebaja väited menetluse pealiskaudsuse kohta ja ütluste moonutamise kohta on meelevaldsed. Kaebajale on antud võimalus esitada arvamusi ja vastuväiteid PPA seisukohtade kohta ning põhjendada oma seisukohti.
22.Kuivõrd VRKS § 29 paikneb 5. peatükis, siis ei kohaldu VSS § 29 lg 1 sätestatud alused. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindus PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestas kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA on õigesti leidnud, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmine ei ole põhjendatud, kuid VSS § 74 lg 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg (3 aastat) on ebaproportsionaalne. Kergendavateks asjaoludeks on, et isik ei ole Eesti Vabariigis toime pannud õigusrikkumisi ning ta ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente. Seega kohaldas PPA kaebaja suhtes sissesõidukeeldu VSS § 7 4 lg 1, 3 alusel 18 kuuks.
23.VRKS § 20 lg 1 kohaselt ei vasta kaebaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL sätestatud nõuetele. VRKS § 201 p 1 kohaselt on taotlus selgelt põhjendamatu, kuna kaebaja päritoluriiki on alus pidada turvaliseks. VRKS § 201 p 6 kohaselt on taotlus selgelt põhjendamatu, kuna kaebaja on esitanud taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. VRKS § 201 p 7 kohaselt on taotlus selgelt põhjendamatu, kuna kaebaja ei esitanud taotlust esimesel võimalusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.PPA 16.02.2022 otsus nr 7002110147-1 on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
25.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).
26.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodanik ja elas Xs, xxxxx. Kaebaja ei olnud poliitiliselt aktiivne ja on töötanud 17-aastasest peale xxxxxx Metallurgiatehases.
27.PPA leiab, et kaebaja poolt 22.12.2021 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on VRKS § 20 järgi selgelt põhjendamatu, kuna X kui tema kodakondsusjärgne riik on taotleja jaoks turvaline päritoluriik, ning sel põhjusel ei vaja kaebaja ka täiendavat kaitset. Lisaks on PPA leidnud, et VRKS § 201 kohaselt on taotlus selgelt põhjendamatu kolmel alusel: 1) kuna taotleja päritoluriiki on alus pidada turvaliseks (p 1); 2) kuna taotleja on esitanud taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (p 6) ja 3) kuna taotleja ei ole esitanud taotlust esimesel võimalusel (p 7).
28.VRKS § 8 lg 3 järgi on turvaline päritoluriik riik, kus välismaalast ei ähvarda VRKS § 4 lõikes 3 nimetatud tõsine oht.Vastavalt VRKS § 9 lg 3 loetakse riiki turvaliseks päritoluriigiks, kui õigusliku olukorra, õigusaktide demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada, et riigis ei toimu üldist ja järjekindlat VRKS §-s 19 nimetatud tagakiusamist. VRKS § 9 lg 4 alusel arvestatakse turvalise päritoluriigi määratlemisel, millises ulatuses on riigis õigusaktidega ja nende kohaldamise viisiga tagatud isikute kaitse tagakiusamise ja väärkohtlemise eest, Genfi konventsioonis sätestatud välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõte ning nimetatud õiguste ja vabaduste rikkumise vastaste tõhusate õiguskaitsevahendite süsteem. Samuti, kas riik on ühinenud peamiste inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktidega ja üldjuhul järgib neid. 4 (8)
29.Päritolumaainfo kinnitab üheselt asjaolu, et X aladel piiratakse väljendusvabadust ning avalikult ei tohi olla lugupidamatu Venemaa rahuvalvemissiooni suhtes. 2020. aastast on teada, et X piirkonnas on kaduma läinud nii tavalised X kodanikud kui X elanikud. PPA ei ole sellele vastu vaielnud ja ka kohus ei sea seda kahtluse alla.
30.Kaebaja on väitnud, et ta on Xs tagaotsitav seoses sellega, et on sotsiaalmeedias jaganud Venemaa ajakirjaniku Ilja Varlamovi YouTube’is olevat filmi Xst.1 Kaebaja on nii PPA-le kui kohtule kirjeldanud seda, kuidas erariietes mehed tulid peale filmi jagamist tema töö juurde tema kappi läbi otsima ning temaga ähvardavas toonis vestlema. Kaebaja on esitanud kohtule 28.04.2011 ka 08.04.2022 venekeelse tagaotsimiskuulutuse ja foto venekeelsest dokumendist, millest nähtub kaebaja taga otsimine. PPA on kaebaja väited tema tagaotsimisest Xs kahtluse alla seadnud eelkõige põhjusel, et kui kaebaja teadis haldusmenetluses PPA-le öelda, et ta on tagaotsitav kinnise andmebaasi kohaselt, siis kuidas kaebaja seda teadis ning kui teadis, miks selle kotha tõendeid esitada ei suutnud. Seepeale on aga kaebaja 28.04.2022 selle kohta tõendid esitanud (lisad 2 ja 5), milleks on venekeelsed ametliku välimusega dokumendid, millest justkui nähtub kaebaja tagaotsimine. Lisaks on kaebaja esitanud kuvatõmmiseid (kaebuse lisa 2) väidetavalt tema ja anonüümse KGB agendi vahelisest vestlusest sotsiaalmeedias. Kohus leiab, et esitatud tõendite autentsuses ei saa olla kindel, kuid samas kaebaja tagaotsimist Xs välistada ei saa. Otsingud isiku nime järgi internetist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga tulemusi ei andnud. Küll aga ei ole tõendeid selle kohta, mille eest kaebaja X võimude huviorbiidis on. Kohus leiab aga, et kaebaja tagakiusamisel X isehakanud võimude poole ei ole asjas määravat tähtsust. Seetõttu ei ole asjas määrava tähtsusega ka eelmainitud tõendite autentsus.
31.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodakondsusega ja X ei ole iseseisva riigina rahvusvaheliselt tunnistatud. PPA on õieti määranud turvaliseks päritoluriigiks X, mitte X, ja analüüsinud õieti, kas kaebajale oleks ohtu Xs. Kaebaja on küll väitnud, et tal ei ole Xs sissekirjutust ega elukohta, kuid PPA leidis õigesti, et puuduvad takistused selleks, et kaebaja naaseks oma kodakondsusjärgsesse riiki vabalt valitud elukohta (mitte Xsse). Elukoha ja sissekirjutuse puudumine selliseks takistuseks ei ole. Seetõttu ei ähvarda teda Xs tagakius ja ta ei vaja rahvusvahelist kaitset.
32.Isegi, kui kaebajat Xs taga otsitakse, ei ole kohtu hinnangul talle Xs ohtu. PPA on otsuses põhjendanud, et Xs on konkureeriv valimiskeskkond ja kogunemis-, sõna- ja usuvabadused on suures osas kaitstud. Samas segavad seal demokraatlikku valimist nii läbiv korruptsioon valitsussektoris, kui ka oluliste poliitikute ja võimsate majandushuvide sidemed ning kriitilised puudused õigussüsteemis ja õigusriigi toimimises.2 Xs on seadustega tagatud, et kehtib väljendusvabadus ja kodanikel on õigus võime kritiseerida ja arutleda avalikkusele huvi pakkuvate teemade üle. Piirangud on ainult siis, kui sellised sõnavabaduse väljendused on ohuks riigi julgeolekule, territoriaalsele terviklikkusele ning avalikule korrale ja turvalisusele.3
33.Kaebaja on PPA-ga peetud 04.01.2021 (õige aastaarv peaks olema 2022) vestlusel nimetanud, et X poliitik nimega D. teeb koostööd Vene võimudega, ent viimastel presidendivalimistel 2020. aasta novembris võitis endine peaminister M. S. ametis olnud presidenti I. D. Erinevalt I. D. on M. S. väga selgelt X-meelne ega viljele Vene-sõbralikku poliitikat. X, olemata küll Venemaa osa ning olemata isegi Venemaa poolt iseseisva riigina tunnustatud, on aga üheselt määratletud Venemaast sõltuvana, eelkõige majanduslikult, kuid seeläbi ka poliitiliselt. M. S. presidendiks saamisega võib tajuda riigi pöördumist Vene kursilt eemale ja ühe esimese asjana nõudis ta presidendina Vene vägede väljaviimist
USDOS – US Department of State: 2020 Country Report on Human Rights Practices: X, 30.03.2021 https://www.ecoi.net/en/document/2048126.html 26.05.2022.
5 (8)
Xst.4 Seega ei ole kaebaja väide, et Vene võimud teevad X võimudega koostööd ja röövivad inimesi Xst X territooriumile, seetõttu käesoleval ajal enam asjakohane. Sellise väite kinnituseks ei leidnud kohus materjali ka päritoluriigi infost, kuna seal leiduvad etteheited peaaegu sajaprotsendiliselt X alade kohta ja on ka infot inimröövidest ning üksikutest poliitiliselt motiveeritud tapmistest X aladel,5 kuhu kaebaja aga naasma ei pea. PPA-le vastas kaebaja 04.01.2022 protokolli p 6 kohaselt, et teda ajendas Xst lahkuma see, et võim omavolitseb, mitte ainult politsei, vaid president (pidades silmas X isehakanud presidenti, mitte X presidenti). Protokolli p 13 järgi on ta kinnitanud, et ta Xs endas kedagi ei karda.
34.X on kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks kuues Euroopa riigis – Küprosel, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Islandil ja Šveitsis. Tšehhi ja Šveits on teinud erandi Xle.6 EASO viimase statistika järgi kuulub X koos Põhja-Makedoonia ja Indiaga nende riikide hulka, kust pärit taotlejate kaitse saamise [tõenäoliselt ümmardatud] protsent on 0.7 See kinnitab PPA järelduse õigsust, et kaebajal ei oleks põhjust karta tagakiusu Xs.
35.04.01.2022 vestlusel kinnitas kaebaja, et Xst lahkudes ei olnud tal kavas taotleda põgeniku staatust, ta soovis töötada X. Xst töölt lahkudes oli tal väidevalt juba leping X töötamiseks sõlmitud (kaebaja kinnitusel oli tal isegi kohsutus tasuda tööle mitteilmumise eest 800 euro suurune trahv, lepingut kaebaja esitanud ei ole). Samas takerdus X töötamine tema sõnul kohapealsesse asjaajamisse, mis võttis aega kaks kuud ja lõpuks soovitas sama tööandja tal minna konkreetsele tööle Eestisse. Kaebaja tuli Eestisse 30.11.2021, mingit tööd ei leidnud, ja pöördus PPA poole 22.12.2022. Vestluse protokolli p-des 5 ja 41 on kaebaja vastanud, et pöördus PPA poole sooviga saada tööluba. Seal selgitati, et selle saaks vaid lühiajaliselt (ilmselt oli jutt töötamise lühiajalisest registreerimisest). See lahendus kaebajat ei oleks rahuldanud ja kaebaja kinnitas, et esitas taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks peale eeltoodud asjaoludest teadasaamist. P-s 39 on kaebaja veel kinnitanud, et tal ei olnud Eestisse saabudes kavatsustki esitada rahvusvahelise kaitse taotlust, kuna soovis asuda tööle. Protokolli p 40 kohaselt soovis ta peale Eestit minna tööle Prantsuse Leegioni, mille tarbeks oli isegi cv ära täitnud. Eelöeldust nähtub, et PPA järeldas õigesti, et kaebaja tegelik soov oli leida Euroopas tööd ja see oligi tema Xst ja Xst lahkumise põhjus. Kohtu hinnangul esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse sel põhjusel, et tal ei olnud võimalik muid Eestis püsiva viibimise aluseid saada. Seetõttu on PPA tuginenud õigesti ka VRKS § 201 p-le 7. Samuti ei ole adekvaatset selgitust, et kui isik ei saanud X töötada ja vajas rahvusvahelist kaitset, siis miks ei esitanud ta rahvusvahelise kaitse taotlust X kui turvalises riigis. Motivatsioon leida Euroopast tööd ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine vaid viimase abinõuna seavad omakorda kahtluse kaebaja esitatud tõendid selle kohta, et teda Xs taga otsitakse. Täiendav kaitse
36.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna X on turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või
Promo-LEX Association: HUMAN RIGHTS IN THE XN REGION OF THE REPUBLIC OF X, 2021 (lk 10) https://promolex.md/wpcontent/uploads/2021/05/Report_Human_Rights_in_the_Xn_region_of_the_Republic_of_ X_ret rospective_of_2020.pdf 26.05.2022.
USDOS – US Department of State: 2020 Country Report on Human Rights Practices: X, 30.03.2021 https://www.ecoi.net/en/document/2048126.html 26.05.2022.
EASO: ‘Safe country of origin’ concept in EU+ countries, 09.06.2021 (lk 7) https://euaa.europa.eu/sites/default/files/publications/EASO-situational%20updatesafe%20country%20of%20origin-2021.pdf 25.06.2022.
inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
37.Kohtuistungil tõi kaebaja välja, et vajab täiendavat kaitset seoses Ukraina sõjaga ja Venemaa võimaliku agressiooniga Xsse või Xsse. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga Ukraina sõja eskaleerumist Lääne-Ukraina suunal tähendada ei ole, sõjategevus on koondunud Ida- ja Kagu-Ukrainasse ning lõunas Krimmini (Hersonist lääne pool lahingutegevust olnud ei ole).8 Juhul, kui selline eskalatsioon tõepoolest aset leidma peaks (mis on kohtu hinnangul otsuse tegemise seisuga vähetõenäoline), vajab peale kaebaja kaitset kogu X elanikkond ning sel juhul lahendatakse see küsimus Euroopa Liidus ajutise kaitse instituudi abil (VRKS § 5). Hetkel ei näe kohus, et kaebaja vajaks täiendavat kaitset, kuna Xs talle ohtu ei ole.
38.Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
39.Kaebaja vaidlustab ka talle lahkumisettekirjutuse tegemist. PPA andis kaebajale kaalutlusõiguse alusel vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse täitmiseks olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Kaebaja ütles PPA-le 10.02.2022 vestlusel, et kui rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutakse, siis ta on nõus lahkuma vabatahtlikult. Ilma selleta oleks VRKS § 201 p 1, p 6 ja p 7 alusel taotluse tagasilükkamine üks lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmise ja sundtäitmise alus.
40.Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas anda PPAle 10.02.2022 omapoolseid seisukohti.
41.Kuivõrd X on X kodanik, tal on kehtiv X pass ja ta on elanud enamik oma elust Xs, siis määras PPA kaebajale X sihtriigiks põhjendatult (VSS § 17 lg 1).
42.VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Xsse vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega. Sissesõidukeeld
43.Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA leidis, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks alust ei ole, kuid VSS § 74 lg 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg (3 aastat) on ebaproportsionaalne. Kohus nõusutub selle järeldusega.
44.PPA hinnangul on sissesõidukeelu kohaldamise asjaoluks see, et isiku eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel ja tegi seda väljasaatmise vältimiseks. Kaebaja läks 2021. a septembri lõpus X, töötas seal umbes kaks kuud ja siis tuli Eestisse 30.11.2021 samuti töötamise eesmärgil. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles siis, kui ei saanud siin tööd ning oli jäänud väga vähe aega leidmaks võimalusi oma siinviibimise seadustamiseks (22.12.2021). Kaebaja sõnul ei olnud tal plaanis rahvusvahelise kaitse taotlust esitada ei X ega Eestis. PPA on eeltoodud asjaolud õigesti tuvastanud.
45.Kaebaja on viibinud Eestis lühikest aega ja tal ei ole siin sotsiaalseid ega isiklikke sidemeid, eluega töökohta ning vara. Samuri ei valda kaebaja eesti keelt. Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt humaansed kaalutlused), mille tõttu tulnuks sissesõidukeeld jätta kohaldamata või selle kestvust veelgi enam lühendada.
46.Vastavalt VSS § 28 lg-le 4 ei võta sissesõidukeeld välismaalaselt õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Seega kui olukord Xs peaks muutuma kaebajale ohtlikuks, on tal sissesõidukeelust olenemata võimalik taotleda esimese turvalise Schengeni ala riigi piirile jõudes rahvusvahelist või ajutist kaitset.
47.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
48.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.