X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Rahumäe arestimaja kinnipidamistingimustega ajavahemikul 26.06-12.07.2018 ja 24.07-07.09.2018 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja menetluskulud 7 (seitse) eurot ja 65 senti. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X viibis ajavahemikul 26.06.2018 kuni 12.07.2018 ning 24.07.2018 kuni 07.09.2018 vahistatuna PPA Põhja prefektuuri arestimajas. 04.06.2021 kaebaja esitas PPA-le taotluse inimväärikust alandavate tingimustega tekitatud mittevaralise kahju summas 1500 eurot hüvitamise nõudes. 23.07.2021 PPA jättis otsusega nr 1.2-3/38-2 taotluse rahuldamata.
2.X esitas 06.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Rahumäe arestimaja kinnipidamistingimustega ajavahemikul 26.0612.07.2018 ja 24.07-07.09.2018 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kohus võttis kaebuse 28.10.2021 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebuse põhjendus. Kaebaja kinnitab, et talle ei lubatud ühelgi korral viibida värskes õhus tund aega, vaid olin alati umbes pool tundi jalutanud, kuigi kaebaja palus anda talle alati vähemalt tunniajaline jalutuskäiku. Kaebaja kinnitab, et ta palus alati viia ta iga päev tunniks ajaks värske õhu kätte. Pikema aja vältel piisavatest jalutuskäikudest ilmajätmisega ei ole võimalik piisavalt kompenseerida vahistamistingimustega kaasnevat kahjulikku mõju kaebaja tervisele. Arestimajas ei saanud käia privaatselt WC-s. WC oli kambris ja selle ees oli 75 cm kõrgune ja 15 cm paksune betoonist valatud sein. WC kasutamisega kaasnes väga ebameeldiv lõhn. Kaebaja ei viininid kunagi kambris üksinda, mistõttu WC kasutamine kambrikaaslaste juuresolekul oli alandav. Arstimaja kambris puudusid riiulid ja toolid, mistõttu pidi kaebaja hoidma oma isiklikke asju kilekottides ja põrandal. Toolide puudumise tõttu, pidi kaebaja sööma püstiseistes, kükitades või voodil istudes. Seejuures raskendas söömist avatud WC-st lähtuv väga ebameeldiv lõhn.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Vaidlust ei ole selles, et arestimajas viibimise ajal kaebajale ei olnud tagatud õigus viibida iga päev vähemalt tund aega värskes õhus. Kohtud on korduvalt väljendanud arvamust, et kinnipeetu õiguste tagamine on riigi kohustus. Vastustaja hinnangul on vaidlus selles, kas õiguste rikkumine on oluline ning kaebaja õigusi sel määral riivav, et kahju tuleb hüvitada rahas. Kaebaja ei ole taotlenud värskes õhus viibimist rohkem kui talle võimaldati ega esitanud arestimajas viibimise ajal ühtegi kaebust oma õiguste rikkumise kohta. Kui kaebaja oleks seda teinud, oleks PPA saanud taotluse või kaebuse lahendamisel asjaolusid kontrollida ning õiguse rikkumise tuvastamisel selle kõrvaldada. Põhjusel, et kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kuidas ja mil määral iga päev tund aega värskes õhus viibimise võimaldamata jätmine on kaebajale põhjustanud ebamugavusi või kaasa toonud negatiivseid tagajärgi, tuleb eeldada, et selliseid asjaolusid ei esinenud.
4.2 Kuigi WC kasutamise tingimused võisid kaebajas tekitada tunde, et tema väärikust on alandatud, ei ole kaebaja pretensioon selles osas PPA-le etteheidetav, sest arestimaja kambris asuva WC eraldatusele nõudeid kehtestatud ei ole. See, et tualettruum oli kambrist täielikult eraldamata, ei ole käsitatav inimväärikust alandava tingimusena, vaid arestimajas kinnipidamisega paratamatult kaasneva ebamugavusena. Kambri sisustus vastab siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (ASkE) § 13 lg 1 sätestatule, seega vastustaja tegevus ei ole õigusvastane ja kaebaja sellesisulised etteheited on ainetud. Õigusnormiga kooskõlas olev vastustaja tegevus ei saa olla õigusvastane. Vastustaja leiab, et isegi juhul kui kinnipidamistingimused olid osaliselt õigusvastased, siis ei ole ületatud piirangute läve, mis arestimajas kinnipidamisega paratamatult kaasneb. Vastustaja palub kohtul arvestada asjaoluga, et kaebuses toodud rikkumiste osas ei esitanud kaebaja arestimajas viibimise ajal taotlusi ega kaebusi, mistõttu PPA-l ei olnud võimalik koheselt teha toiminguid, et vältida mittevaralise kahju tekkimist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada järgmistel põhjendustel. 5.1 Asja materjalidest nähtub ja puudub vaidlus, et kaebaja viibis 26.06.-12.07.2018 ja 24.0707.09.2018 PPA Põhja prefektuuri Rahumäe arestimajas. Kaebaja väitel taotles ta arestimajalt igal sel viibitud päeval värskes õhus viibimist (vt kaebaja 03.02.2022 menetlusdokument), kuid 26.06, 27.06, 29.06, 02.07, 04.07, 09.07, 11.07, 24.07, 27.07, 29.07, 03.08, 06.08, 08.08, 10.08, 12.08, 13.08, 14.08, 16.08, 17.08, 19.08, 20.08, 22.08, 24.08, 27.08, 28.08, 30.08 ja 05.09 talle seda ei võimaldatud (vt kaebaja 18.02.2022 menetlusdokument. Seejuures puudub vaidlus, et 28.06, 30.06, 01.07, 03.07, 05.07, 06.07, 07.07, 08.07, 10.07, 25.07, 26.07, 28.07, 30.07, 31.07, 01.08, 02.08, 04.08, 05.08, 07.08, 09.08, 11.08, 15.08, 18.08, 23.08, 25.08, 26.08, 29.08, 31.08, 01.09, 02.09, 03.09, 04.09 ja 06.09, mil kaebajale värskes õhus viibimine võimaldati, ei võimaldatud talle seda ühelgi korral vähemalt ühte tundi (vt samas; vastustaja 28.03.2022 menetlusdokument). Vastustaja aga vaidleb vastu kaebaja väitele, et 27-l päeval kaebajale värskes õhus viibimist üldse ei võimaldatud, samas tunnistades, et kinnipeetavate suulisi sooviavaldusi värskes õhus viibimiseks arestimajas ei fikseeritud (vt vastustaja 26.04.2022 menetlusdokument). Kuna tõendamiskoormis on käesoleval juhul vastustajal, loeb kohus tuvastatuks, et 27-l päeval, s.o ligi pooltel arestimajas viibitud päevadel, kaebajale värskes õhus viibimist üldse ei võimaldatud. Vabas õhus viibimise võimalust reguleerivad vangistusseaduse § 55 lg 2, § 651 lg 3 ja § 93 lg 5, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval, kartserisse paigutatud kinnipeetaval ja vahistatul soovi korral olla vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Selle all on silmas peetud viibimist väljaspool siseruume (vt RKHKo 08.12.2016, 3-3-1-55-16, p 19). Seega oli vastustajal kohustus võimaldada kaebajale tema soovil värskes õhus viibimist vähemalt üks tund päevas. 5.2 Kohus leiab, et vastustaja, mittevõimaldades kaebajale 27-l päeval värskes õhus viibimist ja 33-l päeval värskes õhus viibimist nõuetekohases mahus, koostoimes kambritingimustega alandanud süüliselt kaebaja inimväärikust. Järgnevalt kambritingimustest. On tõsi, et ASkE § 13 lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt kuuluvad kambri sisustusse istekohad ja isiklike asjade hoiukoht üksnes võimaluse korral. Sellest ei järeldu siiski, et istekohtade ja isiklike asjade hoiukoha puudumine oleks igas
olukorras õiguspärane, vaid hinnata tuleb ka seda, mis otstarbel on need vajalikud ja millised on alternatiivsed võimalused kasutada sama ülesande täitmiseks kambris olevaid muid esemeid. Vastustajaga ei saa nõustuda, et võimalus süüa üksnes püstiseistes või voodil istudes toidunõud süles hoides ning isiklike asjade hoidmine põrandal on kinnipidamisega paratamatult kaasnev ebamugavus. WC avatust puudutavalt on kohtupraktikas leitud, et WC eraldamine viisil, kus WC-poti ette on ehitatud umbes 1,2 m kõrgune sein, võib olla õiguspärane olukorras, kus isik viibib kambris üksi, kuid mitmekesi kambris olles tuleb sellist olukorda pidada äärmiselt ebameeldivaks ja alandavaks ning kinnipidamisega vältimatult kaasnevaid kannatusi ületavaks (vt TlnRKo 18.12.2014, nr 3-14-50078, p 11). Puudub vaidlus, et kaebaja ei viibinud kambris üksinda. 5.3 Seega on vastustaja alandanud kinnipidamistingimustega süüliselt kaebaja inimväärikust. Inimväärikuse alandamisega on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleb kohtu hinnangul hüvitada rahas (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Riigikohtus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel teeb kohus individuaalse otsuse, mis tagab õiglase hüvitise, arvestades sealjuures RVastS § 9 lg 2, samuti RVastS §-s 13 sätestatud kriteeriume (vt RKHKo 05.03.2014, nr 3-3-1-10-14, p 12.1). Kõiki asjaolusid arvesse võttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 250 eurot.
6.Menetluskuludest. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja viimase menetluskulud 7 euro ja 65 sendi ulatuses (vt HKMS § 108 lg 2). Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.