X kaebus Tallinna Vangla vastu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud 300 USA dollari suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla kohaldas kinnipeetav X suhtes 06.10.2020 käskkirjaga nr 1-20/12/234 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; kehakultuuriga tegelemise keelamist (sh spordisaali kasutamise keelamist) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt toimus 02.10.2020 spordiväljakul intsident, kus osales ka X.
2.X esitas 13.11.2020 Tallinna Vanglale vaide 06.10.2020 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Vangla jättis 17.11.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/367-2 X vaide rahuldamata. Ennetava meetme kasutamisel ei ole vajalik süü tuvastamine, vaid piisab teabest, et raske õigusrikkumine võib toimuda. Antud juhul kasutati X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta ründas kaaskinnipeetavat. Julgeolekuabinõude kohaldamisega soovib vangla vältida sarnaste olukordade tekkimist.
3.Tallinna Vangla 06.01.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/3 jätkati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna vangla hinnangul käitus X jätkuvalt ettearvamatult ning rikkus vangla distsipliini. 02.01.2021 fikseeritud rikkumine näitab, et isik ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik, et vähendada ohte vangla üldisele julgeolekule, samuti ennetava meetmena, et välistada võimalikke edaspidiseid analoogseid juhtumeid (kaklused jne).
4.X esitas 12.01.2021 Tallinna Vanglale vaide 06.01.2021 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuid 17.01.2021 kirjaga loobus vaidest.
5.Tallinna Vangla 09.03.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/44 lõpetati X suhtes 06.01.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/3 kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamine, kuna täiendavate julgeolekuabinõue kohaldamise asjaolud olid ära langenud.
6.X esitas 12.07.2021 Tallinna Vanglale kahjunõude 300 USA dollari suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. X hinnangul oli viiest kuust, mil tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, viimased 2 kuud alusetud. X arvates põhjustati märkimisväärset kahju juba sellega, et vangla võib suvalisel hetkel ilma mõjuva põhjuseta vangistusseaduse (VangS) § 69 meetmeid kohaldada ning neid oma suva järgi, ilma seadusliku aluseta, pikendada. See mõjus X häirivalt. Negatiivset mõju avaldasid ka sportimise ja suhtlemise piirangud.
7.Tallinna Vangla jättis 07.09.2021 vastusega nr 5-37/21/205-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Asjaolu, et X suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, ei tähendanud, et X poleks kinnipeetavate vahel toimunud konfliktis osalenud. Julgeolekuabinõude kohaldamise tähtaja pikendamisel hinnati asjaolusid kogumis ning võeti arvesse ka mõned päevad enne julgeolekuabinõude pikendamist aset leidnud vahejuhtum, kus kinnipeetav käitus ametnikega ebaviisakalt ja ei allunud ametnike korraldustele. Sellises olukorras ei pidanud vangla vajalikuks julgeolekuabinõude lõpetamist, kuna vangla kahtlustas, et kinnipeetav võib õigusvastast käitumist korrata.
8.Kaebaja esitas 14.03.2022 kaebuse täienduse, mille soovib rahalise hüvitise alternatiivina telefonikõnede võimaldamist õhtusel ajal (s.o kokku 20 erakõnet, 2-3 kuu jooksul). Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2022 määrusega kaebaja 14.03.2022 täienduse vastu võtmata.
2(7)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja nõue ja seisukohad
9.Kaebaja nõuab 300 USA dollari suuruse mittevaralise kahju hüvitamist julgeolekuabinõude alusetu kohaldamise eest.
10.Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid perioodil 06.10.2020 kuni 09.03.2021.
11.Vangla alustatud kriminaalmenetluses olid sisulised menetlustoimingud juba 2020. a novembriks läbi viidud. Teabe- ja uurimisosakonna ametnik selgitas, et tema hinnangul on julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud ära langenud. Selle asemel, et käskkirja kehtivuse lõppedes kaebajat üldrežiimile tagasi viia, andis vangla 06.01.2021 uue käskkirja. Põhjendused kattusid sisuliselt eelmise käskkirjaga, samuti sooviti jätkuvalt ennetada katseid seada ohtu uurimistoimingud. Samas olid uurimistoimingud juba ammu läbi viidud.
12.12.01.2021 lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse ära, kuna puudus kriminaalmenetluse alus. Kuivõrd kaebajale kinnitati, et peagi lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõue kohaldamine, loobus ta pikendamise käskkirjale esitad vaidest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati aga alles 9. märtsil 2021.
13.Asjasse puutuv ei ole viide kaebaja distsipliinirikkumisele 2021. a jaanuaris. Selle asjaolud selgitati kiiresti välja, kaebajat karistati selle eest kartserikaristusega ning juba 8. veebruariks 2021 oli karistus kantud.
14.Kaebaja hinnangul riivati täiendavate julgeolekuabinõudega alusetult tema õigusi. Tegemist on erakorraliste meetmetega, mille kohaldamine on lubatud üksnes ohuolukorras ja mis tuleb ohuolukorra möödudes viivitamatult lõpetada. Seega tulnuks nende kohaldamine lõpetada juba detsembris või 6. jaanuaril (äärmisel juhul pärast distsiplinaarkaristuse ärakandmist, s.o
8.veebruaril).
15.Vanglal peab olema põhjendatud prognoos ja kahtlus, et õigusrikkumiste toimepanek võib jätkuda. Vangla põhjendused ja kaalutlused ei olnud jälgitavad. Alguses oli vaja asjaolusid välja selgitada, siis viidati kontaktisikute vahetusele, siis distsiplinaarkaristusele. Hiljem oli väidetavalt vaja jälle asjaolusid välja selgitada. Samuti kasutati VangS §-i 69 kui eeluurimistõkendit, kuigi kõik uurimistoimingud olid juba ammu läbi viidud.
16.Vangla on vastuses kahju hüvitamise taotlusele viidanud, et julgeolekuabinõude kohaldamise ajal oli terves vanglas liikumisvabadus COVID-19 tõttu piiratud. See ei anna aga õigust kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning põhjendada seda ilmselgelt ära langenud asjaoludega. Ka üldise lukustuse alusel toimusid jalutuskäigud teiste kinnipeetavatega, samuti sai suures jalutusalas tegeleda kehakultuuriga. Kaebajal neid võimalusi ei olnud.
17.Sellistel kaalutlustele ja sedavõrd kaua (üle 5 kuu) täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli ebaproportsionaalne ning vaimset ja füüsilist tervist kahjustav. Mida pikem on inimese üksikvangistus, seda üksikasjalikumalt tuleks seda põhjendada.
18.Esitatud kaebus puudutab konkreetselt ühte käskkirja ning sellega tekitatud kahju. Vastustaja seisukohad
19.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväited kaebusele on kokkuvõtvalt järgmised. 3(7)
20.Tallinna Vangla ei ole õigusvastaselt tegutsenud ning kaebajale ei ole kahju tekkinud.
21.Julgeolekuabinõude kohaldamisel annab vangla piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas väärtuste (vangla sisekorraeeskirja täitmine, Tallinna Vangla kodukorrast kinnipidamine, vangla üldise julgeoleku ja kriminaalmenetluse objektiivse läbiviimise tagamine), mille rikkumist eeldatakse, kahjustamine on tõenäoline. Kaebaja oli teadlik, mida tuleb vanglas mõista õiguskuuleka käitumisena ning millised on Tallinna Vangla ootused.
22.Tallinna Vangla ei kohalda VangS § 69 sätteid suvaliselt. Asjaolu, et väidetava õigusrikkumise uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, ei muuda vanglateenistuse kohustust väidetava rikkumise asjaolusid välja selgitada ja vajadusel ise tõendeid koguda. Vangla kohaldab kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid haldusmenetluses, mistõttu ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vaadeldav kriminaalmenetluse tagamise abinõuna. Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine sõltuvuses kriminaalmenetluse käigust ega tulemusest. See, et prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse ära, ei tähenda, et langesid ära VangS § 69 kohaldamise eeldused.
23.Etteheide, et 2021. a jaanuarikuus toime pandud rikkumisega seotud distsiplinaarmenetluse käigus ei andnud vangla talle võimalust oma arvamust või vastuväiteid esitada, on väär. X kaebus Tallinna Vangla 02.02.2021 käskkirja nr 5-2/21/67 ja 05.03.2021 vaideotsuse nr 515/21/106-4 tühistamise nõudes on lahendatud haldusasjas nr 3-21-622. Kohus leidis, et kaebus ei olnud põhjendatud ning jättis selle rahuldamata.
24.Tallinna Vangla on seisukohal, et faktilised asjaolud ei viita kirjeldatud õiguste riivele ega inimväärikuse alandamisele. Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus ja nende kohaldamisel on vanglal väga suur kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. 02.10.2020 toimunud intsident, kus toimus füüsiline konflikt kaebaja ja teiste kinnipeetavate vahel, seadis ohtu vangla julgeoleku.
25.Julgeolekuabinõude kohaldamine perioodil 06.10.2020-09.03.2021 toimus ka ennetava meetmena, et välistada võimalikke edaspidiseid analoogseid juhtumeid. Selleks, et leevendada isiku käitumisest tulenevat võimalikku negatiivset mõju teistele kinnipeetavatele ja vangla üldisele julgeolekule üldiselt, jätkati tema lukustatud kambris hoidmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgnevalt.
27.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes kohaldati ajavahemikul 06.10.2020-09.03.2021 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamist) ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Samuti ei ole vaidlust selles, et alates 10.11.2020 kuni 04.05.2021 oli Tallinna Vanglas ka tavarežiimil viibivate kinnipeetavate liikumisvabadus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil piiratud (vrd Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1-720/52 ning piirangute pikendamise käskkirjad, vt vastustaja 08.11.2021 vastus ja selle lisad).
28.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine 06.01.2021 käskkirjaga ning nende
4(7)
kohaldamine kuni 09.03.2021 oli õiguspärane ja kas sellega on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju.
29.Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-47-14, p 20 ja seal viidatud lahendid). Seega ei saa kaebaja halduskohtule esitatud kaebusega enda nõuet laiendada ega sisustada asjaoludega, mis ei olnud vanglale kahjunõude esitamise aluseks.
30.Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märkis kaebaja, et 5st kuust, mille vältel tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, olid viimased kaks kuud alusetud. Kaebaja märgitust järeldub, et kaebaja peab alusetuks täiendavate julgeolekuabinõude pikendamist 06.01.2021 käskkirjaga ning eriti nende jätkamist pärast kriminaalasja lõpetamist 12.01.2021.
31.Eeltoodut arvestades kontrollib kohus üksnes seda, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega jätkamise 06.01.2021 ning jätkuva kohaldamisega kuni 09.03.2021 on kaebajale põhjustatud mittevaralist kahju.
32.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
33.VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-e või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seejuures täpsustab VangS § 69 lg 3, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.
34.Riigikohus on 19.05.2017 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-17 (viidates varasemale praktikale) rõhutanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeolekuabinõude kohaldamisel (p 16-18) ning keeldu kohaldada julgeolekuabinõusid karistuslikul eesmärgil (p 18.3). Tegemist on igakordse kaalutlusotsusega, mida tuleb põhjalikult ning kaalutlusi välja tuues põhjendada (samas p 18).
35.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes tingis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tema enda käitumine.
36.Kaebaja hinnangul oli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine muu hulgas ka kohaldamise kestust arvestades õigusvastane. Samas ei ole kaebaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ega ka kohaldamise pikendamise käskkirja kohtus 5(7)
vaidlustanud. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole kaebaja vaidlusalust ajavahemikku puudutavas osas esitanud kohtule ka kohustamisnõuet täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks. Lisaks on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et alates 06.11.2022 kuni 04.05.2021 kehtisid kõikidele kinnipeetavate (sh kaebaja) täiendavad piirangud (sh liikumisvabadusele) COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku takistamiseks (vt vastustaja 08.11.2021 ja 14.07.2022 vastust ning nende lisasid). Ka neid käskkirju ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on kaebaja jätnud teadlikult esmased õiguskaitseabinõud nõuetekohaselt kasutamata, mistõttu ei ole RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud.
37.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja suhtes oleks tulnud meetmete kohaldamine mõnevõrra varem lõpetada, ei nähtu kohtule, et kaebajale oleks asjaolusid arvestades saanud tekkida inimväärikuse alandamisena kvalifitseeritavat mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 mõttes. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) käsituse järgi võib väärkohtlemist pidada ebainimlikuks ja alandavaks kohtlemiseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 mõttes siis, kui see on ületanud teatud minimaalse raskusastme (vt EIK 06.04.2000 otsus nr 26772/95, Labita vs Itaalia, p 120). Inimväärikuse alandamise hindamisel võetakse arvesse muu hulgas ebainimliku kohtlemise pikkust ning selle mõju isikule. Riigikohus on selgitanud, et EIK seisukohtadest saab lähtuda väärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-93-09, p 11). Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid või esitanud tõendeid, mis annaksid aluse põhjendatud kahtluseks, et tegemist võinuks olla inimväärikust alandava kohtlemisega.
38.Kohtule ei ole esitatud ka tõendid, mis viitaks sellele, et kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine ning tema eraldi hoidmine oleks õigusvastane tema isikust tingitud asjaolude tõttu (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1503, p 17 ja seal viidatud EIK 04.07.2013 otsus asjas nr 4242/07 Rzakhanov vs Aserbaidžaan, p-d 63-64, 67 ja 69).
39.Kohus nõustub vastustajaga selles, et üksnes kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda, et ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuleks igal juhul ja viivitamata lõpetada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustega (st eeskätt oht enda, teiste või vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud asjaolud. Vangla peab kõiki asjaolusid arvesse võttes kaaluma, kas kohaldamise alused on ära langenud või mitte. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas samal ajal toimub ka kriminaalmenetlus või milline on kriminaalmenetluse tulemus. Seega ei pea kohus vajalikuks üksikasjalikult analüüsida kaebaja argumente, mis seonduvad kriminaalmenetluse lõpetamisega.
40.Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgist tulenevalt ei saa nende kohaldamist lõpetada pelgalt kaebaja õiguste riive leevendamiseks, sest vangla julgeoleku tagamise vajadus võib olla kaalukam kui kinnipeetava kohustus taluda talle seatud lisapiiranguid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 18.4).
41.Ka juhul, kui eeldada, et kaebaja on mittevaralise kahjuna pidanud silmas liikumispiirangute kohaldamisega põhjustatud kahju, mida saaks RVastS § 9 lg 1 mõttes määratleda vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-93-09, pd 1112), ei oleks kaebuse rahuldamiseks alust. Täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise käskkirjaga kaebaja suhtes kaasnenud piirangud ajavahemikul 06.01.2021-09.03.2021 ei erinenud sedavõrd oluliselt kogu vangla kinnipeetavatele kohaldatud COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut takistavatest piirangutest, et oleks saanud kaebajale mittevaralist kahju põhjustada. 6(7)
42.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebajale mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
43.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja tasutud riigilõiv ja tema muud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Paukštys
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.