X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.03.2022 otsuse nr 15.33.4/177-1 ja Siseministeeriumi 01.04.2022 sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 1-24/75 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja juurde kaebaja 05.05.2022 postitus Facebookis.
2.Lugeda kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.03.2022 otsuse nr 15.3-3.4/177-1 ja Siseministeeriumi 01.04.2022 sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 1-24/75 tühistamiseks esitatuks kaebetähtaega ületades.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.03.2022 otsusega nr 15.3-3.4/177-1 kehtetuks X pikaajalise elaniku elamisloa. Siseministeerium kohaldas 01.04.2022 otsusega nr 1-24/75 X suhtes sissesõidukeeldu kehtivusajaga 10 aastat.
2.X esitas 27.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 01.04.2022 otsuse nr 124/75 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1378) ning 27.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 11.03.2022 otsuse nr 15.3-3.4/177-1 tühistamiseks (haldusasi nr 3-221379). Kohus võttis kaebused 30.06.2022 määrusega menetlusse ja liitis need ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-22-1378. Kohus küsis vastustajatelt ja kaasatud haldusorganilt seisukohta vaidlusaluste haldusaktide kaebajale kättetoimetamise ja kaebuste kaebetähtaja kohta.
1(6)
3.PPA seisukoht:
1.Kaebajale on 11.03.2022 otsus pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta kätte toimetatud ja kaebaja on sellest 11.03.2022 teada saanud. PPA saatis kaebajale otsuse e-posti aadressile otsuse tegemise päeval ning 14.03.2022 saadeti otsus kaebaja Vene Föderatsiooni elukoha aadressile. Kaebaja pöördus PPA poole 03.05.2022 samalt e-posti aadressilt, kuhu PPA oli vaidlusaluse otsuse saatnud. PPA saatis isikule 13.05.2022 vastuskirja, täpsustamaks isiku pöördumise sisu ning tegelikku tahet, millele kaebaja ei vastanud. Tegelikult sai kaebaja teada elamisloa kehtetuks tunnistamisest juba 2022. a märtsi kuu alguses ning seda kinnitab ka kaebaja 03.05.2022 pöördumine. Vastustaja avaldas 13.05.2022 kaebaja isikuandmed ja vaidlusaluse otsuse resolutiivosa PPA veebilehel vastavalt VMS § 37 lg-le 2, mille kohaselt loetakse veebilehel avaldatud haldusakt kaebajale kättetoimetatuks ja jõustunuks.
2.Arvestades eeltoodut ning seda, et kaebaja ja kaebaja esindaja on korduvalt külastanud PPA kodulehte e-päringute tegemiseks, on kaheldav kaebaja väide, mille kohaselt sai ta vaidlusalusest otsusest teada alles 16.06.2022. Kaebaja pidi pärast PPA kodulehel tehtud päringut endale möönma, et tema pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud, kuivõrd pikaajalise elaniku elamisluba on tähtajatu õigushüve (VMS § 230) ja see kehtib kuni elamisloa kehtetuks tunnistamiseni (VMS § 240). Kuivõrd vaidlusalune otsus avaldati PPA välisveebis 13.05.2022, oli otsuse viimane vaidlustamise tähtaeg 23.05.2022. Seega on kaebus esitatud tähtaega ületades.
3.Kaebaja tegevusetus või teadmatus otsuse õigeaegsest vaidlustamisest ei ole vabandatav, seda veel olukorras, kus kaebaja võttis endale esindaja 31.05.2022, omades tegelikult juba 11.03.2022 teadmist, et tema elamisluba on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja esindaja tõlgendus, et kaebaja ei saanud 13.05.2022 vastuskirjaga oma pöördumisele sisulist vastust ega tema suhtes tehtud otsuseid ja seetõttu võttis kaebaja endale 31.05.2022 lepingulise esindaja, on meelevaldne. Kaebaja riigi keele oskamatus või kaebaja esindaja raskendatud suhtlus kaebajaga ei saa olla vabandatav ja põhjus kaebetähtaja ületamiseks.
4.Siseministeeriumi seisukoht:
1.Kuigi 01.04.2022 otsust nr 1-24/75 ei ole kaebajale kätte toimetatud, ei ole vaidlust selles, et kaebajale on muul viisil teatavaks saanud, et on olemas teda puudutav otsus, millega kohaldati kaebajale 10 aasta pikkune sissesõidukeeld Schengeni territooriumile. Kaebaja on 05.05.2022 kommenteerinud oma Facebooki lehel Postimehes ilmunud artiklit, mis kajastas talle kohaldatud sissesõidukeeldu. Kaebaja oma kommentaari kohaselt lubanud võtta selle oma isiklikuks asjaks, millest võib järeldada, et kaebajal oli kavatsus nimetatud otsus vaidlustada. Seega kaebaja oli juba 05.05.2022 teadlik teda puudutavast otsusest ning mõistis selgelt, missugused tagajärgi see talle kaasa toob.
2.Sellest hoolimata oli kaebaja oma õiguste kaitsel passiivne, ei näidanud üles piisavat huvi ega võtnud õigeaegselt ette vajalikke samme kaebuse tähtaegseks esitamiseks, mis tõi kaasa kaebetähtaja möödalaskmise. Kaebaja on viivitanud asjaolude väljaselgitamisega ebamõistlikult kaua ja kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Sissesõidukeelu kohaldamise osas ei ole kaebaja Siseministeeriumile ega Kaitsepolitseiametile pöördumist teinud ning ükski kaebaja päring PPA-le ei puudutanud sissesõidukeelu kohaldamist. Samuti tulnuks kaebaja viidatud artikli järgi kaebajal pöörduda esmajoones Kaitsepolitseiameti poole info saamiseks, mitte PPA poole.
3.Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajal oleks olnud mõjuvaid ja kestvaid takistusi kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks. Kaebaja esindaja on professionaalne õigusabi osutaja ning tema eelduste mittetäitumine ei ole mõjuvaks põhjuseks, et lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks. Siseministeerium leiab, et erinevates riikides viibimine, samuti sissesõidukeeld, ei piira kuidagi kaebaja võimalusi enda esindajaga telefoni või interneti teel suhtlemiseks. Olukorras, kus kaebaja esindaja ei saa kaebajaga kontakti, ei ole põhjendus kaebetähtaja ületamiseks.
2(6)
5.Kaebaja seisukoht PPA ja Siseministeeriumi esitatule:
1.Kaebaja esitas 03.05.2022 PPA-le e-kirja, milles soovis teada, kas elamisloakaardi kehtetuks muutumine tähendab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ning sel hetkel ei olnud kaebaja teadlik sissesõidukeelu kohaldamise otsusest.
2.VSS sätete järgi otsustab sissesõidukeelu kohaldamise Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus. Praktika kohaselt teeb otsuse sissesõidukeelu kohaldamise kohta seoses pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega PPA. Kaebaja lepinguline esindaja eeldas, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus ja sissesõidukeelu otsus oli tehtud ühise haldusaktiga ning kaebaja saab vaidlusalused otsused vastuseks 08.06.2022 päringule.
3.Kaebaja nõustub, et talle sai maikuu alguses kaudselt teatavaks, et tema elamisloaga midagi juhtus. Kaebaja tegutses mõistliku aja jooksul pärast otsusest kaudselt teada saamist, kuivõrd esimese päringu tegi 03.05.2022. Nädala jooksul pärast volituse vormistamist (volitus vormistatud 31.05.2022) oli tehtud teine päring (08.06.2022 päring) PPA-le otsuse saamiseks ning 10 päeva möödudes, kui selgus, et sissesõidukeelu kohaldamise otsus oli tehtud Siseministeeriumi poolt, esitati kaebus kohtule. Seega puudub alus väita, et kaebaja on põhjendamatult kaua viivitanud vajalike sammude astumisega selleks, et tähtaegselt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde kaebaja Facebooki kontol 05.05.2022 avaldatud postituse1 (lisatud digiallkiri postituse allalaadimise kuupäeva fikseerimiseks). Postituses jagas ja kommenteeris kaebaja 05.05.2022 Postimehe veebiportaalis avaldatud uudist, mis kajastas kaebajale 10-aastase sissesõidukeelu määramist ja tema elamisloa kehtetuks tunnistamist.2 Arvestades uudise avaldamise aega, kaebaja tehtud postituse aega ning uudise ja kaebaja kommentaari sisu, annab postitus teavet vaidlusalustest haldusaktidest teadasaamise aja kohta ning on omab seetõttu asja lahendamisel tähtsust. Kohus juhtis menetlusosaliste, sh kaebaja tähelepanu tema sotsiaalmeedia postitusele juba 30.06.2022 määruses (p 5), mistõttu on kaebajal olnud võimalik tõendi kohta oma seisukohta avaldada.
7.Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt (HKMS § 124 lg 1). Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Kohus selgitas ka 01.08.2022 määruses, et kaebetähtaega on võimalik ennistada, kui menetlusosaline ei saanud kaebetähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Käesolevas asjas esineb kohtu hinnangul ka HKMS § 46 lg 7 sätestatud olukord, mis ei nõua kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuid kohus saab analoogseid asjaolusid, mida kaebaja on juba välja toonud, hinnata kohtusse pöördumise aja mõistlikkust kontrollides.
8.Puudub vaidlus, et kaebajat ei kaasatud vaidlusaluste haldusaktide koostamisel haldusmenetlusse. Vaidlus on kaebetähtaja järgimise osas. Kuivõrd halduskohtumenetluses on vaidlusesemeks kahe erineva haldusakti tühistamise nõue, lahendab kohus tähtaegsuse küsimuse kum1
Lisaks kättesaadav: https://www.facebook.com/x.5/posts/pfbid02xSLP2bfYLnDqRtm5uAnbSBH9hnRhJwdyT1a6bNcium4jb8Sj9ZYaMPMf S5gh1dFLl
magi haldusakti kohti eraldi. Kõigepealt annab kohus hinnangu, kas ja millisel ajahetkel lugeda kaebajale haldusaktid teatavaks tehtuks või kätte toimetatuks ning seejärel annab kohus hinnangu kaebuse tähtaegsuse küsimusele HKMS § 46 lg-st 7 tulenevalt (eelkõige, kas kaebus on esitatud kohtule mõistliku aja jooksul). Kohus käsitleb esimesena PPA 11.03.2022 otsust (I) ja teisena Siseministeeriumi 01.04.2022 otsust (II) ja lõpetab kaebuse menetluse (III). I
9.Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule (VMS § 248). HKMS § 46 lg 7 kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult kaebuse esitamisega. Kohus leiab, et kaebajale ei ole PPA 11.03.2022 otsust kätte toimetatud. Koormava haldusakti võib isikule kätte toimetada elektrooniliselt, kui on tagatud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamise kinnitamine, või posti teel tähtkirjaga või haldusorgani asukohas (VMS § 36 lg 3 ja § 37 lg 1). Kui kättetoimetamine elektrooniliselt või posti teel ei õnnestunud, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks (VMS § 37 lg 2). PPA edastas 11.03.2022 otsuse pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta kaebajale samal päeval elektrooniliselt e-posti aadressile, millelt kaebaja pöördus PPA poole ka 03.05.2022. Samuti edastas PPA otsuse kaebaja Vene Föderatsiooni elukoha aadressile 14.03.2022. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja elektrooniliselt ega posti teel edastatud haldusakti kättetoimetamist kinnitanud. Kuna tegemist on füüsilise isikuga, ei saa kinnituse, sh väljastusteate puudumisel pidada haldusakti neil viisidel kättetoimetatuks.
10.Olenemata sellest, et haldusakti ei ole PPA-l õnnestunud kaebajale enne kaebaja väidetud aega (16.06.2022) kätte toimetada, leiab kohus, et kaebaja sai haldusakti olemasolust teada hiljemalt 03.05.2022. Kaebaja kinnitas enda 03.05.2022 pöördumises PPA-le (dtl 110-111, tõlge eesti keelde dtl 123), et temani jõudis 11.03.2022 teatis SK ID Solutions AS-lt, millega teatati kaebaja elektroonilise sertifikaadi annulleerimisest ning teatis juhendas pöörduma veebilehele www.politsei.ee. Ühtlasi kinnitab kaebaja samas kirjas, et avastas veebilehel kontrollides, et tema pikaajalise elaniku elamisluba ei kehti ja isikukoodiga kontrollimisel tuleb kodulehel teade, et „elamisluba on kehtetu ja väljastatud isikule X“. Kaebaja ei ole täpsustanud, millal ta kontrollis 11.03.2022 saadud SK ID Solutions AS juhistele vastavalt enda elamisloa kehtivust haldusorgani veebilehel, mistõttu pidi kaebaja elamisloa kehtivust kontrollima hiljemalt 03.05.2022, mil kaebaja elektroonilise sertifikaadi aegumisteates toodud juhistest lähtudes PPA poole pöördus. Kuna pikaajalise elaniku elamisluba on tähtajatu õigushüve (VMS § 230) ning see kehtib kuni elamisloa kehtetuks tunnistamiseni (VMS § 240), ei saanud kaebaja 03.05.2022 kirjas märgitud PPA kodulehel olevast teatest „elamisluba on kehtetu ja väljastatud isikule X“ teha ühtegi muud järeldust, kui et tema elamisluba on kehtetu. Kaebaja sotsiaalmeedia (Facebook) kontolt nähtub, et kaebaja teadis elamisloa tühistamisest alates 05.05.2022, märkides nimetatud kuupäeval tehtud postituses, et sellest saab nüüd tema isiklik asi. Kaebaja enda lingitud artiklis on selgitatud lisaks sissesõidukeelu kohaldamisele ka elamisloa tühistamist. Artiklis on lühidalt toodud ka elamisloa kehtetuks tunnistamise põhjus, s.o julgeoleku kaalutluste olemasolu. Kaebaja postitusest on võimalik järeldada, et kaebaja mõistis tema suhtes kohal4(6)
datud otsuseid ja kaebajal oli kavatsus otsused vaidlustada. Seega sai kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamisest teada hiljemalt maikuu alguses, pidades kohe ka oluliseks see otsus vaidlustada.
11.Kohus leiab, et kaebaja on pikaajalise elamisloa tühistamiseks kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Vastava kaebuse esitas kaebaja 27.06.2022 s.o ligikaudu 8 nädala pärast elamisloa kehtetusest teada saamist. Kohtule nähtub, et pärast 03.05.2022 pöördumist PPA poole kaebaja PPA 13.05.2022 kirjale ei vastanud. Volituse esindamiseks vormistas kaebaja 31.05.2022, s.o 18 päeva pärast PPA 13.05.2022 kirja ja 26 päeva pärast vaidlustamissoovi avaldamist (05.05.2022 postitus). Esindaja tegi esimese päringu PPA-le 08.06.2022, s.o 8 päeva peale volituse vormistamist. PPA vastas päringule 16.06.2022 ja edastas 11.03.2022 otsuse. Tavapäraselt on kohtupraktikas mõistlikuks peetud muul viisil kui haldusakti kättetoimetamise kaudu haldusaktist teada saamisel selle väljanõudmiseks kuuajalist ajavahemikku (vt Riigikohtu 16.06.2021 määruse nr 3-20-999 p 19 ja 22 ning seal viidatud praktika). Käesoleval juhul on kaebaja aga viivitanud elamisloa kehtetusest teada saamisest esindaja volitamisega 28 päeva, sh 18 päeva alates PPA 13.05.2022 vastusest. Ainuüksi esindaja leidmisele 28 päeva kulutamine olukorras, kus kaebaja on elamisloa kehtetusest teadlik ja soovib seda vaidlustada, kuid ise PPA-ga enam edasi ei suhtle, on ebamõistlik viivitamine. Sama aja jooksul oleks kaebajal kohtupraktika kohaselt tulnud haldusakt PPA-lt välja nõuda. Õigusteadmistega esindajal tuleb asjaoludest teada saamisel kontrollida, et tegemist on eeldatava haldusaktiga, mille vaidlustamise aeg on lühem (10 päeva), mistõttu oli ka esimene päring PPA-le 8 päeva jooksul pärast volituse allkirjastamist ülemäära viibinud. Mõistlikult võib ka eeldada, et esindaja oli asjaolude ja kiire reageerimise vajadusega kursis juba enne volituse allkirjastamist, kuna tavapäraselt eelneb volituse andmisele kaasuse asjaoludega tutvumine ja lepingu sõlmimine.
12.Kohtule ei nähtu, et kaebajal olnuks kestvaid ja mõjuvaid takistusi enda õiguste kaitseks varem kohtusse pöörduda. Kaebaja ei ole selgitanud, millistel põhjustel sõlmis valitud esindajatega volituse alles 31.05.2022 ega põhjendanud, miks ei olnud kaebajal võimalik kaebajal esindajatega esindusõiguse läbiräämistesse varem astuda ja seeläbi enda õiguseid aktiivselt varem kaitsma asuda. Kohus nõustub vastustajatega, et eesti keele mittetundmine, kaebaja viibimine välismaal või kaebaja esindajal raskendatud suhtlus kaebajaga ei saa olla vabandatav põhjus kaebetähtaja ületamiseks. II
13.VSS § 282 lg 3 ja § 333 lg 1 alusel võib sisenemiskeelu kohaldamise peale esitada kaebuse halduskohtule HKMS-is sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Vaidlus puudub selles, et Siseministeeriumi 01.04.2022 otsust nr 1-24/75 ei tehtud kaebajale teatavaks otsuse kättetoimetamisega. Siiski on kaebaja on haldusaktist teada saanud muul viisil. Kaebaja sotsiaalmeedia (Facebook) kontolt nähtub, et kaebaja teadis sissesõidukeelust alates 05.05.2022, märkides nimetatud kuupäeval tehtud postituses, et sellest saab nüüd tema isiklik asi. Kaebaja enda lingitud artiklis on selgitatud lisaks elamisloa tühistamisele ka sissesõidukeeldu, sh, et keeld hakkas kehtima 1. aprillil. Kohus nõustub Siseministeeriumiga, et postitusest on võimalik järeldada, et kaebaja mõistis tema suhtes kohaldatud otsuseid ja kaebajal oli kavatsus otsused vaidlustada. Kaebaja postitatud uudises oli viide nii elamisloa kui ka sissesõidukeelu haldusaktidele ning kaebaja Facebooki postituse sõnastusest nähtub selge soov sissesõidukeelu kohaldamist vaidlustada.
14.Kaebaja volikiri esindajale on allkirjastatud 31.05.2022, s.o 26 päeva pärast sissesõidukeelu kohaldamisest teada saamist. Kaitsepolitseiameti, Siseministeeriumi või PPA poole ei ole kaebaja kohaldatud sissesõidukeeluga seoses pöördunud. Esindajalt tuleb eeldada teadmist, et tavapäraselt 5(6)
on haldusakti tühistamise kaebetähtaeg 30 päeva, täpsustades igaks juhuks konkreetse haldusakti osas kaebetähtaega seadusest üle. Kaebuse sissesõidukeelu tühistamiseks esitas kaebaja 27.06.2022. Kaebaja on viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua (HKMS § 46 lg 7), kuna on kulutanud 26 päeva kohtupraktikas haldusakti väljanõudmiseks mõistlikuks peetavast kuuajalisest ajavahemikust esindaja leidmisele ja volitamisele ega ole selle aja jooksul teinud ühtki toimingut sissesõidukeelu kohaldamise otsuse väljanõudmiseks.
15.Kaebaja selgitused selle kohta, et eeldas, et sissesõidukeeldu kohaldas samuti PPA, kuna PPA oli ka elamisloa kehtetuks tunnistajaks, ei anna alust kaebaja viivituse mõistlikuks pidamiseks. Eelviidatud artiklis on viidatud Kaitsepolitseiametile, mistõttu olnuks eeldatav, et kaebaja pöördub sissesõidukeelu kohaldamise otsuse kättesaamiseks pöörduda esmajoones Kaitsepolitseiameti poole. VSS § 271 lg 1 ja § 31 lg 1 koosmõjust tuleneb, et sissesõidukeeldu kuni 10 aastaks kohaldab ennekõike Siseministeerium, sh kuna kaebaja suhtes ei tehtud lahkumisettekirjutust (vrdl VSS 2. ptk). Nende asjaolude kontrollimist seadusest ja ametiasutustelt tuleb õigusteadmistega esindajalt eeldatava kaebetähtaja jooksul, mis hakkas kulgema hilisemalt 05.05.2022, eeldada. Kuna artiklis on viidatud ka keelu algusajana 1. aprillile, pidi esindaja eeldama volitust saades, et kaebetähtaeg on möödunud või kohe-kohe möödumas. Kaebaja ei ole sissesõidukeelu kohaldamise osas pöördunud aga Kaitsepolitseiameti, Siseministeeriumi ega PPA poole. Kaebaja 08.06.2022 pöördumises PPA poole on küsitud infot vaid elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ja sissesõidukeelu osas ei ole teavet küsitud. Seejuures ei ole haldusorgan pöördumistele vastates kohustatud omal algatusel edastama mis tahes muud teavet, mille kohta pöördumises ei ole küsitud. Kohus nõustub vastustajatega, et eesti keele mittetundmine või kaebaja esindajal raskendatud suhtlus kaebajaga ei saa olla vabandatav põhjus kaebetähtaja ületamiseks. Asjas ka nähtub, et kaebajal oli võimalik esitada sissesõidukeelu osas sisuline kaebus ilma haldusaktiga tutvumata, mistõttu ei ole ligikaudu kolmenädalane viivitus (alates 07.06.2022, 30 päeva möödumisel alates 05.05.2022) kaebuse esitamisel õigustatud. III
16.Kuna kaebetähtaeg tuleb nii pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kui ka sissesõidukeelu kohaldamise otsuse osas lugeda HKMS § 46 lg 7 alusel möödunuks, lõpetab kohus Politsei- ja Piirivalveameti 11.03.2022 otsuse nr 15.3-3.4/177-1 ja Siseministeeriumi 01.04.2022 otsuse nr 1-24/75 tühistamisnõuete kaebuse menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 2). Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (§ 43 lg 1 punkt 2).
17.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb kaebaja kaebustelt tasutud riigilõiv kokku summas 40 eurot talle tagastada (HKMS § 104 lg 5 punkt 4). Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 4).
18.HKMS § 175 alusel toimub käesoleva määruse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel isiku nime tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva määruse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.