Taotleja – Ahmed-Aga Gašimov Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Ahmed-Aga Gašimovi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale. Määrus toimetada kätte Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla 19.09.2022. a käskkirjaga nr 6-3/713-1 karistati kinnipeetav Ahmed-Aga Gašimovi (edaspidi taotleja) distsiplinaarkorras justiitsministeeriumi 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 1 rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Rikkumine seisnes selles, et taotleja omas kambris lusikat, mille varre serv oli teritatud. See leiti ja võeti ära 17.08.2022 kella 20.05 ajal Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonna V7 eluosakonna kambrist nr V707, kus viibis taotleja üksinda.
Taotleja esitas 19.09.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Viru Vangla 19.09.2022. a käskkirja nr 6-3/713-1 täitmine/kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotleja sõnul ei ole tema vaidlusalust lusikat nühkinud ning vangla väljastaski talle juba sellise lusika. Samuti puudub taotlejal igasugune motiiv/vajadus lusika otsa teritamiseks. Taotleja on 70-aastane haige isik ning toiduainete lõikamiseks kasutab ta poest ostetud nuga ja kahvlit. Puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et taotleja oleks lusika otsa teritanud ja tal oleks selleks mingi motiiv. Taotleja viitab ka sellele, et käskkiri anti 19.09.2022, kuigi selle andmise tähtaeg saabus vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41 alusel 17.09.2022. Taotleja leiab, et talle määrati distsiplinaarkaristus meelevaldselt ja õigusvastaselt. Süüdistus rajaneb üksnes kontaktisiku oletustele, aga mitte tõenditele. Taotleja sõnul esitas ta pärast vaidlustatud käskkirja nr 6-3/713-1 kättesaamist koheselt vaide. Taotleja märgib, et tema suhtes kohaldati pärast lusika leidmist ka VangS § 69 lg-s 2 sätestatud abinõusid ning ta viibis lukustatud kambris 7 päeva, mille ta on samuti vaidlustanud. Taotleja palub kohtu sekkumist ja kaitset, et vältida tema õiguste rikkumist vangla poolt läbi õigusvastaselt kartserisse paigutamise, sest hiljem ei ole võimalik tema rikutud õigusi taastada. Käskkirjaga määratud
3-22-1997 kartserikaristuse täitmisega kaasnevad taotlejale tagajärjed (vabaduse võtmine, suhtlemis- ja liikumisvabaduse võtmine, helistamise piirangud, toiduainete ja isiklike asjade kasutamise piirangud jne), mida ei ole hiljem võimalik kõrvaldada ega taastada. Olukorras, kus taotleja kannab kartserikaristuse enne kohtumenetlust ning kohus peaks seejärel tühistamiskaebuse rahuldama, saab küll taotlejale alusetult kartseris viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris viibimist ja sellega kaasnevaid mõjusid ei saa teha tagantjärele olematuks. Samuti teeks enne kohtumenetlust kartserikaristuse kandmine kohtumenetluse sisutühjaks ja tarbetuks ning see oleks vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadega õiguste rikkumise ennetamise käsitluses. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ka seetõttu, et vältida taotleja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja seeläbi tagada taotleja inimväärikust austav kohtlemine Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 lg 1 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3 tähenduses, sest taotlejale ei ole õigusaktidega seatud kohustust kanda kartserikaristust ehk olla karistatud teo eest, mida ta pole sooritanud ning karistamine rajaneb oletustel. Taotleja leiab, et tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust ja käskkirja vaidlustamise perspektiive arvestades ei saa pidada asjas esinevat avalikku huvi, mis seisneb vanglas kinnipeetavatele määratud distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramises ja kehtiva korra järgimise vajaduses, kaalukamaks taotleja õiguste riivest, mis talle antud juhul käskkirja täitmisega kaasneks. Samuti märgib taotleja, et vaevalt on ühiskonna huvides, et kinnipeetavat õigusvastaselt karistatakse ja seeläbi tema inimväärikust alandatakse ning ebainimlikult koheldakse.
3.Tartu Halduskohus tegi 23.09.2022 Viru Vanglale kohtunõude, paludes väljastada taotleja vaie käskkirja nr 6-3/713-1 peale ning muud käskkirjaga seonduvad haldusmenetluse materjalid, samuti perioodil 18.–24.08.2022 taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud käskkirja. Ühtlasi palus kohus teatada, kas taotleja on käskkirjaga nr 6-3/713 määratud kartserikaristuse ära kandnud või kui ta seda teinud ei ole, siis millal plaanib vangla kartserikaristuse määramise käskkirja täitmisele pöörata.
4.Viru Vangla esitas 26.09.2022. a vastuse kohtunõudele, millega edastas nõutud dokumendid ning teatas, et taotlejale 19.09.2022. a käskkirjaga nr 6-3/713-1 määratud distsiplinaarkaristus ei ole 26.09.2022 seisuga veel täitmisele pööratud, kuid seda tehakse esimesel võimalusel tulenevalt VangS § 65 lg-st 1.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
6.HKMS § 249 lg 2 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd taotleja on esitanud Viru Vanglale vaidlusaluse käskkirja nr 6-3/713-1 peale vaide, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohus märgib, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste täiendavad
3-22-1997 piirangud (mis võivad olla kaebajale ka tema vanusest tulenevalt tavapärasest koormavamad) ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega esineb taotlejal küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üle asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Kartserikaristust kohaldava käskkirja kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5). Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning taotlejale määratud kartserikaristusest tulenevat riivet ei saa pidada olulisemaks avalikust huvist.
8.VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kohtupraktikas on leitud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada muu hulgas ka seda, et karistuste järjestikune kandmine ei osutuks ülemäära pikaks, samuti terviseseisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Kohtule ei nähtu, et kartserikaristuse kohaldamine oleks taotleja suhtes vastunäidustatud seoses tema terviseseisundiga. Taotleja ei ole sellistele konkreetsetele tervisega seotud asjaoludele ka viidanud. Samuti ei saa taotleja kartseris järjestikku viibimise aega (s.o viis päeva) pidada kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt pikaks. Taotleja ei ole taotluses väitnud, et ta kannaks hetkel kartserikaristust mõne teise distsiplinaarrikkumise eest ning seega ei ületa käskkirja nr 6-3/713-1 alusel karistuse ärakandmisel taotleja kartseris viibimise aeg VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2018. a otsus asjas nr 3-15-2943 ning seal viidatud kohtupraktika). Seega ei ilmne antud juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada. Kui taotleja vaie või tulevane kaebus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks rahuldatakse, puudub küll võimalus taotlejale käskkirjaga kaasnenud reaalseid tagajärgi hiljem kõrvaldada, kuid taotlejal võib tekkida vangla administratsiooni õigusvastase käitumise tõttu vangla vastu kahju hüvitamise nõude õigus. Seega saab vangla võimaliku õigusvastase tegevuse hiljem heastada ning ei ole alust väita, et esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuks antud põhivaidlus täiesti sisutühjaks.
9.Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul olulisel määral vastuolus avaliku huviga, milleks on distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. Vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab ka kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast taotleja poolt välja toodud õiguste riivest. Siinkohal ei saa jätta arvestamata VangS § 65 lg-s 6 sätestatud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise tähtaega, mille kohaselt saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Selle ajaga ei pruugi vaidemenetlus ning sellele võimalik järgnev kohtumenetlus olla lõppenud ja vangla võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada vaidlusaluse käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seejuures võib kohtumenetluse pikkus vähemalt osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses. Avalikes huvides ega vangistuse täideviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse määramise käskkirja üle).
3-22-1997
10.Kohtule esitatud haldusmenetluse materjalides välja toodud asjaolusid ning esialgse õiguskaitse taotluses esitatud väiteid arvestades ei saa ka taotleja vaide eduväljavaateid pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist.
10.1.Taotlejat karistati distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega VSkE § 641 p 1 rikkumise eest. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Vaidlust ei ole selles, et taotleja omas kambris lusikat, mille varre serva oli ihutud/teritatud. Terava servaga lusikaga võib olla võimalik tekitada vigastusi. Taotleja väidab, et tema ise ei ole lusikat teravaks teinud, vaid talle väljastatigi vangla poolt selline lusikas. VSkE § 641 p 1 keelab kinnipeetavatele esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi. Kohus leiab, et mitte miski ei õigusta seda, et taotleja sellist teritatud servaga lusikat kambris omas. Kohtule esitatud haldusmenetluse materjalide kohaselt on taotleja tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega 30.01.2017 ning pidi teadma, millised esemed on kinnipeetavatele vanglas keelatud. Kui taotlejale tõepoolest väljastatigi teritatud servaga lusikas vangla poolt, siis oleks ta saanud juhtida sellele keelatud esemele vangla tähelepanu. Asjaolu, et taotleja seda ei teinud, viitab pigem sellele, et lusika vart võidi teritada pärast selle vangla poolt väljastamist.
10.2.Kohus ei nõustu taotlejaga selles osas, et distsiplinaarkaristuse oleks pidanud määrama hiljemalt 17.09.2022. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 4 sätestab, et kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Vangla sai taotleja poolt VSkE § 641 p 1 võimalikust rikkumisest teada 17.08.2022. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse määramise viimane päev langes nädalavahetusele, siis võis taotlejale määrata distsiplinaarkaristuse vaidlusaluse rikkumise eest hiljemalt 19.09.2022 (s.o esimene tähtpäevale järgnev tööpäev).
10.3.Seoses kartserikaristuse proportsionaalsusega leiab kohus, et taotlejale määratud viie ööpäeva pikkust kartserikaristust ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. VangS § 63 lg 1 p 4 järgi saanuks vangla taotlejale määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks.
10.4.Kohus märgib, et teeb küll praeguse määruse mõnevõrra piiratud teabe tingimustes, kuid kohtule seni esitatud materjalide pinnalt ei nähtu distsiplinaarkaristuse määramisel ka mingeid muid vanglapoolseid minetusi, mis tingiks vaidlusaluse distsiplinaarkäskkirja tühistamise. Sh ei välista distsiplinaarkaristuse määramist taotlejale asjaolu, et perioodil 18.–24.08.2022 kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 19.09.2022. a käskkirja nr 6-3/713-1 täitmise või kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei ole põhjendatud ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.