Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

saabus isik 24.06.2022. 26.09.2022 saabunud Poola Vabariigi vastuse kohaselt ei ole X Poola piiri ületanud. 25.09.2022 on piiri-ja migratsiooni järelevalveametniku poolt isiku suhtes alustatud väärteomenetlus VMS § 43 lg 1, VMS § 44 lg 2 järgi (ebaseaduslik viibimine) ning määratud rahatrahv summas 520.(eurot) Kiirmenetlus otsusenumber: 10220182692601. 25.09.2022 viidi Xga läbi piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Isikule selgitati, et kuna ta viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta koostab PPA talle väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. VSS § 72 lg 11 alusel määratakse isikule lahkumiskohustuse sundtäitmisega. X peeti kinni ja toimetati Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete edaspidist kohaldamist. X oli võimalus lahkuda Schengenist ja Eesti Vabariigist õigeaegselt, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning ta võib hakata hoidma väljasaatmisest kõrvale. Vastavalt VSS § 14 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Gruusia Vabariiki.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus märgib, et X üritas kinnipidamisel varjata oma identiteeti ning muutis korduvalt oma ütlusi. Nii väitis ta teda enne kinnipidamist auto juures kontrollinud politseipatrullile, et ta teeb Eestis tasuta tööd (vt. 25.09.2022 Sten Kangilasi ettekanne) ja et ta ei tea kus ta pass on. Veidi hiljem, pärast R kehtetute juhilubade leidmist autost, väitis ta samadele politseiametnikele, et ta pass on hoopis R käes. Samal päeval toimunud küsitlusel järelvalveametniku Kaarel Jaasi poolt teostatud küsitlusel (vt. küsitluse protokoll.pdf) väitis ta, et ta pass varastati 22.09.2022 ja ta tahtis minna Gruusia saatkonda selle asendamiseks. Lisaks märkis ta, et ta tegi Eestis lihtsamaid töid, kus sai päeva lõpuks raha kätte ehk et ta ei töötanud siin tasuta. Kohus leiab, et X on üritanud manipuleerida oma andmetega ja esitanud ametiisikutele erinevaid andmeid sõltuvalt tema poolt tajutavast olukorrast ning arusaamisest, mis võib talle kasulik olla. Seetõttu ei ole alust arvata, et tema ütlused kajastavad ta tegelikku tahtmist ja soovi Eestist lahkuda. Ka kohtuistungil väitis ta kõigepealt, et tema perekond võib talle saata Eestist lahkumiseks lennupileti ja veidi hiljem, et tahab Eestist esimesel võimalusel lahkuda oma autoga.

Kohus toob välja, et isik on üritanud õigustada oma viibimist Eestis ja Schengeni alal. Nimelt nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et isik väitis, et saabus Schengenisse 2021 aasta lõpus Poola Vabariigi kaudu, töötas Poolas ning esitas Poolas tähtajalise elamisloa taotluse. PPA esitas päring Poola Vabariiki, mille 26.09.2022 saabunud vastuse kohaselt ei ole X ületanud Poola piiri, isikul puudub Poolas elamisluba ning X ei ole Poolas elamisloa taotlust esitanud. Selle asjaolu osas kohtu küsimusele vastates selgitas ta erinevalt varem PPAs antud selgitustest, et mitte ta ise ei andnud avaldust elamisloa saamiseks Poola võimudele, vaid et seda tegi tema poola tööandja ja ta ise ei tea täpselt kas, millal ja kuidas see toimus.. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul üheselt, et isiku enda ütlused ja kinnitused soovist iseseisvalt kiiresti Eestist kodumaale lahkuda ei ole usaldusväärsed ja PPA hinnang, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukohaga selles, et isik on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb põgenemisoht. Eeltoodu järeldub eelkõige sellest, et isik on teadlikult rikkunud Eesti Vabariigis ajutise viibimise tingimusi ning töötanud Eesti Vabariigis alates riiki saabumisest ilma seadusliku aluseta. Isikul puuduvad reisidokumendid ning isiku ütlustest ei nähtu, et isik oleks huvitatud oma dokumentide taastamisest, kuigi isik seda ise väidab. Kohtuistungil antud seletused selles osas ei olnud kohtule veenvad ja tundusid pigem otsistuna. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.

ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik tulemuslikult puudutatud isikut Eestist välja saata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.