Terje Pihlaku ja Peedo Pihlaku kaebus kohustada Tartu linna teostama ehitusjärelevalvet seoses ehitamisega Tartu linnas Ujula tn 69 ja Puiestee tn 7d asuvatele kinnisasjadele
Menetlusosalised
Kaebajad Terje Pihlak ja Peedo Pihlak, esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak Vastustaja Tartu linn, esindaja linnasekretär Jüri Mölder Kolmandad isikud Agu Kirss ja Ebe Merit Kirss Kolmas isik aktsiaselts AQUA MARINA
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus.
2.Tagastada riigilõiv 40 eurot advokaadibüroo Turnstone OÜ kontole EE372200221065873831.
3.Jätta menetluskuludest 1/2 kaebajate kanda ja 1/2 vastustaja kanda.
4.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks ühiselt välja menetluskulud 623,60 eurot.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
6.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
7.Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 19).
Asjaolud
1.Tartu Linnavalitsus andis 15.06.2021.a korralduse nr 681 punktis 1.6 ehitusloa Ujula tn 69 üksikelamu püstitamiseks. Ehitusluba (tl 9-11) kanti ehitisregistrisse 16.06.2021 numbriga 2112271/20393. Ehitusloa juurde kuuluva ehitusprojekti seletuskirjas (tl 24-28) on öeldud, et kinnistu tagumisele piirile nõlva kaitseks on kavandatud rajada kõrge tugimüür, mis ehitatakse Puiestee tn 7d kinnisasja omanikuga kahasse ning selleks on naaberkinnisasja omaniku kooskõlastus. Ehitusprojekti koosseisus olevalt asendiplaanilt (tl 29) nähtub, et tugimüür paikneb kinnistute Ujula tn 69 ja Puiestee tn 7d piiril.
2.Kaebajad Terje Pihlak ja Peedo Pihlak esitasid 25.01.2022 Tartu linnale taotluse ehitustööde peatamiseks (tl 19). Kaebajad on Tartus Puiestee tn 11a asuva kinnisasja omanikud. 05.01.2022
alustati müüri ehitamist kaebajate kinnisasja piirile. Tööd toimuvad kaebajate kinnisasjal. Kaebajatega ei ole ehitamist kooskõlastatud.
3.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond vastas kaebajatele 31.01.2022 nr 714.1/03457 (tl 20). Vastustaja leidis, et tegemist on piirdeaia ehitamisega. Ehitamisega ei kaasne kaevetöid, kuna Tartu linnavolikogu 18.12.2003.a määruse nr 52 „Kaevetööde eeskiri” järgi ei loeta kaevetöödeks töid eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel. Tugimüüri ehitamiseks ei ole vaja ehitusteatist ega ehitusprojekti. Vastustajal puudub alus ehitustööde peatamiseks. Piirinaabrid peavad tugimüüri/piirdeaia rajamises omavahel kokkuleppele jõudma ning kui kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik pöörduda tsiviilkohtu poole.
4.Kaebajad esitasid 01.02.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja pärast seda täiendavad avaldused. Kaebuse nõudeks on kohustada vastustajat teostama ehitusjärelevalvet Puiestee tn 7d kinnisasjal toimuva ehitamise seaduslikkuse kontrollimiseks. Kaebajate hinnangul on tugimüüri ehitamiseks nõutav ehitusteatis ja -projekt, kuna ehitamisega kaasnevad kaevetööd ning rajatakse massiivne ehitis. Ujula tn 69 ehitusluba hõlmab tugimüüri ehitamist selle kinnisasja ja Puiestee tn 7d kinnisasja piirile, kuid rajatav tugimüür on ehitusloas toodust pikem ja ulatub ka kaebajate kinnisasjale (tl 15-18). Vastustaja ei ole kaebajaid ehitamise otsustamisele kaasanud. Tugimüüri ehitamine rikub kaebajate õigusi, kuna kaebajate kinnisasja piirile rajatakse ligikaudu 3,5 m kõrgune betoonsein ja Puiestee tn 7d kinnisasja maapinna kõrgust tõstetakse oluliselt. Tugimüür võib varjata kaebajate kinnisasja ja vaadet.
5.Kohus võttis 10.02.2022.a määrusega kaebuse menetlusse, kaasas kolmandad isikud ning määras tähtajad kaebusele vastamiseks. Kohus tegi seejuures vastustajale ettepaneku kaaluda omal algatusel veelkord ehitusjärelevalve läbiviimist, kuna määruse punktis 3 nimetatud vastuse põhjendused võivad osutuda nõrgaks. Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, ehitusluba või -teatist ei ole selles sättes ehitusjärelevalve eeldusena nimetatud. Üheks ehitamise nõudeks on EhS § 12 lg 3 alusel see, et arvestada tuleb ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Lisaks võib siiski tegemist olla ehitamisega ehitusloa (määruse punktis 1 nimetatud ehitusloa) alusel või ehitusteatist nõudva ehitamisega. Kohtupraktikas on leitud, et EhS lisas 1 märgitud kaevetööd ei tähenda üksnes kaevetöid kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirja mõttes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021.a otsus kohtuasjas 3-20-913 p 14 alapunkt 2, p 21).
6.Vastustaja esitas 09.03.2022 kohtule taotluse lõpetada menetlus, kuna vastustaja andmetel on kaebajad ja aktsiaselts AQUA MARINA jõudnud piirdeaia ehitamise osas kokkuleppele. Vastustaja palus jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja leidis, et Puiestee tn 7d ja kaebajate kinnisasja piiril paiknev tugimüüri osa ei ole hõlmatud määruse punktis 1 nimetatud ehitusloaga ning selle rajamiseks ei tulnud esitada ehitusteatist. Vaidlusalune tugimüür on valmis ehitatud, teostamata on veel maapinna tagasitäide ja korrastustööd. Vastustaja esitas ülevaate toimingutest, mida seoses vaidlusaluse ehitamisega on teinud ehitusjärelevalve ametnikud: 25.01.2022 26.01.2022 27.01.2022
saabus taotlus ehitustööde peatamiseks; teostasid ametnikud paikvaatluse; esitati ehitisregistri kaudu tugimüüri ehitamiseks ehitusteatis koos ehitusprojektiga;
28.01.2022 31.01.2022 16.02.2022 18.02.2022
04.03.2022 07.03.2022 09.03.2022
samal päeval tagastati ehitusteatis läbi vaatamata; edastasid kaebajad veelkord kirja palvega peatada ehitustööd; vastati kaebajatele, et piirdeaia rajamise osas peavad naabrid saama kokkuleppele omavahel ning vaidlusalune tugimüür ei vaja ehitusteatist; teostati paikvaatlus; teostati paikvaatlus. Kohapeal suhtles järelevalveametnik ehitajaga, kes lubas hiljemalt järgmise nädala jooksul esitada teostusmõõdistuse ja ehitusprojekti; suhtles järelevalveametnik ehitajaga, kes lubas teostusmõõdistuse esitada esmaspäeval. Samas andis teada, et naabriga saavutati kokkulepe; edastati osakonnale teostusmõõdistus (tl 60); teostas järelevalveametnik paikvaatluse.
Vastustaja ei nõustunud sellega, et menetluse lõpetamise aluseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4. Vastustaja ei toonud välja, millisel alusel tuleks menetlus lõpetada. Vastustaja leidis, et ta ei ole algatanud järelevalvemenetlust, ehkki on käinud kaebajate taotlusel kohapeal olukorraga tutvumas ning suunanud piirinaabreid kokkuleppe sõlmimisele. Vastustaja teostas ka enne kaebajate kohtusse pöördumist paikvaatlusi ning selgitas kaebajatele asjaolusid. Seega ei saa öelda, et vastustaja tegi toiminguid kohtusse pöördumise tõttu. Tegemist on vastustaja tavapärase tegevusega ehitusjärelevalve teostamisel. Praeguseks on saavutatud olukord, mida kaebajatele selgitati juba 31.01.2022, s.t naabrid peavad omavahel kokku leppima. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Kaebuse eesmärki tuleb vaadata laiemalt, arvestades kaebajate põhjendusi järelevalvemenetluse alustamiseks. Kaebajate sooviks oli, et vastustaja viib läbi ehitusteatise menetluse, kuhu on kaasatud kaebajad. Vastustaja ei ole kaebajate soovitud kujul järelevalvemenetlust läbi viinud. Läbi ei ole viidud ka tugimüüri ehitusteatise menetlust või Ujula tn 69 elamu ehitusloa muutmise menetlust seoses tugimüüri rajamisega kaebajate ja kolmanda isiku vahelisele piirile. Paikvaatlus teostati järelevalve vajaduse hindamiseks. Vastustaja järelevalve ametnikud ei ole keeldunud paikvaatluste teostamisest ja seda oleks vajadusel tehtud ka ilma kaebuse esitamiseta. Kaebajad ja kolmas isik jõudsid kokkuleppele ilma vastustaja osaluseta. Kaebajad oleks võinud kohe kolmanda isiku poole pöörduda.
7.Kaebajad leidsid, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebajad esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi nende menetluskulud on kokku 3425 eurot, s.h kulutused õigusabile (esindajale) 3339 eurot (sisaldab käibemaksu). Kaebajad ei ole käibemaksukohustuslased. Kaebajad pöördusid 25.01.2022 vastustaja poole, kuna Puiestee tn 7d toimuv ehitustegevus oli ootamatult liikunud üle piiri kaebajate kinnisasjale ning kaebajatel puudus teave, kas linn oli lubanud taolist ehitamist. Enne vastustaja poole pöördumist suhtlesid kaebajad naabritega, kuid see lahenduseni ei viinud. Vastustaja seisukoht oli 31.01.2022, et rajatis ehitusteatist ega - projekti ei vaja ja tegemist on puhtalt kahe naabri vahelise tsiviilasjaga. Selleks, et vastustaja siiski teostaks järelevalvet, muutus vajalikuks kohtusse pöörduda. Vastustaja asus uuesti tegelema kaebajate murega 16. ja 18.02.2022 ning 04, 07. ja 09.03.2022. Järelevalvega seotud arutelude käigus osutus kaebajatel võimalikuks jõuda kokkuleppele naabritega ning kompromissina tehti betoonsein kaebajate kinnisasja piiril mõnevõrra madalamaks. Kaebajad tahtsid, et vastustaja teostaks järelevalvet Puiestee tn 7d toimuva ehitamise üle ning
pärast kaebuse menetlusse võtmist vastustaja seda ka tegi. Seeläbi on kaebajad oma kaebusega taotletud eesmärgi saavutanud ega soovi kohtus vaidlust jätkata. Arvestades vastustaja 31.01.2022 vastust kaebajatele puudub kahtlus, et 16.02 - 09.03.2022 toimunud järelevalve oli tingitud kohtusse pöördumisest.
8.Kolmandad isikud ei esitanud seisukohti menetluse lõpetamise aluse osas, menetluskulude nimekirju või kuludokumente. Kohtu seisukoht
9.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja tegi kaebuses nõutava toimingu.
10.Kaebuse nõudeks oli kohustada vastustajat teostama ehitusjärelevalvet Puiestee tn 7d kinnisasjal toimuva ehitamise seaduslikkuse kontrollimiseks. Kohus kaebuse menetlusse võtmisel nõude sõnastust ei muutnud. Kolmandate isikutena kaasas kohus nii Ujula tn 69 kui ka Puiestee tn 7d kinnisasjade omanikud, kuna ehitusdokumentide põhjal rajati tugimüür nende kinnisasjade piirile ning kujutas endast ühte osa Ujula tn 69 kinnisasjale elamu ehitamisest. Kaebajad tuginesid nii 25.01.2022 vastustajale esitatud taotluses kui ka kaebuses avalikõiguslikele asjaoludele - kaebajate hinnangul ehitatakse tugimüüri õigusliku aluseta ning kaebajaid ei ole ehitusõiguse andmise menetlusse kaasatud. Ka oma õiguste riivena tõid kaebajad välja avalik-õiguslikus vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid - ehitis avaldab neile ülemäärast mõju, kuna kaebajate kinnisasja piirile tekib kõrge betoonmüür ning naaberkinnisasjal muudetakse pinnase kõrgust.
11.Kohtu hinnangul on vastustaja teinud kaebuses nõutava toimingu ehk teostanud ehitusjärelevalvet tugimüüri ehitamise üle. Vastustaja vastust kaebajatele 31.01.2022 (määruse punkt 3) ei saa mõista teisti kui keeldumisena ehitusjärelevalve tegemisest seoses tugimüüri ehitamisega. Kuid pärast kaebuse esitamist on vastustaja tema enda selgitusel teinud mitmeid toiminguid, mis on seostatavad just tugimüüri ehitamisega. Kui vastustaja jäi selle juurde, et kaebajate kinnisasja piirile ehitatava tugimüüriga tal midagi tegemist ei ole, siis puudus ka põhjus nõuda ehitajalt korduvalt selle tugimüüri teostusmõõdistuse esitamist, mida ehitaja lõpuks ka tegi. Kohus selgitas 04.02.2022.a määruses (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel), et kaebuse rahuldamise korral saab kohus kohustada vastustajat ehitusjärelevalvet algatama või selle algatamist uuesti kaaluma ning kohus ei saa vastustajale ette kirjutada, millisele tulemusele ta järelevalve teostamisel peab jõudma või milliseid otsuseid tegema. See selgitus on asjakohane ka praeguses määruses. Vastustaja teostas kaebajate soovitud järelevalvet ning määravat tähtsust ei ole sellel, kas ja millise tulemuseni seejuures jõuti.
12.Sealhulgas ei saa määravat tähtsust omistada sellele, et ka praegu ei ole kaebajate kinnisasja piiril paikneva tugimüüri osa kohta esitatud eraldi ehitusteatist ja ehitusprojekti. Kohtusse pöördumise eesmärki ei saa vaadata nii kitsalt. Ehitusteatise esitamine ei ole ainus ehitise dokumenteerimise ja seadustamise viis ning ei pruugi üldse olla sobilik siis, kui ehitamist seadustatakse nii-öelda tagantjärele. Kohtu hinnangul on tugimüür ühtne rajatis ning seda ei saa jagada Ujula tn 69 ja Puiestee tn 7d piiril paiknevaks osaks (selle ehitamine on ette nähtud ehitusloas) ning Puiestee tn 7d ja kaebajate kinnisasja piiril paiknevaks osaks (kaebajate hinnangul on nõutav ehitusteatis, vastustaja arvates ei ole ehitamiseks vaja mingeid vastustaja
haldusakte või toiminguid). Ehitisregistrist asja juurde võetud dokumendid nägid ette tugimüüri rajamise nii, et see paiknes ainult Ujula tn 69 ja Puiestee tn 7d kinnisasjade piiril (tl 25, 29). Kaebajad esitasid vastustajale ja hiljem kohtule nõude teha ehitusjärelevalvet, kuna tugimüüri ehitati ka Puiestee tn 7d kinnisasja ja kaebajate kinnisasja piirile (kaebajate kinnisasja suunast tehtud fotod enne ehitamist tl 32, kaebuse esitamise ajal tl 31, pärast tugimüüri valmimist tl 57). 22.02.2022 koostatud teostusjoonisel (tl 60) on tugimüür ühtse ehitisena kajastatud nii, nagu ta tegelikult ehitati.
13.Eeltoodut arvestades lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebajad ei taotle menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2).
14.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu kaebajate soovitud isikule ja aadressile. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist.
15.HKMS § 108 lg 4 ja 6 tuleneb, et menetluse lõpetamise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
16.Pooled on eri meelt selles, kas kaebuses nõutud toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kaebajate lõppeesmärgiks halduskohtule kaebuse esitamisel saab pidada seda, et tugimüüri ehitamine toimuks ehitusloa või ehitusteatise ja projekti alusel ning kaebajatel oleks võimalik esitada ehitamise kohta oma seisukohti. Kaebajad avaldasid kaebuses, et nad ei välista täielikult tugimüüri ehitamist, kuid soovivad, et seda tehakse seaduslikult ja kaebajate võimalusega olla ehitusteatise menetlusse kaasatud. Samal ajal oli kaebajate ja kolmandate isikute vahel ka eraõiguslik vaidlus seoses sellega, et ehitamine toimus ja tugimüür osaliselt paikneb kaebajate kinnisasjal. Kaebajate selgituse põhjal sõlmisid nad kokkuleppe, mis hõlmas ka ehitise omadusi (tugimüür ehitati algselt kavandatust madalam). Vastustaja kinnitusel ta kokkuleppe sõlmimises ei osalenud. Samas vastustaja tegevuse tulemusena on saavutatud see, et tugimüüri kohta on olemas korrektsed teostusjoonised. Kohus on kokkuvõttes seisukohal, et kohtusse pöördumine võis kaebajate avalik-õigusliku eesmärgi saavutamisele vähemalt osaliselt kaasa aidata. Vastustaja tegi paikvaatlusi, nõudis ehitajalt tugimüüri ehitamise korrektset dokumenteerimist ja saavutas selle. Vastustaja toimingud võisid kaasa aidata kokkuleppe sõlmimisele, mille tulemusena rajatav tugimüür muuhulgas muutus kaebajatele avalik-õigusliku ehitusvaidluse tähenduses vastuvõetavaks. Õiglane ei ole jätta menetluskulud täies ulatuses kaebajate kanda, kuna vastustaja tegevus(etus) andis põhjust pöörduda kohtusse (vt määruse punkti 5). Samuti ei ole õiglane jätta menetluskulusid täies ulatuses vastustaja kanda, kuna kaebajad ei andnud vastustajale võimalust probleemi lahendada, vaid sõlmisid ilma vastustaja osaluseta kokkuleppe, millega nii järelevalve kui ka kohtuvaidluse jätkumise vajadus kadus. Kohus jätab menetluskuludest 1/2 kaebajate kanda ja 1/2 vastustaja kanda.
17.Menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid on esitanud kaebajad. Kaebajad nimetavad menetluskuluna tasutud riigilõivu 80 eurot. Kuna 40 eurot riigilõivust
tagastatakse, siis saab menetluskuluna arvesse võtta 40 eurot. Kaebajatel on tekkinud tõendite (kinnistusraamatu väljavõtete) kogumisega seoses kulu 7,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kaebajatele on esitatud arve õigusabi (esindaja) kulu eest 3339 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtu hinnangul ei ole õigusabi kulu täies ulatuses põhjendatud. Menetluskuluna ei saa nõuda vandeadvokaadi abi töö eest makstud tasu, kuna see isik ei ole kohtumenetluses kaebajate esindajana tegutsenud. Kaebus sisaldab olulisel määral eraõiguslikke väiteid ja põhjendusi, millele halduskohtus tugineda ei saa. Kaebajatel tuli esitada täiendav seisukoht eeltoodud põhjusel ning seetõttu, et kaebajad ei tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Halduskohtu pädevuses olevas osas ei ole vaidlus keerukas või mahukas. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kulutusi õigusabile 1200 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu).
18.Vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega 40 + 7,20 + 1200 = 1247,20 eurot. Sellest summast poole ehk 623,60 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja. Kuna kaebajate kaebeõigus tugineb sellel, et nad on Puiestee tn 11a kinnisasja ühisomanikud, siis mõistab kohus menetluskulud välja kaebajate kasuks ühiselt.
19.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 2, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Hiljem on küll võimalik avaldatud määrust muuta, kuid juba toimunud avaldamist ei saa olematuks teha. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.