Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ja tema alaealiste laste A ning B kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isikud, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Kameruni Vabariigi kodanik; sünniaeg XX XX XXXX) ja tema alaealised lapsed A (Kameruni Vabariigi kodanik, sünniaeg XX XX XXXX) ning B (Kameruni Vabariigi kodanik, sünniaeg XX XX XXXX) Puudutatud isikute esindaja riigi õigusabi korras – vandeadvokaat Aldo Vassar (esindaja määratud haldusasjas 3-21-240) Lihtmenetluses, 23. septembri 2022 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X ning tema alaealiste laste A ning B kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.11.2022 (k.a).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada puudutatud isikute nimed ja sünniajad tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Kameruni Vabariigi kodanik X saabus koos oma Kameruni kodanikust abikaasaga pikaajalise viisa alusel Eesti Vabariiki 26.08.2017. Viisast tulenevalt oli puudutatud isikul õigus
Eestis viibida kuni 20.02.2018. Alates 03.10.2017 kuni 30.06.2020 viibis puudutatud isik Eestis erinevate elamislubade alusel. Puudutatud isiku abikaasa lahkus Eestist 24.06.2021. Eestis seadusliku viibimise ajal sündisid puudutatud isikul lapsed A ning B (edaspidi alaealised lapsed). Alates 29.09.2020 viibivad puudutatud isik ning tema kaks alaealist last1 Eestis ebaseaduslikult.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) koostas puudutatud isikule ja tema alaealistele lastele 25.01.2021 vabatahtlikult täidetava lahkumisettekirjutuse2, mida pikendati dokumentide puudumise tõttu kokku kaheksal korral. Lisaks kohaldati puudutatud isikule järelevalvemeetmeid. 2021. aasta juulis suunas PPA puudutatud isiku IOM-i poole, et nende abiga võiks isikud taotleda endale dokumendid ja Kameruni naasta, kuid puudutatud isik IOMga ühendust ei võtnud. Samuti ei täida puudutatud isik alates 25.10.2021 järelevalvemeetmeid ega teinud lahkumiseks koostööd PPA-ga. 05.09.2022 väljastas Rootsis asuv Kameruni saatkond isikutele ajutised reisidokumendid.
3.PPA koostas 20.09.2022 isikutele lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli ning väljasaatmine oli kavandatud 21.09.2022. Isikute väljasaatmine ei õnnestunud, kuna puudutatud isik simuleeris terviseriket. Puudutatud isik hospitaliseeriti ajutiselt ning alaealised lapsed paigutati Tallinna Laste turvakodusse. Puudutatud isik vabastati 22.09.2022 haiglast ning ta peeti samal päeval väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 ja lg 2 punkti 1 ning VSS § 19 lg 1 ja § 23 lg 1 punkti 1 alusel 48 tunniks kinni.
4.22.09.2022 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku ja tema alaealiste laste kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
4.1.Isikutel puudub Eestis viibimisõigus ning nende väljasaatmine on lahkumise vastuseisu tõttu olnud võimatu. Isikute väljasaatmiseks on vajalik saatemeeskond, kuhu tuleb kaasata ka meditsiiniline personal.
4.2.Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 68 punktides 1, 5 ja 6 sätestatud põgenemisoht ning see laieneb ka tema alaealistele lastele.
4.2.1.Isikud ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohutuse vabatahtliku täitmise tähtaega (VSS § 68 punkt 1). Isikutele tehti vabatahtlikult täidetav lahkumisettekirjutus 25.01.2021, mida korduvalt puudutatud isiku esitatud põhjendustel pikendati. Alates 20.09.2022 muutis PPA lahkumisettekirjutuse sundtäidetavaks, kuna on ilmne, et vabatahtlikult lahkumisettekirjutust täita ei soovita.
4.2.2.Isikud ei ole järginud nende suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (VSS § 68 punkt 5). Lisaks sellele, et puudutatud isik ei ilmunud regulaarselt PPA-sse, siis ei avanud ta ka politseinikele koduust. Ehkki 05.11.2021 ilmus puudutatud isik PPA-sse selgitusi andma, siis ei olnud need eluliselt usutavad. Pärast seda on küll puudutatud isikuga olnud erinevad kontaktid, kuid need ei muuda asjaolu, et puudutatud isik teadlikult väldib järelevalvemeetmete täitmist ning ta ei soovinud enda ega oma laste dokumenteerimist riigist väljasaatmise eesmärgil.
Edaspidi puudutatud isik ja tema alaealised lapsed ühiselt isikud Lahkumisettekirjutus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus (haldusasi 3-21-268), kuid selles asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus lõppes 24.03.2021.
4.2.3.Puudutatud isik on teada andnud või on see järeldatav tema käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 punkt 6). PPA on tulnud isikule korduvalt vastu ning pikendanud vabatahtliku lahkumise tähtaega. Samuti on PPA pakkunud isikule võimalust lahkuda Eestist IOM abiga. Puudutatud isiku tegevus/tegevusetus on olnud järjepidevalt dokumenteerimist ja väljasaatmist takistav. Pidevate manipuleerimistega on puudutatud isikul õnnestunud saavutada olukord, et ta viibib juba alates 25.01.2021 ebaseaduslikult Eestis.
4.3.Võttes aluseks isiku käitumise – järelevalvemeetmete ja lahkumiskohustuse täitmata jätmine, reisidokumendi hankimata jätmine – on PPA seisukohal, et vabaduses viibides ei ole puudutatud isikul motivatsiooni oma lahkumiskohustust täita. Teades, et PPA-l on olemas kehtivad tagasipöördumise tunnistused, on eluliselt usutav, et isik hakkab ennast PPA eest varjama. Käesolevaks ajaks puudub isikul ka kindel elukoht.
4.4.Puudutatud isik ei täida kaasaaitamiskohustust, kuna on takistanud enda ja laste dokumenteerimist (nt fotode esitamine, info andmine) ja väljasaatmist 20.09.2022. 20.09.2022 kinnipidamisel hakkas puudutatud isik kummaliselt käituma ning vajus näiliselt kokku. Ehkki PPA kutsus puudutatud isikule kiirabi, siis terviseprobleeme ei tuvastatud. Vaatamata sellele viidi ta PERH-i kontrolli, kust ta suunati edasi Psühhiaatriakliinikusse. Meditsiinilise abi vajadust puudutatud isikul ei tuvastatud, kuid sel põhjusel jäi ära 21.09.2022 kavandatud väljasaatmine. Puudutatud isiku haiglasse viimise järgselt viidi alaealised lapsed Tallinna Laste Turvakodusse, kuid nende käekäigu kohta ei ole puudutatud isik huvi tundnud. Puudutatud isik vabastati psühhiaatrikliinikust 22.09.2022 ning tema diagnoosiks märgiti: „Tegemist situatsioonihäirega-valdavalt käitumishäirega, mis avaldub ainult ebameeldivates olukordadespolitsei poolt ebameeldivate uudiste teatamisel, haiglaravi ei ole otstarbekas ega näidustatud“. Puudutatud isik kuritarvitab Eestis sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi, et saada enda tahtmine.
4.5.Lastekaitse hinnangul oleks hea jätta lapsed võimaliku väljasaatmiseni Laste Turvakodusse, ent seda üksnes juhul, kui puudutatud isik sellega nõus on. Kui puudutatud isik nõus ei ole, siis tuleb lapsed toimetada kinnipidamiskeskusesse, kuna lastekaitsel ei ole õigust sunniga alaealisi lapsi ära võtta. Selleks, et paigutada alaealised lapsed turvakodusse ilma puudutatud isiku nõusolekuta, peaks lastekaitseametnik minema kohtusse ja taotlema laste eraldamist emast ja hooldeõiguse ajutist üle võtmist. Asja teeb keerulisemaks ka asjaolu, et tegu on illegaalidega, mitte Eesti Vabariigi kodanikega, seega meie lastekaitse ei vastuta nende eest.
4.6.Isikute väljasaatmine on kavandatud lähinädalatele, kuid vaatamata sellele on vajalik taotleda kinnipidamist kuni 2 kuud. Nimelt on puudutatud isiku käitumine ettearvamatu, mistõttu ei saa olla kindel ka kiires väljasaatmises. Väljasaatmisesse on kaasatud suur hulk inimressurssi, k.a meditsiinipersonal.
4.7.VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul isiku kinnipidamine on vajalik, et tagada isikute kättesaadavus väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks.
5.PPA jäi 23.09.2022 esitatud taotluse juurde.
6.Puudutatud isik nõustus kohtuistungil taotlusega.
7.Isikute esindaja riigi õigusabi korras vaidles taotlusele vastu, tuues välja, et kinnipidamiskeskus ei ole alaealistele lastele sobilik koht viibimiseks ning kaaluda tuleks alternatiive sellele.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist lahkumisettekirjutuse tegemise järgselt, on taotlus põhjendatud ning seda vaatamata sellele, et alaealiste laste paigutamine kinnipidamiskeskusesse on erandlik meede. Taotlus tuleb taotluses toodud põhjustel rahuldada osaliselt ning anda luba kinnipidamiseks kuni 05.11.2022.
9.VSS § 23 lg-d 1 ja 11 sätestavad koosmõjus (varasem sama seaduse § 15), et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: esineb välismaalase põgenemise oht (punkt 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (punkt 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (punkt 3). Välismaalase põgenemisohu alused sätestab VSS § 68 ning võttes aluseks taotluses toodud asjaolud, on praegusel juhul asjakohased järgmised viidatud sätte punktid: välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (punkt 1); välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (punkt 5); välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (punkt 6);
10.Vaidlust ei ole, et puudutatud isik ja tema alaealised lapsed viibivad Eestis ebaseaduslikult ning puudutatud isikule on tehtud 25.01.2021 lahkumisettekirjutus3, mille vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud. Samuti ei ole vaidlust selles, et ehkki 25.01.2021 lahkumisettekirjutus oli tehtud vabatahtliku lahkumistähtajaga, siis alates 20.09.2022 on lahkumiskohustus sundtäidetav4. Ehkki puudutatud isikul ja tema alaealistel lastel ei ole passi ning Kameruni Suursaatkond Roosis on neile väljastanud ajutised reisidokumendid5, siis ei ole puudutatud isiku ja tema alaealiste laste väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik. Nimelt oli PPA kavandanud isikute väljasaatmise 21.09.2022, kuid puudutatud isiku tegevuse tõttu väljasaatmine nurjus. Ehkki välistatud ei ole, et terviserikked võivad tekkida ootamatult, siis on praegusel juhul tõendatud, et puudutatud isiku terviserikked ei ole olnud tegelikud6. Seega on
PPA taotluse lisa 3 PPA taotluse lisa 9
PPA taotluse lisad 12–14
PPA taotluse lisa 1
põhjendatud PPA järeldus, et puudutatud isik on teadlikult oma käitumisega otsustanud nurjata väljasaatmist. Pärast 21.09.2022 nurjunud väljasaatmist on PPA-l vajalik korraldada isikutele uute lennupiletite ostmine ning erinevate intsidentide vältimiseks kaasata väljasaatmisse ka meeskond, mille koosseisus on ka meedik. Kohtuistungil kinnitas PPA esindaja, et väljasaatmine on kavandatud järgmisse nädalasse, st 39. nädalasse.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku ja tema alaealiste laste kinnipidamine on lubatav puudutatud isiku varasemast tegevusest ning põgenemisohust tingitult. Lisaks sellele, et esinevad seaduses nimetatud põgenemisohtu kirjeldavad alused, kinnitab ka nende aluste analüüs puudutatud isikuga seotud asjaolusid arvestades, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le enda väljasaatmise korraldamiseks kättesaadav. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik lahkumisettekirjutust ei täitnud, ega täitnud ka temale määratud järelevalvemeetmeid. Samuti ei ole puudutatud isik teinud koostööd vabatahtlikuks lahkumiseks nt IOM-ga7. Arvestades taotluses toodud puudutatud isiku käitumise kirjeldust on põhjendatud PPA järeldus, et puudutatud isik ei soovi koos lastega Eestist lahkuda. On ilmne, et PPA on puudutatud isikule andnud erinevaid võimalusi Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks, aga vaatamata sellele ei ole puudutatud isik lastega soovinud lahkuda.
12.Taotluses toodud puudutatud isikuga seotud asjaolusid arvestades on alus väita, et puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik on juba rikkunud talle seatud viibimis-, registreerimis- ja teavitamiskohustust (VSS § 10 lg 2 punktid 1, 2 ja 4). Lisaks sellele, et puudutatud isik on varem rikkunud talle seatud kohustusi (nii lahkumiskohustust kui ka järelevalvemeetmeid), on puudutatud isik ka teadlikult nurjanud väljasaatmise 21.09.2022. See näitab, et puudutatud isik ei soovi teha PPA-ga koostööd. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et isik võiks vabaduses viibides vabatahtlikult aidata enda väljasaatmisele kaasa. Pigem on isiku senise käitumise alusel prognoositav, et vabaduses viibides asub isik uuesti lahkumiskohustusest kõrvale hoiduma.
13.Kohus nõustub riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, mille kohaselt tuleb aluseks võtta alaealiste laste parimad huvid ning vältida tuleks laste kinnipidamiskeskusse paigutamist. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et praegusel juhul on tegemist erandliku olukorraga, kus puudutatud isik on enam kui aasta jooksul hoidnud kõrvale lahkumiskohustuse täitmisest. VSS aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, ei välista alaealiste kinnipidamiskeskusesse paigutamist, vaid kehtestab artiklis 17, et alaealistega perekondi peetakse kinni üksnes äärmusliku abinõuna ning lühima asjakohase ajavahemiku jooksul. Kinnipeetud alaealistele tuleb tagada võimalus tegeleda vaba aja veetmisega, sh nende eale kohaste mängude ja harrastustega, ning neil on sõltuvalt nende viibimise kestusest juurdepääs haridusele. Kinnipidamiskeskuses on lastele tagatud peretuba ning vaba aja veetmise võimalused (nt on õues mänguväljak). Kuigi kohtule esitatud lastekaitsespetsialisti sõnul oleks lastele parem viibida nt Tallinna Laste Turvakodus, siis kohtu hinnangul on oluline tagada, et lapsed saaksid olla koos emaga. Arvestades aga puudutatud isiku varasemat käitumist, kus pikaaegselt kehtestatud järelevalvemeetmeid ei täideta8 ja koostööd politseiga ei tehta, siis on väljasaatmise tagamiseks ainumõeldav lahendus puudutatud isiku ning seeläbi ka alaealiste laste kinnipidamiskeskusesse paigutamine. Kohtu hinnangul ei ole eesmärgipärane, et PPA teeb aktiivselt tööd isikute väljasaatmiseks ning seda teadmiseta, kas väljasaatmine õnnestub või mitte. Kohtu hinnangul on avalikes huvides, et avalikku ressurssi, milleks politsei tööjõud on, kasutataks
PPA taotluse lisa 11 PPA taotluse lisad 4 ja 8
eesmärgipäraselt ja sihitult, seda enam, et PPA on pidanud vajalikuks kaasata väljasaatmisse ka nt meediku. Kohus märgib, et tegemist ei ole pikaajalise kinnipidamisega, kuna PPA esindaja hinnangul on väljasaatmine võimalik juba 39. nädalal. Seega kui puudutatud isik teeb PPA-ga koostööd, siis on alaealiste laste eeldatav kinnipidamiskeskuses viibimise aeg üksnes lühiajaline.
14.Kohus rahuldab taotluse VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 punktidega 1, 5 ja 6 ning annab loa puudutatud isiku ja tema alaealiste laste kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse 05.11.2022, kuna esineb isiku põgenemisoht ja leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kasutada. Nimelt nähtub isikutele väljastatud ajutistest reisidokumentidest, et need kehtivad väljastamisest kuni 2 kuud, st kuni 05.11.2022. Kui selleks ajaks ei ole väljasaatmine õnnestunud, siis tuleb PPA-l taotleda isikutele uued dokumendid.
15.PPA-l tuleb isikud kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või nende väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks lahkumisettekirjutus või isikutele antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.