lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1097/30

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1097/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2449
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1097

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.04.2022 otsuse nr 12203110161-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Andrei Matvejev Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.08.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 08.08.2022 otsuse peale. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Tõlkida määrus kaebajale inglise keelde, v.a osa „Asjaolud ja menetluse käik“. Kaebajale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

5.Jätta apellatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi kulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Nigeeria kodanik X elas alates 2011. aastast Ukrainas, kust ta lahkus 28.02.2022 Ungari kaudu Eesti Vabariiki. X saabus Eestisse 11.03.2022 ning esitas samal päeval Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA 28.04.2022 otsusega nr 12203110161-1 loeti X taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ning see lükati tagasi (resolutsiooni p 1). Lisaks otsustati talle teha väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 30

3-22-1097 päeva, mis täidetakse viibimisaluse lõppemisel (resolutsiooni p 2), ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3). Taotleja tagakiusamiskartus ei ole seotud rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumisega. Taotlejal on hirm ühe perekonna kättemaksu ees, kelle liige tema maja ehituse käigus hukkus. Seega ei ole taotleja tagakiusajaks riik, riiki või selle osa juhtiv erakond või organisatsioon ega mitteriiklik ühendus, mille eest riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest. Ka ei saa taotleja selgitusi pidada eluliselt usutavaks. Väidetavast konfliktist on möödas ca 13 aastat ning isegi kui taotleja oli kohustatud hüvitist maksma, siis ei ole selle ulatus ja mõju usutavad. Samuti ei ole usutav, et taotleja ema ja isa rünnati alles 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris, sooviga maksta taotlejale jätkuvalt kätte. Nigeeria mastaape ja rahvaarvu arvestades ei ole usutav ka see, et taotleja leiti üles ja teda rünnati teistes Nigeeria osades. Taotleja kirjeldas, et 2010. aastal toimunud rünnaku järgselt pöördus ta politseisse ning politsei menetles asja. Seega ei ole riigi kaitse välistatud. Taolisi konflikte võib aset leida kõigis ühiskondades ning tegemist ei ole asjaoludega, mis on käsitatavad tagakiusamisena. Ka ei ole taotleja selgitused täielikult usutavad, kuna ta ei ole PPA-ga peetud vestluse käigus soostunud iseseisvalt rääkima temal lasuvatest lepingujärgsetest kohustustest hukkunu pere ees. Taotleja vajas selleks konspekti. Samuti kasutas ta ehitustegevuse kirjeldamiseks internetist otsitud fotosid. Kui PPA juhtis sellele taotleja tähelepanu, siis taotleja kinnitas seda, ent nentis, et fotod on illustreerivad. Tema majast tehtud fotod on aga taotleja sõnul ehtsad. PPA ei välista, et taotlejal on olnud vahejuhtum, kus temalt on tema objektil aset leidnud konflikti tõttu nõutud valuraha, kuid PPA ei pea usutavaks asjaolu, et peale 12–13 aasta möödumist on ta jätkuvalt tagaotsitav ning ohus. Taotlejat ei ole põhjust pidada täiendava kaitse saajaks. Isik elas Lõuna-Nigeerias Enugu osariigis ning vahetult enne lahkumist Abujas ja Lagoses. Üldine olukord Enugu, Lagose ja Abuja osariikides ei ole selline, et seal viibimine võiks ohustada tsiviilisikute elu. Kuivõrd taotleja on Nigeeria kodanik, tal on enda sõnul olemas kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku oma elust Nigeerias, siis on põhjendatud Nigeeria määramine sihtriigiks. Asjaolusid arvestades puudub alus arvata, et taotleja suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist.

3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.04.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas haldusmenetluses tõendid oma väidete kinnituseks, mida PPA ka analüüsis, kuid nendest tehtud järeldused ei ole asjakohased. PPA ei ole järginud uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) ega selgitanud kaebajale, milliste asjaolude kohta on vaja tõendeid esitada (HMS § 36 lg 1 p 3). PPA on päritoluriigi infole viidanud valikuliselt. Uuringutest järeldub, et Nigeeria võimud ei suuda pakkuda elanikele kuritegude eest piisavalt kaitset. Nigeerias viibimine on kaebajale ohtlik. Seega on kaebaja täiendava kaitse saaja ning PPA on tema taotluse põhjendamatult tagasi lükanud.

Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja väljendatud hirm Nigeeriasse tagasipöördumise ees ei ole seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 3 nimetatud asjaoluga. Samuti ei ole kaebaja väidetava tõsise ohu allikaks riik ega ka riiki või selle osa juhtiv erakond või organisatsioon (VRKS § 19 lg 5 p-d 1 ja 2). Kaebaja kartus ei ole seostatav tõsise ohuga, mille eest tuleks kaebajale täiendav kaitse anda. Rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole PPA-l võimalik võtta ühendust taotleja päritoluriigiga, mistõttu sõltub PPA otsuse tegemisel taotleja esitatud tõenditest ja antud ütlustest. Kui taotleja avalduste üksikasju ei kinnita dokumentaalsed või muud tõendid, ei vaja need üksikasjad 2(6)

3-22-1097 kinnitamist, kui täidetud on direktiivi 2011/95/EL1 art 4 lg-s 5 loetletud kumulatiivsed tingimused, sh taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud. Kaebaja üldine usaldusväärsus on tema erinevatel aegadel antud ütlustes ning tema väidete ja nende kinnituseks esitatud tõendite võrdlemisel ilmnevate vastuolude tõttu madal. 11.03.2022 taotlust esitades väitis kaebaja, et ei saa Nigeeriasse naasta selle tõttu, et tema elukohaks olnud osariigis on sõda. Ligi kuu aega hiljem antud ütlustes on sõja argument asendunud ähvardava perekonnaga, kes soovib kaebaja surma ning kellega kaebaja Nigeerias elavatel lähisugulastel oli kokkupuude viimati 2022. a jaanuaris. Pole usutav, et kui kaebaja pereliikmeid olekski 2022. a jaanuaris ähvardatud ning kaebajat taga otsitud, siis ei oleks see kaebajale 11.03.2022 taotlust esitades meenunud. Kui kaebaja rääkis PPA-le tema ja hukkunud töölise perekonna vahel sõlmitud kokkuleppest, siis ilma kokkulepet vaatamata meenus kaebajale, et selle sisuks olid matusekulude kandmine ja 2 miljonit nairat maksva äri asutamine. Kaebajale ei meenunud, et kokkulepe sisaldas ka näiteks korteri ehitamist, ehkki just see oli üheks lepingutingimuseks, mis kaebaja väitel on täitmata ja mille tõttu oleks kaebaja Nigeeriasse naasmisel ohus. Pole usutav, et kaebajale ei meenunud ilma dokumente vaatamata asjaolu, mis kaebaja väitel on tema ja tema pereliikmete ähvardamise põhjuseks. Eluliselt usutav ei ole ka see, et enam kui kümme aastat pärast töölise hukkumist ähvardab kaebaja lähedasi töölise perekond, samas kui 2011. aastast kuni 2022. a jaanuarini kaebaja peret ei ähvardatud ning võla tasumist ei nõutud. Kaebaja väitis haldusmenetluses, et pöördus seoses 25.02.2010 ja 28.02.2010 toimunud relvastatud meeste sissetungidega tema koju politseisse 05.03.2010, kuid on kohtule esitanud tõendi, millel on politseiasutuse tempel kuupäevaga 28.02.2010. Sama kuupäev on märgitud ka kaebaja allkirja juurde. Isegi kui kaebaja kirjeldatud sündmused leidsid aset, siis puudub vaidlus, et kaebajal ja tema perekonnal on olnud võimalik pöörduda ametivõimude poole ning nende avaldusi on menetletud. Pole tõendatud, et riik ei suudaks või ei tahaks kaebajale väidetava tõsise ohu eest kaitset pakkuda. PPA ei ole rikkunud menetlusnõudeid ega tuginenud päritoluriigi infole valikuliselt. See, et Nigeeria politsei ei suuda menetleda kõiki kaebusi piisavalt kiiresti, ei ole selline asjaolu, mis tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole andnud soovitust mitte saata rahvusvahelise kaitse taotlejaid tagasi Nigeeriasse.

5.X palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2022 otsus ning rahuldada uue otsusega tema kaebus. Taotluse põhjendatuse tuvastamiseks ei ole piisav lähtuda üksnes taotleja ütlustest. Kaebaja inglise keel on spetsiifiline (mida näitab mh see, et kohtu kaasatud tõlgil tekkisid kaebaja seletuste tõlkimisel raskused), mistõttu puudub veendumus, et PPA sai kaebaja ülekuulamisel kõikidest tema väidetest õigesti aru. Kaebaja esitas haldusmenetluses tõenditena mh Enugu osariigi politsei raporti, kaebaja poolt Nigeeria kohtule vande all antud ütlused ja tema isikusamasust kinnitavad dokumendid. Need tõendid pole aga piisavad, et anda hinnang kaebaja väidetele, mis puudutavad ohtu kaebaja elule. Kui PPA ja kohtu hinnangul esinesid kaebaja ütlustes vasturääkivused või nad pidasid ütlusi ebausaldusväärseks, oleksid nad pidanud kaebajale selgitama, kuidas ja milliste menetlejate jaoks veenvate tõenditega ta võiks oma väiteid tõendada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud).

3(6)

3-22-1097 Halduskohtu hinnang kaebaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja väitis PPA-le, et ta põgenes Nigeeriast seoses sõjaolukorraga. Kaebaja ütles 13.04.2022 vestlusel selgelt, et Nigeeriast põgenemise põhjuseks oli juhtum tema elamu ehitamisel (töölise surm). Nagu kaebaja ka kohtuistungil selgitas, pidas ta rahvusvahelise kaitse taotluses nimetatud sõjaolukorra all, mille tõttu ta Eestisse põgenes, silmas Ukrainas alanud sõda. Kaebaja sai jaanuaris 2022 toimunud sündmustest oma vanematelt teada alles Eestis viibides. Politseile esitatud avalduse kohta on kaebaja esitanud kaks tõendit: kaebaja isa avaldus politseile ja väljatrükk politsei andmebaasist sama avalduse kohta. Kohus oleks pidanud pakkuma kaebajale võimalust esitada täiendavad tõendid selle kohta, et rünnakud tema perekonna vastu jätkusid 2022. a jaanuaris. PPA ja kohus on kaebaja asja menetlemisel lähtunud eeldusest, et kaebaja valetab, ning otsinud tema väidetes ja tõendites asjaolusid, mis võimaldavad jätta neid tähelepanuta või tunnistada ebausaldusväärseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 järgi otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Tulenevalt HKMS § 187 lg-st 2 ja lg 3 p-st 5 keeldub ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Nimetatud alust kohaldatakse apellandi faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 318-2304, p 11). HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel on ringkonnakohtul võimalik tagastada apellatsioonkaebus, mille eduväljavaated on olematud. Seejuures peab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis selle perspektiivikuse hindamisel eeldama apellandi faktiväidete õigsust. Apellandi etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele halduskohtus ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised (Riigikohtu 22.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-5-13, p 8).
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 2 p 5 alusel tagastada. Vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
8.Kaebaja ei väida tagakiusamist mõne VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud asjaolu tõttu, vaid leiab, et talle tuleks anda täiendav kaitse. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ning kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Tõsise ohu allikatena käsitatakse riiki, riiki või selle osa juhtivaid erakondi või organisatsioone ning mitteriiklikke ühendusi, kui riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5, direktiivi 2011/95/EL art 6).
9.Kaebaja väidetest järelduvalt ähvardaks teda Nigeeriasse naasmisel teatud vaenuliku perekonna kättemaks. Kaebaja esitatud materjalide kohaselt hukkus tema elamu ehitusel 4(6)

3-22-1097 28.04.2009 toimunud kakluse käigus üks ehitustööline. Surma põhjustajaks olnud tööline põgenes ning ehitise omanikuna võttis kaebaja vastutuse surmajuhtumi eest, sõlmides hukkunu perega kirjaliku kokkuleppe, millega võttis endale mitmeid rahalisi kohustusi (matusekulude kandmine, pulmade eest tasumine, pruudiluna ja kaasavara tasumine hukkunu abikaasa eest, hukkunu abikaasale 2 miljoni naira eest ettevõtte asutamine ja korteri ehitamine), mille kaebaja pidi täitma 4–4,5 aasta jooksul. Lisaks kõnealusele kokkuleppele on kaebaja esitanud ka 28.02.2010 kuupäeva kandva Nigeeria politseile esitatud avalduse koopia ja sama kuupäevaga juhtumi sissekande, milles kirjeldatakse 25.02.2010 ja 28.02.2010 juhtumeid, kus tema majja tungisid relvastatud mehed; esimesel juhul ei viibinud kaebaja kodus ning teisel juhul õnnestus tal enne meeste sisenemist põgeneda. Enugu osariigi kohtule esitatud 20.04.2010 kuupäevaga vandetunnistusavalduse kohaselt on relvastatud meeste sissetungide taga hukkunud ehitustöölise pere, kes ei rahuldunud kaebaja lubadustega täita endale võetud kohustused ning asusid teda ähvardama. Kaebaja on kohtule esitanud ka 03.01.2022 kuupäevaga väljavõtte Nigeeria politsei andmebaasist, millest nähtuvalt tungisid relvastatud mehed 02.01.2022 kaebaja koju, kus viibisid tema vanemad, ning küsisid neilt relvaga ähvardades kaebaja asukohta. Kohtuistungil väitis kaebaja, et tema perekonda on vahemikus 2011 kuni 02.01.2022 korduvalt ähvardatud, kuid ei osanud täpseid kuupäevi öelda. Kaebaja väitel nõuab hukkunud töölise pere kokkuleppe täitmist, kuid ühtlasi soovib teda ka tappa.

10.PPA ja halduskohus ei pidanud kaebaja väiteid ja tema esitatud tõendeid usaldusväärseks. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et PPA ja halduskohus on tema ütlusi ebaõigesti mõistnud ning kohtuotsuses välja toodud vastuolusid ei esine. Kaebaja arvates pidanuks PPA ja halduskohus selgitama talle vajadust esitada täiendavaid tõendeid, kui nad leidsid, et seni esitatud tõenditest ei piisa.
11.Juhul kui ka lähtuda eeldusest, et kaebaja väited teda tappa ähvardava perekonna kohta on tõesed, ei ole alust anda kaebajale täiendavat kaitset. Isegi kui hukkunud töölise perekond kujutab endast kaebajale ohtu (st on käsitatav mitteriikliku suure ohu allikana), hoolimata sellest, et töölise surmast on möödunud enam kui 13 aastat ning kaebaja on enda sõnul täitnud kokkuleppega võetud kohustused vähemalt osaliselt, on tal võimalik politsei poole pöörduda, nagu kaebaja ja tema vanemad esitatud tõendite kohaselt juba ongi teinud. Asjaolu, et Nigeeria politsei võib tegutseda aeglasemalt ja olla väiksema suutlikkusega kui mõne Euroopa riigi politsei, ei ole piisav alus väita, et riik ei suudaks või ei sooviks kaebajale kaitset pakkuda. Kaebajal on võimalik Nigeeria piires ka elukohta vahetada. Nigeeria mastaape ja rahvaarvu (umbes 225 miljonit) arvestades on vähetõenäoline, et üks tavaline perekond suudab kaebaja näiteks mõnest teisest osariigist üles leida.
12.Seega pole apellatsioonkaebust võimalik rahuldada ka siis, kui kaebaja faktiväiteid õigeks pidada.
13.Ringkonnakohus märgib siiski obiter dictumi korras, et nõustub halduskohtuga, et kaebaja ütluste üldine usaldusväärsus on madal. Iseäranis tekitab kahtlusi see, et 11.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ei maininud kaebaja asjaolusid, mis tema hilisemate väidete kohaselt on täiendava kaitse vajamise põhjuseks. Taotluses on viidatud sõjale nii Nigeerias (selles osariigis, kus oli kaebaja elukoht) kui ka Ukrainas, kuid pole mainitud kaebajat tappa ähvardavat perekonda. Selle asjaolu puudumine taotlusest ei saa olla seletatav üksnes ebaõige tõlkega. Samuti on väheusutav, et isikule ei meenu rahvusvahelise kaitse taotlust esitades asjaolud, mille tõttu ta oma koduriigist lahkus ning rahvusvahelist kaitset vajab.
14.HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. 5(6)

3-22-1097

16.Ringkonnakohus (HKMS § 175 lg 3).

asendab

avaldatavas

lahendis

kaebaja

nime

tähemärgiga

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja