Rahvastik › Pagulased

3-22-1097 päeva, mis täidetakse viibimisaluse lõppemisel (resolutsiooni p 2), ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3). Taotleja tagakiusamiskartus ei ole seotud rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumisega. Taotlejal on hirm ühe perekonna kättemaksu ees, kelle liige tema maja ehituse käigus hukkus. Seega ei ole taotleja tagakiusajaks riik, riiki või selle osa juhtiv erakond või organisatsioon ega mitteriiklik ühendus, mille eest riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest. Ka ei saa taotleja selgitusi pidada eluliselt usutavaks. Väidetavast konfliktist on möödas ca 13 aastat ning isegi kui taotleja oli kohustatud hüvitist maksma, siis ei ole selle ulatus ja mõju usutavad. Samuti ei ole usutav, et taotleja ema ja isa rünnati alles 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris, sooviga maksta taotlejale jätkuvalt kätte. Nigeeria mastaape ja rahvaarvu arvestades ei ole usutav ka see, et taotleja leiti üles ja teda rünnati teistes Nigeeria osades. Taotleja kirjeldas, et 2010. aastal toimunud rünnaku järgselt pöördus ta politseisse ning politsei menetles asja. Seega ei ole riigi kaitse välistatud. Taolisi konflikte võib aset leida kõigis ühiskondades ning tegemist ei ole asjaoludega, mis on käsitatavad tagakiusamisena. Ka ei ole taotleja selgitused täielikult usutavad, kuna ta ei ole PPA-ga peetud vestluse käigus soostunud iseseisvalt rääkima temal lasuvatest lepingujärgsetest kohustustest hukkunu pere ees. Taotleja vajas selleks konspekti. Samuti kasutas ta ehitustegevuse kirjeldamiseks internetist otsitud fotosid. Kui PPA juhtis sellele taotleja tähelepanu, siis taotleja kinnitas seda, ent nentis, et fotod on illustreerivad. Tema majast tehtud fotod on aga taotleja sõnul ehtsad. PPA ei välista, et taotlejal on olnud vahejuhtum, kus temalt on tema objektil aset leidnud konflikti tõttu nõutud valuraha, kuid PPA ei pea usutavaks asjaolu, et peale 12–13 aasta möödumist on ta jätkuvalt tagaotsitav ning ohus. Taotlejat ei ole põhjust pidada täiendava kaitse saajaks. Isik elas Lõuna-Nigeerias Enugu osariigis ning vahetult enne lahkumist Abujas ja Lagoses. Üldine olukord Enugu, Lagose ja Abuja osariikides ei ole selline, et seal viibimine võiks ohustada tsiviilisikute elu. Kuivõrd taotleja on Nigeeria kodanik, tal on enda sõnul olemas kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku oma elust Nigeerias, siis on põhjendatud Nigeeria määramine sihtriigiks. Asjaolusid arvestades puudub alus arvata, et taotleja suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist.

Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja väljendatud hirm Nigeeriasse tagasipöördumise ees ei ole seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 3 nimetatud asjaoluga. Samuti ei ole kaebaja väidetava tõsise ohu allikaks riik ega ka riiki või selle osa juhtiv erakond või organisatsioon (VRKS § 19 lg 5 p-d 1 ja 2). Kaebaja kartus ei ole seostatav tõsise ohuga, mille eest tuleks kaebajale täiendav kaitse anda. Rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole PPA-l võimalik võtta ühendust taotleja päritoluriigiga, mistõttu sõltub PPA otsuse tegemisel taotleja esitatud tõenditest ja antud ütlustest. Kui taotleja avalduste üksikasju ei kinnita dokumentaalsed või muud tõendid, ei vaja need üksikasjad 2(6)

3-22-1097 kinnitamist, kui täidetud on direktiivi 2011/95/EL1 art 4 lg-s 5 loetletud kumulatiivsed tingimused, sh taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud. Kaebaja üldine usaldusväärsus on tema erinevatel aegadel antud ütlustes ning tema väidete ja nende kinnituseks esitatud tõendite võrdlemisel ilmnevate vastuolude tõttu madal. 11.03.2022 taotlust esitades väitis kaebaja, et ei saa Nigeeriasse naasta selle tõttu, et tema elukohaks olnud osariigis on sõda. Ligi kuu aega hiljem antud ütlustes on sõja argument asendunud ähvardava perekonnaga, kes soovib kaebaja surma ning kellega kaebaja Nigeerias elavatel lähisugulastel oli kokkupuude viimati 2022. a jaanuaris. Pole usutav, et kui kaebaja pereliikmeid olekski 2022. a jaanuaris ähvardatud ning kaebajat taga otsitud, siis ei oleks see kaebajale 11.03.2022 taotlust esitades meenunud. Kui kaebaja rääkis PPA-le tema ja hukkunud töölise perekonna vahel sõlmitud kokkuleppest, siis ilma kokkulepet vaatamata meenus kaebajale, et selle sisuks olid matusekulude kandmine ja 2 miljonit nairat maksva äri asutamine. Kaebajale ei meenunud, et kokkulepe sisaldas ka näiteks korteri ehitamist, ehkki just see oli üheks lepingutingimuseks, mis kaebaja väitel on täitmata ja mille tõttu oleks kaebaja Nigeeriasse naasmisel ohus. Pole usutav, et kaebajale ei meenunud ilma dokumente vaatamata asjaolu, mis kaebaja väitel on tema ja tema pereliikmete ähvardamise põhjuseks. Eluliselt usutav ei ole ka see, et enam kui kümme aastat pärast töölise hukkumist ähvardab kaebaja lähedasi töölise perekond, samas kui 2011. aastast kuni 2022. a jaanuarini kaebaja peret ei ähvardatud ning võla tasumist ei nõutud. Kaebaja väitis haldusmenetluses, et pöördus seoses 25.02.2010 ja 28.02.2010 toimunud relvastatud meeste sissetungidega tema koju politseisse 05.03.2010, kuid on kohtule esitanud tõendi, millel on politseiasutuse tempel kuupäevaga 28.02.2010. Sama kuupäev on märgitud ka kaebaja allkirja juurde. Isegi kui kaebaja kirjeldatud sündmused leidsid aset, siis puudub vaidlus, et kaebajal ja tema perekonnal on olnud võimalik pöörduda ametivõimude poole ning nende avaldusi on menetletud. Pole tõendatud, et riik ei suudaks või ei tahaks kaebajale väidetava tõsise ohu eest kaitset pakkuda. PPA ei ole rikkunud menetlusnõudeid ega tuginenud päritoluriigi infole valikuliselt. See, et Nigeeria politsei ei suuda menetleda kõiki kaebusi piisavalt kiiresti, ei ole selline asjaolu, mis tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole andnud soovitust mitte saata rahvusvahelise kaitse taotlejaid tagasi Nigeeriasse.

3(6)

3-22-1097 Halduskohtu hinnang kaebaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja väitis PPA-le, et ta põgenes Nigeeriast seoses sõjaolukorraga. Kaebaja ütles 13.04.2022 vestlusel selgelt, et Nigeeriast põgenemise põhjuseks oli juhtum tema elamu ehitamisel (töölise surm). Nagu kaebaja ka kohtuistungil selgitas, pidas ta rahvusvahelise kaitse taotluses nimetatud sõjaolukorra all, mille tõttu ta Eestisse põgenes, silmas Ukrainas alanud sõda. Kaebaja sai jaanuaris 2022 toimunud sündmustest oma vanematelt teada alles Eestis viibides. Politseile esitatud avalduse kohta on kaebaja esitanud kaks tõendit: kaebaja isa avaldus politseile ja väljatrükk politsei andmebaasist sama avalduse kohta. Kohus oleks pidanud pakkuma kaebajale võimalust esitada täiendavad tõendid selle kohta, et rünnakud tema perekonna vastu jätkusid 2022. a jaanuaris. PPA ja kohus on kaebaja asja menetlemisel lähtunud eeldusest, et kaebaja valetab, ning otsinud tema väidetes ja tõendites asjaolusid, mis võimaldavad jätta neid tähelepanuta või tunnistada ebausaldusväärseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1097 28.04.2009 toimunud kakluse käigus üks ehitustööline. Surma põhjustajaks olnud tööline põgenes ning ehitise omanikuna võttis kaebaja vastutuse surmajuhtumi eest, sõlmides hukkunu perega kirjaliku kokkuleppe, millega võttis endale mitmeid rahalisi kohustusi (matusekulude kandmine, pulmade eest tasumine, pruudiluna ja kaasavara tasumine hukkunu abikaasa eest, hukkunu abikaasale 2 miljoni naira eest ettevõtte asutamine ja korteri ehitamine), mille kaebaja pidi täitma 4–4,5 aasta jooksul. Lisaks kõnealusele kokkuleppele on kaebaja esitanud ka 28.02.2010 kuupäeva kandva Nigeeria politseile esitatud avalduse koopia ja sama kuupäevaga juhtumi sissekande, milles kirjeldatakse 25.02.2010 ja 28.02.2010 juhtumeid, kus tema majja tungisid relvastatud mehed; esimesel juhul ei viibinud kaebaja kodus ning teisel juhul õnnestus tal enne meeste sisenemist põgeneda. Enugu osariigi kohtule esitatud 20.04.2010 kuupäevaga vandetunnistusavalduse kohaselt on relvastatud meeste sissetungide taga hukkunud ehitustöölise pere, kes ei rahuldunud kaebaja lubadustega täita endale võetud kohustused ning asusid teda ähvardama. Kaebaja on kohtule esitanud ka 03.01.2022 kuupäevaga väljavõtte Nigeeria politsei andmebaasist, millest nähtuvalt tungisid relvastatud mehed 02.01.2022 kaebaja koju, kus viibisid tema vanemad, ning küsisid neilt relvaga ähvardades kaebaja asukohta. Kohtuistungil väitis kaebaja, et tema perekonda on vahemikus 2011 kuni 02.01.2022 korduvalt ähvardatud, kuid ei osanud täpseid kuupäevi öelda. Kaebaja väitel nõuab hukkunud töölise pere kokkuleppe täitmist, kuid ühtlasi soovib teda ka tappa.

3-22-1097

asendab

avaldatavas

lahendis

kaebaja

nime

tähemärgiga

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.