Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-1097
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28. aprilli 2022. a otsuse nr 12203110161-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Evelin Tuur ja Mirja Sarap
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. mai 2022. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. mai 2022. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale asjas nr 3-22-1097 menetlusse.
2.Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. mai 2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata X menetlusabi taotluse kohtuistungi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Teha selles osas uus määrus, millega rahuldada X menetlusabi taotlus ja vabastada ta kohtuistungi tõlkekulude kandmisest.
5.Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 19. mai 2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-22-1097
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 28.04.2022 otsusega nr 12203110161-1 loeti X taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ning tema taotlus lükati tagasi (resolutsiooni p 1). Lisaks otsustati talle teha väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, mis kuulub täitmisele viibimisaluse lõppemisel (resolutsiooni p 2), ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
2.X esitas kohtule riigi õigusabi taotluse, mille halduskohus 06.05.2022 määrusega nr 3-221037 rahuldas. Määruse punktis 8 esitas kohus esindajale selgitused kaebuse esitamiseks.
3.X esitas 16.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.04.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Ühes kaebusega esitati kohtule esialgse õiguskaitse taotlus ning menetlusabi taotlus riigilõivu ning tõendite ja kohtuistungi tõlkimisega seotud kuludest vabastamiseks. Kaebaja märgistas menetlusabi taotluses järgmised menetlusabi liigid: täielikuks riigilõivust vabastamiseks, täielikult muude kohtukulude kandmiseks ja menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, samuti menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks. Kohtudokumentide all mõeldakse tõendeid, mille tõlkimiseks on vaja menetlusabi. Lisaks võib taotlusest aru saada, et menetlusabi soovitakse kohtulahendi tõlkimiseks ning kohtuistungi tõlkimiseks. Kaebuses on märgitud, et kaebaja emakeel on kurdsorani keel (kaebuse p 19), kuid menetlusabi taotluses on märgitud, et kaebaja valdab inglise keelt (menetlusabi taotluse p 2.2).
4.Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määrusega jäeti X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest ning tõendite ja kohtuistungi tõlkimisega kaasnevate tõlkekulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata (p 1). Kaebaja vabastati kohtulahendi resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimisega seotud menetluskulude kandmisest (p 2). PPA 28.04.2022 otsuse vaidlustamine on kaebaja jaoks oluline, kuid isiku riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi andmine ei ole põhjendatud. Kaebaja allkirjastatud menetlusabi taotluselt nähtub, et tema sissetulek on sotsiaaltoetus 100 eurot. See pole usutav, sest rahvusvahelise kaitse taotlejale makstav toimetulekutoetus on 150 eurot. Sama summa märkis toimetulekutoetusena kaebaja riigi õigusabi taotluses. Menetlusabi taotluse kohaselt on kaebaja kulud ühes kuus 100 eurot. Seega jääb kaebajal pärast kulutuste tegemist üle 50 eurot, millest on võimalik tasuda kaebuse esitamiseks vajalik riigilõiv 20 eurot. Kaebaja taotlus kohtuistungi ning võimalike tõendite tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest vabastamiseks jääb rahuldamata, sest kaebus on perspektiivitu. Lisaks välistab esindaja olemasolu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 4 teise lause järgi muu menetlusdokumendi tõlkimiseks menetlusabi andmise. Formaalselt on kaebaja vaidlustanud PPA 28.04.2022 otsuse tervikuna, kuid kaebuse väited on põhiliselt seotud selle resolutsiooni punktiga 1, st rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisega. Resolutsiooni punktiga 2 on seotud üksnes kaebaja väide, et kuna ta ei soovi Nigeeriasse lahkuda ja ta elas Ukrainas, tuleks ta lahkumisettekirjutuse sundtäitmisel saata välja Ukrainasse. Rahvusvahelise kaitse andmise otsus ei ole kaalutlusotsus ning halduskohtu ülesanne on kontrollida PPA otsuse õiguspärasust, mitte viia läbi ise uut menetlust. Kaebaja väidetest ei nähtu, et talle oleks Nigeerias osaks saanud tagakius VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud põhjustel. Seda ei väida kaebaja ka kaebuses. Kaebuses toob kaebaja välja, et teda tuleks käsitada täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 p 1 alusel, sest Nigeeriasse naastes võiks talle osaks saada tõsine oht surmanuhtluse kohaldamise 2(4)
3-22-1097 või täideviimise näol. Kaebaja väited seda ei kinnita. Eluliselt ei ole usutav, et Nigeeria ametivõimud ei suudaks pakkuda kaebajale kaitset. Samuti on kaebajal võimalik riigi sees ümber paikneda. Kaebuse eduväljavaateid ei muuda kaebaja soov minna tagasi Ukrainasse, kuna vaidlust ei ole, et kaebaja viibis Ukrainas ebaseaduslikult. Kui kaebaja ei täida lahkumisettekirjutust vabatahtlikult, ei saa PPA kaebajat välja saata riiki, kus kaebajal ei ole viibimisõigust, kuna selline riik ei ole kohustatud kaebajat vastu võtma.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 03.06.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, mis puudutab tema tõendite ja kohtuistungi tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest vabastamata jätmist, ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus vaidlustatud osas. Tõlkimisega seotud kuludest vabastamata jätmisega jäävad kaebaja õigused olulisel määral kaitsmata ning rikutakse kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kaebaja emakeel on kurdsorani keel, lisaks valdab kaebaja inglise keelt. Kaebaja soovib kaebuse läbivaatamist kohtuistungil, mistõttu ei ole tal võimalik ilma kohtuistungil tõlgi osavõtuta anda seletusi ja väljendada oma seisukohti teda puudutava asja menetlemisel. Tõlgi puudumisel ei ole kaebaja võimeline istungil toimuvast aru saama. See rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
7.Halduskohus jättis kaebaja vabastamata kohtuistungi tõlkekulude kandmisest, sest kaebus on perspektiivitu. Kaebaja määruskaebusest nähtub, et ta soovib anda kohtuistungil selgitusi. Kaebaja sissetulekuks on üksnes toimetulekutoetus, mis pole tõlkekulude kandmiseks piisav. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel ei oleks seega kaebajal võimalik enda väiteid esitada ega kohtuistungil toimuvast aru saada.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb kaebaja kohtuistungi tõlkekuludest vabastamata jätmist puudutavas osas rahuldada. Kuigi kaebuse eduväljavaated ei ole üleliia suured, ei tähenda see, et kaebaja tuleks jätta tõlkekulude kandmisest vabastamata. Kaebaja on nii PPA-le kui ka halduskohtule selgitanud enda Nigeeriasse naasmise ohuga seonduvat, sh esitanud tõendeid enda väidete kinnituseks. Täiendavalt esitas kaebaja halduskohtule uue tõendi tema perekonna võimaliku ohustamise kohta 2022. a jaanuaris. Hinnang kaebaja ütluste usutavusele ning esitatud tõenditele tuleb halduskohtul anda asja sisulisel lahendamisel (vt ka HKMS § 158 lg 31). Riigikohus on rõhutanud kohtuistungi korraldamise olulisust rahvusvahelise kaitse asjades, seda eriti olukorras, kus kohtuasja tulemus sõltub suurel määral kaebaja usaldusväärsusest ja seletuste usutavusest (vt Riigikohtu 05.11.2020 määrus asjas nr 319-990, p-d 26.3 ja 26.5). Seejuures märkis Riigikohus, et isiku ütluste usutavus ja järeldus tema usaldusväärsuse kohta võib sõltuda lisaks ütluste sisule ka sellest, kuidas isik ütluste 3(4)
3-22-1097 andmisel käitub (viidatud määruse p 26.3). Arvestada tuleb sellega, et kaebaja väljendas soovi selgitada kohtuistungil täiendavalt rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on kohtuistungi korraldamine kaebaja õiguste tagamiseks oluline. See eesmärk poleks saavutatav, kui kaebajal puudub võimalus mõista kohtuistungil toimuvat tõlgi puudumise tõttu. Kohtumenetluse tulemusel on kaebaja jaoks oluline tähtsus. Eelneva tõttu tuleb kaebaja vabastada kohtuistungi tõlkekulude kandmisest.
9.Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 tuleb jätta muutmata osas, mis puudutab kaebaja menetlusabi korras vabastamata jätmist dokumentaalsete tõendite tõlkekulude kandmisest. HKMS § 111 lg 4 teise lause kohaselt ei anta muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. Kaebajale on määratud riigi õigusabi korras esindaja halduskohtu 06.05.2022 määrusega. Riigi õigusabi osutamise raames tehtud tõlkekulude hüvitamist on võimalik taotleda esindajal (vt justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 ,,Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 18 lg 1). Sellised kulud saavad katta ka tõendite tõlkimise kulud. Seetõttu ei jää tõendite tõlkimise kulud kaebaja enda kanda.
10.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata X menetlusabi taotluse kohtuistungi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab selles osas X menetlusabi taotluse. Muus osas jääb Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.